Küsitletakse inimesi ja analüüsiatkse andmeid. LOODUSGEOGRAAFIA tegeleb loodusnähtuste uurimisega, mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. INIMEGEOGRAAFIA tegeleb inimeste uurimisega ja uurib inimtegevuse eripära erinevates regioonides. GEOGRAAFILISTES UURIMISTES toetutakse järjest enam moodsa tehnoloogia abile. Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2
mõõdud: üheväärtuselised mõõdud, näiteks kaaluvihid, normaalelement, mitmeväärtuselised mõõdud, näiteks joonlauad, takistussalved, 2. mõõteriistad (mõõturid), 3. mõõtemuundurid, 4. abimõõtevahendid, 5. mõõtesüsteemid või -kompleksid või seadeldised. Mõõdud on seadeldised mingi füüsikalise
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
Kokkuvõte • Mõõtevahend- Mõõtevahend on tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. • Mõõteriist- Mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. • Taatlemine-Taatlemine on protseduur, mille käigus selleks pädev asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele. Ülesanded • Kumb on laiem mõiste, kas mõõtevahend või mõõteriist? • Millised mõõteriistad peavad kindlasti olema korrektselt taadeldud? • Otsige üles taatluskleebised oma kodus kasutatavatelt vee- või gaasimõõtjatelt ning elektrienergia arvestitelt ja joonistage maha kleebistel ära toodud kirjed. Mida need tähendavad? • Mida peab iga maja- või korteriomanik jälgima, et pääseda ebaõiglaselt suurte elektri-, vee- või gaasiarvete maksmisest? Füüsikalised mudelid • Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks (ld
materjalist mis viilidki. Seega võib kulunud viile, millede tahud on korralikult teritatud, kasutada kaabitsana. Sageli kasutatavad tööriistad lukksepatöös on kruvitsad (kruvikeeraja) ja mutrivõtmed. Need on vajalikud kruvi- ja poltliidete koostamisel ja lahtivõtmisel. Detailide valmistamisel kontrollitakse tema mõõtmete ja kuju vastavust joonisele kontroll- ja mõõteriistadega. Seepärast peavad lukksepal peale tööriistade tüüpkomplekti olema ka vajalikud kontroll- ja mõõteriistad. Enam kasutatavad oleks: mõõtejoonlaud, millega võib mõõta sise- ja välismõõte täpsusega kuni 0,5 mm (joon. 63). Tastrit (joon. 64) kasutatakse nii sise- kui välismõõtude mõõtmiseks. Täpsemate mõõtude korral kasutatakse juba nihikut ja kruvikut (vaat. 1.8.1 ja 1.8.2). Mõõtejoonlauad ja nendega mõõtmise näited joon. 63 joon. 64
4. Küttesüsteemi võimsus peab vastama hoone soojakadudele. Ta peab andma võimalikult ühtlase temperatuuri jaotuse ruumis, olema reguleeritav ja ei tohi tekitada müra. 5. Soojakandja valik peab vastama antud objekti tehnoloogilistele nõuetele. 6. Soojussõlm peab asuma lukustatavas ruumis varustatud metalluksega ja trellitatud akendega. Seal peab olema elekter, veeühendus, kanalisatsioon aj ventilatsioon. 7. Kõik mõõteriistad peavad olema kontrollitud ja terved. Nende skaalal peab olema tähistatud süsteemi tööparameetrid. 8. Kõik mõõteriistad peavad olema sellises kohas ja kõrgusel, et neid oleks mugav lugeda ja lugem oleks õige. 9. Soojussõlme torustik peab olema isoleeritud ja värvitud tingvärvideva. Torustikule peab olema ette nähtud selle täitmise ja tühjendamise võimalus. 10
Kasutajal on keelatud omavoliliselt lahti ühendada, muuta või teisaldada masina ohutust tagavaid seadiseid. Valgustus Töökoha valgustus peab olema piisav masinaga töötamiseks või selle hooldamiseks. Vajadusel tuleb paigutada kohtvalgusti. Masina kasutamine Masinat võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette nähtud. Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning masina seadistamiseks, hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid. Masina kasutamisel, hooldamisel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise. Tööandja tagab kasutajale masina kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama: 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad võivad kaasneda masina kasutamisega; 2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks;
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
olla kõik kolm. Märkide tüpoloogia IKOON Sarnasus: näib, kõlab, tundub, maitseb, lõhnab samamoodi. Diagramm Foto, joonis Metafoor Algebraline võrdus a1x+b1y=n1 a2x+b2y=n2 Märkide tüpoloogia INDEKS tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse Meditsiinilised sümptomid mõõteriistad Signaalid (nt koputus) Viidad, deiktilised sõnad Salvestused Indeksis sisaldub alati ka ikoon Märkide tüpoloogia SÜMBOL suhe on arbitraarne või konventsionaalne Keelemärgid Tähestik Numbrid Liiklusmärgid rahvuslipud Iga sõna on sümbol. Iga lause on sümbol. Iga raamat on sümbol. Peirce märkide eksisteerimise viisist ,,Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega. Indeks eksisteerib olevikus. Sümboli
kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Mõned enamkasutatavad skeemitingmärgid on toodud raamatu sisekaanel. Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: · sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on
sisaldavad täiendavalt veel mitmeid kadusid, näiteks katla välisjahtumiskadu (kutsutakse sageli radiatsioonkaoks), aurukatla korral läbipuhkest tingitud kadu, mitme katla korral õhu läbivoolust läbi reservis oleva katla jne. 5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad Praktiline põlemise soojuskadude määramine toimub suitsugaaside analüüsi abil, milleks rakendatavad kaasaegsed mõõteriistad esitavad tulemused numbrilisel kujul, kusjuures tulemustes kajastub enamasti ka kadude protsent. Suitsugaaside analüüsis määratakse otseselt suitsugaaside temperatuur, CO2 või O2 sisaldus ja CO sisaldus, mille alusel on soojuskadude põhiosa lihtsalt arvutatav ja millega praktikas enamasti ka piirdutakse. Kõige suuremaks soojuskaoks on tavaliselt kadu suitsugaasi füüsikalise soojusega ja see sõltub lisaks temperatuurile veel liigõhutegurist , mis on määratud tegeliku ja põlemiseks
20. KRUVIÜLEKANDED Kruviülekanne võimaldab muuta pöörlemisliikumist sirgliikumiseks või vastupidi. Eeliseks on suure telgjõu ja aeglase sirgliikumise saamise võimalus, kompaktsus, tugevus ja isepidurduvus ühekäigulistes ülekannetes. Puudusteks võib lugeda väikest kasutegurit ja detailide võrdlemisi kiiret kulumist. Sele 20.1. Kruviülekanne. Kruviülekannete kasutusalaks on näiteks tõstemasinad (kruvitungrauad, kraananoolte seadistusmehhanismid), mõõteriistad (täppisnihutus-, häälestus- ja reguleerimismehhanismid), tööpingid (ettenihke- ja seadistusmehhanismid), kruvipressid jm. Ülekande põhielemendid on kruvi ja mutter. Kruvisi jaotatakse veel jõukruvideks (näiteks tungraudadel ja pressidel) ja käigukruvideks (tööpinkidel, mõõteriistadel). Kruvidel kasutatakse enamasti trapets-, tugi- või ümarkeeret. tööpind
Andmevahetuse korraldamine hõlmab andmete sisestamise välisseadmetelt protsessorisse ja nende väljastamise protsessorist välisseadmetesse. Sõltuvalt sellest kas välisseade on ette nähtud andmete sisestamiseks või väljastamiseks, nimetatakse seda sisend- või väljundseadmeks. Üldjuhul kasutatakse mõistet sisend-väljundseadmed. Sisend-väljundseadmeteks on näiteks klahvistik ja kuvar, printer, magnetketasmälu, andurid, täiturid ja mõõteriistad ning mitmesugused sidekanalid. On olemas mitmeid andmevahetuse meetodeid, mida tutvustatakse lähemalt järgmises peatükis. 91 Tabel 2.3 Universaalprotsessori INTEL 8080 käsustik 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A B C D E F
66 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Keskkonnatingimuste mõju mõõtetulemustele ning sisepinnatakistuse hindamise ebatäpsus on selleks liiga suur. Termokaamera abil mõõdetakse vaid hetkelist pinnatemperatuuri. Termograafilise mõõtmise õnnestumise eeldused on: kvaliteetsed mõõteriistad, kogenud mõõtja, termopiltide korrektne tõlgendus. Käesolevas uurimistöös kasutati FLIR Systems E320 – termokaamerat (mõõtevahemik – 20 °C…+500 °C, tundlikkus: 0,10 °C, mõõtmistäpsus: 2 °C, +2 % (kordusmõõtmisel: 1 °C, +1 %), sensor: 320 × 240 pikslit). Mõõtmiste ajal oli sise- ja välistemperatuuri taotluslik erinevus >20 °C. Lisaks mõõtmisaegsele sise- ja välistemperatuurile on ka äärmiselt oluline, et mõõtmisele eelnevalt oleks selline
Mõjugu elektrivälja poolt laengule q jõud F ja selle jõu toimel nihkub laeng kaugusele d. Siis töö A avaldub: A = Fd. Kuna jõudu ja nihke suurust on raske mõõta, siis avaldame need hõlpsasti mõõdetavate suuruste kaudu. Selleks avaldame jõu väljatugevuse ning laengu abil: F = Eq ja paneme töö avaldisse. Saame, et A = Eqd, aga Ed =U ja q = It ning saame, et A = UIt. Pinget, voolutugevust ja aega on aga lihtne mõõta, sest vastavad mõõteriistad on olemas. Enamasti eraldub voolu töö tegemisel soojust. Eralduva soojushulga määrab Joule'i- Lenzi seadus, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t : Q=I2Rt. Selle tulemuse saame, kui asendame töö avaldises pinge U korrutisega IR (Ohmi seaduse kohaselt). 5.4.2. Võimsus Praktilises elus on oluline, kui kiiresti mingi töö saab tehtud. Kui see tehakse ruttu, st.
Termograafia abil ei saa mõõta hoonepiirete soojusjuhtivust. 92 Keskkonnatingimuste mõju mõõtetulemustele ning sisepinnatakistuse hindamise ebatäpsus on liiga suur, et termograafia abil määrata hoonepiirete soojusjuhtivust. Termokaamera abil mõõdetakse vaid hetkelist pinnatemperatuuri. Termografeerimise õnnestumise eeldused on: kvaliteetsed mõõteriistad, kogenud mõõtja, termopiltide korrektne tõlgendus. FLIR Systems 23.0 °C Sp1 Sp2 20 Sp3 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
