galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 () c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e
sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on
galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200Ω, Ig=200μA Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 (Ω) c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e
siht 1 2 3 Keskm klass I-I 42,21 42,23 42,23 42,223 -0,048 42,208 39,630 40,051 0,421 9g8g II - II 42,24 42,23 42,23 42,233 -0,448 Ovaalsus 0,03 0,00 0,01 0,01 Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Kruvik 25-50 mm 0,01mm 2. Keermetraatide komplekt 1,732 mm Mõõteskeem Detail M42x3 Arvutused d2 teg= M-3dtr+0,866P= 42,228-3*1,732+0,866*3=39,630
8. Võtsin võlli radiaalviskumismõõdikust välja ja korrastada töökoht. 9. Võrdlesin radiaalviskumist standardis antud suurustega ja määrasin täpsuse võlli igal astmel. Vastava täpsusastme lubatud tolerants peab olema suurem mõõdetud radiaalviskumisest. Kandsin need lubatud radiaalviskumised võlli eskiisile. 10. Esitasin töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-200 mm 0,1 mm 2. Radiaalviskumismõõdik 3. Indikaatorkell 0-10 mm 0,01 mm 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Mõõtetulemused Mõõd
rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus (6%). Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad, ülejäänud energia saadakse tuuma- (4 jaama) ja soojusjõujaamadest. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika- (sh kellad, mõõteriistad jm), ravimi- (toodangult esimene koht maailmas), toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus. Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha, karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus, peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit, suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Tähtis tuluala on ka kuurorti- ja turismimajandus. Väliskaubanduse mahult kuulub Sveits esimesele kohale
3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad.Tegelikult on süsteem
5. Teatud põhjustel (voolu transportimine) kas. igapäevases elus rohkem vahelduvvoolu kui alalisvoolu. Vah.voooluks nim. el.voolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. u=Umsin2ft; i=Imsin2ft (i-voolutug hetkväärtus; u-pinge h.v.;Im-voolutg max väärtus; Um- pinge -//-; f-sag(Hz); t-aeg) 6. Teatud põhjustel(võimsus) ei ole vah.voolu korral mõtekas kas. amplituud väärtusi. Seetõttu võeti kasutusele nn efektiivväärtused vah.voolu korral. Ka kõik vah.voolu mõõteriistad mõõdavad ef.väärtusi. U=Umax/2; I=Imax/2 (U-pinge ef.väärtus; Umax-pinge amplituud; I-v.tug ef.väärtus; Imax-v.tug. amplituud) 7. Standardvoolu saab iseloomustada hetkväärtusega. Standardvooluringis on el.voolu sageduseks 50Hz. Piltlikult tähendab see, et 50 korda sekundis on majapidamisvool +220V, 50x sek -220V ja 50x sek see vool üldse puudub. 8.Aktiivtakistus- selle all mõeldakse samasugust takistust, mis on kehal ka alalisvoolu korral. Tähis: R(oom) I=U/R 9
rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades. 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti). 6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud esiosaga tuule poole. Selleks, et turbiin ei saaks tormi korral viga, on masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad. Kasutatud kirjandus 1.www
7 Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusmõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal isolatsiooni soojusjuhtivustegur . Töös kasutatud mõõteriistad ja seadmed 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Katseseadme ja töö põhimõtte lühike kirjeldus. 1 - reguleerimisventiil 2 - aurutoru 3 - isolatsioonikiht 4 - mõõtevöö 5 - termopaarid 6 - äärekaitseribad 7 mõõtevöö millivoltmeeter 8 - manomeeter
18,00 3,34 4,20 3,77 0,19842 0,18985 0,00857 0,04513 19,50 2,59 3,20 2,90 0,15237 0,14565 0,00672 0,04614 21,00 2,03 2,49 2,26 0,11895 0,11300 0,00595 0,05261 Keskmine 0,05610 Mõõteriistad Solenoidi andmed o = 4 · 10-7 N/A2 Ampermeeter Voltmeeter N = 360 keerdu Mõõdetav suurus Voolutugevus Pinge [V] l = 250 mm S1 = 47,8 · 10-6 m2 N1 = 760 keerdu [A] Mõõteriista tüüp Osutmõõteriist Numbriline Ø = 150 mm i = 0,92 A n = 1440 mõõteriist
Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 1,60 0,76 2. 1,59 0,77 3
mõõtepiirkonnaga I>Ig. Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelas ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug. Seetõttu: ja kuna I=Ig+Is, siis Ig*Rg=(I-Ig)*Rs. Jagades saadud võrrandi mõlemad pooled I'ga ja tähistades I/Ig=n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n=I/Ig. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame sundi takisti Rs ja valime selle takistumagasinil. Sundi takisti Rs arvutamine: I=10mA=10*10-3A ; Rg=7100 ; Ig=500A n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20 Rs=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68 c. Reguleerime etalonampermeetrinäidu võrdseks I'ga. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada magasini takistust täpsustada
MIS ON PÜSIMAGNET? Püsimagnetid on magnetid, mis säilitavad oma omadusi pikaajaliselt. Püsimagneti ümber esineb magnetväli ning magnetjõud e. Tõmbe- ja tõukejõud. PÜSIMAGNETITE OMADUSED: Poolused (põhja ja lõuna), kus samasugused poolused tõukuvad ja erinvad tõmbuvad = tõuke- ja tõmbejõud). Magnetväli, mis on igal elektronil oma, kuid mis ühtib ülejäänud elektronväljaga. Magneti purustamisel poolused jagunevad magneti tükkides uuesti põhja- ja lõunapooluseks ning tekib uus püsimagnet. MIS ON MAGNETVÄLI? Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Magnetväli esineb nii püsimagnetitel kui ka elektromagnetitel. MAGNETVÄLJAJÕUJOONED Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon,milles igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. jõujoon näitab magnetvälja suunda ning tugevust. ----KUIDAS S...
4. Mõõtsin ava sügavust kolm korda ja kandsin tulemused tabelisse. Lugemi võtmisel liitsin kruviku näidule vahetusotsaku pikkuse. Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0 25, 25 50, 50 75 ja 75 100 mm. 5. Samuti mõõtsin ülejäänud 4 ava. 6. Pärast mõõtmisi õlitasin kergelt mõõtepindu, panin mõõteriista karpi ja korrastasin töökoha. 7. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Sügavuskruvik M 100 0-100 mm 0,01 mm Mõõteskeem: Detail nr. 5 Mõõtetulemused: (Detail nr.5) Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskmine 1
üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. 3. Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks. 4. Akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. 5. Elektrienergia tarbijad on kõikvõimalikud seadmed, mis töötavad elektrivoolu energial. 6. Vooluringi moodustavad juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbijad ning vajaduse korral ka lülitid ja mõõteriistad. Vooluringi koostisosi kujutatakse elektriskeemidel vastavate tingmärkidega. 7. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suund, milles liiguvad (või liiguksid) positiivsed laengud, s.o. suund vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele poolusele. Tegelikult on elektronide liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. · Vooluallika ülesandeks on elektrivälja tekitamine ja säilitamine vooluringis.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Teaduskond: Mehaanika Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: M. Laurits Tallinn 2012 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDA LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus: Astmeline Võll Praktilise töö nr: LAB001 Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Mihkel Laurits Töö valmimise kuupäev: Aruande esitamise kuupäev: Hinnang tööle: 2011/12 õa. Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriis lõikekiiru ettenihe lõikesügavu spindl e siirde sisu t s (V) (...
Laboratoorse töö aruanne: Astmeline võll Õppeaines: Metallide lõiketöötlus Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Demos Pulk Carl Joosep Piirfeldt Juhendaja: Mihkel Laurits Tallinn 2011 Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine Ope- paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriist lõikekiirus ettenihe lõikesügavu spindli rats- e siirde sisu (V) (S) s (t) pööret ioon m/min mm/p mm arv...
(4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 3. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 1,60 0,76 2. 1,59 0,77 3
liitsin selle seademõõtmele ja nii sain tegeliku mõõtme. 8. Joonestasin järeldusena silindri kaks ristuvat vertikaallõiget ja analüüsides mõõtetulemusi näitasin neil (liialdatult) silindri sisekontuuri tegeliku kuju (koonilisus, nõgusus, kumerus). 9. Võtsin mõõteriista lahti, õlitasin mõõtepinnad (ka mõõteplaatidel ja külgmikel), panin need karpi ja korrastasin töökoha. 10. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 6-1000 mm 0,02 mm 2. Nihik 0-160 mm 0,05 mm 3. Metalljoonlaud 0-500 mm 0,1 mm Tegelik kuju sihis II-II Tegelik kuju sihis I-I Mõõteskeem:
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. ...
Tuntuimad : OLKILUOTO ja LOVIISA Taastuvad – puit, hüdroenergia ~25%. Maagaas ja nafta – import. Masinatööstus Väga kõrgelt arenenud ja suures osas põhineb kõrgtehnoloogial. HARUD: Laevaehitus – a) jäälõhkujad b) luksus reisilaevad c) allveelaevad (teadlastele) Elektroonikatööstus – a) telekommunikatsioonivahendid b) mõõteriistad ilmajaamadele Veel tooteid – a) liftid b) kraanad c) naftapuurimis seadmed Metsatööstus - ~30% (langeb) Väljaveetavad kaubad – a) tselluloos b) paber c) mööbel Suurimad puidukombinaadid asuvad Botnia lahe rannikul. Suurim keskus: KEMI Keemiatööstus Naftasaadused Väetis jne Kergetööstus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut ROTAATORAURUSTI Tallinn 2015 1. TÖÖ EESMÄRK Tutvumine laboratoorse rotaatoraurusti ehituse ja tööpõhimõttega. Lahuse kontsentreerimine. Seadme soojusbilansi koostamine ja kasuteguri määramine. 2. LABORATOORSE ROTAATORAURUSTI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Laboratoorne rotaatoraurusti on ette nähtud preparatiivsete tööde teostamiseks. Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8
( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda kasutusalad?- Valgusallikad, Mõõteriistad, vaakumpumbad 4.Mis kraadi juures tahkub elavhõbe?- -39 5.Mis kujul esineb elavhõbe toatemperatuuril?- Vedelal Vask 1.Vase 2 füüsikalist omadust- Punakas värvus, väga hea elektri- ja soojusjuht 2.Vase 2 hapnikuga reageerimise viisi 1) 4Cu + O2 2CuO 2) 2Cu+O2 2CuO 3.Miks on New Yorki vabadusammas rohelist värvi?-korrudeerub 4.3 kasutusala-Valmistatakse juhtmeid, radiaatoreid, hea mehaanilise vastu pidavusega, kasutatakse juveelides. 5
Mõõteriista tõpsusklassi märgitakse tema sklaalal arvuga. Mõõteriist on seda täpsem mida väiksem on ta lubatav viga. Elektrimõõteriisti liigitatakse mitmesugustel alustal. Näitaks: 1)mõõdetava suuruse(otstarbe) järgi; 2) vooluliigi järgi a)alalisvoolu b)vahelduvvoolu c)alalis ja vahelduvvoolu d) kolmefaasilise voolu mõõteriistad; 3) tüpsuse järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse
Mõõteriistu, mis annavad mõõtmistulemuse diagrammi kujul või numbriliselt, nimetatakse registreerivateks mõõteriistadeks ehk meerikuteks. Elektrimõõteriistadega mõõdetakse elektrilisi suurusi voolutugevust, pinget, takistust, elektrivoolu võimsust, tööd (energiat) jm. Elektrimõõteriistade ja nendega ühendatud lisaseadiste abil saab mõõta ka mitteelektrilisi suurusi: temperatuuri, rõhk, kiirus, vedeliku nivoo jt. Mõned mõõteriistad, näiteks elektriarvesti, näitavad mõõdetava suuruse summaarset väärtust teatud ajavahemikus. Neid mõõteriistu nimetatakse induktsioonmõõteriistadeks. Mõõteriistu, mida kasutatakse elektriliste suuruste mõõtmiseks laboratooriumides, tööstuses, majapidamises, nimetatakse töömõõteriistadeks. Töömõõteriistu kontrollitakse täpsemate etalonmõõteriistadega. Enamikku elektrimõõteriistu saab kasutada mõõtmiseks kas ainult alalisvoolu või ainult vahelduvvooluringides
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta
Keskmine takistuste erinevus % 4,45 Millest on põhjustatud erinevus ? Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest Mõõtmiste ajamoment on teine, hilisematel mõõtmistel on takkisti juba soojenenud ja seega takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ? Siis kui mõõteriistad ei ole veel soojenenud. Siis kui välised elektromagnetväljad ei häiri mõõteriista tööprotsessi. Siis kui on valitud kõige sobivam mõõtepiirkond Vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur Ampermeetri ülekandetegur 0,4 0,01 Wattmeeteri ülekandetegur 1,25 Mõõteaparaatidelt loetud näidud Asend I, R=75 Asend II, R=82
-2 e R 2 = 8U a B k R a 1 - k2 (1) m R a kus Ua on anoodpinge, Ra anoodi raadius ja Rk katoodi raadius. Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral määrata kriitilise induktsiooni väärtus Bk ja teada anoodi ning katoodi raadiusi. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad ja katseseadme konstandid: Ra=5,3 mm; Rk=2,7 mm; solenoidi keerdude arv N=2067 ja solenoidi pikkus l=0,39 m. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele. Milliampermeetril valige selline mõõtepiirkond, et osuti
Kui ahelosa ei sisalda vooluallikaid, siis s.t pinge ühtib potentsiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U=0. millest Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrir, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang, mis moonutab potentsiaali jaotust ahelas. Seetõttu peab ampermeetri takistus olema väike, võrreldes ahela takistusega. 4. Töö käik a. Protokollin mõõteriistad. b. Palun juhendajalt tööülesande ja joonistan protokolli stendi vooluahela skeemi. c. Ühendan voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne näit aga potentsiaalide langust. d
(geoloogia, tektoonika, hüdroloogia, klimatoloogia, meteoroloogia, biogeograafia, ökoloogia) kaudselt seotud- astronoomia, füüsika, matem, Kõikide valdkondade vahel koostöö lõimumine(tänu infovahetusele) 1. Loodusteaduste teke(antiikaeg) Aristoteles-kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart 2. Meetodite revolutsioon Galilei- mõõteriistad Newton- seadused 3. Loodustaduste kiire arengu etapp 18-19 saj Mendelejev- keemiliste lementide süsteem Darwin- elusloodus on arenev(evolutsioneeruv), eluta keskkond mõjutab A. von Humboldt biogeograafia Karl Linne- eluslooduse süteemi rajaja Mendel- geneetika,pärislikkuse seaduspärasused 4. Loodusteaduste murrangulised avastused 20. saj Wegener- laamtektoonika Geoökoloogia kui teaduse väljakujunemine,
ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED JA –LAINED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvool – elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub Sagedus – võngete arv sekundis Periood – ühe võnke kestvus Vahelduvvoolu iseloomustavad 3 suurust: 1) Hetkväärtus – suuruse väärtus konkreetsel ajahetkel 2) Amplituudväärtus – maksimaalne väärtus 3) Efektiivväärtus –see, mida näitavad mõõteriistad Laengukandjate liikumise erinevus alalis- ja vahelduvvoolul: Alalisvoolu puhul võib laengukandjate liikumist vaadelda ühtlase kulgliikumisena Vahelduvvoolu korral laetud osakesed võnguvad Faasivahe – kahe võnkumise faaside erinevus VAHELDUVVOOLU TEKITAMINE Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool) Mehaaniline generaator – kasutatakse mehaanilist energiat KOLMEFAASILINE VOOL
mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu. Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade- kuulide või rullide olemasolu ja seetõttu veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On kahte sorti: kuullaagrid ja rullaagrid. 25.Olulisemad rõhu mõõteriistad ja mõõtühikud. Olulisemad rõhu mõõteriistad on manomeetrid ja baromeetrid.Manomeeter ehk õhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.On olemas 3 erinevat manomeetrit: 1.vedelikmanomeetrid 2.vaakum manomeetrid 3.mehaanilised manomeetrid Vedelikmanomeetrite ehk piesomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhuomadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu
mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendiga tajuriga mõõdetavat suurust ja muundab selle mõõteriistale arusaadavaks suuruseks. Mõõteseade on ühiselt kasutatav mõõtevahendite komplekt, mis koosneb mõõteandurist ja anduri väljundsuurust registreerivast mõõteriistast. Mõõturiks nimetatakse teatud kindla füüsikalise suuruse mõõtmiseks mõeldud mõõteseadet või mõõteriista. Mõõteriistad klassifitseeritakse kasutuseotstarbe järgi töö-, taatel- ja etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist.
mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendiga tajuriga mõõdetavat suurust ja muundab selle mõõteriistale arusaadavaks suuruseks. Mõõteseade on ühiselt kasutatav mõõtevahendite komplekt, mis koosneb mõõteandurist ja anduri väljundsuurust registreerivast mõõteriistast. Mõõturiks nimetatakse teatud kindla füüsikalise suuruse mõõtmiseks mõeldud mõõteseadet või mõõteriista. Mõõteriistad klassifitseeritakse kasutuseotstarbe järgi töö-, taatel- ja etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist.
Mõõteriistad Voltmeeter Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge Muutke teksti laade mõõtmiseks Teine tase Voltmeeter näitab katkestatud ahela pinget. Kolmas tase Voltmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse Neljas tase paralleelselt. Viies tase Voltmeeter Enamasti on skeemis antud üks üld juhe ehk Muutke teksti laade maa, mille suhtes skeemis pingeid mõõdetakse. Teine tase Voltmeetri takistust on enamasti vooluahela Kolmas tase takistusest tunduvalt suurem, mistõttu voltmeeter Neljas tase ei muuda märgatavalt pinget vooluahelas. Viies tase Ampermeeter Ampermeeter on mõõte...
esemed lähemale"), teiseks võimaldab objektiiv kui lääts valgust koguda. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Teleskoobi abil ; valguse omadusi ; temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust; taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust; raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust. suur osa kiirgusest neeldub Maa atmosfääris, tuleb vastavad mõõteriistad viia kosmosesse. arvutustehnikat Taevakaardid ja kataloogid Et õppida tundma tähtkujusid või üles leida mõnd planeeti, vajame tähekaarti. Suurte kaartide ulatus on tavaliselt väike, et pilti tuhandete nõrkade tähtedega mitte liig kirjuks muuta. Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulisd parameetrid. Esiteks sõltub taevapilt kuupäevast ja kellaajast; teiseks
1. Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste liikumist kindlas suunas. Tingimused: 1) Peab olema vabasi laenguid. 2)On jõud, mis sunnib vabu laenguid kindlas suunas liikuma - elektrijõud. 2. Alalisvool on elektrivool mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Metallis on aatomid paigutatud kindla korra järgi - Kristallvõre. Metall juhib elektrit tänu sellele, et tema aatomitest lahkuvad kaugemad elektronid - tekivad vabad elektronid. Kui metallis tekitada elektrijõud siis tekib metallis elektrivool. Vabad elektronid hakkavad liikuma kindlas suunas. 4.Voolutugevuseks nimetame ühes sekundis elektrijuhti läbinud laengu suurust. Voolutugevuse arvutamiseks jagama elektrijuhti läbinud laengu suuruse selle läbimise kulunud ajaga. I=q/t voolutugevuse ühikuks on Amper- A. See on voolutugevus mille korral elektrijuhti läbib 1 sekundiga 1 culoni suurune laeng. Amper on põhiühik. 5. Amprist suurem ühik - Kiloamper(kA)=1000 amprit, Väike: Mill...
4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand ; 2-seadekaliiber ; 3-mõõtevarras ; 4-hülss ; 5-trummel ; 6-käristi ; 7-pidur ; 8- look Teised kruvikute variandid: Sügavuskruvik Sisekruvik. a ehitus; b pikendusvarras; c nullnäidu kontrollimine. 1 mutter; 2 puks; 3 pärss; 4 kruvivarb; 5 trummel; 6 seademutter Kokkuvõte . Tutvusime antud teemas nihiku ja kruvikuga. Saime teada millest mõlemad mõõteriistad koosnevad ning kus neid nende otstarbe järgi kasutatakse. Välja on toodud nihiku ja kruviku teistsugused varjandid. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Nihik 2. http://web.zone.ee/metallityy/MARKIMINEMOOTMINE/markiminemootmine_2.htm l 3. et.wikipedia.org/wiki/Nihik 4. www.prenar.ee/index.php?m3=76&l=2&m2=12&m1=3 5. www.annaabi.com/search.php?s=nihik 6. www.annaabi.com/search.php?s=kruvik 7. et.wikipedia.org/wiki/Kruvik 8. http://www.tud.ttu
Seejärel suurendame dekaadide kaupa, suurimast dekaadist alates R1 ja R2 takistust seni, kuni galvanomeetrit läbiv vool väheneb kaks korda, s.o. galvanomeetri osuti asub skaala keskel. Seejuures ei tohiks voltmeetrinäit muutuda. Kui see aga veidi muutus, siis tuleb pinge reguleerida endiseks ja täpsustada R2 väärtust. Vastavalt Ohmi sedusele on R1 ja R2 summa nüüd võrdne galvanomeetri sisetakistusega, s.o. Rg=R1+R2 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem. 4. Mõõtke töös kirjeldatud metoodikale galvanomeetri sisetakistus. 5. Vastavalt juhendajalt saadud kalibeeritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistus magasinidel. 6. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 7. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust R2 katseliselt. 8. Leidke kalibreeritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad
Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm=r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m. Valemite [1] ja [3] analüüs näitab siiski, et sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu korral on nii kasutegur kui ka kasulik võimsus suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5
•Osakesed voolavad eri kiirustel ja traj. •Sisehõõrdumine voolamisel •Jõu ülekanne pinna kaudu •Võtab minimaalse energeetilise asendi 4.Vedeliku füüsikalised omadused •Tihedus – ruumalaühiku mass •Erikaal – ruumalaühiku raskusjõud (kaal) •Viskoossus – osakeste liikumise takistus •Kokkusurutavus •Soojuspaisumine 5.Rõhu mõõtühikud ja skaalad •Absoluutne skaala – alglugem p = 0 Pa •Relatiivne skaala – alglugem õhurõhk 6.Rõhu mõõteriistad ja toimimise kirjeldus •Vedelikmanomeetrid •Mehaanilised manomeetrid •Elektrilised manomeetrid 7.Hüdrostaatiline rõhk 8.Rõhk vedeliku raskusjõust 9.Hüdrostaatiline paradoks Kui vedelikusamba kõrgused on võrdsed ning hüdrostaatiline rõhk mõjub võrdsetele pindadele, siis on ka jõud võrdsed. 10.Rõhujõud tasapinnale (valem ja seletus) 11. Vedeliku rõhu poolt pinnale avaldatav jõud Kaks juhtu: •Rõhuga koormatud pinna ulatuses rõhk muutuva suurusega
Aatomifüüsika ja Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Koostas: Gristi Adrat Rühm:TTP-10 Aatomifüüsika Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele (elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide p...
Neutraaljuhiga katse korral tuli mõõdetuna ning ka vektordiagrammilt sama tulemus I N =1,3 A . Neutraaljuhita katse korral tuli mõõdetuna U Nn=37 V ja vektordiagrammilt U Nn=36 V . Vektordiagrammil saadud U Nn on mõõdetud U Nn ≈ 1,78% väiksem. Erinevuse põhjuseks võib tuleneda sellest, et vektordiagrammi käsitsi joonistamisel võivad tulla sisse väikesed ebatäpsused. Seega saab öelda, et mõõteriistad on siiski piisavalt täpsed, et nendega katseid sooritada. Faaside B ja C arvutuslikud takistused erinevad kahes katses, sest katsete käigus toimusid katseseadmete soojenemine, mistõttu muutus ka nende takistus. Neutraaljuhtme katkemine võib olla ohtlik, kuna ebaühtlasel koormusel võib põhjustada faasivoolude ja- pingete muutumist. Sellega võib kaasneda ühes faasi potensiaalilangu vähenemine ning teises faasis potensiaalilangu suurenemine.
7. Detaili siseläbimõõtu mõõtsin kahes ristuvas sihis, igat mõõtu kolm korda ja kandsin mõõtetulemused tabelisse. 8. Peale mõõtmisi võtsin sisekruviku lahti, pesin mõõtotsakuid ja puudutud pindu aviobensiiniga, määrisin kergelt korrosioonivastase määrdega ja panin mõõteriista karpi. 9. Tegin vajalikud arvutused ja järeldused. 10. Korrastasin töökoha. 11. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Sisekruvik 75-600 mm 0,01 mm 2. Metalljoonlaud 0-550 mm - Mõõtetulemused Mõõte- Mõõtetulemused Ovaal- Kruv.kompl., siht 1 2 3 Keskm. sus mõõtepiirk
Elektrilöögid: Kuna pinged üle 48v võivad põhjustada inimest läbides eluohtliku elektrivoolu,mis kujutab ohtu südamerütmile,kuid,et seda ei juhtuks kasutatakse selle jaoks igasugu erinevaid meetmeid: · madalpinge(vajadusel väikepinge) · elektriline isolatsioonile · eraldustrafoga eraldatud elektrivõrgud · puutekaitse · Maandamine · isikukaitsevahendid · elektritöödeks sobivad töö-ja mõõteriistad Maandamine Maandamisel peetakse sihilikuline avatud metallosade elektriline kontakt maandusseadmega.Vähem tehismaanduse takistus väheneb ka puutepinget isolatsiooni riknemise korral. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates · Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist
Materjal (toorik): Tooriku ST52.3 mass: 0,9kg Oper. Operatsiooni nimetus ja sisu Seade, rakis, töö- ja nr. mõõteriistad 1. Materjali sisseost Kalibreeritud hülsi toru välisläbimõõduga 50mm, sisemise läbimõõduga 40mm, pikkusega 6000mm 2. Saagimine
Valemist [6] - W 1 - W 1 ln R 1 = ln R o + , ln R 2 = ln R o + . 2k T1 2k T2 Lahutades esimesest avaldisest teise ja teisendades, saame 2kT1T2 R W = ln 1 [7] T2 - T1 R 2 Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Küsige juhendajalt tööülesanne. 3. Metallist ja pooljuhist katsekehad asetsevad õliga täidetud katseklaasis, mida soojendatakse küttekehaga S. Takistust mõõdetakse arvnäiduga oommeetriga, mida saab lülitiga K ühendada kas metallist või pooljuhist katsekehaga. 4. Lülitage sisse oommeeter ja laske soojeneda ~10 minutit. Lülitage kütte vooluallikas vooluvõrku. Temperatuur hakkab aeglaselt tõusma. Alates algtemperatuurist mõõdke etteantud
Takistuse sõltuvust temperatuurist kasutatakse takistustermomeetrit ÜLIJUHTIVUS Mõningate ainete omadust kaotada ülimadalatel temperatuuridel omav takistust nimetatakse ülijuhtivuseks Kriitiline temperatuur temp , kus aine läheb ülijuhtivasse olekusse Ül juhtivuse kasutamine: 1)ülijuhtivad magnetid elektromagnetid tuumauuringud, kiirendid, tuumamagnetresonantstomograaf 2)ülijuhtivad elektriliiid 3) ülitäpsed magetvälja jaa elektrivälja mõõteriistad TÖÖ JA VÕIMSUS Võimsus on ajaühiks vabanev energia Nimivõimsus max võimsus, millel seade võib pikaajaliselt töötda Nimipinge-pinge millel seade asendab nimivõimsust Joule lenz Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhui takisusega R ja voolu kestvusega t Q=I2Rt Alalisvoolu korral on laengutele mõjuv jõud elektrijõud ja takistusjõud võrdsed, järelikult kogu elektrivoolu töö kuulub takistusjõudude
17 20 10 22,5 2,25 22,5 80,36 0,55 55,00000 225,00000 4,09091 18 15 7,5 24 2,4 18 85,71 0,40 53,33333 320,00000 6,00000 19 10 5 25 2,5 12,5 89,29 0,30 60,00000 500,00000 8,33333 20 5 2,5 26,5 2,65 6,625 94,64 0,15 60,00000 1060,00000 17,66667 =2,8 V Ampermeeter: 0,5 xmA Voltmeeter: 0,1 xV Kasutatud mõõteriistad Ampermeeter Mõõdetav suurus: Voolutugevus I; *Amper+. Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist. Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xmA 100xmA Täpsusklass: 1,0 Jaotiste arv skaalal: 100 Voltmeeter Mõõdetav suurus: Pinge U; *Volt+ Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xV 28xV Täpsusklass: 1,5 Jaotiste arv skaalal: 50. Vooluallika kasutegur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
