5. täielik tagasiside: saatja täielikult teadlik ja tal täielik ligipääs kogu teadmisele 10. referentsiaalsus: võime osutada objektidele, mis paiknevad aegruumis kusagil eemal 13. kahetasandiline kombineerumine – lihtsatest elementidest võib saada piiramatult kõrgema tasandi ühikuid. Biokommunikatsioon kui evolutsiooniline kohastumus fitness – mõõt, millega kirjeldavad evolutsioonibioloogid, kuivõrd hästi kohastunud on antud liik selles keskkonnas, kus ta elab, mõõduks tavaliselt elujõuliste järglaste arv, kuna organism tahab ju anda oma geene võimalikult palju edasi. Üks probleem, mis evolutsioonilises käsitluses tekib, on paradoks, et kui evolutsiooni eesmärk on iga indiviidi edukuse suurendamine ja see, et iga indiviid saaks võimalikult palju geneetilist infot edasi anda, siis muutub kommunikatsioon manipuleerimisvahendiks, viisiks, kuidas konkreetne indiviid saab teisi indiviide
Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Raha pakkumine- pangad Primitiivne pangandus- kullassepp Raha loomine kommertspankade poolt Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgmema protsendiga.
46) Tööviljakuse mõjurid 47) Tööjõuressursside efektiivsust mõjutavad: · tootmispotentsiaal ehk kõiki tootmist mõjutavate tegurite (ressursid ja nende konsentratsioon, struktuur, kvaliteet, organisatsioon, tehnoloogia) summa · ajafond (tööaeg, produktiivaeg) 48) Tööviljakuse mõõtmine 49) Probleem: kuigi tööviljakuse näitajad on lihtsalt leitavad, ei peegelda nad küllalt täpselt tööviljakuse põhiolemust, sest töö mõõduks on võetud elavtöö, töö tulemuseks aga toodang, milles sisaldub ka asjastatud töö. 50) Tööviljakuse kasv peegeldatuna tööaja kokkuhoius, st kas väheneb tööaeg teatud toote valmistamiseks või suureneb toodang ajaühikus, on majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid mitte ainuke kriteerium. 51) Antud näitaja ei pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline ka toodete kvaliteedi ja struktuuri muutumine
kompenseerivad üksteist. Mingi kiirusega v liikuv keha jätkab oma ühtlast sirgjoonelist liikumist 10 seni, kuni temale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud temale kompenseeruvad vastastikku. Sellistele järeldustele kehade liikumise kohta jõudis esmakordselt Galileo Galilei. 3. Mass Keha mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsi mõõduks. Ühe keha mõju teisele ei saa olla ühepoolne. Mõlemad kehad mõjuvad teineteisele kehadevahelised mõjud on alati vastasmõjud. Kehade kiirused muutuvad ainult kehade vastasmõju tõttu. Ilma mingi teise keha (või teiste kehade) mõjuta antud kehale selle kiirus muutuda ei saa. Kehade masse võrreldakse nende kehade vastasmõjust põhjustatud kiiruste muutude kaudu. Kehade vastasmõju tulemusena tekkinud kiiruste muudud on pöördvõrdelised kehade massidega. m1 a 2 = m2 a1
*Termodünaaliselt on pinna vabaenergia defineeritud Gibbsi vabaenergia G juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel 1 cm2 võrra püsiva P ja T korral: = ( G/ S) P,T ; Gs= *S, kus G - pinna vabaenergia, pindpinevus, s faasidevaheline piirpind *Pinpinevus on siserõhuga proportsiaalne => mida tugevam on molekulivaheliste jõudude toime, seda suurem on pindpinevus. Temperatuuri tõstmisel vedelikke pindpinevus väheneb. *Pinnaenergia on samuti kahe faasi erinevuse mõõduks piirpinnal. *Mida suurem on kahe faasi erinevus, seda suurem on pindpinevus nende vahel. *Kui me mõõdame vedeliku pindpinevust, siis me mõõdame vedeliku ja selle kohal oleva õhu piirpinna ühikulist vabaenergiat. *Kõige üldisemas mõistes tähendab pindpinevus pindliia tasakaaluenergiat vedeliku ja ta enda auru piirpinnal. *Igasugune pinna hõivanud molekulide arvu või omaduste muutus toob esile ka piirpinna energia muutuse.
*Termodünaaliselt on pinna vabaenergia defineeritud Gibbsi vabaenergia G juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel 1 cm2 võrra püsiva P ja T korral: = (G/S)P,T ; Gs= *S, kus G - pinna vabaenergia, pindpinevus, s faasidevaheline piirpind *Pinpinevus on siserõhuga proportsiaalne => mida tugevam on molekulivaheliste jõudude toime, seda suurem on pindpinevus. Temperatuuri tõstmisel vedelikke pindpinevus väheneb. *Pinnaenergia on samuti kahe faasi erinevuse mõõduks piirpinnal. *Mida suurem on kahe faasi erinevus, seda suurem on pindpinevus nende vahel. *Kui me mõõdame vedeliku pindpinevust, siis me mõõdame vedeliku ja selle kohal oleva õhu piirpinna ühikulist vabaenergiat. *Kõige üldisemas mõistes tähendab pindpinevus pindliia tasakaaluenergiat vedeliku ja ta enda auru piirpinnal. *Igasugune pinna hõivanud molekulide arvu või omaduste muutus toob esile ka piirpinna energia muutuse.
KEHA IMPULSS 22 Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus. Jõudude puudumisel või kompenseerumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal. - Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega:
erinevate majanduses osalejate puhul ja ta peaks olema võrreldav isegi erinevate riikide puhul. Sellise informatsiooni andjateks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad. On üldtuntud ja aktsepteeritud SNA süsteem( System of National Accounts). Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik. Vastava mudeli abil selgitatakse majapidamiste, ettevõtete, avaliku sektori ja teiste riikide omavahelisi seoseid tootmistegurite ja valmistoodangu turgudel. Tüüpiliseks valmistoodangu mõõduks on sisemajanduse koguprodukt(SKP). SKP mõõdab mingil kindlal ajaperioodil( tavaliselt 1aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil(tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus, oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 RAHAPAKKUMINE Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid: 1. rahaagregaat Mo rahabaas, s.o. keskpanga poolt emiteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades + tsekid. Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3
Lojaalsuseks pakutakse kolm, neli või viis sama brändi ostu järjest ja teisigi numbreid, kuid tegelikult pole see adekvaatne. Tarbija võib osta ühe toote endale, teise sugulasele või tuttavale jne. Ta on kõigile kolmele tootele ülimalt lojaalne, kuid biheivioristlikus statistikas see ei väljendu. Lojaalsust võib määratleda kui kiindumust ettevõtte toodetesse, teenustesse ja seal töötavatesse inimestesse ning nende tunnete avaldumist tarbijate käitumises (Jones ja Sasser 1995). Mõõduks on mitte niivõrd mitu korda järjest ostetakse, vaid osa tarbimisportfellist riiete puhul osa riietekapi sisust, autode puhul osa garaazipinnast ja toiduainete puhul osa kõhust. Üksiktarbijate puhul on sellist infot hankida praktiliselt võimatu. Ühelgi turu-uurijal ei ole võimalik inimese kodus kappe sorteerida. Seega tuleb lojaalsuse mõõtmiseks kasutada alternatiivseid meetodeid. Taasostukavatsus. Iga kliendiga kommunikeerimisel on võimalik tema käest küsida,
ABC-analüüs: ABC-analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui tesed – on see siis kasumlikkuse, müügikäibe, müügi kasvu vms põhjal. ABC-analüüsi aluseks on Pareto ehk 80:20 reegel, mille järgi väiksem osa põhjusi, sisendeid või tööd annab suurema osa tagajärgi, väljundeid või tasu. Seega ei ole põhjused ja tagajärjed, sisendid ja väljundid, töö ja tulemused omavahel tasakaalus. Sellise tasakaalutuse mõõduks sobib hästi suhe 80:20. ABC-analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (logistikas nt. Tooteariklid, kliendid, tarnijad) rühmadeks, millest igaühele kohandatakse erinevaid lähenemisviise vastavalt nende tähtsusele. Rühmitamisel on kõige tähtsam A-rühm ja sinna kuuluvad tooted, kliendid või tanrijad mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige rohkem. Samas on A-rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teha just selles rühmas
mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast (ld relātīvus Massi ja energia samaväärsus • Aine tunnuseks on see, ainelistel kehadel on kindlad mõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on temas kindla massiga aineosakesi ning seda suurem on keha kui terviku mass. • Mass on aineliste objektide üldkoguse loomulikuks mõõduks, kõige üldisemaks olemasolu väljendavaks suuruseks. Rangelt peaksime siiski ütlema, et aineliste objektide olemasolu, aine mingi kindel kogus avaldub vaatleja aistingutes kõigepealt läbi massiks nimetatava füüsikalise suuruse. • Väljaliste objektide olemasolu ning mingi kindel kogus välja avaldub vaatleja aistingutes aga kõigepealt läbi energiaks nimetatava füüsikalise suuruse. • Mass ja energia on samaväärsed ehk võõrsõnaga väljendudes – ekvivalentsed.
Maksimumsaavutuseks psühholoogias saab olla psüühiliste nähtuste mõõtmisel intervallskaala kasutamine. Selles ei avaldu mitte psühholoogia kui teaduse nõrkus, vaid psüühiliste nähtuste erilisus, nende mittefüüsikaline olemus. 1.2.2. Psühholoogilised mõõteskaalad ja statistika Mõõtmisskaala tüübist sõltub kasutatava statistilise töötluse võimalik tase. Nominaalskaala puhul saab kasutada ainult mitteparameetrilist statistikat, tsentraalse tendentsi mõõduks saab kasutada ainult moodi, hälbivuse mõõduks sagedusjaotust. Järjestusskaala puhul saab samuti kasutada ainult mitteparameetrilist statistikat. Tsentraalse tendentsi mõõduks on mediaan, hälvete mõõduks kvartiilid. Intervallskaala puhul on võimalik valida tinglik nullpunkt (näiteks tulemuste keskmine väärtus) ja mõõteühik (intervall) - näiteks tulemuste standardhälve. Tänu nullpunkti kasutuselevõtule
5.7. Aatomvõre võnkumine e. foonon Iga aatom kristallvõres võngub enda võreasendi ümber. Neid vibratsioone võib vaadelda kui defekte. Mitte kõik aatomid ei võngu sama amplituudiga ja sagedusega s.o. energiaga. Antud temperatuuril esineb tasakaaluline energiate jaotus kristallvõre aatomite vahel, kusjuures see energiajaotus muutub ajas juhuslikult. Temperatuuri tõusmisel tõuseb aatomite energia materjalis, sest temperatuur on aatomite ja molekulide vibratsioonivõime mõõduks. Toatemperatuuril on tüüpilised vibratsiooni-sagedused on 1013 vibratsiooni sekundis ja amplituud mõni tuhandik nanomeetrit. Materjalide omadused on sõltuvuses aatomite vibratsioonist. Näiteks, materjali sulamine toimub siis, kui aatomite vibratsioon materjalis on küllalt intensiivne, et lõhkuda suur arv sidemeid aatomite vahel. 49 6. DIFUSIOONIPROTSESSID TAHKETES KEHADES. 6.1. Sissejuhatus
Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
Melanchthon väitis 1521.a., et Moosese seadused peavad asendama olemasoleva õiguse. Üleskutse leidis kõlapinda isegi protestantlike valitsejate juures. Kriminaalõigus 10 käsku mõjutasid oluliselt 16.-18.saj. kriminaalõigust karmistumise suunas. Reformatsiooni loosung "tagasi puhaste allikate juurde" tõstis oluliselt VT normide mõju sotsiaalse käitumise hindamisele, moraalsed hinnangud muutusid karmimateks. Piibel (eriti VT) muutus juristide südametunnistuse toeks ja mõõduks. Ausse tõusis põhimõte kes verd valab, selle veri peab valatud saama. Saksamaal kasvas oluliselt surmanuhtluse rakendamine abielurikkumiste, nõidumiste ja jumalasolvamiste eest. Viimased olid eksimused ius divinum'i vastu ning valitsejal puudus siinkohal ka armuandmise õigus. Valitseja oli vaid jumala tahte täideviija. Dekaloog avaldas läbi aegade mõju kriminaalõiguse süstemaatikale. 2.5.2. Piibel kui Lääne õiguskultuuri tüvitekst
Kui kaupraha asendub paberrahaga, millele peagi lisanduvad rahaalternatiivid, siis muutub asi rahamõõtmine komplitseeritumaks. Põhjuseks on see et mitmeid rahaalternatiive on võimalik väga kiiresti rahaks vahetada, see aga muudab piiri raha ja rahaasendajate vahel suhteliselt olematuks. Pärisrahast eristab alternatiivraha peamiselt see, et teda ei saa kasutada üldise maksevahendina. Raha mõõtmiseks on rakendatud rahvusvahelised rahamõõdud ehk kolm peamist mõõtu. Esimeseks mõõduks on M1, mis hõlmab kõige likviidsemat vara, mis täidab raha funktsioone. M1 = sularaha + nõudehoiused, selle mõõdu koosseisu kuuluvatele varadele on iseloomulik, et nad kas ei kanna intressi või on see väga madal. Nõudehoiuseid on äritehingutse võimalik kasutada peaaegu analoogset raha, kuid M1 ei ole kindlasti täiuslik rahamõõt, sest näiteks ebastabiilse rahasüsteemiga riikides mõjutab rahapakkumist oluliselt välisvaluuta
töödeldavusega taigna saamiseks. Tavalisel portlandtsemendil on see 24...27% tsemendi massist. Standardkonsistentsi määramiseks kasutatakse Vica aparaadi nõela vajumist. Mida madalam on tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. Peensus suurendab tsemendi veevajadust. Mahu muutumise ühtlus Kõik tsemendid kahanevad veega segamisele järgneval üleliigse vee väljaauramisel. See mahumuutus peab aga olema ühtlane. Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes
mõstlikud inimesed täna ja siin pidanuks (Jumala tahtel) elama. Püüdlemine loomuliku seisundi poole oli inimese ülesanne (jällegi Jumala tahtel). Mõistliku ühiskonna mudeli alusel sai määratleda ka riigi ja õiguse eesmärgi. W-i ühiskonna ja õigusõpetuse keskmes seisis inimene kui üksikisik. Isik on hing ja ihu. Inimese ülesandeks on enese kasvatamine, nii enese kui ka kaasinimeste täiuslikkuse teostamine. Täiuslikkuse mõõduks on loomulik seisund. [26]W. lähtus mõistusõiguslikust postulaadist, et kõik õigused tekivad kohustustest (vt Pufendorf: inimesed ammutavad teadmisi kohustustest kolmest allikast, millele vastab 3 liiki kohustusi ja 3 teadust: 1.mõistuse valgus üldinimlikud kohustused õpetus kõikide rahvaste ühisest loomuõigusest; 2.seadusandliku ülemvõimu korraldused riigialama kohustused positiivne õigusteadus üksikute riikide õigusest; 3
haigusele. (meeleolu heitlik, surutud) Üks ja seesama tundmus(hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest , inimesest ja tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Vastandlik olukord- lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel toob kaasa psüühilise sisepinge. Kõrge sisepinge aga ei saa kaua püsida , sest ta destabiliseerib inimest, kurnab inimest, ja seepärast vajab pinge maandamist. Kolmeks peamiseks mõõduks, mille alusel saame mis tahes emotsioone kirjeldada on: intensiivsus (tugev, nõrk), polaarsus (positiivsus,negatiivsus), kestus (lühiajaline, kestev). Emotsioonide funktsioonid ja füsioloogilised alused Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1) Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne. 2) Emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimub sõltuvalt hinnangust ja
haigusele. (meeleolu heitlik, surutud) Üks ja seesama tundmus(hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest , inimesest ja tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Vastandlik olukord- lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel – toob kaasa psüühilise sisepinge. Kõrge sisepinge aga ei saa kaua püsida , sest ta destabiliseerib inimest, kurnab inimest, ja seepärast vajab pinge maandamist. Kolmeks peamiseks mõõduks, mille alusel saame mis tahes emotsioone kirjeldada on: intensiivsus (tugev, nõrk), polaarsus (positiivsus,negatiivsus), kestus (lühiajaline, kestev). 36 Emotsioonide funktsioonid ja füsioloogilised alused Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1) Emotsioonid hindavad – isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne.
V o SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. Täida lüngad! · Kogukulutuste neli komponenti on: tarbimiskulutused, koguinvesteeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport · Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuuluvoost. · Kasutatav tulu võrdub: o Isiklik tulu miinus netomaksud o Tarbimiskulutused pluss säästud · Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. Tee õige valik! · SKP mõõdab: o Nii vahe- kui ka lõpphüviste turuväärtust o Toodetud lõpphüviste turuväärtust o Vahetoodete turuväärtust o Sisemajanduse puhasprodukti ja investeeringute turuväärtust. · Tulude ringkäigu mudel kirjeldab: o Tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt ettevõtetele o Raha hulka majanduses o Majanduse kõiki sissevooge
Parem on puhverdusvõime aladel, kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverduvad mullad, mis sisalduvad kaltsiumkarbonaati (CaCO3). Kui sellisele mullale sadeneb rohkesti H+ ioone, vabanevad toitekatioonid Ca2+, K+, Mg2+, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjuliku mõju. Euroopas asuvad tundlikumad alad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa põhjaosas. Sageli hinnatakse saaste ulatust puude põhjal. Mõõduks puu tervisliku seisundi hindamisel on see, kui palju okkaid või lehti ladvaosa on kaotanud võrreldes terve puuga. 1989.aastal kaardistati kogu Euroopa. Selle põhjal võib väita, et olukord oli kõige rahuldavam Ukrainas ja kõige hulle Tsehhoslovakkias. Eesti oli keskmisel positsioonil. Hapestumist ei saa riik üksi likvideerida, sest õhusaaste ei tunne riigipiire. Vajalik on koostöö. Soome lämmastikusaaste analüüs: 20 40% pärineb oma maalt.
203. Millised probleemid seonduvad inimelu väärtuse hindamisega ja milliseid lahendusi pakutakse? 41 Probleemkoht on potentsiaalselt säästetud inimelu väärtuse hindamises (seoses nt investeeringuga teedeehitusse). Emotsionaalselt on inimelu hindamatu, aga taoliste investeeringute puhul tuleb kuhugi piir tõmmata. Võttes enneaegselt surnud või töövõimetuks jäänud inimese väärtuse mõõduks tema kaotatud tööaastate jooksul loomata jäänud kasulikkuse, saadakse tinglik piir tervist ja elu säästvate AS-i tulude hindamiseks. Meetod ebatäpne. 204. Millised probleemid seonduvad säästetud aja väärtuse hindamisega ja milliseid lahendusi pakutakse? Iga indiviidi hinnang tema aja väärtusele on erinev, sõltudes tema töötasu suurusest ajaühiku kohta ja tema käsutuses oleva vaba aja hulgast. Tööpuuduse korral tähendaks tunnipalk ajaväärtuse ülehindamist
: Elektronide liikumisel NADH/FADH2 lt hapnikule iga vaheülekandja kõigepealt redutseerub omandades elektroni ja seejärel oksüdeerub, andes elektroni järgmisele vaheühendile. Seega iga ülekandja esineb vaheldumisi oksüdeerunud ja redutseerunud vormis, mida nim redokspaariks. Mis määrab redokspaaride järjekorra elektronide ülekandes, sõltub redokspaari afiinsusest elektroni suhtes. Väiksema afiinsusega redokspaar annab elektronid suurema afiinsusega redokspaarile. Afiinsuse mõõduks on redokspotentsiaal, mida väljendatakse voltides. Mida negatiivsem on redokspotentsiaal, seda väiksem on afiinsus elektroni suhtes ja seda parem elektroni doonor redokspaar on. mtETAS-s seega elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga redokspaaridelt positiivsema redokspotentsiaaliga paaridele. NADH-CoQ reduktaasne kompleks (nn kompleks I), · suktsinaat-CoQ reduktaasne kompleks (kompleks II), · CoQH2 - cyt c reduktaasne kompleks (kompleks III)
sõnadega “tootmisviis”. Sõna “formatsioon” tähistas nende puhul üksikut ühiskonda, mille jaoks Marxil endal sõna ei olegi. Seni ei olnud teoorias midagi spetsiifilist ajaloo jaoks. Selles teoorias si- saldub siiski osa, mis käsitleb plokkide või formatsioonide vahetumist. Selles osas vastatakse ka küsimusele, miks nad üldse vahetuvad. Teooriast tuleneb, et kõik tootmissuhted ei ole kõigi tootlike jõudude tüübi juures võimalikud. Tootlikkus on mõõduks — selline idee on küll intuitiivselt lihtsalt hoomatav, aga tegelikkuses on see väga keerukas. Idee poolest peaks nagu tegemist ole- ma mingi toodangu hulgaga tööjõukulu kohta. Kui aga täpsemalt vaatama hakata, tuleb kohe mängu ka tööjõu intensiivsus. On tohutult palju asju, mis seda mõjutavad. Üks toodab Rolls Royce’, teine Forde. Kas siin saab panna toodetud autode arvu kõrvuti? Vaatamata kõigele võime väita, et tööjõu intensiivsus on tänapäeval suu- renenud22
osalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks. Raha nõudlus Keynesi rahateooria väidab, et raha nõudlus on seotud kolme motiiviga: Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine Rahapakkumine kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Primitiivne pangandus kullassepp Kuld toodi hoiule (deposiit) , vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri) Jõude seisev kuld laenati välja Raha loomine kommertspankade poolt
Tavalisel portlandtsemendil on see 24... 27% tsemendi massist. Standardkonsistentsi määramiseks kasutatakse Vica aparaadi nõela vajumist. Mida madalam on tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. Peensus suurendab tsemendi veevajadust. · Mahu muutumise ühtlus Kõik tsemendid kahanevad veega segamisele järgneval üleliigse vee väljaauramisel. See mahumuutus peab aga olema ühtlane. Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. · Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2)
makroparameetreid, suurusi, mis kirjeldavad gaasihulka tervikuna. Nendeks on temperatuur, rõhk ja ruumala. Mikro- ja makroparameetrid on omavahel kindlal viisil seotud On kindlaks tehtud, et gaasikoguse temperatuur on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga E k . Seepärast öeldaksegi, et temperatuur on molekulide 38 liikumisenergia mõõduks. Gaasikoguse rõhk on samuti võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga. 2 Ek Ideaalse gaasi absoluutne temperatuur T = , kus E k on molekulide keskmine 3 k m0 v 2 kineetiline energia E k = ja k on Boltzmanni konstant. 2
13 Vooluallikat iseloomustab pinge U, mille ühikuks on volt (V) ning mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti. Kui ühendada vooluallika klemmidele tarviti, hakkab sellest kulgema läbi vool I, mis teeb tööd. Kui voolu suund ei muutu siis on tegemist alalisvooluga (DC, direct current), mille mõõduks on voolutugevus. Voolutugevuse ühikuks on amper (A) ning mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga jadamisi. Ampermeetri ühendamisel üksi vooluallikaga võib viia mõõteriista riknemiseni. Elektrivoolu kokkuleppeline suund on valitud plussklemmilt miinusklemmile ehk suurema potentsiaaliga klemmilt väiksema potentsiaaliga klemmile (pluss klemmilt miinusele). Volt- ja ampermeetri ühendamist vooluringi iseloomustab Joonis 3.2. Joonis 3.2
lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele Keemilise protsessi suund, entroopia Paljud keemilised reaktsioonid kulgevad spontaanselt (iseeneslikult) vaid ühes suunas. Neid protsesse saab küll pöörata, kuid selleks peab tegema tööd. Keemilise reaktsiooni tulemusena on sisemise korrapäraga süsteemist (aine kristall) tekkinud korrapära mitteomav süsteem (gaaside segu). Süsteemi korrapäratuse mõõduks on entroopia (tähis S; ühik J/(K mol)). Erinevalt entalpiast on entroopia otseselt eksperimentaalselt määratav suurus, seega puudub vajadus suhtelise skaala järele. Termodünaamika II seadus. Igas spontaanses protsessis peab süsteemi ja ümbritseva keskkonna summaarne entroopia kasvama. Järeldus: Universumi entroopia kasvab Termodünaa mika III seadus
õpetajad, kes käivad linnast linna inimesi õpetamas. * Sofistid tegutsevad väsimuse perioodil ning leiavad, et võib ju kõike tõestada valget- mustaks ja musta-valgeks olenevalt sellest, kui hea väitleja sa oled. -) Sel ajal hakkasid filosoofid ka raha eest oma tarkusi müüma (seal hulgas ka väitlust), mida loeti väga inetuks teoks, sest taskuse eest raha küsimine on võrdne õhu eest raha küsimisega. * Protagoras 480-410 eKr ,,Inimene on mõõduks kõikidele asjadele eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri." (lad k. nimetatakse seda printsiipi hiljem homo mensura'ks). -) Ta ütles ka: ,,Nõrk allub võõrale seadustele, aga tugev ei allu seadustele." * Gorgias 485-380 eKr ta kirjutas teoses ,,Olematust" ja põhi väide seal oli: ,,Mitte midagi ei ole olemas." Ta kirjutas ka oma teesid: -) 1. Kui midagi oleks olemas, siis see peaks olema tekkinud või see on igavene. -) 2
keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse 7 (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse (inertseks) massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi
Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse inertseks massiks. Inertset massi nimetatakse Newtoni seaduste kontekstis lihtsalt massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass 9 iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on
töökindlus ja terve hulk mitmesuguseid juhuslikke faktoreid. Eksisteerib suur hulk näitajaid elektrisüsteemide, tema osade, elementide või elementide grup- pide töökindluse iseloomustamiseks. Tänapäeval on elektrivõrkude arengu planeerimisel ja projekteerimisel kasu- tusel kaks põhilist lähenemisviisi töökindluse arvestamiseks. Moodsal lähenemisel vaadeldakse töökindlust varustuskindluse väärtuse as- pektist. Elektrivarustuskindluse väärtuse mõõduks võetakse arenguvariandi töökindlusest tuleneva tarbijaile andmata jäänud energia tõenäolise kogusega seotud katkestuskulu (katkestuskahjum). See tähendab, et töökindluse muu- tust käsitatakse ühe kulu liigina, mida arvestatakse planeerimise üldises ma- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 41 janduslikus vähimkulu kriteeriumis
Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse inertseks massiks. Inertset massi nimetatakse Newtoni seaduste kontekstis lihtsalt massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut
maksta. Oluline on see, mida teised inimesed (tavaliselt massimeediumite kaudu) ütlevad ettevõtte kohta. Reklaamist on siin kaks erinevust: ettevõte ei saa kontrollida, mida öeldakse ja talle ei saadeta arvet. Tarbija usub sageli ajakirjaniku artiklit rohkem kui reklaame. Levinuimateks töömeetoditeks on: pressiteadete koostamine ja levitamine; pressikonverentside korraldamine; meediasündmuste (PR ürituste) korraldamine. Tegevuse efektiivsuse mõõduks on tulemuste kajastamine ajakirjanduses. Oluline on uudisekünnise ületamine. Kaks põhivõimalust soovitava tulemuse saavutamiseks on (sageli kasutatakse neid koos): meediale teatatakse enne ürituse toimumist lootuses, et pressi esindajad tulevad kohale; meediale antakse lugu, soovitavalt koos piltidega, peale sündmust. Suhtekorralduse alase töö võib olla korraldatud mitmeti: palgata võib majasisese
Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse. PROTAGORAS Atterast (480-410) Tüüpiline näide sofistidest. Inimesele ei lähe tegelikult korda, milline maailma ta ümber on. Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks kõigile asjadele (homo mensura) kuivõrd nad eksisteerivad või ei eksisteeri. Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde. Mõõdupuu on konkreetses inimeses. Aine osakesed ja nende voolamine määrab kõik ära. Mitte jumalus ega maailm pole esikohal, vaid inimene. Nõrk allub seadusele, ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase ennast segada (eetiline järeldus). Moraal on heaoluõpetus. GORGIAS (485-380): Põhiväide - "Mitte midagi ei ole olemas". Sündis Sistsiilias
Mitmesuguste ainete kasutamine sünteesiprotsessides kudede ülesehitamisel ja asendamisel, samuti varuainete kogumisel – anabolism- on tasakaalus lõhustumisprotsessidega vanade kudede lammutamisel ja jääkainete eemaldamisel- katabolismiga. Anabolismi ja katabolismi dünaamilist seostatust nimetataksegi ainevahetuseks ehk metabolismiks. Energiamuunduste lõpptulemuseks on soojuse teke ja organismi elutegevuses vabanev soojuse hulk on energeetiliste kulutuste mõõduks. Bioloogilisel oksüdatsioonil kasutatakse vesiniku lõppaktseptorina hapnikku, seetõttu saab ainevahetuse intensiivsuse üle otsustada tarbitud hapniku hulga järgi. Elusal rakul on eristatavad kolm ainevahetuse taset: 1. TEGEVUSAINEVAHETUS vastab aktiivse raku energiavahetusele, tema tase seadub olemasoleva aktiivsusastme jargi. 2. VALMIDUSAINEVAHETUS vastab energiavahetusele, mida rakk vajab oma kohese piiramatu funktsioonivajaduse sailitamiseks
Harjutuste sooritamisel on oluline teada: • Oma lihassüsteemi eripära. • Painduvuse astet. • Lihassüsteemi hetkeseisundit. Streching on venitusharjutus, kus toimub aeglane (umbes 5 s) venitusasendisse minek ning järgnev staatilise asendi hoidmine (10-60 s). Venitusharjutuse faasid: • Esimene faas- kerge venitus: - Rahulik asendi võtt. - Kestvus 10-15 s. - Sooritus kuni mõõduks pingeni, siis lihase lõdvestus. - Lihaspinge vähenemisel vähendada veidi amplituudi. - Tunnete lihaspinget kuid ei tunne valu. • Teine faas- arendav venitus: - Rahulik asendi võtt. - Suurendada lihase venitusamplituudi sentimeetri kaupa, kuni lihaspinge tekkeni. - Püsida selles asendis 10-15 s. - Keskendumine hästi oluline. - Lihaspinge väheneb, kui ei vähene, vähendage ise lihaspinget.
h Hilli koefitsient (empiiriline). 54 K0,5 konstant. Empiirilises mõttes on tähendus sama kui KM, aga muidu ei ole sama. Küllastusaste =v/Vmax(kiirus/piirkiirusega) Kui küllastusaste on defineeritud, siis saab alati ka matemaatilise operatsiooni kaudu defineerida 1 küllastusaste. h ehk Hilli koefitseint on kooperatiivsuse mõõduks, tema ülempiiriks on substraadi molekulide arv, mis seostub ühe ensüümiga. Kui h=1, siis tegemist tavalise MM kineetikaga, kooperatiivsust pole. Kui h suurem kui 1, siis tegemist positiivse kooperatiivsusega ja kui h väiksem kui 1, siis negatiivne kooperatiivsus. Mida suurem on h, seda tugevam on kooperatiivsus. R - mitu korda peame substraadi kontsi tõstma, et minna 10% piirkiirusest üle 90% piirkiirusele? Suhe MM kineetikale vastava ensüümi puhul on 81.
Ratsionaalsele väärtustamisele põhinevatele vormidele kujunes iseloomulikuks tunnuseks regulatiivne norm kui abstraktne, mõistlikust analüüsist väljakasvanud ja valdavalt ratsionaalsete argumentidega põhistatud arusaam õigest ja valest, heast või halvast. Ratsionaalse normatiivse regulatsiooni formaliseerimata süsteemi esindaja on moraal, formaliseeritud süsteemi tuntum esindaja tänapäeval on õigus. Moraali puhul on ratsionaalse väärtustamise lähtealuseks ja normsuse mõõduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend väärtusehierarhias. Olles vabanenud irratsionaalsest hirmust salapärase keskkonna ees ja jõudnud arusaamisele, et ta ise ongi looduse kroon, kõrgeim väärtus, hakkas inimene tegelikkust hindama kui subjekti heaolu ning turvalise mõõdupuuga. Vastavalt sellele kujunesid välja inimese kesksed kriteeriumid ja kujutlused õige, hea, väärika, õiglase jne olemise normidest. Moraali regulatiivne toime tagatakse nii
hajusalt Eesti, eriti lääneosa. Noored võrsed nõrgalt karvased, lehed laimunajad kuni elliptilised, lühidalt teritunud, saagja servaga, alt heledamad. Õied valged või roosad, koondunud sarikjaisse kobaratesse 5-6 kaupa. Õitseb mais-juunis. Vili 2-3 cm läbimõõdus, kollakas, ümar, maitselt hapu ja kootav (adstringeeriv). Valgusnõudlik ja veidi külmahell liik. Meil suurima läbimõõduga teadaolev mets-õunapuu kasvab Viljandimaal, Karksis (Oti mõtsik), mille mõõduks maapinnalt on 146 cm ja kõrgus 10 m, Saaremaal , Lümanda vallas kasvava Pilguse mets-õunapuu d1,3= 56 cm ja kõrgus 9 m (Relve, 2000). Mets-õunapuu seemikuid kasutati alustena vääristamisel (liik Eesti Punases Raamatus). Ida-mariõunapuu (Malus baccata (L.) Moench)Madal puu või kõrgem põõsas (kuni 5 m), kasvab Ida-Siberist kuni Põhja-Hiinani. Võrsed peened, paljad, lehed teritunud tipuga, 3-8 cm pikad, munajad, peensaagja servaga
(elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad Hõbe 960 need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades Kuld 1064 elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki Vask 1083 peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine Nikkel 1455 elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse Raud 1539 -1 pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) , mida nime- Rasksulavad tatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse Titaan 1660 kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või Plaatina 1773 dielektrikuteks. Kroom 1875
väljajätmisega. Konservatiivide poolt pakuti traditsioonilist, humanistlikke põhiväärtusi kandvat õppekava, millel on pikad traditsioonid mõtlemisoskuse arendajana. Kuigi liberaalne pedagoogika-ala intelligents oli sellele vastu, sest nii surutakse maha õpilaste loovust ja ohustatakse võrdõiguslikkust, tõstsid peaaegu kõik USA osariigid 1980. aastatel kohustusliku kooli nõudmiste taset. Koolide efektiivsuse mõõduks sai õpiedukustestides näidatud tase. Nõuti ka töörahu võimaldamist tundides ja õpetajale tema autoriteedi tagasiandmist. Silmapaistev konservatiivse mõttelaadi esindaja D. Ravitch (1985) pidas ameerika kooli põhiprobleemiks autoriteetide puudumist. Oli ju üks avatud kasvatuse põhiväide olnud, et lapsed õpivad siis kõige paremini, kui õpetaja ei ole autoriteet. Õpetajatele kehtestati diplomi miinimumnõuded ning kutsesobivustest võeti kasutusele 46 osariigis.
turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju; b) reaalset SKP´d arvestatakse selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta) hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse Paasche hinnaindeksina, ehk deflaatori leidmiseks kasutatakse jooksva perioodi kaubakogust. 3) tööstustoodangu tootjahinnaindeks mis iseloomustab Eestis valmistatud toodete hindade muutust. Indeks hõlmab nii siseturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita. Kaaludena kasutatakse baasaasta (momendil 1995.aasta) tööstustoodangu müügikogused.
Ratsionaalsele väärtustamisele põhinevatele vormidele kujunes iseloomulikuks tunnuseks regulatiivne norm kui abstraktne, mõistlikust analüüsist väljakasvanud ja valdavalt ratsionaalsete argumentidega põhistatud arusaam õigest ja valest, heast või halvast. Ratsionaalse normatiivse regulatsiooni formaliseerimata süsteemi esindaja on moraal, formaliseeritud süsteemi tuntum esindaja tänapäeval on õigus. Moraali puhul on ratsionaalse väärtustamise lähtealuseks ja normsuse mõõduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend väärtusehierarhias. Olles vabanenud irratsionaalsest hirmust salapärase keskkonna ees ja jõudnud arusaamisele, et ta ise ongi looduse kroon, kõrgeim väärtus, hakkas inimene tegelikkust hindama kui subjekti heaolu ning turvalise mõõdupuuga. Vastavalt sellele kujunesid välja inimese kesksed kriteeriumid ja kujutlused õige, hea, väärika, õiglase jne olemise normidest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
ruumi mõisteni. Massiivsete kehade ümber muutub ruum kõveraks. Seal hakkavad vabad kehad lii- kuma kiirendusega. Sellega seletataksegi gravitatsiooni. Kõveras ruumis on vaba keha kiirendusega liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine ,,sirges" ehk eukleidilises ruumis. 1.3.2.2 Inertne ja raske mass Nii Newtoni teises seaduses kui ka Newtoni gravitatsiooniseaduses on olemas mass. Mass on keha inertsuse mõõduks nii on see Newtoni teises seaduses, kuid massil on ka külgetõmbe omadus see seisneb Newtoni gravitatsiooniseaduses. Kuid kas raske mass ja inertne mass on siis üks ja sama? Newtoni gravitatsiooniseadus on teatavasti aga järgmine ( Maa raskusjõu korral ): kus keha raske mass on mg, Maa raske mass on MM ja Maa raadius on RM. Gravitatsioonijõu mõjul saab keha kiirenduse a, kuid mitte raskuskiirenduse ( ehk g ). Selline keha kiirendus peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
