nõudluskõver Tarbija Hinnavaru · Väärtuse paradoks- tegelik väärtus väga kõrge , makstav hind on väga madal(õhk, vesi). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüviste tegelikku väärtust. Näilist vastuolu seletatakse piirkasulikkuse abil. · Tarija maksmise piirvalmidus on rahasumma ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks. · Tarbija hinnavaru tuleneb maksmise piirvalmiduse ülejäägist. · Hinnavaru on hüviste tegeliku väärtuse ja hinna vahe · Tegelik väärtus (kuidas väärtustab tarbija erinevate koguste hindasid) kajastub nõudluskõveral. Turul kaupa ostes maksab ta kõikide tavaliste ühikute eest ühesugust hinda, kuigi vastavalt nõudluskõverale on esimese kahe ühiku piirkasulikkus suurem kui viimase oma. · Hinnavaru- kogukasu TU- kauba ostmise kogukulu.
Ühik 1 J/ kg.K Sulamissoojus on soojushulk,mis on tarvis anda ühele massiühikule tahkele ainele sulamistemperatuuril tema sulatamiseks. Ühik 1 J/ kg Auramissoojus L on soojushulk, mis on vajalik ühe vedeliku massiühiku aurustamiseks selle vedeliku keemistemperatuuril. Ühik 1J/ kg Kütuse kütteväärtus q on soojushulk, mis eraldub ühe massiühiku kütuse täielikul põlemisel. Ühik 1 J/ kg Soojushulk nii nagu töögi on süsteemi energia muutumise mõõduks. Soojuse mehaaniline ekvivalent J näitab, kui palju saab teha mehaanilist tööd ühe soojushulga ühiku arvel. J = A/ Q kus, A ( J ) - töö ; Q ( cal ) soojushulk . 1 J = 4,2 J/cal ehk 1 cal = 4.2 J Kalor (tähis cal) on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik ja on kasutuses veel mitmes eluvaldkonnas. 1 cal on soojushulk, mida on vaja 1 g puhta vee temperatuuti tõstmiseks 1 kraadi võrra) Soojuse tasakaalu võrrand väljendab energia jäävuse seadust soojuslikes protsessides
Instrumendile jääb jääv deformatsioon, kui ületatakse elastsuspiir. Varda ülemised kihid venivad välja, alumised aga surutakse kokku. Mõlema kihi vahel paikneb neutraalne kiht, mille pikkus ei muutu- see kiht kõverdub Paindemomendi mõjul kiud ühel pool neutraalkihti pikenevad ja teisel pool lühenevad. Sellega seoses ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber nulljoone ja varda telg kõverdub. Vaadeldava paindedeformatsiooni mõõduks võtame paindenurga Ψy - varda otspindade vastastikuse pöördenurga (radiaanmõõdus) (skeem e) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus vaadeldava lõike vahetus läheduses: Väändedeformatsioon Lõikedeformatsioon 9. Varda telje siirded: a. Siire telje sihis - Teljesihilisi siirdeid põhjustab ainult pikijõud. Suvalise punkti siire u(x) võrdub toe ja vaadeldava punkti vahelise varda lõigu pikkuse muuduga: valem lk 18
t. keha kiiruse muutumise põhjusi ja muutumatuks jäämise tingimusi. Tegelikult juba Galilei (1564 1642) poolt avastatud, kuid Newtoni (1643 1727) poolt klassikalise mehhaanika ühe alusena rangelt formuleeritud dünaamika esimene põhiseadus väidab, et (teiste kehade mõjutustest) vaba keha säilitab oma kiiruse, s. t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus. Mass on ühikute süsteemi SI põhisuurus, selle ühik 1 kg on defineeritud rahvusvahelise etaloni kaudu. Seega kiirendus saab kehal ilmneda vaid teiste kehade mõjul. Ometigi tunneme kurvi võtvas bussis seistes, kuidas "miski" nagu tõukaks meid, ja kui me kusagilt kinni ei hoia, hakkame kiirendusega liikuma. Tähendab, Newtoni esimene (nagu ka teine ja kolmas) seadus ei pea paika mitte kõikide taustsüsteemide suhtes
puuduvad nii tehingu-, emissiooni-, agentuuri- kui ka pankrotikulud investorid ja ettevõtted laenavad sama intressimääraga, laenamine ilma piiranguteta kõikide laenude intressimäär on võrdne riskivaba intressimääraga puuduvad nii eraisiku kui ka ettevõttega seotud maksud kõikidel on võrdne ligipääs olulisele informatsioonile (informatsiooni vaba kättesaadavus) investorid tegutsevad ratsionaalselt täiuslik konkurents Muud olulisemad eeldused: äririski mõõduks on EBIT-i (ärikasumi) standardhälve investoritel on sarnased ootused EBIT-i taseme ja selle riski suhtes (ettevõtteid on võimalik grupeerida homogeensetesse klassidesse äririski taseme järgi) kõik rahavood on perpetuiteetsed, st g = 0 ettevõtte juhtkond tegutseb alati aktsionäride huve silmas pidades (maksimeerib aktsionäride rikkust) ettevõtted emiteerivad ainult kahte tüüpi nõudeidõigusi: riskivaba laenu- (võlakirjadena) ja omakapitali. Märkus:
liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teine seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m Newtoni kolmas seadus väidab, et kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1=-F2. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele 3 Jõud on vastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. Jõu ühikuks on 1 N=1 kg*m/s 2. Newtoni II seadust võib esitada ka kujul F=∆p/∆t, kus ∆t on ajavahemik ja ∆p impulsi muut. Mehaanika põhivõrrandiks peetakse Newtoni II seadust ehk a=F/m Resultantjõud on kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid. Vastastikmõju: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline, tugev.
hariduse põhjapaneva väljaandega - Vastne argimütoloogia/Vastne testament (1686); teiseks oskarlutsulik ühiskonnakriitiku ning koolmeistri stiil, muheda rahvaliku kõrvaltvaataja pajatused. Pealkirjas kajastub niisiis ambitsioonikas taotlus piibellikkusele - "globaalsele teosele", eluõpetuslikkusele. Esmalt vastuolusid tekitavat argisust saab põhjendada oletusega, et jumalik mõõde on kaasajal tuhmunud ning tõde otsitaksegi argisel tasandil, igapäevased nähtused on ülimaks mõõduks. Niisiis võib meie ajastu Piibel vabalt olmetasandiga piirduda ja olla argikeeles edasi antud. Arginähtuste kirjeldamisel kasutab Unt argist vormi - ajakirjanduslik publitsistika. Eelpoolmainitud ühiskonnakriitilisus ei ole võitlev, see on pigem eemalseisja vaatlus, üksindlase uitaja mõtisklus. Roland Barthes'i ja Mati Undi isiksuste ning loomingu võrdlemisel saab leida mitmeid sarnasusi. Osaliselt on kahtlemata tegemist strukuralismi otseste mõjutustega, mis on
Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse massiks m. Massi ühikuks SI- süsteemis on kilogramm (1 kg). Massi ruumalaühiku kohta nimetatakse tiheduseks . Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus (kiirenduse sõltuvus jõust) väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F/m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga.
· Pooldasid järske muutusi · Esindajad Locke ja Rebesque · Tahtsid võrdseid võimalusi- vähe riiki, vähe makse. Sotsialism: · kaks suunda: 1) kommunism 2)sotsiaaldemokraatia · tekkis sest oldi vastumeelsed relvastatud võitlusele, pooldati poliitilist võitlus, nt nõuti võrõiguslikke valimisvõimalusi. Merkantilistid: · Olid seisukohal, et riik peab rohkem kaasa aitama ühiskonna rikkuse kasvule. · Nende arust oli rikkuse mõõduks raha · Arusaam, et riik peab võimalikult vähe kaupa sisse eksportima ja võimalikult palju välja importima · Esindaja Colbert Füsiokraadid: · arvamusel, et elu paremaks korralduseks tuleb eeskuju võtta loodusest · arvati , et tulutoov on tegeleda põllumajandusega. · Kritiseerisid merkantilismi ja kaubanust · füsiokraatia aluseks oli põllumajandus, mida abistab töötlev tööstus Majandusik liberalism:
Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitused ja välissektor Kui üldine hinnatase tõuseb siis inimeste taskus või pangas olev raha odavneb- kahaneb selle ostujõud
täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmahtmaht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus.
Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 Raha pakkumine, Raha agregaadid (selgitus) Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 1. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 1
Ühikute võrdlus 2 • Maa gravitatsiooniväljas liikumine? 1m / s • Näeme, et mida suurem on keha mass seda m/s väiksem on kiirendus 2 N /kiiruse ehk kg muutus • Kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. • Seega inertsuse mõõduks on mass • Inerts – keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund • Kas Newtoni II seadus on võrdeline või pöördvõrdeline sõltuvus? • Kas Newtoni II seadus on kiirenduse, massi või jõudefinitsioon? • Newtoni II seaduse mittepõhjuslik kuju: F = ma. • liikumisolek saab olla püsiv, vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus • Newtoni I seadus – keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus;
Vesi lahustab oma teekonnal kivimites leiduvaid soolasid. Põhjavett, millel on mineraalsoolade tõttu ravitoime, nim mineraalveeks. Jõgede äravool ja veereziim. Vett, mis mööda jõe voolusängi kõrgemalt madalamale liigub, nim jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest et aasta jooksul äravool muutub. See sõltub sademetest, aurumiseks, valgala suurusest ja kujust, absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbivoolust järvedes. Jõgede äravoolu mõõduks on vooluhulk. See on vee kogus m3 või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Väga suurt mõju maailma kliimale avaldab piki Vaikse ookeani Ecuadori ja Peruu rannikut liikuv soe pindmine vesi. Seda ilmastikunähtuste kogumit nim El Nino`ks (Hispaania - jeesuse lapsuke). Ookeani vee pindmiste kihtide tugev soojenemine takistab oluliselt külmema ja toitainete rikka
täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM- Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet- kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon- On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus. 6 Apnoe- hingamise seiskus
Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse massiks m. Massi ühikuks SI-süsteemis on kilogramm (1 kg). Massi ruumalaühiku kohta nimetatakse tiheduseks . Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus (kiirenduse sõltuvus jõust) väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F/m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga.
dt di eL = L , dt mis takistab voolu kasvamist; voolu vähenemisel tekib aga elektromotoorjõud eL, mis takistab voolu vähenemist. Seega mõjub endainduktsioon vahelduvvooluringis omamoodi takistusena, mis takistab nii voolu suurenemist kui ka vähenemist, ehk teiste sõnadega suurendab inertsi. Kuivõrd alalisvool ei muutu, siis alalisvooluahelas vastuelektromotoorjõudu ei teki. Induktiivsus L on elektrilise inertsi mõõduks. Endainduktsiooni elektromotoorjõud jääb voolust maha 90° ehk võrra. 2 82 Kirchhoffi teise seaduse kohaselt u + e L = i r = 0. Kui i = I m sin t siis pinge ahela klemmidel di u = eL = L = L I m sin(t + ) =U m sin(t + ), dt 2 2 on igal ajahetkel võrdne elektromotoorjõuga ning on voolust 90° ehk võrra ees.
ning niiskusest. Kasutamine: mida väiksem on materjali soojusjuhtivtegur määratud tingimustel, seda paremad on materjali isolatsiooniomadused. -Soojusujuhtivus ja mahtuvus on omavahel pöördvõrdelises seoses. Kasutatakse nt telliskorstent, kuna talletab hästi soojust ja annab seda eluruumi edasi. Kuidas hinnatakse aine lahustuvust? Aine lahustuvus sõltub kasutatavast solvendist , temp ja rõhust. Lahustuvuse kvantitatiivseks mõõduks nim suurimat aine kogust, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindlal temp). Põhiühik g/100g lahustis. Eristatakse hästilaustuvad, vähelahustuvad, raskestilahustuvad ja praktiliselt mittelahustuvad ühendid Millised on sorptsiooni alaliigid? Sorptsiooni alaliigid on adsorptsioon ja absorptsioon Mille poolest erinevad adsobtsioon ja absorbtsioon? Adsorbitsiooni lahuste või gaasisegude üksikute koostisosade koondumine tahke aine või vedeliku pinnale
teoreemil? Need on ühe ja sama sisu 2 eri vormi. 228. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Keha inertsimoment mingi telje suhtes on skalaarne korrutis mis on võrdne keha kõigi punktide massi ja nende teljest arvatuna kauguste ruutude korrutiste summaga. See iseloomustab keha massijaotust telje suhtes ja on inertsi mõõduks pöörlemisel. Ei saa olla negatiivne, sest mass ei saa olla negatiivne ning kaugus teljest on valemis ruutu võetuna. I z = m h2 229. Milleks on vaja üldse inertsmomente? Inertsimomente on vaja pöörlemise uurimiseks, kuna inertsimoment iseloomustab keha massi jaotust telje suhtes, mis on pöörlemisel väga oluline. 230. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem.
Iga üksik sõudja võidab, kui võidab kogu paatkond. Vilets sõudja heas paatkonnas võib tulla võitjaks, hea sõudja viletsas paatkonnas jääda kaotajaks. Geenid on nagu sõudjad, isend nagu paatkond. Iga üksiku geeni (alleeli) sagedus järgmises põlvkonnas suureneb, kui ta on seotud keskmisest edukamate geenikombinatsioonidega ehk isenditega. Isend on geeni seisukohalt üksnes vahend endasuguste taastootmiseks. Isendi bioloogilise edukuse tunnustatud mõõduks on tema poolt elu jooksul produtseeritud ja suguküpsuse saavutanud järglaste koguarv ehk eluaegne sigimisedukus (lifetime reproductive success). Viimane sõltub isendi sobivusest konkreetsete olelus- ehk keskkonnatingimustega. Isendi suhtelist sobivust antud keskkonnatingimustega mõõdab isendi kohasus ehk fitness (mõnikord kasutatakse ka terminit "adaptiivsus" (adaptiveness). Eelnevast tuleneb, et looduslik valik on paratamatult suunatud isendite kohasuse maksimiseerimisele
Tegevusmahtude suurenedes ei suurene kõik kulud võrdeliselt mahu kasvuga. Näiteks püsikulud, üldhalduskulud. Nt suured kaupluseketid. Alati ei ole otstarbekas otsida uusi turgusid ja investeerida sinna, vaid võib proovida luua toote eeliseid. 17 6. Efektiivne kapitaliturg. Finantstegevuse ülesanne on suurendada aktsionäride jõukust ja selle mõõduks on aktsia turuhind. Efektiivne kapitaliturg on see, mis kajastab maksimaalselt ja kiiresti kõiki üldsusele teadaolevaid asjaolusid firma tegevuse kohta. Efektiivsel turul kajastub iga muudatus aktsia hindades sedavõrd kiiresti, et üksikud investorid ei saa teenimise eeliseid. Efektiivsel turul on aktsia hind alati lähedane ettevõtte tegelikule finantsolukorrale. Aktsia hindades ei kajasta efektiivne turg spekulatiivseid
tema mõõtu) seda massinimetatakse inertseks massiks. Vaadeldakse massi konstantse suurusena, määratakse kaalumise teel, kussjuures see mass tasakaalustatakse kalibreeritud vihtide raskustega. Kuna makrokehade ja kalibreeritud vihtide mass on ühesugune maakülgetõmbe jõu all, siis järelikult kaalumise resultaat ei sõltu kaalumispunkti asukohast. Tähistatakse ,,M" [kg] Raskusjõud on vektoriaalne suurus ja ta on maa külgetõmbejõu mõõduks. Tahistatakse ,,R" [N] 1N=1kg x m/s2 Kaal: ,,G" [N] Kujutab endast jõudu, millega antud kehad oma raskusjõu mõjul mõjub näiteks horisontaalsele toele, või olles üles riputatud, siis mõjub niidile millega ta ripub. G=M x g(N) Ainehulk on füüsikaline suurus, mis on määratud selle aine struktuurosakeste arvuga (mol või kmol). Tähistatakse ,,n"[mol,kmol] Moolmass: =M/n [kg/kmol] Moolmaht: V=V/n [m3/kmol] Termodünaamilise keha termodünaamilised parameetrid.
väärtuseks (lihtsa kahestaadiumilise ensüümreaktsiooni korral), aga ta ei ole tasakaalukonstant, mis alati iseloomustaks sidumist. kcat/Km tähendus: · kcat/Km on teist järku kiiruskonstant : substraadi kadumine madalal substraadi kontsentratsioonil on pseudo-esimest-järku protsess, mille kiiruskonstant sõltub ensüümi kontsentratsioonist · kcat/Km on ensüümi katalüütilise efektiivsuse mõõduks, kuna näitab vaba S produktiks konverteerimise kiirust · kcat/Km logaritmimisel saame arvutada aktivatsiooni vabaenergia reaktsiooni jaoks, mis lähtub vabast substraadist ja ensüümist lahuses · kcat/Km ülempiir on määratud difusioonikiirusega pH ja temperatuuri mõju aktiivsusele. Ensüümreaktsiooni kiirust (ensüümi aktiivsust) mõjutavad faktorid: · Substraadi kontsentratsioon · Ensüümi regulatsioon · Temperatuur · pH
· 1 N on jõud mis annab 1 kg kehale kiirenduse Ühikute võrdlus 2 · Maa gravitatsiooniväljas liikumine? 1m / s · Näeme, et mida suurem on keha mass seda m/s väiksem on kiirendus 2 N /kiiruse ehk kg muutus · Kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. · Seega inertsuse mõõduks on mass · Inerts keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund · Kas Newtoni II seadus on võrdeline või pöördvõrdeline sõltuvus? · Kas Newtoni II seadus on kiirenduse, massi või jõudefinitsioon? · Newtoni II seaduse mittepõhjuslik kuju: F = ma. · liikumisolek saab olla püsiv, vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus;
kokkupuutel veega. (turvasplaat ca 100%imavus, harilik tellis 12-18%) • Kaaluline veeimavus- mitu % muutub materjal raskemaks, kui imeb end vett täis(materjali mass märjalt- kuivalt/ruumalaga*100%) • Mahuline veeimavus väitab mitu % moodustab sissseimetud vesi materjali kogumahust.(materjali mass märjalt-kuiv/märjaga*100%) Hügroskoopsus- võime imeda niiskust endasse õhust. Tema mõõduks on tasakaaluniiskus, ehk et materjal ei kuivaks ära ega tõmbask vett täis. (puidu tasakaaluniiskus on 12-15%) Sorptsioon- õhu niiskuse suurenedes niiskub ka ma ja vastupidi, et kui õhuniiskus väheneb, siis materjal kuivab, seda nimetataksegi sorptsiooniks. Selle tagajärjel muutub materjali maht, mis võib põhjustada asjade paisumise ja lõhkemise. • Puit ja kipsplaadid võivad muututda 150kg/m3 • Betoon ja silikaattellised 100kg/m3 kohta
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
osakaal suurem. Proovisegude konsistentsi kontrollimine Betooni konsistentsi määramisel peab segu katsetamiseks kasutama ühte järgnevatest katsetest: 1. Vajumiskatse 2. Vebe katse 3. Tihendatavuskatse 4. Valguvuskatse Vajumiskatse käigus tihendatakse betoonisegu tüvikoonuse-kujulises vormis. Vorm eemaldatakse ning määratakse betooni vajumise suurus (vajum), mis on betooni konsistentsi mõõduks. Katseks niisutatakse vorm ning asetatakse see eelnevalt niisutatud rõhtsale alusplaadile. Koonuse täitmise ajaks kinnitatakse see klambritega või surutakse jalaplaatidel seitses vastu alusplaati. Vorm täidetakse kolmes kihis, kusjuures iga kihi tihendatud kõrgus moodustab ligikaudu kolmandiku vormi kogukõrguses. Tihendamiseks jaotatakse tihendamisvardaga 25 lööki ühtlaselt üle terve kihi. Alumise kihi tihendamisel
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
määrdeniplid jne. 23.Kas tervikdetail või koost? Mitmest osast tehtult on toode tehnoloogilisem,odavam ning on võimalik säästa erimaterjale. On võimalik ka kulunud koostu osa välja vahetada, mitte kogu uus detail muretseda. 24.Detaili jäikus ja jäikust mõjutavad faktorid. Jäikus on keha omadus väliskoormuse mõjul elastselt mitte deformeeruda. Jäikus sõltub konstruktsioonist, selle materjalist, mõõtmetest ja paigaldusest. Jäikuse mõõduks on jäikustegur c. c = ( jõud, moment, koormus) / deformatsioon. Kontaktjäikuse suurendamiseks tuleb suurendada pinnasiledust. 25.Kuidas valida baaspindu? 26.Detaili seaduvus. Seaduvus on detaili omadus (võime) võtta antud konkreetses olukorras soodsaim asend. Seaduvust võimaldavad kerajad tugipinnad, vetruvad baas- ja sideelemendid, vahedetailid ja ka lõtkud. Teema 3.1. - 3.4. Mõõtmestamise ja tolereerimise aineosa, pinnakaredus 1.Vahetatavuse mõiste.
reaktsioonientalpiat arvutada vastava reaktsiooni etappide entalpiamuutude summana. Söe (grafiidi) põlemise näide! Standardne tekkeentalpia – antud aine lihtainest tekke reaktsiooni entalpia, Hfo, ühik kj/mol Suvalise reaktsiooni entalpia saame produktide ja lähteainete entalpiate vahest: Ho = nHfo (produktid) - nHfo (lähteained); n on vastav aine moolide arv (koefitsient) rekatsioonivõrrandis Sidemeentalpia – keemilise sideme tugevuse mõõduks, HB. Vastab energiale, mis on vajalik ühe mooli antud tüüpi sideme katkestamiseks konstantsel rõhul. 7. PEATÜKK TERMODÜNAAMIKA II JA III SEADUS Entroopia (S) – iseeneslikele protsessidele iseloomulik teatava olekufunktsiooni suurenemine. - 1. definitsioon: klassikalises td’s, pöörduva protsessi entroopiamuut: S = qpöörduv/T - 2. definitsioon: statistilises termodünaamikas: S = k ln W, kus k = R/NA on Boltzmanni konstant ja W on erinevate mikroolekute hulk, mis
Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
Valem: , kus g=9,8 on vaba langemise ehk raskuskiirendus, millega kõik kehad Maa poole langevad (kui õhutakistus puuduks). ● Nimeta mateeria vormid. ● Mille poolest erineb aine ja väli. ● Sõnasta gravitatsiooniseadus ja oska valemit kasutada ülesannete lahendamisel. ● Mida näitab gravitatsioonikonstant? ● Selgita inertsust. Mis on inertsuse mõõduks? ● Millel põhineb massi määramine kaaludega? ● Mis on raskusjõud ja kuidas seda leida? 10.tund: Järgneb III töö 5 kuni 9 tunnis õpitud (alla kriipsutatud) küsimustele, põhikooli valemite tundmisele, tehetele 10-astmetega ja ühikute teisendamise oskusele. 11 tund: Mehaaniline töö ja energia. Üldjuhul arvutatakse mehaanilist tööd arvestades tegeliku jõu suunda liikumissihi suhtes. Sel
Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nimetatakse ka toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus ehk lihtsalt vool, tähiseks I, ühikuks amper (A). Voolutugevus on võrdne ajaühikus (ühes sekundis) juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega: q I= A = C/s (1 amper on 1 kulon 1 sekundis) t I voolutugevus amprites (A) q laeng, mis aja t vältel läbib juhi, kulonites (C) t aeg sekundites (s) Tänapäeval on amper üks rahvusvahelise mõõt- ühikusüsteemi SI põhiühik ja teda defineeritakse jõu
hinna ja nõutava koguse vahel. TARBIJA HINNAVARU Väärtuse paradoks tegelik väärtus väga kõrge, aga makstav hind väga madal.(vesi, õhk, kuld, teemandid). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüvise tegelikku väärtust. Näilist vastuolu selgitatakse piirkasulikkuse abil. Tarbija maksmise piirvalmidus on rahasumma, mida ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne, võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks. Tarbija hinnavaru tuleneb maksmise piirvalmiduse ülejäägist. Hinnavaru on hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahe. Tegelik väärtus(kuidas väärtustab tarbija erinevate koguste hindasid) kajastub nõudluskõveral. Turul kaupa ostes maksab ta kõikide ostetavate ühikute eest ühesugust hinda, kuigi vastavalt nõudluskõverale on esimese kaubaühiku piirkasulikkus suurem kui viimase oma. Hinnavaru = kogukasu TU - kauba ostmise kogukulu Hinnavaru nimetatakse ka tarbija ülejäägiks
(töötaja sobivus töökollektiiv- osa töötajaid ei suuda koos töötada, häirib teiste ja enda töötulemusi) juhtide ülesanne TÖÖTASUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID lk 101 · TASU PEAB OLEMA ÕIGLANE tasu on rahaline hüvitis, tööpanuse järgi · Tasu peab vastama tootliku panuse (tööpanuse väärtusele, mille töötaja on ettevõttele loonud) · Töö keerukusaste on mõõduks töö hindamisel ja määrab selle, kas antud töö on teistest madalamalt või kõrgemalt väärtustatud ja tasustatud Töö kvalitatiivse hindamise printsiip- summaarne ja analüütiline, lk 105 Summarne- hinnatakse tööd kui tervikut, st vaadeldakse korraga kõigi nõudmisteb summat Analüütiline- hinnatakse iga nõudmiste gruppi eraldi ja nende üksikväärtuste summa on töö väärtusteks
See Hmax on maksimaalne
entroopia ehk info hulga ülempiir. P(xi) on aga tõenäosus, et süsteem asub seisundis xi. N on süsteemi
võimalike seisundite koguarv. Kui mõne teate tõenäosus peaks olema 1, siis H=0. Järelikult suurus H
näitab ka sündmuse esialgset määramatust ja seda nimetatakse juhusliku sündmuse entroopiaks, mille
kohta kehtib võrratus: 0
Selles funktsioonis võimaldab raha kaupade müüki krediiti. · Akumulatsioonivahend- raha kui akumulatsioonivahend. Et raha seda funktsiooni täia saaks, peab teda saama teatud aja jooksul hoida nii, et ta märkimisväärsekt oma väärtust ei kaotaks. Kui raha säästetakse, akumuleeritakse tegelikult tema väärtust. Raha on bartervahetuse alternatiiv. Bartertehingu korral vahetatakse kaupu ja teenuseid omavahel. RAHAPAKKUMINE Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: · M1 ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + resientide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid
vibreerida liiga palju aega samas kohas (rohkem kui 45 sek - 1minut) sest on betoonisegu kihistumise oht. Postikannudest ulatuvad välja ankrupoldid M20. Nende paigaldamisel tuleb olla eriti tähelepanelik. Soovitatav on kannu kastile märkida teljed, ning ettevalmistatud sablooniga paigaldada ankrupoldid. Ankrud on vaja fikseerida armatuuri võrgu külge väga hästi, et betoneerimise ja vibreerimise käigus nad ei nihkuksid. Ankrupoltide grupi mõõduks on 280x280mm, mis asub sümmeetriliselt telgede ristumisel. Enne betoonivalu lasta geodeedil kontrollida ankrugruppi asukohta veel kord. Pärast betoneerimist betoonitöövõtja peab tellima geodeesiafirmast ankrupoltide kohta teostusjoonise, ning edastab selle peatöövõtjale. Juhul, kui on ilmnenud kõrvalekalded, tuleb hinnata vigu ja vajadusel võtta ühendust projekteerijaga. 4.1.2 Betoonisegu etteandmine platsil
11.Mis on aktiivvõimsuse mõõtühikuks? 12.Kuidas muundub aktiivtakistuses elektrienergia? 13.Mida tavaliselt mõistetakse vahelduvvoolu võimsuse all? 14.Milliseid takistuse viise eristatakse vahelduvvoolu korral? 49.Induktiivtakistusega vooluring 1. Mis tekib poolis pooli keerde lõikava magnetvoo muutumisel? 2. Mis takistavad elektronide suunatud liikumist? 3. Millest sõltub endainduktsiooni emj. suurus poolis? 4. Mis on elektrilise inertsi mõõduks? 5. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning teades pinget arvutada vool, lülitada see mähis pinge alla ampermeeter näitab kas (kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime)? 6. Kui palju jääb endainduktsiooni emj. voolust maha? 7. Mis tekib voolu ja pinge vahel kui endainduktsiooni emj. ja vooluallika pinge on omavahel nihutatud 180 võrra? 8. Mida nimetatakse induktiivttakistuseks? Kuidas induktiivtakistust tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 9
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
töödeldavusega taigna saamiseks. Tavalisel portlandtsemendil on see 24...27% tsemendi massist. Standardkonsistentsi määramiseks kasutatakse Vica aparaadi nõela vajumist. Mida madalam on tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. Peensus suurendab tsemendi veevajadust. Mahu muutumise ühtlus Kõik tsemendid kahanevad veega segamisele järgneval üleliigse vee väljaauramisel. See mahumuutus peab aga olema ühtlane. Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
toereaktsioon. Kui seda jõudu ei oleks, siis ei saaks ükski keha laual püsida, vaid kõik vajuksid raskusjõu toimel läbi laua. Sageli aetakse inertsi segamini inertsusega, aga seda ei tohi teha, sest inerts on nähtus, aga inertsus keha omadus. Inertsus on kõikide kehade omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teda mõjutama mingi jõuga teatud aja jooksul. Mida suurem on see aeg, seda inertsem on keha. Inertsuse mõõduks on keha mass. Newtoni teise seaduse demonstreerimiseks võib teha järgmise katse. Võtame kaks ühesugust vankrikest või mänguautot, millest ühel on koormus peal. Paneme autode vahele vedru või kummipalli, surume autodega vedru või palli kokku ja laseme lahti. Kergem auto veereb sama aja jooksul kaugemale. Järelikult oli tal suurem kiirendus. Kuidas me aru saame, et kiirendus oli suurem? Mida suurem on liikumise algkiirus, seda kaugemale keha liigub
Põhjavee hulk on maakeral on 10 korrda suurem kuijõgede-järvede magevee hulk. Jõgede äravool ja vee resiim vett mis pikkejõevoolu sängi korgemalt madalamale liiguv nimetatakse jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest, et aasta jooksul äravool muutub see sõltub sademetest, aurumisest, valgala suurusest ja kujust absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbi voolust järvedest veehoidlatest soodest jne. Jõgede äravoolu mõõduks on voolu hulk see on veekogus kuupmeetrites või liitrites mis 1 sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda kuidas jõe voolu hulk mingi pikema aja (aasta) jooksul muutub nimetatakse jõevee resiimiks nagu ära voolgi sõltub jeõgede vee resiim valgala kliima tingimustest, pinna ehitusest, mult- ja taim kattest jne. Eesti nagu enamiku teistelgi parasvöötme jõgede aastases äravoolus võib eristada kahte kõrgvee- ja kahte madal vee perioodi. Kevadist, lume sulamisest
Termodünaamika esimese seaduse järgi energia on jääv, aga ta teiseneb ühest liigist teise. Teise seaduse kohaselt osa energiat muundubl kasulikuks tööks (näit . keemilise reaktsiooni kulgemiseks).see on “vaba” energia. Alati osa energiat hajub soojusena, s.o. korrapäratu molekulaarse liikumisena mille tagajärjel susteemi entroopia kasvab. Teisisõnu, makrosüsteemid muutuvad spontaanselt korrapäratuse suurenemise suunas. Korrapäratuse mõõduks ongi entroopia. Vabaenergia on kasulikuks tööks muutuv energia. Toodud termodünaamilised funktsioonid on seotud valemiga: G = H – T S . Kui G 0, siis reaktsioon võib kulgeda spontaanselt, kui G 0, siis reaktsiooni kulgemine on energeetiliselt ebasoodne. Suletud nõus pöörduvad keemilised reaktsioonid saavutavad dünaamilise tasakaalu. Tasakaaluolekus otsene ja pöördreaktsioon kulgevad võrdse kiirusega ja
Seetõttu eksisteeris lai sortiment ja lai hinnaskaala. Kangaid tunti peamiselt linnade nimede järgi. Flandria linnade kangatootmise hiilgeaeg oli 13. saj, hiljem toimus allakäik, millele aitas kaasa aristokraatliku rõivamoe muutus. Nt laialdane siidi kandmine, mistõttu muutus kalev rohkem lihtrahva rõivaks. Madalmaade kõrval oli tähtsaks riidetootjaks Põhja-Itaalia, eriti Firenze. Seal töödeldi kõigepealt Flandria riiet, hiljem hakati seda ka ise tootma. Kanga mõõduks oli tükk, kuna linnas kasutati üldiselt ühe suurusega kangastelgi. See tõi hiljem kaasa nt vaidlusi Hansa liidu ja venelaste vahel. Suured tootmismahud tähendasid, et paljud linnad tegelesid peamiselt ühe käsitööga. Kui turg 14. saj ahanes, oli nendes ühe majandusharuga seotud linnades suur viletsus ja näljahäda. Maavarad Teine tähtis majandusharu oli metalli tootmine. Rauda sulatati nii mäe- kui soorauast. Raua transport oli raske, nii et kasutati kõige lähemal asuvat rauda
213. Millal on süsteemi liikumishulk võrdne nulliga? 214. Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? 215. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Inertsmoment iseloomustab massijaotust selle telje suhtes. S.o. skalaarne suurus. Ei saa olla negatiivne. 216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219
vähenenud. Panga puhul sellist olulist tööjõukulu vähenemist ei saa täheldada. PANGA FINANTSEESMÄRGID Panga peamiseks finantseesmärgiks on kasumi teenimine selleks, et tagada panga turuväärtuse kasv ning seeläbi panga aktsionäride vara pidev suurenemine pikema perioodi jooksul. Selleks, et neid eesmärke täita tuleb saavutada kõrge ja stabiilne kasumlikkus. Kasumlikkuse üheks võimalikuks mõõduks on omavahendite tootlikkus, mida mõõdetakse näitajaga return on equity (ROE). Näitaja koosneb kahest osast: ROE = aktivate tootlikkus (return on assets ROA) * finantsvõimendus. Valemi arvestamiseks tuleb kasutada järgnevat seadust: 1. ROE = puhaskasum / omakapital = ROA = puhaskasum / aktivate kogumaht * aktivate kogumaht/omakapitaliga Panga finantsanalüüs ja erinev ate juhtimisvaldkondade hindamine tugineb oluliselt just neile
213. Millal on süsteemi liikumishulk võrdne nulliga? 214. Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? 215. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Inertsmoment iseloomustab massijaotust selle telje suhtes. S.o. skalaarne suurus. Ei saa olla negatiivne. 216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219
4290 Alglähend B1 = = 2,61 m 629,5 4290 B2 = = 2,29 m 74,52 ⋅ 2,61 + 629,5 4290 B3 = = 2,32 m 74,52 ⋅ 2,29 + 629,5 4290 B4 = = 2,31 m 74,52 ⋅ 2,32 + 629,5 16 Ümmardades kujuneb vajalikuks vundamendi mõõduks 2,35x2,35 m Kandevõime kontroll 2 R = 2,35 (0,5⋅2,35⋅9,8⋅32,59⋅0,7 + 1,2⋅18⋅26,09⋅1,545 + 2⋅38,64⋅1,566)/1,5 =4620 kN Vundamendi omakaal 2 ∆V =2,35 ⋅1,2⋅22⋅1,2 = 145 kN V = 4290 + 146 = 4436kN < R = 4620 kN Arvutusnäide 4.4 Määrata vundamendi mõõtmed eelneva näite andmetel, kui lisaks mõjub vundamendile moment ja horisontaaljõud. Moment alalisest koormusest 70 kNm ja ajutisest koormusest 550 kNm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
