Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mõõduks" - 298 õppematerjali

mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil.
thumbnail
16
doc

Keemia alused

Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele kus m on puhta aine mass; M ­ puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm ­ gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud...

Keemia alused
247 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jõud ja Impulss

Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrreldakse kaalutavale kehale ja teadaoleva massiga vihtidele mõjuvat Maa külgetõmmet. Sama aja jooksul saadav kiiruse juurdekasv on võrdeline kiirendusega, seega ühe ja sama tugevusega vastastikmõju poolt kehadele antav kiirendus on pöördvõrdeline nende kehade massiga. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu suurust võib arvutada nii kiirenduse kui deformatsiooni suuruse kaudu. Newtoni teine seadus ­ keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Kiirendus sõltub jõust. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline...

Füüsika
144 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Töö ja Energia

Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Mehhaaniline energia on keha võime teha tööd. Mehhaanilist energiat liigitakse potentsiaalseks ja kineetiliseks energiaks. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia muundumise mõõduks on töö. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu (visatud pall). Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. Energia...

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

8 s Solenoidi induktiivsus L = I s = N B S = µ0 µ n l S 2 N = nl B = µ 0 µ n I (n-pooli keerde) d s d dI s = - = - (LI ) L = const s = -L dt dt dt L on kontuuri inertsuse mõõduks voolutugevuse vastu. + i dI - t - t L I= s = IR - IR - = -L I = I 0e + 1 - e...

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste kehadega. Inertsuse kvantitatiivseks mõõduks on keha mass. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju Jõud­ füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s...

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse 7 (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse (inertseks) massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dünaamika

Newtoni 1 seadust nim. ka inertsiseaduseks. Newtoni 3 seadus ütleb, et jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F = -F Keha inertsuse mõõduks on mass m. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv...

Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid

mehaanilise energia jäävuseseadus 7) Sõnasta liikumishulga jäävuseseadus ? d ( Mv M ) = Fdt . Välisjõudude resultant on võrdeline ajaühikus toimuva massikeskme liikumishulga muutusega 8) Millised mehaanilise energia muutused võivad toimuda konservatiivses süsteemis ? Energia võib minna ühest liigist teise; kineetilisest potentsiaalseks või vastupidi. See juures on energia muutumine mõõduks töö. 9) Konstanstse kallakuga tõusul liigub rong inertsi mõjul 60 km/h. 3km pärast rong peatub, määrata kiirendus tõusul ja tõusuaeg ? X 1) Newtoni II seadus? dL d (mv)...

Füüsika
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika töö

Newtoni I- vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, ku kehtib Newtoni I seadus nim. Inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, mõõduks on keha mass, tähis m ,ühik 1kg Üks kilogramm on rahvusvahelise etaloni mass, mis on ligikaudu võrdne ühe kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg...

Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
4
doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

· Riigivõim jagamatu, valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · Pürgimine ühtsuse poole · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalised sõjaväed, üleminek sõjaväekohustusele · Ametnikkonna suur võim (teeb kogu töö ära) Kultuuriline ühtsus MERKANTILISM Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkusegi rahaga. Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas...

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

18. Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus? p-tüüpi pooljuhis on augud põhimisteks laengukandjateks ja elektronid mittepõhilisteks laengukandjateks. 19. Kuidas elektrijuhtivus pooljuhtides sõltub temperatuurist? pooljuhtmaterjalidele on omane juhtivuse suurenemine temperatuuri tõusuga. 20. Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas? 1. Mis on materjali optilised omadused? materjali optilised omadused on mõõduks tema vastumõjule, mis ilmneb, kui materjali valgustada elektromagneetilise kiirgusega. 2. Millised on kiirguse elektromagneetilise spektri osad? radioaktiivne kiirgus,röntgenkiirgus, ultraviolett, nähtava ja infrapunane valgus ja raadiolained 3. Millega on määratud valguse kiirus vaakuumis? Valguse kiirus vaakuumis on määratud 1...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Elektrivälja mõjul hakkavad Hõbe 960 need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades Kuld 1064 elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki Vask 1083 peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine Nikkel 1455 elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse Raud 1539 -1 pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) , mida nime- Rasksulavad tatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse Titaan 1660 kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või Plaatina 1773 dielektrikuteks. Kroom 1875...

334 allalaadimist
thumbnail
41
doc

10. klassi arvestused

Mingi kiirusega v liikuv keha jätkab oma ühtlast sirgjoonelist liikumist 10 seni, kuni temale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud temale kompenseeruvad vastastikku. Sellistele järeldustele kehade liikumise kohta jõudis esmakordselt Galileo Galilei. 3. Mass Keha mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsi mõõduks . Ühe keha mõju teisele ei saa olla ühepoolne. Mõlemad kehad mõjuvad teineteisele ­ kehadevahelised mõjud on alati vastasmõjud. Kehade kiirused muutuvad ainult kehade vastasmõju tõttu. Ilma mingi teise keha (või teiste kehade) mõjuta antud kehale selle kiirus muutuda ei saa. Kehade masse võrreldakse nende kehade vastasmõjust põhjustatud kiiruste muutude kaudu. Kehade vastasmõju tulemusena tekkinud kiiruste muudud on pöördvõrdelised kehade massidega. m1 a 2 = m2 a1...

Füüsika
1117 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

Kui näiteks ühesuguste jõudude toimel esimese keha kiiruse muutumine on aeglasem kui teisel, siis öeldakse, et esimene keha on enam inertne kui teine ja vastupidi. Antud keha suurem või väiksem inertsus sõltub temas sisalduva aine hulgast. Suurust, mis sõltub keha aine hulgast ja mis on tema inertsi mõõduks translatoorsel liikumisel, nimetatakse keha massiks. Massi tähis on m ja ühik kg. Teoreetilise mehaanika dünaamika osas uuritakse masspunkti ( öeldakse ka punktmassi), jäiga keha ja punktmasside mehaanikalise süsteemi liikumist neile rakendatud jõudude toimel. Punktmassiks ehk masspunktiks nimetatakse materiaalset keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei tule arvestada. See võib olla ühest küljest...

Insenerimehaanika
85 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Newtoni seadused

On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem ­ On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts ­ On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass ­ On keha inertsuse mõõduks . Füüsikaline suurus. Resulatantjõud ­ Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud ­ Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud ­ On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel ­ Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud...

Füüsika
110 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Heroiin

Lõpuks inimesed ületasid mäed ja jõudsid oma linna tagasi." Niisugune on vana indiaanlaste legend. Coquero - kokalehtede närija- segab kokapõõsalehed lubja või taimetuhaga, vormib segust suutäie ja närib seda. Coquero`l on alati üks põsk pungil. Nii kujutatakse kokanärijaid ka vanadel inkade skulptuuridel. Koka suutäie, kokaada, närimine (ligikaudu 40 minutit) on muutunud aja ja kauguse mõõduks . Koka annab näljasele täiskõhutunde, väsinule ja kurnatule uut jõudu,õnnetule unustust. XIX sajandi teisel poolel isoleeriti koka lehtedest kokaiin ja avastati selle paikselt tuimestav toime. Algas kokaiini tootmine ja kasutamine paikse tuimastina operatsioonidel. Samal ajal levis Euroopas ja eriti Põhja-Ameerikas kokaiini kuritarvitamine. XIX sajandi teisel poolel isoleeriti koka lehtedest kokaiin ja avastati selle paikselt tuimestav toime...

Terviseõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Teooriaküsimused ja vastused

Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?' Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks...

Insenerimehaanika
358 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eksamiküsimused

Millal on süsteemi liikumishulk võrdne nulliga? 214. Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? 215. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Inertsmoment iseloomustab massijaotust selle telje suhtes. S.o. skalaarne suurus. Ei saa olla negatiivne. 216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219...

Insenerimehaanika
215 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Newtoni seadused

KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus. Jõudude puudumisel või kompenseerumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal. - Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: - Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega:...

Füüsika
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun