asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu ja telgi ning spetsiaalseid anatoomia-alaseid termineid. Kehale tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. 1.Sagitaalpind vertikaalne, keha eest-taha suunas parem ja vasak pool. Keskpidine e.mediaantasapind sagitaalpind, mis läbib keha keskkohalt. 2.Frontaaltasapind tasapind, mis läbib keha vertikaalsuunas, on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne laubaga. Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e
Asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või tema osa häviks või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega ühise majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu - on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid, samuti ehitise kohta käivad dokumendid - erinevates tegevuses päraldisena võivad olla ka masinad, tööristad, loomad, inventar jne
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine'
Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Jõu joonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ja mida järelikult näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Niisiis on magnetnõelte abil lihtne jõujoonte kuju uurida. Veel paremini saab jõujoonte paigutus nähtavaks muuta rauapuuriga. Väikesed rauatükikesed käivad mahnetväljas kui magnetnõelad. Nad pöörduvad oma pikima
T =2 π , I0 – keha inertsmoment Eeldame, et vedelikud eraldatud mõttelised kihid ei segune ja kihtide kiirused erinevad, sõltuvalt hõõrdejõudude väärtustest mgl Sisehõõrdejõud Fh - vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendiga dv/dx ja vedelikukihi pindalaga S
Võlaõiguses on kasutusel üürilepingud, rendilepingud, ostu- ja müügi- lepingud. Igas lepingus on vastavad punktid, mis on mõeldud täitmiseks. Paljudel juhtudel nõutakse lepingu sõlmimisel ka tagatisi, käendajaid, garantiid ja käsiraha. Kui üks osapool ei kanna õigel ajal raha üle on teisel õigus nõuda leppetrahve ja viivist. 8. Mis on kaasomand asjaõiguses? Kaasomandi puhul on kindlaks määratudud erinevatele omanikele kuuluvad mõttelised osad väljendatuna murdosana ajast, mis ei ole piiritletud reaalsuses. Kaasomanik võib oma mõttelist osa käsutada st. seda võõrandada, pärandada, pantida jne. Kaasomandi kasutuskord ja valduse teostamine toimub reeglina kaasomandi kokkuleppel.Kaasomand on näiteks korteriühistu liikmetele kuuluv trepikoda, õue esine. 9. Kes on teie hõimlased perekonnaõiguse alusel? Hõimlased on need nn. sugulased, kes ei ole veresugulased e. siis näiteks
Süsteemi seisukohalt käsitatakse elemente jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Turunduskommunikatsioon · Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. · Kommunikatsioon (lihtne määratlus): Protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid
Registriosa: 1504835/ 15048 [4]. Maakasutus: Maad kasutatakse alaliseks elamiseks ning aiasaaduste kasvatamiseks (põõsad, viljapuud jne) Kitsendused: „Asjaõigusseadus“ sätestab kitsendustena naabrusõigused, teed, tehnovõrgud ja – rajatised, veed ja metsad [5]. „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ sätestab õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: kuni 1 kv pingega liinide korral 2 meetrit; 1 kuni 20 kv pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit 1 kuni 20 kv pingega liinide korral 10 meetrit, 35–110 kv pingega liinide korral 25 meetrit, 220–330 kv pingega liinide korral 40 meetrit [6]. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele,
Mudel-tähendab näidist, mõõtu (ladina keeles modulus); selline materiaalne või mõtteliselt kujuteldav objekt, mis tunnetusprotsessis asendab originaali ja uurimiseesmärgist lähtudes säilitab originaali olulised omadused Mudelid jagunevad: materiaalsed (ainelised) mudelid (toiming, mille tulemusena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi , dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid. (N. Lennukimudel) mõttelised mudelid(ideaalsed)-koostatakse uurimisobjekti mõtteline analoog - kujutlusmudelid-põhinevad intuitiivsel ettekujutusel reaalsest objektist. Ei allu formuleerimisele. (N.sõnalised selgitused, definitsioonid) - märkmudelid (matemaatilised ka)-objekti mõtteline mudel, mis on esitatud valemite, jooniste, tabelite, graafikutena. -Matemaatiline mudel on märkmudel, kus originaali uurimine taandub matemaatiliste seoste uurimisele
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ a...
o Iseloomulik avatus uutele ideedele ning uute teadmiste genereerimine ja levitamine o Kõigile töötajatele antakse võimalus toimuvaga kursis olla, leida probleemidele loovaid lahendusi ning otsida võimalusi uute teadmiste ja tegevuste omandamiseks. o Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: süsteemne mõtlemine; isiklik meisterlikkus; mõttelised mudelid; ühine visioon; meeskondlik õppimine. Organisatsiooni keskkond Makro- ja mikrokeskkond o Makrokeskkond koosneb järgmistest paikkonna teguritest: Rahvusvahelised Majanduslikud Sotsiaal-kultuurilised Poliitilised Tehnoloogilised o Mikrokeskkonna ehk vahetu keskkonna moodustavad: Konkurendid Kliendid
Amper defineeritakse vooluga juhtmete magnetilise vastastikmõju kaudu 11.Ampere`i seadus. V: magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. 12.Mis on magnetinduktsioon? V: magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöörd momendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe 13.Magnetinduktsiooni ühik. V: T(tesla) 14.Mida nimetatakse magnetvälja jõujoonteks? V: mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 15.Selgita parema käe rusikareeglit. V: kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda 16.Millist välja nimetatakse pöörisväljaks? V: nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel 17.Millisele osakesele mõjub magnetväljas Lorentzi jõud? V: magnetväljas
vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vektori suunaga. Seal kus väli on tugevam(E on suurem st) paiknevad jõujooned tihedamalt. Joonte tihedus: E= 1/(40)*q/r². Superpositsiooniprintsiip- kui antud elektrivälja punktis tekitavad elektrivälja mitmed laengud,siis resultant elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalse summaga
’’Telemaja kolmandal korrusel on üks stuudio sisustatud nagu mõnus Eesti kodu. Köök, elutuba, pehme diivan. Skandinaavialikult tagasihoidlike vormide ja värvidega sisekujundust ilmestab neljas nurk, kus mustal sametil veiklevad ööklubilikud värvilised tulukesed. Esmaspäeva hommikul läheb siit eetrisse ERRi uus venekeelne kanal ETV+ (Alla, 2015).’’ 9. Erilise informeerituse demonstreerimine ’’ Propagandakanali mõttelised konstrueerijad ja huvitaval kombel ka propaganda kriitikud tuginevad kommunikatsiooniteoreetilisele arusaamale, mis on vanem veel kui Paul Lazarsfeldi II maailmasõja eelne «Radio Research Project» (Raag, 2015).’’ 10. Kõneleja enda või kellegi teise kogemus. ’’Ka ETV juhina ei olnud mul illusioone, nagu võiksin ma näiteks neidsamu ajakirjanikke omal volil käsutada. Ma võisin nendega partnerina leida ühiseid huve,
nurkkiirusvektori � suunaline kiireneva ja vastassuunaline aeglustuva pöörlemise korral. E) Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine Liikumisülesannetes käsitletakse tahket keha tavaliselt ainepunktidest koosnevana, kusjuures nende vahekaugused on muutumatud. Sel juhul võib keha meelevaldse liikumise lahutada kaheks lihtsamaks liikumiseks (kulg- ja pöördliikumiseks), mis toimuvad teineteisest sõltumatult. Kulgliikumisel jäävad kõik ainepunkte ühendavad mõttelised sirged kogu liikumise kestel iseenesega paralleelseks. Pöördliikumisel moodustavad kõik ainepunktid ringjooni ümber ühise telje, mida nimetatakse pöörlemisteljeks Kulgliikumisel on keha kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Seetõttu on ühesugused nii kiirused kui ka kiirendused. Kogu keha liikumist võib kirjeldada ainult ühe punkti liikumisega. Tavaliselt võetakse selleks punktiks keha massikese. Pöördliikumisel ei ole kõigi punktide trajektoorid ühesugused
Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus AÕS § 33 lg 2 - isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet. Heauskne ja pahauskne
ära. Ja õige pole hoida neid , kuna nad jäävad samas jalgu kui neid on liiga palju . Samas nad on ka mingit moodi ohtlikud. Nt liiga kõrges virnas siis võib keegi kogemata müksu anda ja mingi aeg kellegile või millegile peale. See on tööohutuse mõttes juba piiratud. 58.Missuguses lao piirkonnas on sobiv hoida kaubaaluste varu? Vastuvõtu ja loovutusala juures. Kuna seal läheb neid kõige rohkem vaja kasutada. Vastuvõtuala ja loovutusala on kõrvuti ja neil on mõttelised piirid siis oleks nende ühinemis joonel mõtekas hoida.
Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused 11. Kes või mis on valduse teenija? - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud korralduste kohaselt võimu teostab. Seejuures ta ei ole valdaja ning tal puudub valduse kaitsmisväärne huvi.Valduse teenija ei tohi korralduste piiridest väljuda. 12. Millised tunnused iseloomustavad kaudset valdust? Too näide kaudsest valdusest
Abikaasad võivad 1 aasta jooksul seaduse jõustumisest ühiselt teatada abieluvararegistripidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, v.a. kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks. Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad 6 kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Perekonnavaidlusi lahendatakse kohtus tsiviilkohtumenetluses või lepitusmenetluses. Perekonnaasjade kohtualluvus: 1) üldine kohtualluvus (kostja elukoht); 2) erandlik kohtualluvus (abieluasja puhul abikaasade ühise
D väljaandja Ühe ja sama dokumendi rekvisiidid vormistatakse ühte D kuupäev stiili ja kirjasuurust Tekst Reavahe 1 või 1,5 või automaatne reavahe Allkiri või allkirjad Lisarekvisiidid asutuse sümbol või embleem, asutuse registrikood, Plokkstiil teksti iseseisvad mõttelised osad tuleks väljaandmise koht, adressaat, dokumendiregistri indeks, dokumendiliigi nimetus, kinnitusmärge, pöördumine, lisade märge, lisaadressaadid, eraldada täiendava reavahega kooskõlastusmärge Ametikiri Ametikirja eriliigid Ametikiri vormistatakse kahes eksemplaris
Keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile. 17. Taktikaline plaan Vahepealse kestvusega plaanid. Taktikalisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Keskendub inimestele ja tegevusele. 18. Operatiivplaan Lühiajalised plaanid. On suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. Teostavad esmatasandi juhid. 19. Eesmärk Soovitav tulevane sündmus või seisund. Tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid. 20. Programm Mistahes kavatsuste plaan. 21. Projekt - kavand, plaan, eelnõu, mingi dokumendi kava. Projektiks kutsutakse kõnepruugis sagedasti ka mingit ettevõetud tegevust alustamisest lõpetamiseni. 22. Otsustamine keeruline, raske, psühholoogiline töö, sünteetiline tegevus. Otsustamisega kaasneb vastutus. Mida raskem on otsus seda suurem on vastutus. 23. Programeeritud otsus Programmeeritud otsused tehakse olukorras kus
2.4.2. Pikkepinge ja selle laotus Bernoulli hüpotees: Varda deformeerumisel jäävad kõik selle ristlõiked (Joonis 2.15) tasapinnalisteks Ühtlane sirge varras on tõmmatud koormusega F: · koormuse toimel varras pikeneb; · varda ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad võrdselt (kõik mõttelised külgvaate risttahukad muutuvad ühepalju); · ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad ühtlaselt (risttahukad jäävad risttahukateks); · iga ristlõike kõigi punktide normaaldeformatsioonid on võrdsed (deformeerunud risttahukate otspinnad on jäänud paralleelseteks algsete risttahukate otspindadega); · antud ristlõike kõigi punktide normaalpinged on (Hooke'i seaduse = E mõjudes)
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud ...
1.1 Süsteemi Mõiste? Omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt elemente käsitatakse jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused.Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Süsteeme kirjeldatakse väga mitmesuguste mudelite abil - sõnaliselt, formaalkeelega, deskriptiivgraafiliselt, matemaatiliselt, semiootiliselt jne. 1.2 Süsteemimudel - Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalkeeles, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistvaralise seadmena. Kasut...
selgemalt on formuleeritud eesmärgid, seda ratsionaalsem on tegutsemine. (tavaliselt vähemal määral) ka töötajad; EESMÄRK on soovitav tulevane (erijuhul olemasolev, kui rahuldab) seisund · satelliitgrupid ehk kaudsemalt mõjutajad -- võlausaldajad, hankijad, (sündmus), mis saabub sihipärase tegutsemise tulemusel (ei ole juhuslik!). kliendid, konkurendid jne, samuti töötajad. Eesmärgid on seega tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb NB! Sarnasus siseste/väliste huvigruppidega, aga kus on erinevus... ? teostada tegutsemise abil. Nt praktikas võib nt väikeaktsionär saada eesmärke kujundada minimaalselt, kuid pank kui võlausaldaja sageli olulisel määral... Eesmärkidega seoses tekivad ettevõttes küsimused:
T on süsteemi temperatuur. Järeldus: laengute absoluutväärtuste korrutisega adabaat on isoentroop, st konstantse ja pöördvõrdeline nendevaheise entroopiaga protsess. kauguse r ruuduga. (Jõud on alati vektor, millel on oma suurus ja suund!) IV ELEKTER elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E- vektori suunaga. Seal kus väli on tugevam(E on suurem st) paiknevad
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
· isiklik meisterlikkus. Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab endale vastutuse. Selline inimene keskendub oma visioonile ja suurendab pidevalt võimet saavutada soovitud tulemusi. Selles kontekstis ei ole õppimine pelgalt teadmiste omandamine, vaid tulemuste saavutamise võimekuse avardamine. · mõttelised mudelid. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust, oma peidetud mõtete ja arusaamiste pakkumist teistele arutamiseks ja analüüsimiseks. See toob kaasa oma varjatud hoiakutest ja kaitsemehhanismidest arusaamise ning annab võimaluse neid muuta. · ühine visioon. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise ka pikema aja jooksul. · meeskondlik õppimine. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja
Bacon, F. Uus Organon. Eessõna ja aforismid 38-62 Eessõna Kes on julgenud rääkida loodusest kui juba läbiuuritud asjast, on nad siis teinud seda vaimu enesekindlusest või auahnelt ja õpetaja kombel, on sellega filosoofiale ja teadustele väga palju kahju teinud. Sest niivõrd kui nad suutsid end uskuma panna, õnnestus neil ka uurimistööd suretada ja peatada. Ja nad ei toonud oma andega nii palju kasu, kui palju nad tegid kahju sellega, et nad teiste annet hävitasid ja hukutasid. Kes aga on asunud sellele vastupidisele teele ning on väitnud, et ei ole üldse võimalik midagi teada, sattusid nad siis sellele arvamusele vastumeelsusest vanade sofistide vastu või vaimu rahutusest või ka mingist rohkest õpetatusest, tõid selle kasuks küll põhjendeid, mida ei saa eirata; ent nad ei tuletanud oma seisukohta tõestest printsiipidest, ning läksid mingist õhinast ja kirest kaasakistuna täitsa üle piiri. Aga vanaaegsemad kreeklaste se...
a.-tel, kui professor Peter Senge (2003) väitis, et pidev ja süsteemne kogemustest õppimine võib olla ettevõtte oluline edutegur. Õppiva organisatsiooni moodustab grupp inimesi, kes pidevalt suurendavad oma võimet luua midagi sellist tulevikus, mis on meile oluline. Senge mõistab õppimise all midagi märksa enamat kui lihtsalt info vastuvõtmist. Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: · süsteemne mõtlemine; · isiklik meisterlikkus; · mõttelised mudelid; · ühine visioon; · meeskondlik õppimine. Muudatused keskkonnas tingivad neid ka organisatsioonis, mis eeldab töötajate eluaegset ja pidevat õpet. Kuna organisatsioonide tsentraliseeritus ja hierarhia on vähenenud ning keskjuhtide järele pole enam nii suurt vajadust, on vähenenud ka klassikalise karjääri tegemise võimalused. See tingib vajaduse leida uusi võimalusi inimeste arendamiseks ja rakendada näiteks õppiva organisatsiooni kontseptsiooni 47
220 1600 3000 330 2200 4000 Kaitsevöönd -elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis ümbritsev maala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutus piirangud. Õhuliinikaitsevöönd- on maala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaal tasandid ja mille ulatus mõlemalpool liini telge: 1.) Kuni 1kv pinge liinde korral 2meetrit. 2) üle 1kv kuni 20kv- pingega liinide korral on 10m. 3.) 35 ja 110 kv pingega liinide korral on 25m. 4.)220 ja 330kv pingega liinide korral on 40m. Maakaabelliini maala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemaltpoolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid.
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
u*S=const 2.2.2. Bernoulli võrrand: 2.2.3. Torricelli valem: Torricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 2.2.4. Sisehõõre vedelikes: Viskoosse vedeliku voolamise puhul mõjub mõtteliste voolava vedeliku kihtide vahel hõõrdejõud liikumise suunale vastupidises suunad ja takistab nii liikumist ning vedeliku kiirus väheneb. Eeldame, et vedelikud eraldatud mõttelised kihid ei segune ja kihtide kiirused erinevad, sõltuvalt hõõrdejõudude väärtustest. 3. TERMODÜNAAMIKA JA GAASIDE KINEMAATILINE TEOORIA 3.1. Termodünaamika (Sissejuhatuseks) Esialgselt on termodünaamika olnud see soojusõpetuse haru, mis uurib soojuse muundumist mehhaaniliseks tööks. Termodünaamika põhineb kahel printsiibil, mis on sisuliselt energia jäävuse seaduse rakendused. Gaaside kineetiline teooria uurib
AVALDUS, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI, ÕIEND jne) ja sellistel kirjadel pealkiri puudub; tekst on kirja põhisisu. Kirja tekst peab olema võimalikult lühike ja lihtsa sõnastusega. Stampkeelendid, nagu "Käesolevaga teatame, et...", "Vastuseks teie kirjale teatame, et..." jne on lubamatud. Soovitav on kasutada lihtlauseid ja kindlat, mitte tingivat kõneviisi ning võimalusel rõhutada positiivset. Kiri kirjutatakse meie-teie vormis. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena. Tekst võib koosneda kolmest alamelemendist: 33 Lidia Feklistova o pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust, tiitlit. Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, adressaadi eesnime, kirjavahemärke pöördumise lõpus. Näiteks, Lugupeetud härra minister, Lugupeetud proua Tamm.
16 · isiklik meisterlikkus. Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab endale vastutuse. Selline inimene keskendub oma visioonile ja suurendab pidevalt võimet saavutada soovitud tulemusi. Selles kontekstis ei ole õppimine pelgalt teadmiste omandamine, vaid tulemuste saavutamise võimekuse avardamine. · mõttelised mudelid. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust, oma peidetud mõtete ja arusaamiste pakkumist teistele arutamiseks ja analüüsimiseks. See toob kaasa oma varjatud hoiakutest ja kaitsemehhanismidest arusaamise ning annab võimaluse neid muuta. · ühine visioon. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise ka pikema aja jooksul. · meeskondlik õppimine. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja
oskustest lähtudes Akküksuste moodustamise alused · Lihtne struktuur- kõik on jaotatud. Näiteks: üks inimene täidab mitut ülesannet. Toimib väikeste ettevõtete puhul. · Funktsionaalne struktuur · Divisionaalne e. osakondade struktuur · Maatriks-struktuur · Segastruktuur Staabisüsteem kuulub mingi osa külge, ise ei otsusta. Funktsionaalne struktuur Märksõnad õpikust Ideaalteadused- objektid on mõttelised, st neid ei ole olemas väljaspool inimese mõtlemist. Kehtib loogika ja matemaatika kohta näiteks, 9 Reaalteadused- objektid on tegelikkuses olemas, sõltumata sellest, kas meie mõtlemine nendega tegeleb. Majandusteadus kuulub ka siia, 9. Reaalteadused võib jagada loodus- ja humanitaarteadusteks Loodusteadused- tegelevad kogu loodusega, st füüsiliste objektidega, mis eksisteerivad inimesest sõltumatult, st ilma tema kaasabita. Inimene ise kuulub ka siia., 9
Samuti aga täheldatud omaduste, seoste, arengutendentside jälgimist, mõõtmist, fikseerimist ning eksperimendi statistiliste tulemuste esialgset rühmitamist ja võrdlemist. Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda. Seda tehnikat kasutavad tihti filosoofid, selleks, et ergumenteerida mõne kontseptsiooni tähenduse ja kasutatavuse poolt või vastu. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. EKSPERTHINNANG. Eksperthinnang e. erivorm ankeedist. Erinevuseks on see, et anketeerimisel on vastajateks väga mitmesugused inimesed, aga selle meetodi puhul on hinnangu
tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B. R. Gaines'i paradoksaalse süsteemi definitsiooni järgi on süsteem see, mida saab käsitleda süsteemina. 1.2.Süsteemimudel Süsteemi mudel on idealiseeritud olem, mis teatavate lihtsustustega kajastab tegelikku süsteemi kas struktuuri, käitumise või mõlema mõningate omaduste suhtes. Mudeli lihtsusaste võib olla erinev, tähtis on soovitud omaduste vastavuse säilitamine vajalikes piires. Mudeli koostamine algab reeglina oluliste
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole
olemasolu), ruumilise suhte teatud ajaline kestsus (peab olema suunatud pikemale ajale, ajutine valdusest loobumine ei lõpeta valdust), asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus, tahte avaldamine valduseks. Valdus on õiguslikult reguleeritud suhe asjasse. Tegemist õigusliku positsiooniga. Valduse esemeks võivad olla nii asjad kui ka asja reaalosad, mitte aga asja mõttelised osad ja õigused. Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on (otsene valdaja). Kaudseks valdajaks loetakse isikut kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle. Otsene valdaja on tema ees vastutav
elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B. R. Gaines'i paradoksaalse süsteemi definitsiooni järgi on süsteem see, mida saab käsitleda süsteemina. Element, sidemed, terviklikkus, hierarhia, käitumine. Omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina. Süsteemimudel- Süsteemimudel on idealiseeritud olem, mis teatavate lihtsustustega kajastab tegelikku süsteemi kas struktuuri, käitumise või mõlema mõningate omaduste suhtes. Mudeli
kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teiselt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandit võib vaadelda nagu õiguste kogumit, mille üksikuid elemente saab piiratud asjaõigustena anda üle ka teistele isikutele. Omandit saab liigitada: Ainuomand – ühe isiku omand Ühine omand – üheaegselt mitme isiku omand: - Kaasomand – kindlaks määratud erinevatele omanikele kuuluvad mõttelised osad väljendatuna murdosana asjast, mis ei ol piiritletud reaalsuses - Ühisomand – ei ole ühiste omanike osad kindlaks määratud. Omandi tekkimise aluseks on kas seadus või tehing. Omandi tehingulisel üleandimisel läheb omand seniselt omanikult teisele pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele liseks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada. Omandi seadusjärgsete
laiendavalt) 3. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 4. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 5. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse. Valduse esemeks võivad olla nii asjad, loomad kui ka asjade reaalosad, mitte aga mõttelised osad ja õigused. Valduse (possessio) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest: 1. Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid
ajaloolisi GO guvusud ja eesmärke. Sellele viitab ka Venemaa läguvälismaa poliitikas. Sellekohaselt, kriitiline geopoliitika tekkis vajadusest rõhutada geopoliitilise mõtte varjatud poliitilisust ning peab lisaks riigivõimudelt lähtuvale geopoliitilisele arengule arvestama ka riigi müütide ja põhjendustega riigi erilisusest. (O Tuathail jt, 1998) Kriitilise geopoliitika alla kuuluvad reaalset ulatust omavad füüsilised piirid ja ka mõttelised piirid seespooluse ja väljaspoolsuse vahel. Riik saab toetuda oma identiteedile või üheskoos läbielatud sündmustele ning riigi asukoht teiste riikide seas sõltub sellest, kuidas ja millisena kodanikud oma riiki tajuvad. (Berg 2002 lk. 10-11). Geostrateegia Strateegia kõige lihtsam tunnus seisneb eesmärkide püstitamises. Geopoliitikasd on selleks geopoliitilised huvid ja eesmärgid. Geostrateegias on oliline geostrateegiliste prioriteedide valik. Geostrateegia kohaselt
saab neilt mõjutusi), suletud (toimetab ise), hägus (ei ole juhuslik, aga sisaldab määramatust, suvalised väärtused mingist hulgast. Vajalik kirjeldamaks täpseid piire mitteomavate nähtuste ja mõistete süsteemis ilmnevaid suheid ja seoseid), orienteeritud (eristatakse sisendit ja väljundit, sisend mõjutab väljundit, väljundi tagasimõju sisendile aga puudub). Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed jne. Süsteemimudel: Süsteemimudel on süsteemi käitumine ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Mudeli koostamine algab vajalike muutujate valikust ning seoste kirjeldamise detailsusastme määramisest, Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalselt, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistavaralise seadmena. Kasutatava mudeli eristusvorm sõltub rakendusest
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Süsteemi seisukohalt elemente käsitatakse jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust. Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... • Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. (Hennessy, 1965) • Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. (Wittgenstein, 2005) • Semiootika - teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
