Teismeea ülesanded: kohaneda täiskasvanurollidega, rollide paljusus viib omakorda hilisema iseseisvumiseni. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: (1) kooli lõpetamine, (2) kodust lahkumine, (3) rahaline iseseisvumine, (4) abiellumine, (5) vähemalt ühe lapse sünd. Sotsialiseerumine hariduse kaudu Kooliharidus mõjutab mõtlemisprotsesse 1. 2D-mustrite analüüsimine e info (taksonoomiline) organiseerimine (nt clustering). Luria katsed Usbekistanis 1930’tel. 2. Abstraktne loogiline mõtlemine (formaalloogika). 3. Küsimuste raamistamise implitsiitne olulisus. Stevenson (1982) Peruu – kooliharidus parandas kontekstuaalset mälu, ruumilist mälu, seeriamälu (serial memory) ning visuaalset ja sekvensaalset analüüsi. Juhtumiuuring: Ida-Aasia ja matemaatikaharidus Haridustee valik näitab, mida ühiskonnas väärtustatakse, millised õppimisstiilid on au sees ja millised õpetamisviisid on kõige tõhusamad. Keskmiselt on aasia riikide matemaatikaharidus USA omast tunduvalt parem.
Doonorid- igapäevased kangelased Tänapäeval tänu meditsiini avastustele on võimalik loovutada verd ja anda see kellegile, kes seda väga vajab. Seda üllast inimest, kes verd loovutab nimetatakse doonoriks. Miks vajavad abivajajad sinu verd? Põhjusi on mitu, näiteks kui naine kaotab sünnitusel hulganisti verd. Paljud inimesed arvavad millegi pärast, et vere loovutamine pole vajalik, et küll nad hakkama saavad. See on väga väär mõtlemine. Valus oleks kogeda, kui näiteks sinul oleks peale suurt autoõnnetust suur verekaotus ja sul läheks hädasti vaja verd, aga siis saad teada, et arstidel pole anda piisavalt. Selle pärast nimetaksin ma doonoreid elupäästijateks ehk kangelasteks. Statistika näitab, et Eestis on doonorite arv väike. Verd võib loovutama hakata 18 aastaselt, aga muidugi peab täitma ka paar nõuet, et hoiduda igasugustest verehaiguste edasikandmisest. Doonorlus on Eestis tasustamata
naeratuse ka suule . Asju , mis Teda meelde tuletavad , on hea vaadata . Aga vahel , kui Ta msni logib , ma vaatan seda ja mõtlen , et kõik ei ole ikka nii nagu hea on , miski oleks just kui valesti , midagi on puudu . Aga kas on ? Siis hakkan ma mõtlema , et võibolla ma ootan iseendalt ja teistelt liiga palju , soovides alati kõige paremat ja täielikku perfektsiooni . Aga kas alati on kõik nii lilleline ja ilus kui see tundub ? Ei vist .. Seega , ma unustan selle et kõigele mõtlemine viib mu tuju allapoole nulli ja keskendun asjadele mis mul on , mitte mida ma muudaks või mida ma tahaks et oleks teisiti . Ma naeratan , kuna ma tean et mul on keegi kes minust hoolib ja kellega on vahel hea rääkida , kes on alati minu kõrval , võibolla siiski mitte jäädavalt , kuid siiski . Kahjuks ma arvan et see ei kesta kaua , kuigi võiks . Aga ükski hea asi ei kesta kaua , need kõik lõppevad ükskord , saavad otsa , haihtuvad .
lai ja kitsas kiri Kirjutamise tempo Vasaksuunalisus s Hindamisel lähtutakse: Väiketähtede kõrgus Tähtede laius Kalde stabiilsus Korrapärases käekirjas on need ühtlased ja korrapäratus käekirjas ebaühtlased a Isikupära ehk arengutase Pole täpselt mõõdetav Määramisel tuginetakse kogemusemustele Sidumisaste Suur sidumisaste - Väike sidumisaste - süsteemne ja loogiline ideederikkus, sähvivad mõtlemine, sihikindlus mõtted, hea intutsioon, algatusvõime Absoluutne suurus Suur käekiri Normaalne -väiketähed u 3mm Väike käekiri Vajutusvii s Tugevvajutuslik reeglipärane reeglipäratu Nõrgavajutuslik Reajoon 1. Horisontaalne-tasakaalukas 2. Üles- optimist, usk endasse ja tulevikku 3. Alla- rõhutud, depressioon 4. Kaar(ül. lahti)- otsustusvõimetu, aeglane 5. Kaar(ül
filosoofiasse suhtutakse umbusklikult. 3) Autor suutis näidete abiga hästi oma teksti tõestada. Oleks vale arvata , et aine filosoofia ei ole otstarbekas või vajalik, sest see on alustalaks mõtlemisele, mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Tervete sajandite vältel on ühiskond arenenud targemaks ja kasvatanud teadmisi elust ja iseendast , tänu filosoofiale. Seni kuni elavad inimesed maal ei lõppe kõrge mõtlemine elust kunagi ,püüdes neid hiljem realiseerida. Inimesed ei saa elada , ilma , et püüaksid kõiksust kirjeldada ja seletada. 4) Antud tekst oli Isiah Berlini poolt tehtud korraliku ülesehitusega ja arusaadav.
HING Platoni arvates on hing see mis jääb kahe maailma vahepeale . Hing ootab meie kehast väljapääsemist ning Platoni arvates ei peaks inimesed kartma surma, vaid sellele õnnelikult vastu minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõist...
maailma. Suhtumine on salajõud, mis mõjub 24 tundi ööpäevas, nii heas kui halvas. Positivne inimene mõtleb: „ MA SAAN“, negatiivne mõtleb: „ MA EI SAA“ Positiivne inimene mõtleb lahendustele. Positiivne inimene leiab teistes häid omadusi. Positiivne inimene meenutab seiku kus tal on hästi läinud. Positiivne inimene näeb võimalusi. Sul pole alati võimalik kontrollida asjaolusid. Aga sa saad kontrollida omaenese mõtteid. Miski pole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Inimeselt võib võtta kõik peale ühe asja, selleks on tema viimane vabadus- vabadus valida oma suhtumist mis iganes olukorras, vabadus valida oma tee… Inimene on õnnelik tänu sellele kuidas ta asjadesse suhtub. Õnnelik inimene ei ole inimene, keda ümbritsevad teatud kindlad asjaolud, vaid pigem see, kes suhtub asjadesse teatud kindlal moel. Kas sa usud, et suudad või arvad, et ei suuda- igal juhul on sul õigus!
tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu midagi niisama. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus „kus on hing“, mina siiski arvan, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Mina arvan, et see see küsimus pole tähtis, me ei pea teadma, kus on hing, aga minu arvates hing on ajudes, sest seal toimub mõtlemine. Siiski kindlasti peame teadma, mida tahab hing, sest siis saame näha kuidas hing mõjutab keha ja keha mõjutab hinge. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Keha ja vaimu arutlusel on kindlasti seost tervisehoiuga, kuna on väga palju füüsilisi haigusi, mida tekitab vaimne tervis. Kehv vaimne tervis võib näiteks mõjutada
religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest)
meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Olemuselt suunatud tulevikku. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaradut objekt või mõtteahel mitme näivalt koraga käepärase objekti või mõtteahele hulgast. See on nii protsess kui ka seisund. Mõtlemine . otstarbekohaseks käitumiseks on vaja psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult melelises tunnetuses antud ei ole ehk eemalolevalt, siis mõtlemine tagabki meile selle. 3. Millised on mõtlemise arengu staadiumid J.Piaget kohaselt? *sünnist 2 a ni. ; sensomotoorne aste.olemas kaasasündinud refleksid. * 3-7 a.; operatsioonide eelne aste. Laps pöörab rohkem tähelepanu asjade, nähtuste silmapaistvatele, üksikutele osadele. *7-12 a; konkreetsete operatsioonide aste.laps laiendab omakujutlusi, haarates nii tegelikkust kui ka võimalikkust. *12a. kuni ...; formaalsete operatsioonide aste. Arvestatakse eeldustega, neist
Minu norm võiks olla kogu ühiskonna normiks. Inimene peaks olema vaba sellisena, nagu ta end tunneb, mitte mis rollis ta on. Kui keegi moraalikohaselt ei käitu, jääb moraal juba moraaliks. Moraal on meis endis juba olemas pole vaja kogemust. Nt pole vaja olla alkohoolik, et mõista, et liigjoomine on halb. Inimene võib olla pühaduseta, kuid INIMLIKKUS peab olema püha. Iga inimene on ise ka eesmärk, väärtus. L. Feuerbach materialist. Mõtlemine toetub Goethe lausele: kellel on mõistus, see ei vaja religiooni. Inimesed lõid Jumala hoopis enda näo järgi, mitte vastupidi. Jumalad lihtsalt inimeste soovide ja unelmate vili. Usk kuulub inimkonna lapsepõlve juurde, see tuleb asendada teadusega, inimene on universumi kõrgeim olend. Usub piiritult inimese mõistusesse, see on piiritu ja kõikvõimas, aga religioon hoiab inimest pimedana/puuris, kus ei saa olla vaba, vaid tuleb olla lootusetult rumal
depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid – - Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru nt paranoilised mõtted Diagnoos - Põhihäire – see millega inimene arstile pöördub - Lisahäire – asjad mis segavad - Somaatilised haigused ja kahjustused
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
meelde. Siiri oli suur tüdruk, kuid ometi kartis ta pimedust. Vello surus maha soovi telerit vaadata ja hakkas õppima kontrolltööks kõigis nendes näidetes on mitmeid psüühilisi nähtusi: taju, mälu, tundmus ja tahe. Joonisel (Lisa 1) selgub, et psüühilised nähtused jagunevad kolmeks alaliigiks: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad sellised pikemaajalised psüühilised nähtused nagu ärritatus, hajameelsus, rahulolu, tähelepanelikkus ja väsimus. Psüühilised omadused on veelgi pikema kestusega, nad on inimesele omased pikema aja jooksul, mõnikord kogu elu vältel: veendumused, teadmised, vilumused, oskused ja harjumused, temperament, võimed ja iseloom. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused on üksteisega tihedalt seaotud ja võivad
võimalikkuse küsimuses. Kui intelligents oleks ka väheste vaimsete võimete olemasolu, siis oleks intelligentne ka see, kellel on need vähesed võimed, ükskõik kui vähe tal neid ka on. Dretske toob võrdluse gupiga, kes ujub tiigi teise otsa, et süüa saada, sest on näljane ja kuna arvab, et seal on süüa. Selline gupi on tema arvates intelligentne, kuna ta teeb midagi sellepärast, et mõtleb, et see on võimalus saada seda, mida ta tahab, ja iga organism, kelle käitumist mõtlemine sel moel valitseb, on intelligentne. Sel olendil on mõistus (vähemalt ühe mõtte näol) ja see mõistus (mõte) kontrollib seda, mida loom teeb. Dretske seisukoht on, et arvutiteadlaste silmis ei oleks selline olevus intelligentne. (Ibid, 1273) Dretske huvi tehisintellekti küsimuse vastu lähtub huvist selgitada välja, kas on võimalik selliste intelligentsete masinate konstrueerimine just sõna intelligents minimaalses tähenduses
millel puudub täielik konsensus ja 2) indiviidi allutamisele grupile väärtuste valdkonnas. VS Protsess ise seisneb: väärtuste seotuses isiklike huvide, mõtiskluste ja valikutega ilma et mingi väline mõju seda sfääri kahjustaks (religioon, sotsiaalsed institutsioonid, teadus, mõistus, traditsioonid jm). Ehk siis indiviidi keskne koht väärtustamisprotsessis. Laialt jagatuna kolmeks põhiosaks: MÕTLEMINE (mõtlemine eri tasanditel, kriitiline mõtlemine, moraaliarutlus kõrgemal tasandil, lahknev e. loov mõtlemine), TUNDMINE (oluliseks ja kalliks pidamine, enda suhtes kindlalt tundmine, oma tunnetest teadlik olemine), VALIMINE (alternatiivide vahel, tagajärgi arvestades, vabalt, tulemust ette planeerides), SUHTLEMINE (oskus edastada selgeid sõnumeid, empaatia kuulamine, kaaslase taustsüsteemist lähtumine), TEGUTSEMINE (korduvalt, järjepidevalt, oskuslikult).
Liis Aunapuu 9b Johann Sebastian Bach J.S. Bach (1685-1750) oli kuulus saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klaverimängu ning onu orelimängu. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina ning kõigis oma töökohtades tegeles ta ka heliloominguga. Bach oli barokiajastu suurkuju ning arendas polüfoonilist muusikat. Samas ...
Kaheksaosaline tee on: · Õiged vaated teada ja mõista nelja üllast tõde · Õiged kavatsused loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda vägivallata · Õige kõne rääkida lahkelt ja targalt tõde · Õige tegu mitte varastada ega petta · Õige eluviis teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata · Õige püüdlus soodustada ja arendada positiivset mõtlemist, püsimaks teel · Õige mõtlemine olla teadlik mõtetest ja tegudest, mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus · Õige keskendumine see on mõistuse rahulik tasand mis tekib kaheksaosalise tee õigel järgimisel
Miks on õppimine tähtis Lugupeetud Õpetaja ja head klassikaaslased. Mina räägin täna teile sellest, miks on vajalik koolis käia. Õppimine on elualuseks. Minu arvates on õppimine teadmiste omandamine iseenda jaoks. Iga päev, iga minut, iga sekund õpid sa midagi juurde ja kõik vaid enda jaoks, mitte keegi ei saa õppida sinu eest. Õppimine on vajalik. Õpi ja ära lase õpitul ununeda. Inimene õpib kogu elu ütlevad targad. Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõi...
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s
Barokk 17 saj ja Vastandlikud nähtused, erakordsed Lope de 18 saj kangelased, teravad kontrastid, Vega ,,Sevilla tähed" esimene metafoorsus ja sümbolid, maise elu pool tühisus, vastuolu kõrgete ideaalide ja karmi madala tegelikkuse vahel, Detailide rohkus. Klassitsism 17 saj ja Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, 18 saj piiritlemine, mõistuspära, selgus, esimene täpsus. pool Realism 19 saj Tõeliselt olemasolev, reaalne, Balzac ,,Isa Gorjot" kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Modernism 20. saj Uuenduslikud suunad. Me oleme esimene loojangu, hävingu poeedid.
selle ühekordne proovimine. · Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. · Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde;Meeleheite; ärrituvuse; hirmu; ja unepuuduse all. · Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Krokodilli narkootikumi tagajärg Narkootikumide tarvitamine · Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. · Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine ja tajumine on korrapäratud. · Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Narkootikumid · Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning Inimene Hukkub. · Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. · Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori.
I Maailmasõda ENTENTE: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused
Muusika- Itaalia tk 1. Kuidas Itaalia muusika on mõjutanud teiste maade muusikat? Vastus: Itaalia muusika on mõjutanud klassikalist instrumentaal-, vokaal-, lava- kui ka rahvamuusikat ja popmuusikat. 2.Kuidas teiste maade muusika on mõjutanud Itaalia muusikat? Vastus: 3. Noodikirja kujunemine Itaalias. Vastus: Terves maailmas kasutatakse Itaalia keelseid muusikatermineid, muusika teoreetiline mõtlemine hakkas Itaalias kujunema 1.aasta tuhandel, aasta tuhat võeti kasutusele üks kuni kolm erivärvilist noodijoont (F noot oli punane ja Cnoot roheline või kollane), 11.sajandil võttis Kuido Arretso kasutusele neli noodijoont ja samuti võttis ta kasutusele nootide silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid.
See on ühine rahvusvaheline projekt, milles osaleb 15 riiki: Belgia, Brasiilia, Taani, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Holland, Norra, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Sveits, Rootsi, Jaapan Hariduse omandamise võimalused · Instituut, kus õpetatakse astronauti ei ole. Orbiidil on vaja inimesi erinevatesega elukutsega: insenerid, teadlased, arstid ja pilootid. Nii esimene asi on uurimus sobiva eriala. Isikuomadused · oluline: mälu, tähelepanu, mõtlemine, taju, suhtumine inimestega, moraalsed väärtused, sallivus, konfliktid, kognitiivne ja loominguline tegevus, tahe ja võime õppida. · Veel kosmonautil peab olema väga tugev tervis, sest kosmonautis on väga palju raskeid trenni Tööriietus · Skafandrid on mõeldud ohutu reisimise ja töö astronaut kosmoses. · On kaks peamist tüüpi: pehme tüüpi skafander ja raske tüüpi skafander. Tegevused tööl · Kosmoses astronaudid uurivad
tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. · 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. · 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted · 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson
lihtsalt monoloogina esitada. Võgotski inimese arengu käsitlus seab inimese arengulised muutused ühelt poolt pärilikult määratletud arengu ja teisalt indiviidist sõltumatusse kultuurilise keskkonna ja sellega toimuva interaktsiooni konteksti. Võgotski teooria rõhutab ajalooliselt väljakujunenud kultuuriliste tegevuste internaliseerimise mõju psüühilisele tegevusele. Võgotski liigitas lapse mõtlemise arengu kolmeks astmeks: 1. Sünkreetne mõtlemine 2. Kompleskide moodustamine 3. Teadusmõisteline mõtlemine Kompleksidelt teadusmõistete kasutamisele ülemineku etapina on Võgostki täiendavalt kirjeldanud ka "võimalike mõistete" kasutamise etappi. Alljärgnevalt on ära toodud erinevate mõtlemise aregutasemete ja nende alatüüpide kirjeldused. Võgotski eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse. Madalamad on arenenud evolutsiooni käigus ning on inimestel kõrgemate loomadega ühised
Kas teadsid, et meie peas on umbes 50 000 mõtet päevas? Kas me suudame kõiki neid mõtteid kontrollida ja positiivsena hoida? Ei, kahtlemata mitte. Küll aga suudame jälgida oma mõtlemise trendi, mille puhul on heaks indikaatoriks meie enesetunne. Kuigi oma mõtetega (eelkõige negatiivsete mõtetega) hakkama saamiseks on olemas palju erinevaid tehnikaid, on nende põhimõte kõikidel üks - hakata märkama hetki, kui negatiivne või meid kahjustav mõte kerkib, et selle mõtlemine siis katkestada ja/või asendada positiivsega. Kõlab lihtsalt, eks? Aga kuidas on asi praktikas? Ja miks üldse oleks vaja mõtteid märkama hakata? Kujuta ette, et sa elad vanemat sorti majas, mida köetakse ahjuga. Sul on toas kaks ahju - üks on uus ja korralik, mis annab kiiresti ja väga palju sooja, teine aga vana ja armetu, mis ajab suitsuvingu tuppa ja sooja ka eriti ei anna, sest on aastatega hõredaks jäänud. Sa lähed igal õhtul koju ja sul on valik, kumba ahju kütma hakata
1. Krooniline LE:Patsiendi mõistab, et ta 1.Õde peab pöörama Tänu eestkostja segasusseisund (00129), mis eksis ja hakkab usaldada tähelepanu reaalsusele patsient saab eristada on tingitud Alzheimeri tõvest õde ja hooldaja. Usub, et ja ümbrusele. tema ebareaalne ning väljendub ärritajatele nad räägivad tõde Võimaldada patsiendil mõtlemine ja tema reageerimise muutumises, on isiklikud asjad tõeline mõtlemine. lühimälu halvenemises, KE:Õde ja hooldaja abiga majast progresseeruv tunnetushäires. võib patsient muuta oma Kasutage selliseid Eestkostja suudab rahutu mõtlemist. objekte nagu kella, suuliselt suunata
- Paljusid ülesandeid suudab psüühika lahendada kahel erineval moel – märkamatult ja tahtmatult või teadlikult ja tahtlikult –ning erinevaid ajuosi kaasates Taoline dihhotoomia läbib paljusid psühholoogia teooriaid, kuigi režiime defineeritakse neis mõnevõrra erinevalt Peamine režiime eristav tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva Autonoomseks võib nimetatada töömälust sõltumatut psüühilist protsessi Autonoomset infotöötlust iseloomustavad enamasti kiirus, hõlpsus, paralleelsus, teadvustamatus, tahtmatus ja kontrollimatus (kuigi mitte alati kõik korraga) Autonoomsetele protsessidele tuginev vaistlik infotöötlus lubab organismil reageerida tuttavates olukordades kiiresti, säästlikult ja ratsionaalselt
mitu, õppiminekoostöös teiste õppijatega, peame looma tähenduse (personaalne tähendus - > kuhu see sobib), ühe ja ainuõiget tõde/teadmist pole (tähtis pole see, mida öeldakse, vaid kuidas aru saadakse) - Välised sündmused assimileeruvad meie mõtetega; uus mõttestruktuur kohandub meie mõttekeskkonnaga - Sotsiaalkultuuriline- konstruktivism o Lev Võgotski o Keel, mõtlemine ja nende vahendamise küsimus keskkonnas o Teadmiste omandamine on protsess, millesse kaasa haaratud inimesed meie ümber, vahendajaks kogukond ja kultuur o Teiste inimeste mõju õppimisele KOGNITIIVNE KOOLKOND JEAN PIAGET (1896-1980) - Mõjutaja Baldwin - Uuris kognitiivse arengu teooriat - Väga andekas - Huvitus loodusest, loodusajaloost
Samas on ta ka ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ja mida tarbitakse tootmise käigus. Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 sajand Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund - ristiusk ehk kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed. Selline mõtlemine ei meeldinud Rooma valitsejatele ning hakati ristiusulisi taga kiusama. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma; enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis on võimalus pääseda paradiisi. 313 aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga.
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni.
varustatud töökohad. Enamiku tööajast jälgivad nad radariekraani. Lähilennujuhid teevad oma tööd lennujuhtimistornis, kust avaneb vaade lennujaama territooriumile. Lennujuhtide täistööaeg on 35 tundi nädalas, igaaastane puhkus 35 päeva. Millised on töövahendid? Töövahendid on peaasjalikult kõrgtasemel tehnilised seadmed, arvutitehnika, raadiosidevahendid, radarseadmed kuid tähtsaim naist on ikkagi lennujuhi enda mõtlemine. Milliseid teadmisi ja oskusi onselles ametis vaja? Lennujuhid peavad põhjalikult tundma lennundust ja insenerialasid. Olulised on teadmised õhusõidukite ehitusest, lennuohutuse tagamisest, lennundusõigusest, aga ka kõrgemast ja rakendusmatemaatikast, füüsikast, materjaliõpetusest jm. Lennujuht peab suutma teha meeskonnatööd, lahendada probleeme ja langetada kiiresti õigeid otsuseid. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused?
Vastused: 1.) Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. 2.)Probleem on see, kui pole teada olukorra lahendamise algoritmi. 3.)Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmi 4.)Ei ole. Puudub ainult oskus nende lahendamiseks. 5.)Tuleb välja töötada süstemaatiline probleemide lahendamise strateegia. 6.) · Probleemi mitme aspekti tähtsuse ebaobjektiivne hindamine. · Liigne probleemile mõtlemine muudab probleemi inimese jaoks tähtsaks. · Sündmuse matemaatilise tõenäosuse ignoreerimine. · Andmete saamise aeglus püsimälust. · Kinnitavat tõestusmaterjali eelistatakse infole, mis ei kinnita ideesid. Ignoreeritakse ebareeglipärasusi ja vasturääkivaid infoallikaid; · Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega, jne. 7.) · Teadmistevajaku otsing. · Strateegia hüpoteeside (oletuste) väljatöötamine.
filmile lisab vürtsi ka armastuselugu. Rafe, Danny ja medõe Evelyni vahel tekib armukolmnurk. Algul Evelyniga koos olnud Rafe kuulutatakse surnud, arvati et too oli Euroopas missioonil alla kukkunud, ning seejärel leiavad Danny ja Evelyn selles kurvas olukorras üksteisest armastust. Minu jaoks oli ,,Pearl Harbor" iga külje pealt vaadates väga huvitav film, võib olla on põhjus minu filmimaitses- alati on minu lemmikuteks filmideks siiski olnud dramaatilised sõjafilmid. Ja mõtlemine, et see pole kõik fantaasia, teadmine, et sellised verised sõjad toimusid tõesti alles eelmine sajand, annab minu poolt filmile lisapunkte. Ma soojalt soovitan Teil seda filmi vaadata, arvan et see 3 tundi ei võtaks kellegil tükki küljest ära, mõni emotsionaalsem ilmselt kaotaks küll pisarakese, aga vahetada see väiksese ajaloo tunni vastu pole ju paha.
Kuidas mõistan renessanssi Renessanss sündis Itaalias 15.sajandil ning see tähendab taassündi. Kui mõtlema hakata, millest renessanss üleüldse alguse on saanud, siis kõige paremini öeldes on see antiigi pärandi taasavastamine ning uuema kunsti ja kirjanduse tulemus.Sel ajal oli tähtsal kohal inimkeskne maailmakäsitlus. Renessanssile toetudes sai alguse uskumine inimese mõistuse võimekusse ehk humanismi.Sellel ajastul lükkus tahaplaanile religioosne ja igavikuline mõtlemine ning tekkis huvi maiste asjade vastu. Kõige paremini saab renessanssi mõista tollel ajal tehtud piltide,ehitiste ning teoste järgi.Lihtsam on oma silmaga näha, kui seda ainult jutust lugeda. Vaadates renessansslikke riideid, siis on selge millele on enam tähelepanu pööratud.Rõhku on pandud kallile väljanägemisele.Naiste puhul ilusad kohevad kleidid,ehted ja kõikvõimalik luksuslik väljanägemine.Ning meeste puhul kasutati mütse,sulgi,põlvikuid,mööku jne.Tolle
Mis on olev? - Olev on see millest kõik tekib (algaine) ja milleks kõik muutub või siis see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale. Mis on substants? eidos, mateeria (lihstsubstants), vormi ja mateeria ühendus või siis Aristotelese teooria: substants on asi, millel on oma formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite? Arutlus, metafoorid, kujundid, esseed, mõtlemine üldisemalt. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Väga individuaalne. Erinevad filosoofid on erinevalt kirjeldanud teadmist. Teadmine on siiski suhteline ja sõltub vaatenurgast ning uskumustest.
Kui algselt märgatakse lihtsalt ilusat keha siis järgnevalt hakatakse hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks. Hiljem hakatakse aga ilu mõistma. Kui inimene on omandanud teadmised ilust siis ta märkab ilu ennast. Autori arvates peaksid inimesed rohkem ihaldama ja tänu sellel arenevad nad edasi. Samas tuleb osata mõelda laiemalt, mitte ainult kindlate piiride järgi. Tuleb mõista, et alati ei ole kõik piiritletud ja teisiti mõtlemine ei ole väär. Inimene peab omandama täielikult teadmised ilust, kuna ainult siis oskab ta mõista täielikult ilu.
seisukohalt olulised? Filosoofilised persepektiivid ei kao niisama, vaid kerkivad esile uues kuues, ka siis kui nende tõlgendamise lähenemisviis muutub. Iga filosoofiline lähenemine lahendab neid probleeme omamoodi. Ajaloofilosoofia küsimuste käsitlemiseks on artikli autori arvates vaja ajalookirjutuse hoolikat ja ranget analüüsi, mis võtaks arvesse epistemoloogia, teadusfilosoofia ja õigusfilosoofia viimaseid saavutusi. Filoofiline mõtlemine ajaloo üle sai alugse substantiivses vormis, mis seletab ajaloolist muutust ja kujutatakse tulevikku, et avastada ajaloo tähendust. Tuckeri arvates ei ole substantiivsetel ajaloofilosoofidel vahetut teadmist ega arusaamist ajaloost või suuda nad ette tuua niisuguseid tõendeid, mis nad intellektuaalselt tõsiseltvõetavaks teeks. Ajaloole lähedale pääsemiseks on vaja tegeleda ajalookirjutusega ning kui filosoofid uurivad ajalugu, peavad
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning
inimese iseloomuses. Nagu on olemas ütlus,et kaks kivi ei jahvata head jahu, nõnda on ka päriselus. Olukorda on vaja sekkuda kolmandal isikul, kes räägib ühega või teisega. Niimoodi saabki tüli lahendada ja kõigil on hea meel. Inimesed on erinevad ja ka nende tujud, meeleolud, käitumused ja arusaamine elust. Elusolendid mõistavad üksteise probleeme, õnnestumisi ja kaotusi. Iga inimese maailmapilt on erinev teise omast. Kui üks mõtleb nõnda, siis alati ei pruugi teise mõtlemine olla sama. See võib tulla lapsepõlves elatud kogemustest. Pereliikmetega on võib-olla lihtsam suhelda kui seda on vanaemadega või hoopis vanaisadega. Täiskasvanutest on vahel raske aru saada, sest nad on rohkem elukogenenud ja targemad kui nooremad inimesed. Kindlasti on mõnusam momendil ajastul toimunud sündmustest parem kõnelda, vestelda või rääkida omavanuste sõpradega. Mida väiksem põlvkondade vahe, seda mõnusam suhelda. Noorte ja
tingituna, päikesevalguse puudumisest. Isiklik kaotus Lein on loomulik reaktsioon, kuid pikalt kestev leinamine on üks depressiooni riskitegureid. Keskkond Elukeskkond ja-kogemused võivad samuti olla riskiteguriteks. Näiteks toetuse puudumine, stressirikkad olukorrad. Pärilikkus Geenid võivad inimese muuta teda vastuvõtlikumaks depressioonile. Pärilikud tegurid soodustavad depressiooni teket. Isiksus Liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine ja liigne perfektsionism võivad kaasa aidata depressiooni kujunemisele.
Samas on aga olukordi, mis tulenevalt meie enda varasematest kogemustest (hääl, pilk, ütlus vms.) panevad meid antud olukorda valesti tõlgendama. Näiteks võime mõelda, et teine kritiseerib meid ja see vallandab viha nõiaringi. Meil võib tekkida harjumus sarnastele olukordadele samal moel reageerida ja siis on seda harjumust ka raske muuta. Viha väljendus Tihti on inimesed oskamatud vihaga ümberkäimisel, sest hetkeolukorras lihtsalt kaob ratsionaalne mõtlemine ja kõik toimub instinktide ajel. Me oleme õppinud ja teame, et viha tundmine on halb ja ebasobiv. Püüdes oma viha väljendada, oleme tihti need, kes kasutavad selleks väljendamiseks manipulatsiooni ja passiv-agressiivset stiili. Mõlemad on väga ebatervislikud. Viha võib aga laadida uue energiaga ja olla ergastav ning panna meid isegi tundma võimukatena. Oma positiivses vormis võib viha aga olla konstruktiivne abivahend ellujäämiseks. See on loomulik ja vajalik
Kodutöö 1. Kuidas sai laguse GPS? GPS sai alguse läbi orbiidile saadetud Sputniku signaalise kuulamisest maal. Signaali põhjal said teadlased välja arvutada täpse asukoha orbiidil. Sealt tehti järeldus, et kui malt kuulatud signaali kaudu saab orbiidil asuva objekti asukohta määrata, siis piisavalt paljude sateliitidega on võimalik ka vastupidine tegevus ehk orbiidil signaali kaudu kindlaks teha maalpealsed objktid. Tänapäeval tunub väga lihtne ja loogiline, kuid andis ikka selle peale kunagi tulla. Tahaks teada, mida need, kes selle leiutasid, arvaksid tänapäeva seadmetest ja võimalustest. 2. Millised keskkonnad loovad innovatsioonirikka õhkkonna? Innovatioonirohket keskkonda ei ole otselt võimalik luua. Läbi uuringu selgus, et kõige innivaatilisem keskkond tekib siis, kui erinevad inimesed jagavad oma kogemusi (nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi). Väga meeldis tähelep...
Materjalide kinnistamiseks on vaja teha praktikalisi ülesandeid, kus õpilane peab oskama inimese kehal elundeid märkima ja nende funktsioone kirjeldama, sest see areneb teadusmõistet. Ülesanne võib olla nii kirjalik, kui ka Internetis tehtud. Kui õpilasel on arenenud ainult tavamõiste, siis see tähendab, et õpitakse materjali lihtsalt pähe, aga õpilane ei oska seda praktikas kasutada. On uurinud, et Eesti koolides teadusmõisteline mõtlemine pole selles vanuses hästi levinud (Kikas, 2015). Arutelu tundi lõpul õpilastega on ka väga oluline, sest kõikidel on võimalus oma teadmisi väljendada ja kinnistada. Minu poolt juhitav tegevus aitab õpilasel kujundada aru õpitavast saama, sest ma ei kasuta lihtsalt pealiskaudse õppimist ning õpilased ei unusta kõike juba õppetundi pärast. Mitte kõikidel õpilastel võiks hästi mõtlemisviis arenenud. Õpetajal ja õpilastel on erinevad
konkreetsete operatsioonide staadiumite järgi on 7- 11 aastased lapsed võimelised õppima liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise operatsioone. Need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõistmisele. Selles vanuses laste mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Neil väheneb ergotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt ja mõistma, et teistel inimestel võivad olla samasugused tunded või arvamused. Hakatakse end võrdlema teistega, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse kodust saadud väärtuste järgi kuid raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja probleemide lahendamisega, hüpoteeside püstitamise ja kontrollimisega. Psühhosotsiaalse arengu astmete järgi toimub lapse arengus igakülgne enesetäiustamine ja arendamine
Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
