c) Kreeka õpetuste ülekandumine Roomasse - skeptitsism, epikureism, stoitsism c) stoitsism - Zenon 9) Comte inimmõtlemise arengu 3 staadiumi 3p 8) Kierkegraadi inimese eksistentsi etapid 3p a) teoloogiline e fiktiivne - mõtlemine väljamõeldiste küüsis a) esteetiline - inimene on elunautija b) metafüüsiline e abstraktne - nähtused, mida saab kogeda b) eetiline - kohusetunne ja kõlbelised väärtused c) positiivne e teaduslik - tegelikkusel põhinev, uuritakse nähtusi, seaduspärasusi c) religioosne - inimene usub end suhtlevat otse jumalaga 10) Täida lünk
poleks asjast aru saanud. III osa Propperi arvates puudub teadmistel ülim autoriteetne allikas, vaatluseid ei saa arvestada ülima allikana ning peame tunnistama endale, et tõde on üliinimlik ja inimese teadmised on piiratud. Lisaks möönab ta, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni. Descartes leiab aga, et tema on, sest ta mõtleb ning tema arvates on üldkehtiv alus teadmistele mõtlemine. Descartese menetlus ei kummuta aga Popperi kriitikat teadmiste ühtse allika leidmise kohta, sest kuigi Popper olevat olnud tuttav Descartese arvamusega, et kõik teadmine tuleb mõtlemisest, siis Popper leidis, et kõik teadmised on pärit üleloomulikust ja mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o teadmine oma teadmatusest.
0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a – konkreetsete operatsioonide periood – laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. 8
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vasta...
Vinter näeb, et ka üldharidussüsteem ja õpikäsitlus on just kasvatuse suunas muutumas ja üha enam rõhutatakse inimese individuaalse arengu olulisust: ,,Me liigume rohkem ka hariduse mõttes kasvatuse poole tagasi ja tegeleme selliste inimlike väärtuste kujundamisega. Just sellised inimeseks olemise väärtused on olulisemad, nagu emotsionaalne intelligentsus, koostöövõime, teiste inimeste juhtimine ja kriitiline mõtlemine, mis ei ole seotud aine valdamisega, aga soodustavad aine omandamist." Koolihariduse muutuste põhiline fookus peakski olema nende samade väärtuste suunas: ,,Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota
Ainult südamega näeb hästi. Mõnikord annab süda palju rohkem vastuseid, kui mõtlemine. Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige ilusam ja uhkem roosiõis või kõige sillerdavam kastetilk. Tuleb leida see õige, tuleb otsida südamega
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
Eesti liikluskultuur ei ole just parim, kuid on ka hullemaid. Kummitab ikka küsimus, kas mina saan liigelda ohutult, jään siin sügavalt mõtlema. Ma ei tunne seda, et ma astun liiklusesse ja võiksin end lõdvaks lasta. Kuid see peaks nii olema. Elu on lühike ja seetõttu peabki olema äärmiselt ettevaatlik. Kõikjal on reklaamid ,,Kanna helkurit," ,, kinnita turvavöö," ,, kiiruspiirang 50," kuid sellest jääb ikka justkui väheks. Inimestel puudub ohutunnetus või on see mõtlemine ,, minuga ei juhtu midagi"- ei tea ning seda ei teagi keegi. Mina ise saan teha vaid seda, et teen endale liikluse selgeks ning järgin ohutusnõudeid. Asja teebki karmiks see, et mina võin ju käituda õigesti, kuid kui tuleb mingi purjus autojuht ja sõidab minu kui ka enda vigaseks või surnuks ning ülejäänud elu lükkame ratastooli, siis kaob küll igasugune austus endavastu Liigelda ohutult ei saa keegi ning ei hakka ka saama, aga me tahame ning seetõttu me seda
ostmise ja müümise pärast. * Kasum on tulle, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud. Ettevõtlikkus * Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. * Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlus. * Ettevõtlus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduselik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Tavamajandus Vanim majandussüsteem, kus mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. * Tavamajanduse piirkonnad: paljud Aafrika ja Aasia riigid, mõned Ida-Siberi põlisrahvad * Majandusteostuste tegemisel ei lähtuta ratsionaalsusest vaid uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segasüsteemid * Need majandussüsteemid tähtsusvatad eraomandit ja vabatahtlikku vahetust, aga
Meil, eestlastel on aegapikku ajalootausta ja kliimaolude tõttu kujunenud üpriski pessimistlik ellusuhtumine. See võib olla omaduseks ka nii mõnelegi teist. Tunnen, et ka minul endal on mõnikord raskusi elu pahupoolte rõõmsa pilguga vaatamisel, kuid arvan, et võiksime hakata positiivsemalt mõtlema ja räägin teile, miks. Kui vaadata igat asja negatiivsest küljest, viib see sinu enda ja teiste tuju alla ning see võib olla laiemas perspektiivis elukäigule suur mõjutaja. Negatiivne mõtlemine võib kahjustada tervist ja viia välja stressi ja depressioonini. Pidev vingumine ja masendunud olek võivad rikkuda suhteid sõpradega. Veel võib pessimismi üleküllus alandada enesehinnangut ja seetõttu seab ohtu elus hakkamasaamise. Leian, et klaasi pooltühjana nägemisel pole mingit kasu ja ei vii kuhugi. Positiivsemale mõtlemisele viib selle harjutamine. Näiteks kui sul on palju tööd ja kõik
Ainult südamega näeb hästi. Mõnikord annab süda palju rohkem vastuseid, kui mõtlemine. Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige ilusam ja uhkem roosiõis või kõige sillerdavam kastetilk. Tuleb leida see õige, tuleb otsida südamega
Kas intelligentsus on päritav või õpitav? 31.01.10 Intelligentsus on võimekuse tase, mis näitab, kuidas lahendab inimene erinevaid ülesandeid ja tuleb toime keskkonnas. Kas sündides on meil kindel intelligentsustase või saame ennast elu jooksul täiendada? Tähtsamad intelligentsuse tunnused on ruumi tajumine, kehaline areng, muusikaline tase ja loogiliselt mõtlemine. Minu arvates on intelligentsus enamjaolt õpitav, kuigi lapse sündides määrab vanemate pärilikkus osa lapse elust. Näiteks, kui sünnib väärarenguga laps, kes ei kuule, siis ei ole võimalik sellel lapsel ennast muusikalise koha pealt harida ja tema intelligentsustase on madalam, või kui lapsel on sündides füüsiline puue, siis on tema tutvusringkond erinev teistest lastest, ta ei puutu nii palju kokku välismaailmaga ja tema areng on aeglasem.
Uuele energiaallikale minemine on väga tähtis kuna praegused allikad, näiteks nafta, gaas ja paljud teised maavarad ,oleksid selleks ajaks lihtsalt otsas. Tehnoloogia on ka kõrgelt arenenud 2050. aastal. Uued majapidamis esemed on muutnud elu mugavamaks ja lihtsamaks. Näiteks tulevikus on igas majas olemas oma enda robot, kes tegeleb majapidamis tööde kallal: koristab, triigib ja peseb nõusid. Kuid tulevik ei ole ka ainult paremate asjade leiutamine või välja mõtlemine. Maailma rahvastikuarv kasvab pidevalt. Tänaseks on see tõusnud tasemele, kus rahvahulk mõjutab otseselt looduskeskkonda, elukeskkonda ning tekitab sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme ka neis piirkondades, mis ei ole ülerahvastumisega otseselt seotud. 2050. aastaks on aga need probleemid veelgi suurenenud kuna maailama rahvastiku arv kasvab aina kiiremini. Elu aastal 2050 on muutunud väga palju ning on muutnud suurel osal ka inimeste elu. 2050-
Agatha Christie Mõrv Idaekspressis Eelnevalt Süüriast Istanbuli Hotell “Tokatlian” Idaekspress Istanbul-Trieste-Calais Ratchett soovib ihukaitsjat Karjatus öös Lumevang Ratchetti mõrvamine Uurimine 1. Kupee uurimine 2. Kahtlusaluste küsitlemine 3. Pagasite kontrollimine 4. Valede kontrollimine 5. Mõtlemine 6. Kahe lahenduse esitamine Kupee asitõendid Laibal 12 noahaava Avatud aken Padja all püstol Klaasis uimasti lõhn Taskurätik nimetähega H Piibuork Mõlkis uur, 01:15 Paberitükk Ähvarduskirjad Kahtlusalused Hector Willard MacQueen – Rachetti/Cassetti erasekretär Edward Henry Masterman – Armstrongi käskjalg Pierre Michel – Armstrongide lastetoatüdruku isa Mary Hermione Debenham – Sonia Armstrongi sekretär
Anoreksia Anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel. Anoreksia all kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas.Anoreksia tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi. Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised. Anoreksia tagajärjed:südamekahjustused, maksakahjustused, neerukahjustused, viljatus, isiksuse muutused, muutused ajus, luude hõrenemine, immuunsüsteemi kahjustuse...
Esimese maailmasõja põhjuseks olid asjaolud, et alahinnati sõda, sõda romantiseeriti, puudusid organisatsioonid mis reguleerisid rahvusvahelisi kriise, levis sõjaline mõtlemine. Vastuolud suurriikide vahel ( Suurbritannia ja Saksamaa ). Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine patrioodi poolt juuni 1914. Saksamaa sõjaplaan- kiire purustamine Prantsusmaal, seejärel Venemaa Prantsuse sõjaplaan- plaan17 tugevdasid kindluse süsteeme, hoogne pealetung Inglismaa- puudus plaan Venemaa- Polnud kindlat plaani, kuid see-eest oli tugev sõjajõud Austria-ungari- arusaam oli neil selles, et võitlema peab võitlema mitmel rindel
Teismeea ülesanded: kohaneda täiskasvanurollidega, rollide paljusus viib omakorda hilisema iseseisvumiseni. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: (1) kooli lõpetamine, (2) kodust lahkumine, (3) rahaline iseseisvumine, (4) abiellumine, (5) vähemalt ühe lapse sünd. Sotsialiseerumine hariduse kaudu Kooliharidus mõjutab mõtlemisprotsesse 1. 2D-mustrite analüüsimine e info (taksonoomiline) organiseerimine (nt clustering). Luria katsed Usbekistanis 1930’tel. 2. Abstraktne loogiline mõtlemine (formaalloogika). 3. Küsimuste raamistamise implitsiitne olulisus. Stevenson (1982) Peruu – kooliharidus parandas kontekstuaalset mälu, ruumilist mälu, seeriamälu (serial memory) ning visuaalset ja sekvensaalset analüüsi. Juhtumiuuring: Ida-Aasia ja matemaatikaharidus Haridustee valik näitab, mida ühiskonnas väärtustatakse, millised õppimisstiilid on au sees ja millised õpetamisviisid on kõige tõhusamad. Keskmiselt on aasia riikide matemaatikaharidus USA omast tunduvalt parem.
Minu norm võiks olla kogu ühiskonna normiks. Inimene peaks olema vaba sellisena, nagu ta end tunneb, mitte mis rollis ta on. Kui keegi moraalikohaselt ei käitu, jääb moraal juba moraaliks. Moraal on meis endis juba olemas pole vaja kogemust. Nt pole vaja olla alkohoolik, et mõista, et liigjoomine on halb. Inimene võib olla pühaduseta, kuid INIMLIKKUS peab olema püha. Iga inimene on ise ka eesmärk, väärtus. L. Feuerbach materialist. Mõtlemine toetub Goethe lausele: kellel on mõistus, see ei vaja religiooni. Inimesed lõid Jumala hoopis enda näo järgi, mitte vastupidi. Jumalad lihtsalt inimeste soovide ja unelmate vili. Usk kuulub inimkonna lapsepõlve juurde, see tuleb asendada teadusega, inimene on universumi kõrgeim olend. Usub piiritult inimese mõistusesse, see on piiritu ja kõikvõimas, aga religioon hoiab inimest pimedana/puuris, kus ei saa olla vaba, vaid tuleb olla lootusetult rumal
meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Olemuselt suunatud tulevikku. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaradut objekt või mõtteahel mitme näivalt koraga käepärase objekti või mõtteahele hulgast. See on nii protsess kui ka seisund. Mõtlemine . otstarbekohaseks käitumiseks on vaja psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult melelises tunnetuses antud ei ole ehk eemalolevalt, siis mõtlemine tagabki meile selle. 3. Millised on mõtlemise arengu staadiumid J.Piaget kohaselt? *sünnist 2 a ni. ; sensomotoorne aste.olemas kaasasündinud refleksid. * 3-7 a.; operatsioonide eelne aste. Laps pöörab rohkem tähelepanu asjade, nähtuste silmapaistvatele, üksikutele osadele. *7-12 a; konkreetsete operatsioonide aste.laps laiendab omakujutlusi, haarates nii tegelikkust kui ka võimalikkust. *12a. kuni ...; formaalsete operatsioonide aste. Arvestatakse eeldustega, neist
naeratuse ka suule . Asju , mis Teda meelde tuletavad , on hea vaadata . Aga vahel , kui Ta msni logib , ma vaatan seda ja mõtlen , et kõik ei ole ikka nii nagu hea on , miski oleks just kui valesti , midagi on puudu . Aga kas on ? Siis hakkan ma mõtlema , et võibolla ma ootan iseendalt ja teistelt liiga palju , soovides alati kõige paremat ja täielikku perfektsiooni . Aga kas alati on kõik nii lilleline ja ilus kui see tundub ? Ei vist .. Seega , ma unustan selle et kõigele mõtlemine viib mu tuju allapoole nulli ja keskendun asjadele mis mul on , mitte mida ma muudaks või mida ma tahaks et oleks teisiti . Ma naeratan , kuna ma tean et mul on keegi kes minust hoolib ja kellega on vahel hea rääkida , kes on alati minu kõrval , võibolla siiski mitte jäädavalt , kuid siiski . Kahjuks ma arvan et see ei kesta kaua , kuigi võiks . Aga ükski hea asi ei kesta kaua , need kõik lõppevad ükskord , saavad otsa , haihtuvad .
Doonorid- igapäevased kangelased Tänapäeval tänu meditsiini avastustele on võimalik loovutada verd ja anda see kellegile, kes seda väga vajab. Seda üllast inimest, kes verd loovutab nimetatakse doonoriks. Miks vajavad abivajajad sinu verd? Põhjusi on mitu, näiteks kui naine kaotab sünnitusel hulganisti verd. Paljud inimesed arvavad millegi pärast, et vere loovutamine pole vajalik, et küll nad hakkama saavad. See on väga väär mõtlemine. Valus oleks kogeda, kui näiteks sinul oleks peale suurt autoõnnetust suur verekaotus ja sul läheks hädasti vaja verd, aga siis saad teada, et arstidel pole anda piisavalt. Selle pärast nimetaksin ma doonoreid elupäästijateks ehk kangelasteks. Statistika näitab, et Eestis on doonorite arv väike. Verd võib loovutama hakata 18 aastaselt, aga muidugi peab täitma ka paar nõuet, et hoiduda igasugustest verehaiguste edasikandmisest. Doonorlus on Eestis tasustamata
maailma. Suhtumine on salajõud, mis mõjub 24 tundi ööpäevas, nii heas kui halvas. Positivne inimene mõtleb: „ MA SAAN“, negatiivne mõtleb: „ MA EI SAA“ Positiivne inimene mõtleb lahendustele. Positiivne inimene leiab teistes häid omadusi. Positiivne inimene meenutab seiku kus tal on hästi läinud. Positiivne inimene näeb võimalusi. Sul pole alati võimalik kontrollida asjaolusid. Aga sa saad kontrollida omaenese mõtteid. Miski pole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Inimeselt võib võtta kõik peale ühe asja, selleks on tema viimane vabadus- vabadus valida oma suhtumist mis iganes olukorras, vabadus valida oma tee… Inimene on õnnelik tänu sellele kuidas ta asjadesse suhtub. Õnnelik inimene ei ole inimene, keda ümbritsevad teatud kindlad asjaolud, vaid pigem see, kes suhtub asjadesse teatud kindlal moel. Kas sa usud, et suudad või arvad, et ei suuda- igal juhul on sul õigus!
tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu midagi niisama. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus „kus on hing“, mina siiski arvan, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Mina arvan, et see see küsimus pole tähtis, me ei pea teadma, kus on hing, aga minu arvates hing on ajudes, sest seal toimub mõtlemine. Siiski kindlasti peame teadma, mida tahab hing, sest siis saame näha kuidas hing mõjutab keha ja keha mõjutab hinge. 3. Kas arutlusel „keha ja vaimu” üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. Keha ja vaimu arutlusel on kindlasti seost tervisehoiuga, kuna on väga palju füüsilisi haigusi, mida tekitab vaimne tervis. Kehv vaimne tervis võib näiteks mõjutada
HING Platoni arvates on hing see mis jääb kahe maailma vahepeale . Hing ootab meie kehast väljapääsemist ning Platoni arvates ei peaks inimesed kartma surma, vaid sellele õnnelikult vastu minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõist...
lai ja kitsas kiri Kirjutamise tempo Vasaksuunalisus s Hindamisel lähtutakse: Väiketähtede kõrgus Tähtede laius Kalde stabiilsus Korrapärases käekirjas on need ühtlased ja korrapäratus käekirjas ebaühtlased a Isikupära ehk arengutase Pole täpselt mõõdetav Määramisel tuginetakse kogemusemustele Sidumisaste Suur sidumisaste - Väike sidumisaste - süsteemne ja loogiline ideederikkus, sähvivad mõtlemine, sihikindlus mõtted, hea intutsioon, algatusvõime Absoluutne suurus Suur käekiri Normaalne -väiketähed u 3mm Väike käekiri Vajutusvii s Tugevvajutuslik reeglipärane reeglipäratu Nõrgavajutuslik Reajoon 1. Horisontaalne-tasakaalukas 2. Üles- optimist, usk endasse ja tulevikku 3. Alla- rõhutud, depressioon 4. Kaar(ül. lahti)- otsustusvõimetu, aeglane 5. Kaar(ül
filosoofiasse suhtutakse umbusklikult. 3) Autor suutis näidete abiga hästi oma teksti tõestada. Oleks vale arvata , et aine filosoofia ei ole otstarbekas või vajalik, sest see on alustalaks mõtlemisele, mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Tervete sajandite vältel on ühiskond arenenud targemaks ja kasvatanud teadmisi elust ja iseendast , tänu filosoofiale. Seni kuni elavad inimesed maal ei lõppe kõrge mõtlemine elust kunagi ,püüdes neid hiljem realiseerida. Inimesed ei saa elada , ilma , et püüaksid kõiksust kirjeldada ja seletada. 4) Antud tekst oli Isiah Berlini poolt tehtud korraliku ülesehitusega ja arusaadav.
religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest)
depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid – - Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru nt paranoilised mõtted Diagnoos - Põhihäire – see millega inimene arstile pöördub - Lisahäire – asjad mis segavad - Somaatilised haigused ja kahjustused
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
meelde. Siiri oli suur tüdruk, kuid ometi kartis ta pimedust. Vello surus maha soovi telerit vaadata ja hakkas õppima kontrolltööks kõigis nendes näidetes on mitmeid psüühilisi nähtusi: taju, mälu, tundmus ja tahe. Joonisel (Lisa 1) selgub, et psüühilised nähtused jagunevad kolmeks alaliigiks: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad sellised pikemaajalised psüühilised nähtused nagu ärritatus, hajameelsus, rahulolu, tähelepanelikkus ja väsimus. Psüühilised omadused on veelgi pikema kestusega, nad on inimesele omased pikema aja jooksul, mõnikord kogu elu vältel: veendumused, teadmised, vilumused, oskused ja harjumused, temperament, võimed ja iseloom. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused on üksteisega tihedalt seaotud ja võivad
võimalikkuse küsimuses. Kui intelligents oleks ka väheste vaimsete võimete olemasolu, siis oleks intelligentne ka see, kellel on need vähesed võimed, ükskõik kui vähe tal neid ka on. Dretske toob võrdluse gupiga, kes ujub tiigi teise otsa, et süüa saada, sest on näljane ja kuna arvab, et seal on süüa. Selline gupi on tema arvates intelligentne, kuna ta teeb midagi sellepärast, et mõtleb, et see on võimalus saada seda, mida ta tahab, ja iga organism, kelle käitumist mõtlemine sel moel valitseb, on intelligentne. Sel olendil on mõistus (vähemalt ühe mõtte näol) ja see mõistus (mõte) kontrollib seda, mida loom teeb. Dretske seisukoht on, et arvutiteadlaste silmis ei oleks selline olevus intelligentne. (Ibid, 1273) Dretske huvi tehisintellekti küsimuse vastu lähtub huvist selgitada välja, kas on võimalik selliste intelligentsete masinate konstrueerimine just sõna intelligents minimaalses tähenduses
millel puudub täielik konsensus ja 2) indiviidi allutamisele grupile väärtuste valdkonnas. VS Protsess ise seisneb: väärtuste seotuses isiklike huvide, mõtiskluste ja valikutega ilma et mingi väline mõju seda sfääri kahjustaks (religioon, sotsiaalsed institutsioonid, teadus, mõistus, traditsioonid jm). Ehk siis indiviidi keskne koht väärtustamisprotsessis. Laialt jagatuna kolmeks põhiosaks: MÕTLEMINE (mõtlemine eri tasanditel, kriitiline mõtlemine, moraaliarutlus kõrgemal tasandil, lahknev e. loov mõtlemine), TUNDMINE (oluliseks ja kalliks pidamine, enda suhtes kindlalt tundmine, oma tunnetest teadlik olemine), VALIMINE (alternatiivide vahel, tagajärgi arvestades, vabalt, tulemust ette planeerides), SUHTLEMINE (oskus edastada selgeid sõnumeid, empaatia kuulamine, kaaslase taustsüsteemist lähtumine), TEGUTSEMINE (korduvalt, järjepidevalt, oskuslikult).
- Paljusid ülesandeid suudab psüühika lahendada kahel erineval moel – märkamatult ja tahtmatult või teadlikult ja tahtlikult –ning erinevaid ajuosi kaasates Taoline dihhotoomia läbib paljusid psühholoogia teooriaid, kuigi režiime defineeritakse neis mõnevõrra erinevalt Peamine režiime eristav tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva Autonoomseks võib nimetatada töömälust sõltumatut psüühilist protsessi Autonoomset infotöötlust iseloomustavad enamasti kiirus, hõlpsus, paralleelsus, teadvustamatus, tahtmatus ja kontrollimatus (kuigi mitte alati kõik korraga) Autonoomsetele protsessidele tuginev vaistlik infotöötlus lubab organismil reageerida tuttavates olukordades kiiresti, säästlikult ja ratsionaalselt
lihtsalt monoloogina esitada. Võgotski inimese arengu käsitlus seab inimese arengulised muutused ühelt poolt pärilikult määratletud arengu ja teisalt indiviidist sõltumatusse kultuurilise keskkonna ja sellega toimuva interaktsiooni konteksti. Võgotski teooria rõhutab ajalooliselt väljakujunenud kultuuriliste tegevuste internaliseerimise mõju psüühilisele tegevusele. Võgotski liigitas lapse mõtlemise arengu kolmeks astmeks: 1. Sünkreetne mõtlemine 2. Kompleskide moodustamine 3. Teadusmõisteline mõtlemine Kompleksidelt teadusmõistete kasutamisele ülemineku etapina on Võgostki täiendavalt kirjeldanud ka "võimalike mõistete" kasutamise etappi. Alljärgnevalt on ära toodud erinevate mõtlemise aregutasemete ja nende alatüüpide kirjeldused. Võgotski eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse. Madalamad on arenenud evolutsiooni käigus ning on inimestel kõrgemate loomadega ühised
tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. · 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. · 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted · 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson
Kas teadsid, et meie peas on umbes 50 000 mõtet päevas? Kas me suudame kõiki neid mõtteid kontrollida ja positiivsena hoida? Ei, kahtlemata mitte. Küll aga suudame jälgida oma mõtlemise trendi, mille puhul on heaks indikaatoriks meie enesetunne. Kuigi oma mõtetega (eelkõige negatiivsete mõtetega) hakkama saamiseks on olemas palju erinevaid tehnikaid, on nende põhimõte kõikidel üks - hakata märkama hetki, kui negatiivne või meid kahjustav mõte kerkib, et selle mõtlemine siis katkestada ja/või asendada positiivsega. Kõlab lihtsalt, eks? Aga kuidas on asi praktikas? Ja miks üldse oleks vaja mõtteid märkama hakata? Kujuta ette, et sa elad vanemat sorti majas, mida köetakse ahjuga. Sul on toas kaks ahju - üks on uus ja korralik, mis annab kiiresti ja väga palju sooja, teine aga vana ja armetu, mis ajab suitsuvingu tuppa ja sooja ka eriti ei anna, sest on aastatega hõredaks jäänud. Sa lähed igal õhtul koju ja sul on valik, kumba ahju kütma hakata
1. Krooniline LE:Patsiendi mõistab, et ta 1.Õde peab pöörama Tänu eestkostja segasusseisund (00129), mis eksis ja hakkab usaldada tähelepanu reaalsusele patsient saab eristada on tingitud Alzheimeri tõvest õde ja hooldaja. Usub, et ja ümbrusele. tema ebareaalne ning väljendub ärritajatele nad räägivad tõde Võimaldada patsiendil mõtlemine ja tema reageerimise muutumises, on isiklikud asjad tõeline mõtlemine. lühimälu halvenemises, KE:Õde ja hooldaja abiga majast progresseeruv tunnetushäires. võib patsient muuta oma Kasutage selliseid Eestkostja suudab rahutu mõtlemist. objekte nagu kella, suuliselt suunata
Liis Aunapuu 9b Johann Sebastian Bach J.S. Bach (1685-1750) oli kuulus saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klaverimängu ning onu orelimängu. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina ning kõigis oma töökohtades tegeles ta ka heliloominguga. Bach oli barokiajastu suurkuju ning arendas polüfoonilist muusikat. Samas ...
Kaheksaosaline tee on: · Õiged vaated teada ja mõista nelja üllast tõde · Õiged kavatsused loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda vägivallata · Õige kõne rääkida lahkelt ja targalt tõde · Õige tegu mitte varastada ega petta · Õige eluviis teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata · Õige püüdlus soodustada ja arendada positiivset mõtlemist, püsimaks teel · Õige mõtlemine olla teadlik mõtetest ja tegudest, mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus · Õige keskendumine see on mõistuse rahulik tasand mis tekib kaheksaosalise tee õigel järgimisel
saavutada ideaali, aga suudan tegelikult väga vähe Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises · Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. Kuidas Mõjub Madal Enesehinnang · Mõtlemine enesekriitika, enesesüüdistused ja endas kahtlemine. Oma positiivsete omaduste alahindamine ning nõrkustele ja puudustele keskendumine. · Käitumine raskused enda maksmapanekul või vajaduste sõnastamisel, vabandav hoiak, väljakutsete ja uute võimaluste vältimine. Samuti kühmus hoiak, langetatud pea, silmside vältimine, vaikne hääl ja kõhklemine. · Tunded kurbus, ärevus, süütunne, häbi, pettumus ja viha.
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu · ebatavalised süzeed: mitmetähenduslikud, salapärased · soosis fantaasiat · m i s on kujutatud, mitte k u i d a s
Miks on õppimine tähtis Lugupeetud Õpetaja ja head klassikaaslased. Mina räägin täna teile sellest, miks on vajalik koolis käia. Õppimine on elualuseks. Minu arvates on õppimine teadmiste omandamine iseenda jaoks. Iga päev, iga minut, iga sekund õpid sa midagi juurde ja kõik vaid enda jaoks, mitte keegi ei saa õppida sinu eest. Õppimine on vajalik. Õpi ja ära lase õpitul ununeda. Inimene õpib kogu elu ütlevad targad. Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõi...
Barokk 17 saj ja Vastandlikud nähtused, erakordsed Lope de 18 saj kangelased, teravad kontrastid, Vega ,,Sevilla tähed" esimene metafoorsus ja sümbolid, maise elu pool tühisus, vastuolu kõrgete ideaalide ja karmi madala tegelikkuse vahel, Detailide rohkus. Klassitsism 17 saj ja Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, 18 saj piiritlemine, mõistuspära, selgus, esimene täpsus. pool Realism 19 saj Tõeliselt olemasolev, reaalne, Balzac ,,Isa Gorjot" kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Modernism 20. saj Uuenduslikud suunad. Me oleme esimene loojangu, hävingu poeedid.
I Maailmasõda ENTENTE: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused
selle ühekordne proovimine. · Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. · Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde;Meeleheite; ärrituvuse; hirmu; ja unepuuduse all. · Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Krokodilli narkootikumi tagajärg Narkootikumide tarvitamine · Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. · Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine ja tajumine on korrapäratud. · Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Narkootikumid · Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning Inimene Hukkub. · Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. · Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori.
See on ühine rahvusvaheline projekt, milles osaleb 15 riiki: Belgia, Brasiilia, Taani, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Holland, Norra, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Sveits, Rootsi, Jaapan Hariduse omandamise võimalused · Instituut, kus õpetatakse astronauti ei ole. Orbiidil on vaja inimesi erinevatesega elukutsega: insenerid, teadlased, arstid ja pilootid. Nii esimene asi on uurimus sobiva eriala. Isikuomadused · oluline: mälu, tähelepanu, mõtlemine, taju, suhtumine inimestega, moraalsed väärtused, sallivus, konfliktid, kognitiivne ja loominguline tegevus, tahe ja võime õppida. · Veel kosmonautil peab olema väga tugev tervis, sest kosmonautis on väga palju raskeid trenni Tööriietus · Skafandrid on mõeldud ohutu reisimise ja töö astronaut kosmoses. · On kaks peamist tüüpi: pehme tüüpi skafander ja raske tüüpi skafander. Tegevused tööl · Kosmoses astronaudid uurivad
Muusika- Itaalia tk 1. Kuidas Itaalia muusika on mõjutanud teiste maade muusikat? Vastus: Itaalia muusika on mõjutanud klassikalist instrumentaal-, vokaal-, lava- kui ka rahvamuusikat ja popmuusikat. 2.Kuidas teiste maade muusika on mõjutanud Itaalia muusikat? Vastus: 3. Noodikirja kujunemine Itaalias. Vastus: Terves maailmas kasutatakse Itaalia keelseid muusikatermineid, muusika teoreetiline mõtlemine hakkas Itaalias kujunema 1.aasta tuhandel, aasta tuhat võeti kasutusele üks kuni kolm erivärvilist noodijoont (F noot oli punane ja Cnoot roheline või kollane), 11.sajandil võttis Kuido Arretso kasutusele neli noodijoont ja samuti võttis ta kasutusele nootide silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid.
mitu, õppiminekoostöös teiste õppijatega, peame looma tähenduse (personaalne tähendus - > kuhu see sobib), ühe ja ainuõiget tõde/teadmist pole (tähtis pole see, mida öeldakse, vaid kuidas aru saadakse) - Välised sündmused assimileeruvad meie mõtetega; uus mõttestruktuur kohandub meie mõttekeskkonnaga - Sotsiaalkultuuriline- konstruktivism o Lev Võgotski o Keel, mõtlemine ja nende vahendamise küsimus keskkonnas o Teadmiste omandamine on protsess, millesse kaasa haaratud inimesed meie ümber, vahendajaks kogukond ja kultuur o Teiste inimeste mõju õppimisele KOGNITIIVNE KOOLKOND JEAN PIAGET (1896-1980) - Mõjutaja Baldwin - Uuris kognitiivse arengu teooriat - Väga andekas - Huvitus loodusest, loodusajaloost
Samas on ta ka ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ja mida tarbitakse tootmise käigus. Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 sajand Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund - ristiusk ehk kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed. Selline mõtlemine ei meeldinud Rooma valitsejatele ning hakati ristiusulisi taga kiusama. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma; enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis on võimalus pääseda paradiisi. 313 aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
