Third level Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse andmise tähtsust ning mõnel maal (nt Prantsusmaal) võitles katoliku kiriku vastu. Valgustusfilosoofia- usk omaenese mõistusesse, traditsioonide ja
1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis
Oluliseks eripäraks on egotsentrilisus, võimetus näha asju teise perspektiivist. Selle perioodi tähtsaim saavutus on võime maailma enda jaoks ette kujutada: sümbolid asendavad objekte ning seetõttu saab ette kujutada nii minevikku kui tulevikku. Kriitika Piaget teooriale operatsioonide-eelne staadium Piaget väidab,et selles staadiumis lapsed ei käsita osa-terviku suhteid ja aine jäävust,sest nende loogiline mõtlemine ei ole piisavalt arenenud,et aru saada kompensatsiooni põhimõttest.Teised uurijad on aga leidnud ,et kui esitada ülesanne õiges sõnastuses ja kontekstis,on koolieelikud võimelised lahendama ülesandeid,milleks Piaget´ hinnangul nii väikesed lapsed veel suutelised ei ole Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi
lahenduste eelistamine, kirglikkus ja ägedus, ebamugavustunne kiituse suhtes, sõltumatus välistest motiveerijatest (Sepp 2010). Andekad lapsed vajavad oskuslikku juhendamist ja ergutamist, sest neil on tavaliselt palju häid mõtteid, kuid nad ei oska ühelegi neist keskenduda. Oluline on nende mõttetegevuse arendamine. Andekatele lastele on iseloomulik 1. üldine intellektuaalne võimekus, 2. akadeemiline võimekus, 3. kreatiivne ehk loominguline mõtlemine, 4. liidrivõimed, 5. võimekus tegelda mingi kunstialaga, 6. psühhomotoorne võimekus (Veisson 2008). Loov mõtlemine aitab lapsel mõtestada iseennast, probleeme tunnetada ja neid lahendada. Looval mõtlemisel on neli komponenti: mõtlemise kiirus, mõtlemise originaalsus, mõtlemise paindlikkus ja mõtlemise viimistletus. Lapsed, kes saavutavad neis parimaid tulemusi, omavad häid juhiomadusi (Vikat, Rukonen, Noormaa 2002).
pruugi õnnestuda. Must müts juhib tähelepanu kõigele, mis ei sobitu meie ressursside, poliitika, strateegia, eetika, väärtushinnangutega jne. Musta mütsi abil juhime tähelepanu kõigele, mis on vale, ei sobi ega toimi. See kaitseb meid rumalusi tegemast ja seadusi rikkumast. Musta mütsi mõtteviis on alati loogiline. Kriitika jaoks on alati vajalik loogiline alus. Musta mõttemütsi põhjendused peaksid olema iseseisvad. Need peaksid olema arusaadavad. Musta mõttemütsi mõtlemine ei ole tasakaalustatud. Musta mütsi puhul tunnetab aju kõikvõimalikke ohte, probleeme ja takistusi. Musta mõttemütsi omapära vabastab mõtleja vajadusest olla õiglane ja näha korraga probleemi mõlemaid külgi. Musta mütsi kasutamisel julgustatakse mõtlejat olema nii tähelepanelik kui võimalik. Kuigi see tundub ahvatlev, ei ole lubatud musta mõttemütsi juures laskuda vaidlusesse. Välja võib tuua kõik protsessivead. Erinevaid
märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega. Sõnaline mõtlemine teise tähtsa funktsioonina võimaldab keel igapäevaste probleemülesannete lahendamiseks hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene või kaudne(telefon)
Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused peegeldavad asjade ja nähtuste paljusid väikseid omadusi- vorme, värve, lõhnu- siis sõnaline mõtlemine toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus
*DeCasper & Spence- rasedad lugesid 2 päeva korda 6 nädala jooksul enne sündi jutukest, 2-3 päeva pärast sündi imemese ajal see kordus suurendas imemissagedus. Oluline keele prosoodiline(rütmiline) stuktuur. KOGNITIIVNE ARENG Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria . Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega. Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega(omadused). Formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises. Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaalu otsmine inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele. Tasakaalu puudumine - ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate tulemustega; kompenseeritavuse
(teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned)
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
Teisipäev 08.00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub kõigiga, seega pole vaja karta eestkostjate ähvardusi, mis üldjuhul on liialdused. 3.Enamikku takistab see, et alaealisus on juba harjumuspäraseks saanud, mis on juba üks loomulik osa neist endist.Määrused ja valemid takistavad omaenese aru kasutamist.Neile on
eluaasta lõpuni, õpitakse keskkonda tundma ja sellega meelte kaudu toime tulema (nt nägemise, kuulmise kaudu) . Operatsioonieelses staadiumis, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani, hakatakse rohkem kasutama sõnu nähtuste ja objektide tähistamiseks. Seda perioodi iseloomustab egotsentrism. Konkreetsete operatsioonide staadiumil, mis kestab 7.-12. eluaastani, täiustub mõtlemisvõime, osatakse teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal, egotsentriline mõtlemine väheneb. Formaalsete operatsioonide staadiumil (12+) kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kõige iseloomulikum on võime tulla toime hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada tähenduste ülekandmist. See staadium on ka inimese vaimsete võimete arengu tipp. 6. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel lahus, kuid siiski mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub keeleline areng. St mõtlemise ja keele vahel tekib
K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT ? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika. Teatakse, mis see tähendab, kuid keegi taha sellega tegeleda, kardetakse. Ometi seltkonnas oli asi ise ammu kasutses ja nad saaksid sellele asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana. Inimesetundjale pakub huvi , miks on inimesest mõrtsukas saanud. Seejärel arvavad abstraktsed mõtlejad, et mõrtsuka õigustajad on samasugused. · Abstraktselt mõelda tähendaski muna müüjale näha vaid halba, ilma heata.
STRESS Loe läbi õpikust leheküljed 153 – 155 ja 163. Iseseisva töö tegemiseks otsi lisamaterjali ka Internetist. Ülesanne 1 Too ära 10 lahendust, mis sobivad sulle, et end stressist säästa (kirjuta ka põhjendus, et miks antud lähenemine aitab stressist jagu saada): 1. Positiivne mõtlemine – kui ma olen negatiivne, siis ma üldiselt olen ka kohe stressis, aga positiivne mõtlemine annab mulle hea mõtlemise ning ei mõtle halbadele asjadele ning annab ka hea enesetunde 2. Piisav magamine- Kui olen vähe maganud, siis tekib tavaliselt unepuudus ning pahur tuju, kuid kui olen piisavalt maganud, siis on terve päev hea olla ning ei nähva kellelegi 3. Päevaplaani tegemine- Mõtlen õhtul või hommikul valmis päevaplaani, mida soovin teha ning mis kellaajal umbes, et saada varem magama ning
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele
Kellele: Teema: Parem ja vasakpoolsus Kellelt: Parem ja vasakpoolsuse loengut pidas Marju Lauristinilt. Algul teeb Marju juttu sellest, et mismoodi meie elus vasak-ja parempoolsus esineb. Samuti toob ta ka välja selle, et vasakpoolsust seostatakse südamega, et see on tähtsam ja südamelähedasem. Parempoolset seostab aga mõistusega, kuid puuduvad emotsioonid, kuid mõtlemine ja tarkus on esikohal. Prantsuse revolutsioonist on alguse saanud maailmavaated, ehk inimene on sündinud vabana. Vabadus, võrdsus, vendlus- need on parema ja vasakpoolsuse maailmavaate alused. Poliitikas peab olema kindlalt eristatud parem-ja vasakpoolsus. Vasakpoolsuses inimesed tunnevad end hästi, kuna teatud asjad on neil üldiselt kasutatavad ja teevad teistele ka head. Parempoolsuses arvatakse, et vasakpoolne mõtlemine on halb
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased
ISIKUOMADUSED Koostöövõime (oskus töötada meeskonnas) Õppimisvõime Sotsiaalsus (suhtlemisoskus, seltsivus, aktiivsus avalikus elus) Empaatiavõime Saavutusvajadus(töökus, soov olla edukas oma alal, loomisvajadus) Loomingulisus ( uuenduste ja ideede tekkimine) Teenindusvalmidus Sõbralikkus Otsustusvõime ja iseseisvus VAIMSED OMADUSED Intelligentsus vaimsed võimed, verbaalne intelligentsus Tunnetusvõimed mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus, keskendumisvõime Matemaatiline võimekus numbrite ja koguste seoste mõistmine FÜÜSILISED OMADUSED Füüsiline võimekus koormustaluvus, füüsilise pingutuse võime(kastide tõstmine) Psühhomotoorsus liigutuste täpsus, kiirus, kordinatsioon, jõulisus, osavus 5 KUTSE- EETIKA PRINTSIIBID Kogemuste arutamine Uute teadmiste hankimine Kogemuste hankimine
Kvalitatiivseks muutuseks murdeeas on sootunnuste lõplik väljakujunemine, mis peegeldub ka psüühikas ning isiksuse arengus. (Tankler, M. 30, 31) Kognitiivne areng Eluliselt vajalik on pidevalt olla kursis sellega, mis toimub meie sees ja ümber. Laps võtab seda informatsiooni vastu meeleelundite- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- kaudu. Esmalt jõuab see lapseni aistingutena, millega edasi tegeleb juba taju ning siis on kaasa haaratud ka juba mälu. Mõtlemine on aga juba vahendatud info, sest inimene töötleb taju abil kogutud teavet ning süstematiseerib seda. (Tankler, M. 32) Kognitiivse arengu alla kuuluvad tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks võime lugeda taju ja selle arengut, tähelepanu ja selle arengut, mälu ja selle arengut, mõtlemist ja selle arengut, keelt ja kõne ning kõne arengut. Samuti kuuluvad kognitiivse arengu alla ka mäng ja õppimine koos õppimisteooriatega. (Tankler, M.) Tunnetusprotsessid Taju ja taju areng
Hegel võrdleb oma artiklis abstraktset mõtlemist metafüüsikaga, et näidata, et kõik inimesed saavad aru, mida need sõnad tähendavad, kuid keegi ei taha sellega kokku puutuda. Inimesed ei taha tunnistada, et mõtlevad vähemal või rohkemal määral abstraktselt, kuna seda peetakse Marite Selgis, 113242, TABB24 pinnapealseks ja lihtsaks. Hegel ütleb, et mõtlemine on ühekülgne. Määratlemine on mõtlemine oma abstraktsuse tõttu, üldistamine on konkreetne. Inimestele tundub, et nad mõtlevad konkreetselt, sest väldivad mõtlemise ühekülgsust. Selle tõttu meie mõtlemine ongi abstraktne, kuigi me justkui ei mõtle abstraktselt. Hegel jagab abstraktse mõtlemise kaheks: määratlemine ning üldistamine. Määratlemise näitena toob ta selle, et mõrtsukas viiakse hukkamisele ja lihtrahvas peabki teda kõigest mõrtsukaks
Kuid inimestevahelised suhted ongi rajatud ainult niisugusele vastastikusele petmisele. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Eelkõige leiab Pascal, et meelelahutuse mõte on sellest loobuda. Inimesed, kelle jaoks on meelelahutus aga nauditav ja lahutamatuks kaaslaseks, tuleb maha laita. 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese mõtlemine määrab tema suuruse. Kogu meie väärikus seisneb mõtlemises. Oma väärikust võid leida ainult enda mõtlemise korrastatusest. 6. Pascal kutsub inimest ,,mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? Inimene on nõrgim looduses. Tema hävitamiseks ei ole vaja palju. Võib piisata ka elementaarsest aurust või veeltilgast. Universumit võita saab inimene ainult mõtlemise teel. Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes. Küsimused Camuse Sisyphose müüdi kohta 1
kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. · Geneetiliste ja keskkonnamõjude analüüsimiseks uuritakse sageli kaksikuid ja lapsendatuid.
"Ei ole midagi huvitavamat, kui inimene" A. H. Tammsaare Inimene on keeruline olevus, kellel on arenenud mõtlemine ning kõne-ja liikumisvõime. Millegipärast peavad tänapäeval kõik seda iseenesest mõistetavaks. Paljud arvavad, et see ongi alati nii olnud ja jääbki nii olema, kuid inimese areng algas juba väga kaua aega tagasi. Erinevalt inimahvist, kes on meie liigikaaslane, suudame me fantaseerida ja mõelda . Viimane eristabki meid ja minu arvates just see teebki inimese huvitavaks. Näiteks, väljend, mis ütleb, et kõik on kinni mõtlemises.
paremini. AJU KASUTAMISE LÜHIJUHEND Kasutage teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt. Tehke tähtsaimad asjad parimal tööajal. Seadke vahe-eesmärke. Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele. Tehke pause. Otsige vaheldust ka tööülesannetes. Tukastage korraks. Väikesed asjad tehke ära kohe. Ärge unustage liikumist ja liigutamist. Toituge tervislikult ja mõistlikes kogustes. MÕTTEÜHIKUD Meie mõtlemine suudab korraga hallata nelja ühikut. Aju kasutab ajusisest mõtteühikute pakkimist. Mõtteühik võib olla erineva suurusega ja vahel mahutada tohutult palju sisu. Mõtteühiku maht on suhteline ja muutub õppimise käigus. HEA UNI ON TÄISVÄÄRTUSLIKU ELU ALUS Minge voodisse alati umbes samal kellaajal. Vaadake, et toas oleks pime ja mitte liiga soe. Lülitage ekraanid välja, need hoiavad aju üleval. Edukaks uinumiseks unustage mured ja töö
Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud. Psüühilised nähtused protsessid seisundid omadused aisting tundmused temperament taju emotsioonid (kaasasündinud) mälu iseloom kujutlus fantaasia mõtlemine kõiki protsesse saadab kõne Aisting Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid liigitatakse selle järgi, missugune meeleelund ärritust vastu võtab. Aistingute liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed. Taju Taju on vahetu tunnete protsess. Taju kannab esemeid ja nähtusi terviklikult
mõtlemise; organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks; Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise. Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks. Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse 2.-7. e-a Konkreetsed operatsioonide staadium- Mõelda konkreetsetes probleemisedt siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööravaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust. Tajuandmete usaldamiselt looika usaldamisele. Mõtlemine on pöörav ja paindlikum. Vajab mõtlemise teostamiseks konkreetset objekti. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda konkreetsetest probleemidest objektidest. Arv, hulk, massi jäävus (veendumus, et objekt
Vastupidavuse suurenemine neerupealis Adrenaliin Varusahhariidide lagundamine kõhunääre Glükagoon glükoosiks Meeste sugutunnuste areng Seemnesari testosteroon IX. Seljaaju: on tingimatute reflekside keskus; vahejaamaks erutuse edasiandmisel peaaju ja keha vahel Peaaju : otsaju ehk suuraju mõtlemine, õppimine. Koorega on seotud teadvus, mõtlemine, õpivõime, mälu, meeleelundite talitlus.. o otsmikusagar - tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine o kiirusagar puute-, soojus-, valuärritused o kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. o oimusagar - lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu,
See on mõtlema panev arv, sest kui nii edasi läheb, siis pole varsti enam inimesi, kes meie rahvast edasi viiks. Loomulik on see, et inimesed on rohkem hakanud mõtlema oma tuleviku peale ning ei tee enam lapsi nii, nagu varem ning ma ei tahagi öelda, et see peaks nii olema, kuid rahvaarv ei vähene ainult sündide arvelt. Veel rohkem väheneb rahvaarv surmade pealt. Inimesed surevad nooremana ära, sest enam ei osata oma tervist hoida. Tavalise inimese praegune mõtlemine on, et kui ma jään haigeks siis ma ostan rohtu. See ei ole vale mõtlemine, kuid täiesti õige pole see samuti. Näiteks kui avastad, et sul on pidevast kiirtoidu söömisest, või suitsetamisest vähk tekkinud ei saa minna apteeki ja küsida selle vastu rohtu. Meie peaksime rohkem mõtlema oma tervise hoidmisele mitte vastupidiselt selle rikkumisele ja siis tagajärgede parandamisele. Loodan et mõistate kõik, mida ma soovin oma kõnega teile öelda. Ennekõike seda, et meie ei saa
seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus Need tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende kahe teguri oluline erinevus koosneb sellest, et laisksuse puhul inimesel on mugal olla alaealine ja anda võimalust mõelda enda eest teistele ning arguse puhul samm täisealisuse poole ja eestkostja järelvalve välja rebelemine tundub inimeste väga ohtlikuks. 2) Miks on mugav jätta mõtlemine teiste hooleks (olla laisk) ja missugune oht ähvardab inimest , kes proovib ise mõelda (argus)? Jätta mõtlemine teiste hooleks on tõesti väga mugav, kuna sel juhul sa ei pea ise oma pead tööle panema ja pingutama. Seda inimest, kes proovib ise mõelda võib oodata sellene oht, nagu VIGA TEGEMINE. 3) Mis takistab enamikku inimesi alaealisusest välja rabelda ja kindlal sammul edasi astuda?
Kordamine KT-ks . Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting, taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis toimatevad närviimpulsse edasi 3) peaaju piirkond , kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast. Silmaava ehk pupill reageerib valgusvoo tugevust , hämaras valguses ...
nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood 7-11a - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood 12-…a - Kujuneb abstraktne ja loogiline
1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda
Kordamisküsimused seminariks Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel
Tajumine ja tajuvalivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine, kogemus...need kõik suurendavad tajumisvõimet. Tajuvalivus see aitabki inimesel tähelepanu koondada tema jaoks olulisele nähtusele, nagu filter Taju omadused Taju terviklikus Taju pöördumine Taju konstantsus maailma nägemise püsivus Goethe: mõtlemine on huvitavam kui teadmine aga mittehuvitavam kui vaatlemine. Tsensoorne isolatsioon hakati uurima seoses kosmoselendudega, totaalne eraldatus.Ei kuule, ei näe, ei taju, ei tunne, pimedus.Inimene ei kannata. Lapsed vajavad lähedust eriti. Taju võib üles äratada,taastada. Mõelge meeldivale olukorrale lapsepõlves... meenuvad lõhnad ja meenuvad tunded. Tajumisaeg Taju küpsemiseks kulub 0,1 sekundit
sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Vastus: Filosoofilist mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Filosoofiline mõtlemine algab aga filosoofilise keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Filosoofia tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Filosoofia püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Filosoofia pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Filosoofia ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Filosoofia peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites
Järeltulija vastab, et sai halva hinde. Muidu reageeriks vanem kaastundlikult ja küsiks, mis juhtus. Olles aga eelnevalt väsinud ja tüdinud, võib vestlus kasvada hoopis tüliks. Pärnumaalt pärit vanasõna ütleb, et õnneta ei saa elada ega terviseta tööd teha. Negatiivsete mõtete ja tunnete endassesulgemine võib inimese tõepoolest haigeks muuta. Kimbutama hakkavad stress ja depressioon. Ent kas positiivne mõtlemine võib tõbe taandada? Mitmed uurimused näitavad, et positiivne mõtlemine, huumorimeel ja toimiv sotsiaalsete suhete võrgustik on seotud haigustest paranemise kiirusega. Muidugi ei saa väita, et puhtalt mõtlemise abil saaks palavikku alandada või vähi vastu võidelda. Kuid see on siiski väga oluline ressurss paranemisel ja tervena püsimisel, mille oskus annab suure eelise. Depressiooni vältimiseks ja ravis on väga tähtsal kohal optimistlik eluhoiak ja positiivne mõtteviis. Võta enda jaoks aega Positiivsust aitavad süstida meeldivad tegevused
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata. Seepärast polegi mõtet püüda inimesele abstraktse mõtlemise olemust seletada, kuna vajaduse korral saab inimene ise kõigest aru(s.t minu arust, et paljud inimesed ei püüagi abstraktsusest aru saada).
omadused, jne. Lahendite välja süstemaatiline jaotamine Jaotuspõhimõte: ühetüübiliste ja vähemsobivate lahendusalade grupeerimine ja eraldamine. 1) lahendite otsimine, lahendivälja piiritlemine 2) lahendite grupeerimine 3) lahendite grupeerimine Üldise probleemilahenduse skeem -Formuleeri probleem -Sõnasta nõuded, kriteeriumid -Leia võimalikud lahendid -Hinda ja vali parim Teosta Konvergentne e. koonduv mõtlemine. Probleemile ainsa korrektse lahenduse leidmine. Konvergentset ehk koonduvat mõtlemist rakendatakse ülesannete puhul, mis nõuavad ühe korrektse lahenduse tuletamist olemasolevate teadmiste ja loogilise arutlemise abil. Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine. Divergentset mõtlemist rakendataksegi nende ülesannete puhul, mis eeldavad paljude lahenduste võimalikkust ja isegi vajalikkust. Missugused järeldused võiks teha Guilfordi teooriast
..trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused · Individuaalsuse eiramine (arengseisakud) · Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone ...praktiline otsustusvõime, mis võimaldab end vastavalt keskkonna tingimustele kohandada (Binet & Simon, 1916) ...võime abstraktselt mõelda (Terman, 1916) ...indiviidi kohanemine keskkonnaga...õpivõime..
Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad inimesed on ikka olemas, kuigi nad ei näe neid hetkel. Ta tajus, et kutsu on olemas, kuigi koer sealt toast parasjagu lahkus, sest ta korrutas, et kutsu on õues. Lev Võgotski Võgotski väidab, et lapsed püüavad kõne abil suhelda, kuigi nad pole selle eesmärgi saavutamisel alati edukad. Võgotski sõnul arenevad mõlemad, nii keel kui mõtlemine, ja mõjutavad vastastikku teineteist. Nad ühinevad, et luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm - "sisemine kõne" ehk verbaalne mõtlemine. Joonas suutis nii oma mõtetes kui ka kõnes kokku panna selle, et koer oli toas ja järsku enam ei olnud, ta suutis ennast väljendada ja hääletooniga arusaadavaks teha, et ta tahab teada, kuhu koer läks.
Tundides õpitu põhjal ja loengut kuulates võib väita, et DNA, RNA ja valgusüntees on ühe organismi rakude tähtsamaid osi. DNA on oluline info kandja, paljud vastused küsimustele sisalduvad inimese DNA molekulides. Ligikaudu 99,9% geenidest on kõigil inimestel ühesugused. Miks me oleme erinevad selgub siis, kui vaatame üksiku geeni sisse. Nendest väikestest geneetilistest erinevustest sõltuvad ka meie oskused ja omadused. Inimese teeb aga eriliseks teistest loomadest mõtlemine. Mõtlemine pole aga geneetiliselt määratud nagu aru sain, vaid seotud hoopis sünapsitega e. närvirakkude omavaheliste kontaktide kaudu. Mida rohkem me õpime ja omandame informatsiooni seda rohkem tekib ka sünapse, millest sõltuvalt on ka tekkinud inimeste vahelised erinevused. Geneetilist koodi aga kasutavad kõik elavad organsimid ehk see näitab seda ,et meil kõigil on üks ühine eelane. See, kuidas ühine eelane tekkis, sellele ei suuda teadus siiamaani vastata.
Hegel toob välja, et inimesed peavad abstraktset mõtlemist liiga lihtsaks ning inimestel on kujunenud eelarvamus abstraktsest mõtlemisest kui madaluse ja harimatuse märgist. Ometigi Hegel toob oma kirjatöös välja, et aitab nähtuid paremini omavahel seostada, olles seega nii kasulik kui ka kahjulik, oleneb vaatleja aspektidest ja vaatenurkadest. · Soliidses seltskonnas vaadatakse viltu lihtsate asjade seletamisele, inimesed juba niigi teavad, mis on mõtlemine ja mis on abstraktsus. Seega et abstraktset mõtlemist inimestele õpetada, on vaja läheneda mõistetele sünonüümide ja analoogiliste mõistetega, et inimene ise enda peas taipaks et asjade olemus on talle juba tuttav. · Mõrvarit näeb lihtrahvas alati mõrvarina. Ei süvene asja sügavusse, mis viis mõrvari nii kaugele ning mis põhjustas mõrvaril sellise käitumise. Inimesevaatleja käsitleb aga
Linda oli vaikne ja ei tahtnud eriti palju suhelda ning Zara ei mõistnud, miks ema selline on. Kuigi Aliide, Linda ja Ingel ei rääkinud juhtunust enam kunagi, siis jäi see nende mälestustesse ja hinge igaveseks. Zaragi kannatas mineviku pärast. Pasa ja Lavrenti käesti pääsemine oli ühelt poolt vabadus ning võimalus uut elu alustada, kuid Zara kartis kogu aeg, et ta saadakse kätte ning ta peab Saksamaale tagasi minema või et kas ta üldse ellu jäetakse. Kodust mõtlemine tekitas küll hea tunde, kuid Zara teadis, et koju Vladivostokki ei saa ta kunagi tagasi minna, sest häbi oli nii suur. Sellised halvad mälestused ei aita inimestel elada, vaid tekitavad rohkem valu ja kannatusi.
Pidi toimuma perestroika teel. Mihhail Gorbatsov Avalikustamine Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine) Sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Ajalugu räägiti tõepärasemalt (massimõrvad jne.) Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev proovis demokraatiat sobitada nõukogude ühiskonda. Aleksandr Jakovlev Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga muutus NSV Liidu välispoliitiline kurss. Uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamist lääneriikidega. Gorbatsov pakkus välja ulatusliku relvastuse vähendamise kava, mida aga lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude ja Ameerika vahelised suhted hakkasid paranema pärast Reagani ja Gorbatsovi tippkohtumist. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks.
võimalik tõestada, ka üksainus negatiivne fakt lükkaks selle ümber (kõik luiged on valged, kuskil võib olla üks must luik) Demarkatsiooniprobleem: teooria peab olema ümberlükatav PsychINFO 50 milj viidet, 650 ajakirja täielikult, osaliselt, 100 000 uut kirjet aastas Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, lahendatakse konkreetsete ülesannetega mida nim psüühika funktsioonideks Taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, liikumine Daniel Kahnemann Nobeli preemia 2002, psühholoogilise sissevaate toomise eest majandusteadusesse, inimeste otsused ei ole ratsionaalsed nagu eeldab majandus 3. Teadvus ja teadvustamatus Ptolemaios kirjutas esimesena teadvustamatusest (silmas tekkiva kujutise põhjal ei saa otsustada asjade tegeliku suuruse üle kuna see muutub koos vaatenurgaga ja kaugusega) Eduard von Hartmann- 1869 Teadvustamatuse Filosoofia, 3 teadvustamatust
ja õigluse jumalannade – nimedega. Need eeldused avavad vastuoludevaba argumentatsiooni valdkonna, mis on sõltumatu üha muutuvatest meeltemuljetest ja teevad Parmenidese silmis inimesele ligipääsetavaks pelkadest oletustest täiesti erineva tõekäsituse. Parmenides fikseerib ka oma, nagu peatselt selgub, tavaarusaama seisukohalt absurdse käsitluse eelduse – pole mõtlemist ilma olemiseta, millest mõtlemine on: … sest seesama võib mõtelduks saada ja olla. (DK B 3) See on sama – mõtelda ja meie mõtlemine, et “on”. Sest sa ei leia mõtlemist ilma olevata, milles mõtlemine on saanud väljenduse. (DK B 8, 34-36) Need raskesti mõistetavad väljendid peaksid tähendama seda, et üksnes see, mida saab mõtelda olevale selgesti kuuluvana, võib olevale ka tegelikult kuuluda. Parmenidese lähtekohaks ei ole aga mitte mõtlemine, vaid olemine, st
......... 4 1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5 2. MADAL ENESEHINNAG................................................................. .6 2.1. Madala enesehinnagu põhjused ja mõjuvus...................................... 6 2.2. Madala enesehinnagu püsivus........................................................... 8 2.2.1. Vildakas taju ...................................................................................8 2.2.2. Vildakas mõtlemine...... ................................................................ .9 2.2.3. Enesekriitika ................................................................................ .9 3.1. Madala enesehinnagu tagajärjed ...................................................... 10 3.2.Kuidas madalast eneseginnagust võitu saada ................................... .11 KOKKUVÕTE ........................................................................................ 12 KASUTATUD KIRJANDUS ..............
"Uut moodi mõtlemine" "Uut moodi mõtlemine" tähendas NSV Liidu tõsist pööret suhetes lääneriikidega. M. S. Gorbatshovi juhitud NSV Liit loobus senisest lääneriikide suhtes aetavast vastasseisupoliitikast. Uus poliitline suund rõhutas rahuliku kooseksisteerimise universaalsust rahvusvahelistes suhetes, loobuti klassivõitluse ja maailmarevolutsiooni ideedest, leiti, et Läänt ja Ida ei saa vastandada, sest maailm on vastastiku seotud ning sõltuv kindel tervik. Uut moodi mõtlemine väljendus USA ja NSV Liidu suhete paranemises, reaalse desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises.
sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-...) füüsilised matemaatilised 16-..... kirjanduslikud võimed. Intelligentsus - on astmelise struktuuriga üldvõimete kogum, mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi. Intelligentusst mõõdetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
