Mõtlemine Teada, mida me mõtleme, olla omaenda tähenduse isandad, on kindlaks aluseks suurele ja kaalukale mõtlemisele. Kõige kergemini õpivad selle selgeks need, kellel on ideid napilt; ja nad on palju õnnelikumad kui need, kes siplevad abitult kontseptsioonide rikkalikus mudas. Mõtlemine on mõtete omamine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ja ühtaegu eristab inimest loomast. A. Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemisoperatsiooni esimene protsess on analüüs kui mõne eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Sellele järgneb süntees, mis on analüüsile täpselt vastupidine protsess, kus üksikosad ühendatakse mõtteliselt
Müütilise ja filosoofilise mõtlemise erinevused Müütiline mõtlemine tuleneb looduse tunnetamisest. Termin viitab sellele, et tegemist on müüdiga millegagi, millesse on vaja uskuda ning mis on seotud rituaalide ja religiooniga. Müütilises mõtlemises on olulised sellised asjad nagu esimene inimene ja kõik see, mis oli enne. Suur osa müütidest on seotud loomislugudega ja jutustavad sellest, kuidas kaoses kord loodi. Müüdis avaldub mõttemall, selle abil vormitakse eneseteadvust ja ümbruskonna olemust
........................................................... 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid .....................................................................................................
............................... 2 Emotsionaalsed seisundid ja nende eristamine .................................................... 3 James-Lange teooria ............................................................................................ 4 Cannon-Bardi teooria ............................................................................................ 4 Darwini teooria....................................................................................................... 4 Emotsioonid ja mõtlemine ..................................................................................... 5 Mõtlemine ja selle omadused ................................................................................ 6 Emotsionaalne mõtlemine ..................................................................................... 7 Ratsionaalne mõtlemine .........................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................
MÕTLEMINE Mõtlemine ülesannete lahendamine. On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET
MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub näiteks ka une ajal) 3.Illuminatsioon
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD...............................................................................................................................
9. Kognitiivne areng( Jean Piaget'): Assimilatsioon - uus informatsioon liidetakse juba olemasolevale skeemile ja kui see ei sobi selle skeemiga siis toimub Akommodatsioon (muganemine) - kus laps kohandab seda skeemi keskkonnale. 11. Peagee staadiumid: 1) Sensomotoorne 0-2a. Õpitaxe tundma keskkonda, kasutatakse peamisi meeli. 2)Operatsioonieelne 3-7a asju tähistatakse sümbolitega, ei sooritata keerukaid mõtteoperatsioone; laps on enesekeskne. 3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine täiustub, oskab teha järeldusi, väheneb enesekesksus. 4) formaalsete operatsioonide 12-... abstraktne ja loogiline mõtlemine, osatakse asju mõttes läbi teha. 12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. - : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel
tuletamine, kasutamine Reflektoorne, Kognitiivne, Intellektuaalne Divergentne mõtlemine Kognitiivne kaardistamine Planeerimine Ülevaate Arutelu andmine MÕTLEMINE JA ÕPPIMINE
kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist · Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tundmused e emotsioonid · Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte · Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigid · Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare
* innovatsiooni liigid ja näited ettevõtete näol Protsessiinnovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt, mille eesmärk on tootekvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse efektiivsuse ja/või paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse taseme tõus. Itella SmartPOST Turunduse innovatsioon oluliste muutuste tegemine ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel, sh muutused disainis ja pakendamises. Tere Piima maja, KOFF-i reklaamiga silorullid Tooteinnovatsioon kaup või teenus, mis erineb oluliselt ettevõtte senistest toodetest omaduste või kasutusviisi poolest. robotniiduk, e-raamatud Organisatsiooniline innovatsioon oluliste muutuste tegemine ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemistes teiste ettevõtete ja asutustega eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid. Kodukontorid * mis on innovatsioon Innova...
käitumiseni. Seetõttu teise abstraktse mõtlemise korral lepitakse ja ollakse valmis ka andeks andma, sest nähakse põhjuseid ja inimest ennast, mitte ainult pealispinda. 3) Selgitage miks isikule, kes taipab kõike isegi, paistab seletamine (selle kohta mis on abstraktne mõtlemine) ise abstraktse mõtlemisena (talumatu ja õudsena), mille eest peab põgenema? Sest abstraktselt mõtleb vaid harimatu inimene, mitte haritud. Ning inimene, kes mõistab, et mis on abstraktne mõtlemine peab tühiseks ja mõttetuks rääkida ja arutada teemal, et mida abstraktne mõtlemine tähendab. Kui aga hakatakse haritud inimesele selgitama, mis on abstraktne mõtlemine, siis talle võib tunduda, et teda alaväärtustatakse. Abstraktse mõtlemise tähendus on nagu vana tuttav mingi muu nime all, mida tuntakse ja armastatakse. 4) Selgitage mispärast näib inimesele, kellele antakse õpetust (mis on abstraktne
inimene oma eksistentsi kaotaks. Selline pilt võib tunduda ebainimlik, kuid tegu on looduse poolt vaadates pildiga. Mitmetes kultuurides on suitsiid ja eutanaasia keelatud. Isikult endalt sündimiseks luba ei küsita, kuid teine isik keelab tal surra. Mis õigusega? Peale looduse on inimesel ka kohus oma pere ja lähedaste ees. Ta peaks mõtlema neile, kes teda vajavad ja kes ilma temata hakkama ei saa. See hoiabki inimest enesetappu tegemast-mõistus ja mõtlemine. Kas mõtlemine ja mõistus on inimkonnale head? Kas oleks parem kui meie mõistus poleks nii arenenud nagu ta hetkel on? Mõistus ja mõtlemine on võimaldanud ühel liigil saada täielik ülemvõim, inimesest üle on ainult loodusjõud. Eluks sobivat keskkonda hävitada on imelihtne, selleks on ainult mõistust vaja. Mõistus tekib elu olemasolu korral, elu aga sobiva keskkonna korral. Tekibki nõiaring, kus mõistus hävitab elu ja kui keskkond on sobiv, tekib uus elu
Kriitiline mõtlemine ja praktilised nõuanded Õppimine kõrgkoolis Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a. Silja Akki Maria Vassiljeva Anna Kivilo Uljana Kozlova Mis on kriitiline mõtlemine? · Kriitiline mõtlemine on oskus, mida tuleb arendada harjutades, see on aluseks kõrgkooli õppimiseks. Läbimõtlemi Otsustamin ne e Süsteemne mõtlemine Probleemi Kriitiline lahendamin e mõtlemi
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi:
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
Loovtegevus omakorda arendab kujutlusvõimet ja aktiivset mõttetegevust. (samas, 2010.) Lisaks sotsiaalsele aktiivsusele, arendab muusikakasvatus (laulmine, muusika kuulamine, muusikalis - rütmiline liikumine, pillimäng) lapsel ka muusikalis-loomingulisi võimeid, emotsionaalstet arengut ja väärtushoiakuid (Muldma, 2008). Et kõik need lapse arenguks vajalikud väärtused saaksid kujuneda ka läbi muusikakasvatuse, peab õpetaja lasteias looma selleks soodsad tingimused. Muusikaline mõtlemine väärtuskasvatuse kontekstis Muusikakasvatuse üheks oluliseks komponendiks on muusikaline mõtlemine, mis ongi muusikaliste tegevuste käivitajaks ja allikaks. Muusikaline mõtlemine seisneb oskuses muusikalist materjali analüüsida, leida erinevusi/sarnasusi ja seda sünteesida. Samuti aitab muusikaline mõtlemine seletada, leida ja avastada, kuidas muusika mõjub emotsionaalsele käitumisele.
Hegel. Kes mõtleb abstraktselt? Seda, mis on mõtlemine või mis on abstraktne ei ole vaja kellelegi seletada, seda enam veel soliidsele seltskonnale. Kõik saavad sellest isegi vajadusel aru. Kuna seda eeldame, siis jääb üle leida vastus küsimusele, kes mõtleb abstraktselt? Tektsi peamine eesmärk on lepitada inimesi seoses abstratkse mõtlemisega. Seda mitte selle pärast, et see liiga madal tunduks vaid pigem, et see liiga kõrge näib, mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane vaid liiga suursugne on või siis
6. isiksuse järjepidevuse tagamine Mille poolest erinevad vaistlik ja Peamine reziime eristav tunnus on ilmselt L10 kaalutlev infotöötlusreziim? töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku reziimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusreziim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrez
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase
Meeltega aistitavast on raske ennast lahti rebida, sest ideede tekkimiseks on maailmas nii palju materjali, millel ei näi lõppu tulevat ning sageli tahetakse aga muudkui täiendada oma teadmisi, et maailmaga kursis olla ning oma arvamust avaldada. Inimene saab aga küpseks, kui ta on võimeline iseennast teadvustama. Locke kirjutab oma essees ideede tekkimisest ja päritolust, mõtlemisest ning selle teadlikusest ning inimarust. Esse põhiideed on,et ideed ei ole kaasasündinud, mõtlemine on paratamatu ja inimene ei saa vältida teadmiste omandamist. Tänu kehale on hing võimeline tajuma ning saatma aistinguid oma vaimu, et neist saaksid tekkida ideed ning et hing saaks reflekteerida vaimu tegevust. Mõtetest ei saa rääkida ilma mõtlemiseta, aga mõtelda saab ilma mõteteta. Välis- ja sisemaailma on meie ainsad teadmiste allikad. Hing ehk individuaalne vaim hakkab omama ideid siis, kui ta on võimeline tajuma. Siit saab alguse ka inimese mõtlemine
Operatsioonieelse mõtlemise periood: Piaget jagas operatsioonieelse perioodi mõiste-eelseks (2-4 eluaastat) intuitiivseks perioodiks (4-7 eluaastat) Operatsioonieelsele perioodi iseloomulikud tunnused: *Sümbolid- lapse mõistus jõuab uuele, sümbolite tasandile, mis hõlmab kujutlusvõime ja sõnad. Esmased sümbolid on liigutuslikud, mitte keelelised. * Teaduslik mõttekäik- laste arusaamine on veel spontaannne, mitte loogiline. *Mõtlemise jäikus- lapse mõtlemine on jäik, raske keskendumisvõime *Poolloogiline mõtlemine- laps püüab seletada igapäevaelu mõistatuslikke looduslikke sündmusi. Mõtted on omavahel seotud suvaliselt, mitte loogilise seose alusel. *Piiratud sotsiaalne tunnetus- iseloomulik mõtlemine käib sotsiaalsete, mitte ainult füüsiliste objektide kohta. Laps otsustab teo üle välistele näitajatele toetudes. *Piiratud sotsiaalne mõtlemine- ei suuda inimestega suheldes arvestada rohkem kui üht aspekti
……….7 Meeleseisund.. …………………………………………………………………………………… ……..8 Kokkuvõte……. …………………………………………………………………………………… ………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt
riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada. 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et kaiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. Ise mõtlemisel mingit ohtu aga küll ei ole, võib küll mõni asi nihu minna, aga eks seda juhtub ju kõigiga, seega pole vaja karta eestkostjate ähvardusi, üldjuhul on need liialdused. 3.Enamikku takistab see, et alaealisus on juba harjumuspäraseks saanud. See on neile mugav ja lihtne ning nad ei kujutagi ette, et saaks teisiti. Samuti raskendab asjaolu, kui seda peab üksi tegema. 4
3. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll• Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
et ma miski olen. Ümber sõnastatult tähendab see, et nii kaua, kuni inimene on võimeline mõtlema (ka näiteks seda, et ta siin maailmas ei tegelikult ei eksisteeri), nii kaua ei ole kuidagi võimalik, et teda päriselt ei oleks olemas, kuna kahtlemata see, et ta suudab mõelda, on kindlasti olemas, ja see on vangutamatu tõde. Descart mainib ka hiljem ise, et ainult mõtlemine on see, mida pole võimalik temast ära rebida, seega mõtlemine on ainus asi, mis jääb ja kui mõtlemine täiesti katkestada, võib juhtuda, et enam ta ei eksisteerigi. Keha tähtusetus selles argumendis ilmneb selles, et keha on vaid maine ja füüsiline. Tema kea kontrollib mõistus ja mõtlemine. Keha ei suudaks eksisteerida ilma hingeta, kuid hing suudaks elada ilma kehata. Kehade olemasolu ei saa Descarti arvates aga üldse tõestada. Descart väidab, et kehade all mõistavad inimesed kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda,
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: Keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Autori tõestus/selgitus: · Autor selgitab, kuidas abstraktne mõtlemine seltskonnas pigem kahju kui kasu toob. Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng. · Haritud inimesed peavad abstraktset mõtlemist harimatute teemaks just eelmises punktis väljatoodu pärast. Samas, kes meist tunnistab, et ta on harimatu? · Autor väidab mitmes lauses, et abstraktne mõtlemine on midagi suursugust, mida kõik respekteerivad, mõistavad ja mida seletama ei pea
- Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. - Ikooniline ja ehhooniline mälu ikooniline mälu fikseerib nägemsorganitest saadud info, ehhooniline aga kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamise teel saadud info. - Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbi elatud sündmustest. - Semantiline mälu puhtad teadmised. Mõtlemine Mõiste Mõtlemine on sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsess. Mõtemisvõtted: - Analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodustavaiks elementideks - Näide: Ettevõttlus koosneb tootmisest, raamatupidamise, jurunduse jne. - Sünteesi käigus liidetakse üksikud osad, tunnused, omadused, funktsioonid üheks mõtteliseks tervikuks.
•Soototeism - meestel ja naistel on erinev tootem(mis ei pruugi alati olla elus asi) •TABU - negatiivne toteism, ei või mingit sõna või asja öelda, või ei või mingit looma ntx süüa(lehma) •Positiive toteism - tootemloom on peamine toiduallikas •Hiis - mingi püha koht, kus tehti pühasid asju •Toonela - surnute linn umbes ja must toonekurg on sõnumitooja miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi: sünnid, surmad, pulmad ja täiskasvanuks saamine dünamistlik mõtlemine: Usutakse, et kogu ümbritsevat maailma kattab vägi. Vägi võib olla mõlemad(hea, halb). Sellest võib ilma jääda. maagiline mõtlemine: Maagia on tehnika mille abil ületatakse ümbritseva maailma takistused. Loodus kultuuris elav inimene kogeb pidevalt erakordseid sündmusi(haigus, surm, sündimine). tsükliline mõtlemine: Mineviku, oleviku, tuleviku vahel ei ole põhimeteliselt vahet. Kõik kordub. müütiline mõtlemine: kõik põhineb müütidel (tekkelood jne)
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas.
õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. ARISTOTELES (384-322) on ühe-mehe-tööna kirjutanud loogikaõpetuse üldpealkirjaga "ORGANON" (tõlkes: vahend, tööriist). Valdavalt on see jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm. Mõelda saab olevast ja mitteolevast.Kuid mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus. Arutleda saab asjade üle ja sellisel juhul on arutluse väljaks "de re", ja arutleda saab mõistete, kategooriate, seaduste üle ja sellisel juhul arutluse väljaks on" de dicto". Mõistagi, loogikas toimub arutlus de dicto. Mõtlemise tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: positiivne: negatiivne: --------------------------------------------- tõene (ekslik) vale
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et
enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei meeldi inimestele, sest nad ei tunne neid. Ja kui neid millegi teise pähe inimestele tutvustada, võib isegi juhtuda, et nad võetakse seltskonda vastu, kuid kui tuleb ilmsiks, kes nad tegelikult on, teeb see seltskonnale häbi. Selle õpetunni aga varjutavad häbi ja edevus, sest ei taheta tunnistada, et mõeldi, ning eriti veel, et mõeldi abstraktselt. Kui autor oleks tahtnud inimestele salamisi abstraktset ja mõtlemist tutvustada, ei oleks ta tohtinud lahendussõna pealkirjas mainida
KLIENDITEENINDUS Mitteteenindamisest teenindamiseni Jaotav ja valikuvabaduslik mõtlemine Täida lahtrid Jaotav mõtlemine Valikuvabaduslik mõtlemine Sellest ei tea keegi midagi Uurime asja Nojah, seda küll, aga ... Jah, ma teen ära. Millal ma seda teha jõuan? Ma leian selleks aega Saite minust valesti aru. Ma vist ei väljendunud piisavalt täpselt. See ei olnud minu süü. Ma eksisin ja parandan vea/ma uurin asja ja teen kõik korda. Ma ei muuda oma Arutame läbi ja leiame probleemile lahenduse. seisukohta.
koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega seostub võime vastu võtta, analüüsida ja sünteesida ärritusi ning neile reageerida. Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu tajumine, mõtlemine, mälu ja intellekt.
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a)
..................................................7 4. PEAMISED VEAD............................................................................................... 10 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 14 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kulusäästlik mõtlemine. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne, kuna ettevõtted ning organisatsioonid püüdlevad aina enam selle mõtteviisi omastamise ja kasutamise poole. Kõigi sooviks on muuta tootmisprotsessid võimalikult efektiivseteks ehk tahetakse toota võimalikult väheste ressurssidega, kõrvaldades kõik väärtust mitteloovad tegevused ja vahendid seda antud mõtteviis aga üritabki võimaldada. Viimase paarikümne aasta jooksul on kulusäästlikule mõtlemisele aina enam
Isikud nõndanimetatud patoloogilise vasakukäelisusega. Nende puhul on juba sündimise ajal vasak ajupool haiglaslikult häiritud. Vasakukäelisuse ilminguvormid Pseudovasakukäelised: Ümberõpetatud paremakäelised, väga haruldased. Ka neil ilmnevad primaarsed ja sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. Käelisus ja peaaju dominants Igal ajupoolel on olemas omaenda tajumise-, õppimise- ja mäluvõime Verbaalne ja mitteverbaalne mõtlemine, mis jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla Käelisus ja peaaju dominants Vasaku ajupoole pädevuses: abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine ja rääkimine Parema ajupoole pädevuses: kompleksne mõtlemine, ruumiline taju, keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamine ja musikaalsus Geneetika roll Inimeses käelisuse määrab geen LRRTM1. Sellel geenil on mängida võtmeroll ajuosa
Mõtlemine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mõtlemine on ... · laialt määratletuna kogu arukas käitumine · kitsamalt teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine Et taibata asjade ja nähtuste vahel valitsevaid seoseid, tuleb teadvuses kajastatud asjad teadmised mingil viisil korrastada või organiseerida · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemise elemendid: kujundid · Kujundid meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga · Mõtlemisel manipuleeritakse kujunditega (piltidega peas) kombineeritakse, moodustatakse uusi Näiteks kassi võib esitada
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel ·
Küsimus ´´Kes ma olen?´´ Erikson Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. 11.Millisest vanusest alates hakkab laps loogiliselt mõtlema ja suudab näha asju teise inimese vaatepunktist? Mis vanusest suudab inimene abstraktselt mõelda? 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) 12.Milliseid ego kaitsemehhanisme inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks? Näited. Freud · Repressioon unustamine, allasurumine. Inimene surub alla näiteks seksuaalsust · Eitamine motiveeritud eitamine N: abikaasa petab, naine:" see ei ole võimalik" · Projektsioon endast väljapoole asetamine Inimene näeb halbu omadusi teistes, enda suhtes eitab.
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas
Isikliku SWOT TUGEVUSE NÕRKUSDED 1. Loovus 1. Tagasihoidlikkus 2. Kohusetunne 2. Aus 3. Rahu 3. Uudishimulikkus 4. Keelte oskus 4. Kannatlikkus 5. Tõhus 5. Usaldus 6. Täpsus 6. Vaoshoitus 7. Keskendumisvõime 7. Loogiline mõtlemine 8. Mõiste 8. Arukus 9. Sihikindlus VÕIMALUSED OHUD 1. Sporti tegemine 1. Laiskus 2. Õppida keeled 2. Mitte planeeritud 3. Uued sihid seadma päev 4. Positiivne pilk 3. Organiseerimatus 5. Arendada loovus 4. Ebakindlus mõtlemine 6. Vabatahtlikuna töötada 7. Õppida oma aega planeerida 8. Kogemusi teistega inimestega vahenda 9. Õppida arvuti programmi
2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. 2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, 3.1.1.1. Tajude arendamine. 3.1.1.2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine 3.1.1.3. Mõtlemine. 3.1.1.4. Motoorika. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. 3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi 3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid 3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel 3.3.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju 3.3.1.1. Tajude arendamine 3.3.1.2. Mälu. 3.3.1.3. Mõtlemine. 3.3
ZEN-BUDISM - Tekke tõlgendused: Saab alguse budismist ja hiinameelsusest (taoism, leebus, rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus. - Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid: Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine. Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole. - Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek, tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast tõde: 1
Kes mõtleb abstraktselt? Hegel arutleb teemal kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt ning mida kujutab endast abstraktne mõtlemine. Et laskuda sellesse küsimusse arutab autor kuidas inimestele läheneda selle küsimusega. Püüab aru saada kes on lugejad, et ta ei räägiks liiga palju, mis inimestele on tüütu ja et ta räägiks samas piisavalt palju, et viia inimesed mõistmiseni, sellest kes mõtleb abstraktselt. Inimesele on omane soov kogeda ja tajuda midagi uut, mis pakuks huvi. Midagi, mida me juba teame on igav uuesti peas läbi töötada. Kuigi see teadmine võib olla eelarvamus koos pisikeste
laps võib tõlgendada seda kui võimalust uuesti proovida koos vihjega õige vastuse suunas Loogiline järeldamine ,,A on pikem kui B ja B on pikem kui C", milline pulk on kõige pikem? - Kui laps suudab sellise ülesande lahendama on ta mõistnud transitiivse järelduse reegleid. Samas piirdub laste järeldamisvõime vaid konkreetsete objektidega Formaalne ja postformaalne mõtlemine - Formaalne mõtlemine ilmub 12-15 aasta vahel, selle kasutamine sõltub ülesandest ning ka 18 aastased ei kasuta seda kõigi ülesannete lahendamiseks - Postformaalne mõtlemine võime mõista, kooskõlastada ja kasutada paljusid vaatenurki Postformaalse mõtlemise 4 astet 1. Süsteemne 2. Metasüsteemne 3. Paradigmast lähtuv 4. Paradigmadevaheline Lev Võgotski sümbooliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside teooria nurgakivid
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
