Pimedusest mustrikudujad koovad aina usinamalt seadusi, mis piiraks või välistaks igasuguse alkoholi müümise Maarjamaal. Milleks? Kas valitsus tõesti arvab, et võttes vastu seaduse, mis lubab tulivett osta kella kümnest kümneni, teeb midag? Sihtgrupp kellele seadus tegelikult suunatud on ei mõista seda." ,,Alkoholi unikaalne probleem seisab selles, et seda pole mitte raske endale saada, vaid sellest on raske lahti öelda." ,,Koos usupuudusega valvab lootusetus, püss õlal. Mõtleme, et kui normaalset elu nagunii tagasi ei saa, siis milleks pingutada, leiame parem vabandusi, miks muredega tegelemise asemel need uputada. Lootus kaob vale mõtteviisi tõttu. Tegelikkus on, et keei ei tule meile paremat elu pakkuma, teda tuleb ise otsida ja kui me ei püüagi, siis leiame enda varsti lämbumas viinapudelisse, lõksus omakirjutatud õudusloos." ,,Minu põlvkond peab mõistma, et oma nädalalõppude joomapidusid jätkates võivad
August Mälk ,,Õitsev meri" 1.Kuidas elati Turja peres: · Turja Laasi eluvaated, tema iseloom: Ta naudib elu täpselt sellisena nagu tal see on, isegi kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: ,,Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud." või kui tulekahju oli puhkenud tares ,,Prii tuld ikka veel saab." Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid põhimõtteid mille järgi ta käitus. Samuti meeldis talle oma poegadele elutarkusi jagada (,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes"- innustas selle mõttega
kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse
Kui me tunneme, et ei suuda oma naist õnnelikuks teha, siis kahtleme tõsiselt enda väärtuses ja võimetes. Me võime küll seda vähe välja näidata ja vahel mitte tunnistada, kuid sisuliselt ei ole selleta meie jaoks mingit toimivat suhet. Kui mehel on tunded, ei kiirusta ta seksiga. Paraku kiirustame me seksiga alati ning ka siis, kui on tunded. Kui näeme, et on võimalus suhtlemise käigus seksini jõuda, siis valdavalt vajutame gaasi põhja. Mõtleme pigem, et eks hiljem paistab, mis sellest saab. Küll aga võtame tunnete olemasolul ka peale seksi ise aktiivsemalt sinuga ühendust. Mehed ei taha abielluda ja lapsi saada. Me tahame, kuid mitte siis, kui seda meile peale surutakse. See eeldab meie endi sisemist soovi ning teiste isikute poolne surve võib selle purustada. Küll aga tasub teada, et planeerime neid asju ette tunduvalt vähem kui teie. Kui tunneme järsku, et nüüd on õige aeg, siis lihtsalt teeme selle ära.
maitsmiseks, teised neelamised ning väga vähe on neid, mida mäluda ja seedida.“ Selle kaudu kirjeldab ka Macfarlane, kuidas tema raamatus on kohti mida tuleks „mäluda ja seedida.“ Macfarlane mõistet „sotsiaalne sugu“ illustreeris feminist Simone de Beauvoir näide: “Keegi ei ole sündinud naisena, vaid saab selleks.” Rääkides natsionalismist toetus autor ka Albert Einsteini väitele, et natsionalism on lastehaigus. Justkui inimkonna leetrid. Macfarlane mainis kuidas me mõtleme välja ka oma päritolu, libastudes mõttel, et kõik mis meid ümbritseb leiutati või kohandati meie omaenda ühiskonnas. Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“ suhtumisega inimesest, ideaalselt antud arvamust toetab. Rääkides armastusest ja sõprusest vastandab Macfarlane kahte isikut, tuntud kirjanikku Oscar Wilde
tarbijad peavad leidma võimalusi, kuidas vähemaga hakkama saada. See võib väga palju mõjutada majandust kui ükskord loodusvarad otsa saavad. Mis saab siis kui loodusvarad otsa saavad? Väga paljud kaotavad kindlasti töö, majandus langeb, sest tarbitakse vähem tooteid ja hakatakse valmistama tehis toitaineid ning usun, et need pole üldse maitsvad. Praegune tarbimine linnas või maal ei ole nii suur probleem, aga mõtleme, mis 50 aasta pärast saab? Maakohas inimesi ei ela või siis üldse enam pole maakohti ja inimesed elavad linnades ning tarbitakse asju üleliiast ning rahaliselt ei saada hakkama sellise inimeste massiga ühes kohas. Või siis ressursid saavad otsa ning Maa ei suuda kõiki inimesi toita. See lööks majandusse võibolla suure augu ning enam ei osata midagi peale hakata. Isik, kes pole linnaelust teistsugust näinud, ei kujutagi end ette maal elamas
See on iseloom. Kogemused inimesed on sarnases situatsioonis või keskkonnas. Kk käivad keskkonna kohta. Psüühika ilma keskkonnata ei määrab indiviid. Meile tundub, et me oleme iga päev ole võimalik. samad. Kui me kogeme iga päev väikeseid ühekordseid Keskkond: Kogemused on keskkonna kohta; seega õppimisi- iga see kogemus teeb meid teistsuguseks, Mina määrab Minu kogetud keskkonnad. Mõtleme mistõttu me ei ole need, kes me olime eile. Meie jaoks mis oleks Mina, kui poleks ühtegi keskkonnakogemust? kk muudab oma tähenduse, kui keegi nt hakkab Ema hääle eristamine võib olla esimene psüühiline akt. millestki rääkima. Maailm meie ümber on suhteline ja See võib olla bioloogiline mehhanism. tõlgenduslik. Me loome ise endale maailma. Organismi terviklikkus: see pole enam üksi 4
pole terviklik · Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks? See et nad ei usu enam mitte millessegi Küsimused Pascali Mõtete kohta: · Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Kaks äärmust, mille vahel inimene justkui asetseb, on lõputus ja olematus. Asjade lõputusest saame aimu siis, kui mõtleme päikesele, mille kõrval meie oleme nii väikesed ja tühised ning seejärel mõtleme päikesele, mis on võrreldes universumiga nii tühine. Asjade olematuseni jõuame, kui mõtleme kasvõi pisilestale, mis on meie jaoks peaaegu olematu, ometi asub selle pisilesta sees suur maailm, mis koosneb aatomitest ning nende aatomite sees on omakorda täiesti omaette maailm, mis meie jaoks on olematu. Nii on ka näiteks teadmistega iga teadmine lähtub mingisugusest
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
leida... Ehk teisisõnu väljamõeldud vale on halb, kuid väljamõeldud tõde justkui ei oleks? Eks inimesed otsustavad oma subjektiivsuse järgi. ,,Kogu seaduspärasus, mis tähistaeva liikumises ja keemilises protsessis meile nii väga muljet avaldab, langeb põhilises kokku nendesamade omadustega, mille me ise asjadele külge poogime, et me sellega endale muljet võiksime avaldada." Miski on vale, kui keegi meile valetab. Kuid otsemaid on miski tõde, kui me selle enestele ise välja mõtleme. ,,Seda metafooride loomise tungi, seda inimese põhilist tungi, mida silmapilgukski temast maha arvata ei saa, sest siis arvataks sellega maha inimene ise, ei alistata ega isegi mitte ohjeldata sellega, et selle haihtuvatest saadustest, mõistetest ehitatakse talle vangitorniks reeglipärane ja tardunud uus maailm.,, Ja selles vangitornis tunneb inimene ennast enamasti turvaliselt, seejuures isegi märkamata, et ta end ise vangistanud on
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise...
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada
klassi õpilased kardame oma tulemas olevat lõpukirjandit, siis Contra on öelnud oma 9. klassi lõpukirjandi kohta ,,Mäletan, et enne üheksanda klassi kirjandit mängiti raadios Ultima Thule laulu «Ilmarine ja Dvigatel». Ja see ongi tollest päevast kõige enam meelde jäänud. Nagu seegi, et sain kirjandi eest klassi ainsa viie". Üks ta tuntuimaid fänne on minu jaoks üllatavalt Tallinna Linnapea Edgar Savisaar, kes on öelnud Contra kohta oma blogis: ,,Mulle tundub, et me mõtleme üldse Contraga sarnaselt - me mõlemad oleme natuke nagu valged varesed. Kui ma noor olin, siis sõitsin ka mina seal Lõuna-Eesti metsades ja külades jalgrattaga ja kirjutasin lembeluuletusi." Savisaar on öelnud ka seoses Tallinna Laulukonkursiga Margus Konnula kirjutatud laulusõnade kohta: ,,Pöörake tähelepanu neile kahele laulule, mille sõnad on Contra kirjutatud. Need on sellised natuke tudengilikud laulud. Nad ei ole liiga tõsiseltvõetavad, aga
erinevate asjade tegemisel on suurem, isegi kui need on moraalinormide vastased. 11. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita. Indeterminismi seisukohalt ohustab reklaam inimeste vabadust, kuna reklaam võib määratleda meie tahtmisi ning see tähendab, et meie teol on kindlad tingimused ja vabadust ei eksisteeri. Näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks(langeme reklaami ohvriks) ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Sellisele seisukohale toetudes ei ole me kunagi päriselt vabad, kuna vaimselt manipuleeritakse meiega pidevalt näiteks erinevad reklaamid televisioonis, reklaamplakatid jne. Seega pole ühiskonnas üldse kunagi võimalik vaba olla. 12. Kas autoritaarses ühiskonnas inimesed vabad? Autoritaarses ühiskonnas elavad inimesed ei ole vabad, kuna neid on sünnist saadik teatud viisil mõtlema ja
maailmavaadete inimestega ja püüad neid mõista. Ja jällegi me üritame tõrjuda vähem suhelda inimestega, kes meile ei meeldi ja kes on ülbed meiega. 4)Olles heas seltskonnas, meeldivas kohas või heas enesetujus kaob meie ajataju ära, kuna me ei mõtle ajale ja selle ruumile, kaotame universumi tunnetuse ja soovime, et see hetk jääks kestma igavesti. Vastupidi, halvale seltskonnale ja ebameeldivas kohas viibimine venitab meie aega, sest me ei naudi enam seda ja me mõtleme ainult, kuidas see juba läbi saaks ja loeme seepärast sekundeid. 5)Teades, näitkes ütlust „ Naine roolis, auto kraavis“ sa hakkad automaatselt mõtlema, et kõik liiklusõnnetused on põhjustatud naiste poolt, kuigi see ei vasta tõele, sest statistika näitab, et üle 75% õnnetustest on põhjustanud mehed. Õpikus oli hea näide ka teisest ütlusest „ Blondid on rumalad“ Sellise enesekindla ja ebakorrektse väitega ei saa nõustuda iga mõtlev inimene, sest
Pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudunimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. 27. Induktiivsus-näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul.Henryd 28. Elektrimahtuvus. Kondensaator-näitab kui palju laenguid saab kehasse salvestada;keha või kehade süsteem,mis omab kindlat mahtuvust 29. Elektri- ja magnetvälja energia. ja Magnetvälja energia all mõtleme me energiat, mida selles väljas omaks magnetiliselt aktiivne keha. Elekrivälja energia-laetud keha saab omada elektriväljas energiat. 30. Elektromagnetlaine, seda iseloomustavad suurused. Elektri- ja magnetväli levib ruumis elektromagnetlainetena iseloomustab: kiirus lainepikkus sagedus periood 31. Elektromagnetlainete liigitamine (EML skaala). raadiolaine(suur lainepikkus,väike sagedus) mikrolaine infrapuna nähtav valgus UV röntgenkiirgus gammakiirgus(väike lainepikkus,suur sagedus) 32
Taimed Raba taimestik on võrreldes madalsoo ja siirdesoo taimestikuga kõige liigivaesem. Siinsed taimed peavad elus püsima äärmuslikes oludes. Mõned neist hangivad endale toitaineid juurde õige haruldasel viisil, turbasamblad näiteks vihma- ja lumeveest. Huulheinad aga hangivad endale toitaineid putukatest, keda nad püüavad ja söövad. Soos on ka marjataimi: rabamurakas, sinikas ja jõhvikas. Soo taimed on veel sookail ja villpead, kanarbik, huulhein, kollane võhumõõk, küüvits, soopihl, soovõhk, turbasammal, ubaleht. Soos kasvavad puud: Sookask, vaevakask, paju, mänd Sookail (Ledum palustre) Sookailu tunneb ilmselt iga inimene tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas...
Eetikas mõeldakse selle all "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide seda, kuidas me peame elama." tervikut. Inimese seisukohalt tähendab Sokrates eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest
"röhitsenud". Ta istub seal, õnnis naeratus näel ja mõtleb,et maailm on hea koht olemiseks, kui sa oled just mitu gallonit toorest kala alla kugistanud ja tunned, et järgmine "röhitsus" on kohe tulemas. Mitte paks, aga sa peaksid aru saama, et ta istub sellepärast, et ta on liiga täis puginud ennast ja ei jäksa seista. Nüüd, kui sul on probleeme mõtlemaks toore kala söömisele, siis mõtle sokolaadile või millelegi muule, aga peaksid ideele pihta saama. Ok, seega me mõtleme armsast, kaisust, täispuginud, istuvast pingviinist. Mõtled veel kaasa? Nüüd tuleb raske osa. Kui sa kujtuad seda omal silmade ette, siis skitseeri selle versioon. Mitte väga detailne, vaid musta pintsli joonega kujutis. See nõuab annet. Kui inimesed näevad seda kontuuri, siis peaksid nad ütlema: "Oi milline armas, kaisu pingviin, võin kihla vedada, et ta on just ennast heeringaid täis õginud ja väiksed lapsed, hüpates üles-alla, karjudes emme-emme, kas ma saan ka endale ühe".
Psüühikaid võib olla erinevaid. Individuaalne kogemus: Kui kogemused oleksid vaid liigiomased, nagu taimedel, siis oleksid kõigi indiviidide kogemused ühesugused ja "mina" on sel juhul sama mis "meie". Just minu isiklik kogemus teeb minu erinevaks meiest: Individuaalsus sünnib koos isikliku kogemusega. See on iseloom. Kogemused käivad keskkonna kohta. Psüühika ilma keskkonnata ei ole võimalik. Keskkond: Kogemused on keskkonna kohta; seega Mina määrab Minu kogetud keskkonnad. Mõtleme mis oleks Mina, kui poleks ühtegi keskkonnakogemust? Ema hääle eristamine võib olla esimene psüühiline akt. See võib olla bioloogiline mehhanism. Organismi terviklikkus: see pole enam üksi bioloogiline vaid psüühiline. Seega saame ennast näha kasvõi maailmana, mille osana pisike Mina võib ka hävida terviku säilitamiseks. Mina sisaldab tõlgendusi, mis ma keskkonnale annan. Protsesside süsteem: siia kuuluvad psüühika eristatavad allsüsteemid: mälu, emotsioonid,
keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiuslikkust... ta teeb täiuslikuks selle, mida ta armastab. *Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) *Kõik kurdavad oma mälu üle, kui mitte keegi ei kurda mõistuse üle. (F. de la Rochefoucauld) *Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A.Maurois) *Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. * Ära ole liiga magus, sest siis söövad sind teised ära
kõht ja selg; ja lõpuks tagaveerandid: nimmepiirkond, tagakülg, puusaliiges, laudjas, sabajuur või sabaroots, tuharad, reied ning tagajalad: sääred, põlveõndlad, kannakõõlused, sõrgatsid, sääreluud, sarvnaastud ja kabjad. HEA KEHAEHITUS Kui hobuse kehaosad on üksteise suhtes proportsionaalsed ja laitmatu kujuga, siis öeldakse, et loomal on hea kehaehitus. Igal tõul on erinevad suuruse ja kuju normid erinevate kehaosade jaoks. HOBUSE KEHA ESIOTS Hobuse keha esiotsa all mõtleme pead, kaela, pihta, turja ja esijalgu. Need hobused kehaosad asetsevad ratsanikust eespool. Kaela asend on oluline nii takistussõidu- kui ka koolisõiduhobustel. Pihajoon peaks olema längus ja vabalt langev. Rindkere ei tohiks olla liiga väike, kuna see võib tähendada, et hobune on nõrk ning võib takistuste ületamisel neid riivata ja ennast kriimustada. KEHA Selg, rindmik ja külg moodustavad üheskoos selle piirkonna, kus ratsanik istub.
või uurimisest. Kui me teeskleme et osutame tähelepanu , me kannatamatult ootame enda korda või mõtetes sõnastame oma vastuväidet ja planeerime tagasilööki mis hävitab teise väite ja teeb meist võitja. 2. Passiivne või tähelepanelik kuulamine me oleme siiralt huvitatud teise inimese mõtete ja vaadete kuulmisest ja mõistmisest. Me oleme tähelepanelikud ja passiivsed kuulajad. Me eeldame, et me kuuleme ja mõtleme täpselt, aga püsime passiivsed ja ei kontrolli seda. 3. Aktiivne või kaalutletud kuulamine on üksainus kõige kasulikum ja tähtsaim kuulamise oskusi. Aktiivse kuulamisega me oleme ka siiralthuvittud mõitmast, mida teine inimene mõtleb, tunneb, tahab või mis on sõnumi mõte ja me aktiivselt uurime järgi kas me mõistame teist inimest õigesti enne kui vastame meie enda uue sõnumiga.
energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi
võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist On üldteada, et me kogeme asju, millest me mõtleme. Inimesed, kes usuvad iseendasse ja oma võimetesse, on need, kellel on võimalused. Teised seevastu, kes pidevalt kurdavad tagasilöökide ja ebaõnne üle, kogevadki neid pidevalt. Te olete see, millele te oma tähelepanu pidevalt suunate. Et saavutada paremaid tulemusi, peate olema enesekindla suhtumisega ja keskenduma edule. Meie aju toodab meile elukogemusi sõltuvalt talle antavast informatsioonist. Tuleb saada teadlikuks viisist, kuidas te endaga suhtlete. Suhtumine
Teostes on oluline kire kui armastuse teema, kirjutas armastusest essee (pikem arutlus, mida armastus endast kujutab). Jagas armastuse kui tunde neljaks alaliigiks: 1. ainuke tõeline armastus kui kirg 2. armastus kui iha ollakse kiindunud armastatud objekti aga tunneb huvi ka teiste lõbude vastu (raha, meelelahutus) 3. füüsiline armastus 4. armastus kui edevus Kui me kedagi armastame, siis me näeme seda isikut ebaobjektiivsena mõtleme ta ise väga eriliseks, erakordseks. N: sügiseti on puud väga tavalised meie jaoks, talvel kui tuleb pakane (armastus!), muutub ta härmatise all lummavaks. Armastus on üks hullusevorm, aga ainus sulnis hullus. Stendhali teostes võib kohata tüüptegelasi: noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, samas uje, kohmetu, lihtsamat päritolu. Hakkab maailma avastama (elukool, areng), teda käivitavaks jõuks on armastus, mis annab kindluse eesmärke saavutada
olemusest ning on jõutud järeldusele, et suurem osa sellest on metafoorne. Näiteks mõiste VAIDLUS ja mõistemetafoor ,,VAIDLUS ON SÕDA" näitab metafoori olemust mõista ja kogeda üht liiki asja (sõnastades selle) teist liiki asja kaudu. Veel enam, kogu mõtlemisprotsess on metafoorne - inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud metafooride abil - ning see mõjutab viisi, kuidas mõtleme, mida kogeme ja mida teeme. 2. Metafoorsete mõistete süsteemsus Metafoor on oma olemuselt kogemuslik ja kultuuriline. Me ei kasuta väljendeid millestki rääkimiseks juhuslikult, vaid nende tähenduse tõttu ja kuna metafoorne mõiste on loomult süsteemne, on süsteemne ka keelekasutus, mida me mõiste teatud aspektist kõnelemiseks kasutame. Metafoorist ,,AEG ON RAHA" tuleneb, et AEG ON PIIRATUD RESSURSS ning sellest omakorda, et AEG ON HINNALINE VARA
t liigutuste kogumit. Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena. Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest, mille tõttu oli noorte liigutusi raskem fikseerida. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Näiteks valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks,
XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme pühakirja järgi Jumala loodud, koosneme luust ja verest, hingame ja mõtleme ning saame alguse pisikestest rakkudest, mis omavahel ühinevad ning millest saab alguse inimene. Harva, kuid siiski olen end leidnud mõtlemast Jumalale, tema kõikvõimsale. Seda enamasti väga rasketel hetkedel ning palunud Temalt abi ning jõudu. Enamasti olen pidanud kas pettuma või ei ole mu usk Temasse piisavalt suur. See on aga viinud selleni, et olen hoopiski kaugenenud meie kõikvõimsast ning üha enam veendunud selles, et loota ja uskuda saab eelkõige vaid iseendasse.
asulatesse vajalikud konteinerid. Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse. 4. MAAVARAD Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla.
asulatesse vajalikud konteinerid. Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse. 4. MAAVARAD Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla.
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
hõivatud. Kuna Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses anti katseisikutele ettekirjutatud dieet, siis pidid nad keskenduma ainult sellele. Samas kui anoreksia korral on töömälu rohkem hõivatud mõtetega oma kehast ja toitu püütakse tarbida võimalikult vähe. Söögitungide sagedus ja intensiivsus võib olla vähemasti osaliselt määratud bioloogiliselt, aga ma arvan, et kindlasti on oluline vahendaja ka näljatunne. Kui kõht on tühi siis paratamatult mõtleme rohkem söögist ja kergemini tekib isu millegi ebatervisliku järgi. Ma eeldan, et ettekirjutatud dieedi korral oli söögikordi piisavalt, et ei tekiks liiga tühja kõhtu, mis paneks haarama esimese ettejuhtuva asja järele. On leitud, et paindlik dieet on seotud madalama kehamassiindeksi ja suurema kaalulangusega kui jäik dieet. Kui paindliku dieedi korral pööratakse tähelepanu vaid suhkru, rahva ja
kellelt see kultuur pärit. Kui tulla kodule lähemale, siis on Eestis saanud peaaegu klieeks kiruda venelasi, lisades kohe, et vene kultuuri, iseäranis kirjandust armastatakse küll. Kuidas on säärane vahetegemine võimalik, kas siis kultuuri nimbus ei laiene pisutki rahvale, kelle hulgast armatatud kultuuriisiksused ja nende teosed tõusnud? Kas meie suhtumine hiinlastesse on sellepärast kuidagi muutunud, et me vaatame Bruce Lee filme? Kas me mõtleme, et nemad leiutasid paberi, millele me isegi kompuutriajastul välja prindime? Kas pehmendab meie suhtumist islamiäärmuslastesse see, et araablased leiutasid nulli? Muidugi, olgem ausad, inimene tänavalt ei armasta ka vene kultuuri, ta ei tea sellest suuremat. Ega ilmaasjata ei luitunud suurepärase kirjaniku Leonid Andrejevi teosed putkade vitriinides seda veel Nõukogude ajal On olemas helide, kirjasõna ja muud vabariigid. Nende liikmeid leidub kõikjal.
põhjused, näiteks bussist maha jäämise või telefoni aku tühjenemise. 4) Kui me kellelegi midagi seletame, peame pidevalt valima, kas kasutada abstraktset või konkreetset kõnelemisviisi. Et me ei oska alati täiuslikult vahet teha, mis on abstraktne, mis konkreetne, ei julgegi me tunnistada, et neist esimest pidevalt kasutame. Seega, isegi kui me ei mõtle abstraktselt, saame väita, et me seda siiski teeme, sest tõlgendusvõimalusi on alati rohkem kui üks ning see, mida meie mõtleme (ja ütleme), ei pruugi kellegi teise mõttemaailmas sama tõlgendust leida. Seetõttu väldimegi instinktiivselt selliseid olukordi, kus on võimalik valestimõistmine. 5) Temale näib abstraktse mõtlemise õpetamine mõttetu, kuna see tuleb inimesel juba loomupäraselt välja, kellel paremini, kellel halvemini. Kõik muu on liigne. Vastavalt oma mõtlemisvõime tasemele tuntakse kas häbi, et ei osata seltskonnas oma mõttekäikudega välja
kirjutamine. See oleks justkui normaalne. Aju-uurijad on uurinud, kuidas tekivad raev, hirm ning masendus. Õnne küsimuses aga ei ole keegi end päris kompetentsena tundnud. Kui esitame küsimuse, mis on õnn, on sellele ilmselt sama palju erinevaid vastuseid kui maailmas inimesi. Viimastel aastatel on aju-uurijate huviorbiiti tõusnud ka head tunded. Uued uurimistehnikad võimaldavad vaadelda aju mõtlemise ja tundmise ajal. Nii on võimalik näha, kuidas meie peas tekib näiteks rõõm, kui mõtleme armastatud inimesele. Molekulaarbioloogia teeb meile selgeks, mis toimub samal ajal meie kümne biljoni ajuraku sisemuses. Psühholoogilised katsed jällegi selgitavad, kuidas need sisemaailma muutused meie käitumist määravad. Niisiis on võimalik lõpuks asuda otsima vastuseid küsimustele, mille kallal on inimesed alati pead murdnud. Kas õnn on midagi enamat kui lihtsalt ebaõnne vastand? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada
Organisatsioonikultuur organisatsiooni muutuste toetajana/takistajana Koostanud: 2006 Organisatsiooni mõiste: Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni põhilised koostisosad: * inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi ...
Peamine eesmärk on saavutada seisund ehk nirvaana, kus toimub ühinemine kosmosega ning kaob himu ja janu olla olemas. Budistid järgivad 4 üllast tõde ja 8-astmelise trepi põhimõtet, mis on seotud õige tunnetuse, moraali ning kõrgeima meditatsiooni astmega. Samuti usutakse, et kõik siin ilmas on muutuv ja kaduv. Avastasin enda jaoks mõned väga huvitavad faktid, ning olen vägagi nõus mõne õpetuse mõttega. Usun, et me tõesti oleme need kelleks me end mõtleme ning ühelgi olendil ei ole muutumatut Mina. Arvan, et budismi eetika on kindlasti väga varieeruv ning lai sest seda käsitletakse erinevates kohtades erinevat moodi, mis annab tegelikult igal ühel võimaluse leida iseennast. Oleksin väga huvitatud ka nägema budistide igapäevast elu oma silmaga. 7
Meid kõiki on koolitatud kriitilise lähenemise ja läbinägemise vaimus. Me ei lase ennast niisama lihtsalt alt vedada. Sellel on õiges seoses tähtis funktsioon. Kui me aga tahame muuta oma tegelikkust, siis on oluline, et suudaksime loobuda kriitilisest urgitsemisest ja prooviksime eelarvamustevabalt järele uusi teid, lastes oma elamustel ja tunnetel ennast seal juhtida. Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima Kui mõtleme oma kehast, peame enamasti silmas oma füüsilist keha, mis on üksnes väike osa meie olemusest. Tegelikult on inimese keha midagi enamat selle moodustab kõik, mida inimene loob ja milles osaleb. Inimese keha on kogu tema materiaalne olemine, tema töö, tema äritegevus, tema rahutus, tema rõõmupõhjustajad, tema elamused ja kogemused. Keha pole pelgalt füüsiline mass see on reaktsiooniväli. Keha ei tegutse iseenesest. See reageerib, kui meie meeled ja mõtted astuvad tegevusse.
Suhtlemist võib määratleda kui vastastikust mõistmist - mina mõistan sind ja vastupidi. Selline vastastikune mõistmine eeldab " tõlkimisoskust " - et mina suudaksin " tõlkida " oma mõtted väljaöeldavateks sõnadeks ja lauseteks ning oleksin võimeline " tõlkima " teise väljaöeldud sõnu, mõistmaks, mis öeldu taga võib olla. Esmane väljakutse suhtlemisel on seega õppida ütlema seda, mida me mõtleme, ning teine õppida kuulama nii, et me mõistaksime, mis teistes tegelikult toimub, mida nad sel hetkel vajavad ja väärtustavad. Efektiivse kahepoolse suhtlemise olulisim osa on usalduse kõrge tase. Inimesega, keda me otsustame usaldada, on võimalik suhelda peaaegu sõnadeta. Kui usalduse tase on madal, tekib tõenäoliselt ikkagi arusaamatusi, vaatamata sellele, kui väga me ei püüa omi mõtteid selgelt sõnastada ja teise öeldut kuulda ning mõista. Suhtlemise võtmeks on usaldus.
St. Anselm St. Anselm, üks keskaegsetest teoloogidest (ca 1033-1109) väitis, et taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. Mõistuse aktsepteerimine jumalast arusaamise vahendina tähendas olulist eemaldumist varakristlikust traditsioonist, mis oli rõhutanud usku. St. Anselm tõi näite, kuidas saab kasutada arutlusvõimet ristiusu raames; seda näidet tuntakse ontoloogilise argumendina jumala eksistentsi kohta. Tegemist on väitega, mis ütleb, et kui me mõtleme millestki, siis peab see miski, mis on mõtte põhjustaja, olemas olema. Seega, kui me mõtleme mingitest asjadest, peavad olema olemas nende mõtete reaalsed vasted, s.t. asjad. St. Anselm soovitas mõelda olendist, kellest vägevamat ja paremat ei saa endale ette kujutada. See täiuslik olend, keda sel viisil ette kujutada püütakse, ongi jumal, ning kuna me mõtleme temast, ta ka eksisteerib. St. Anselm oli seega esimesi
Enamasti kajastavad nad midagi sinust endast. Üheksa levinumat unenäo teemat: Lendamine, kus see näitab midagi nägija ambitsioonide kohta. Ronimine, see unenägu on samuti seotud ambitsioonidega. Kukkumine, see unenägu on seotud ebaõnnestumise kartusega. Põgenemine see on üks kõige sagedamini esinevaid teemasid, mida näevad igas vanuses inimesed. Seda tüüpi unenäod peegeldavad meie hirme ja pingeid, mida me tunneme või millest mõtleme ärkveloleku ajal. Reisimine, see unenägu räägib meie edusammudest. Vesi tähendab unenäos meie tundeid ja emotsioone. Piinlikkus, see unenägudeliik paljastab sinu hirmu teha end naeruväärseks ärkveloleku ajal. Surm, mis tegelikult pole nii halvaendeline kui paistab. Unenäod suremisest ennustavad tavaliselt, et sinu elus toimuvad peagi suured muudatused. Hilinemise unenäod näitavad, et me kardame ebaõnnestumist ja
Seega on ka tekkiv eufooria väga tugev. Selliseid regulatsiooni kaassündinud iseärasusi on teisigi. 4 Inimese psüühikal on mitu ,,kihti". Kõige ülemises ,,kihis" elame oma igapäevast elu: teeme otsuseid, suhtleme, õpime jne. See on meie psüühika teadlik osa ehk teadvus. On aga mitmed teised ,,kihid", millest me ei ole teadlikud, mille üle me väga harva mõtleme, kuid mis meid kogu aeg mõjutavad. Need on seotud meie elu alateadliku osaga: meie tunded, arvamused ja tegevused, mida me põhjendada ei oska. See on alateadvus. Üsna paljut sellest ei tahagi me teada või oska tahta, sest see on teadmine oleks harjumatu. Alateadvuses on olukorrad ja käitumisviisid, mis mingil põhjusel kutsuvad meis esile tugevaid negatiivseid tundeid: hirmu, kurbust, ahastust, süüd, häbi väljapääsmatus-ja alaväärsustunnet jms
Vägivallatu suhtlemine 7 Vägivallatut suhtlemist (VVS) on kirjeldatud kui kaastundlikkuse keelt, kui positiivse sotsiaalse muutuse tööriista ja kui hingelist praktikat. VVS annab meile tööriistad ja teadlikkuse, et näha selgelt, mis meid ajendab võtma vastutust oma reaktsioonide eest ja süvendama oma ühendust iseenda ja teistega. See sisaldab radikaalset muutust selles, kuidas me mõtleme elust ja tähendusest. VVS baseerub fundamentaalsel printsiibil: Kõigi inimtegevuste taga on vajadused, mida inimesed püüavad rahuldada ja nende vajaduste mõistmine ja teadvustamine võib luua jagatud aluse ühendusele, koostööle ja globaalsemalt - rahule. Üksteisemõistmine oma vajaduste tasemel loob sellise ühenduse seepärast, et sellel sügavalt inimlikul tasandil kaaluvad meie sarnasused üles meie erinevused, andes põhjuse suuremaks kaastundlikkuseks
saab õppida kuskil paremas kohas. Seal ei tunta mitte mingit konkurentis üksteise vahel. Mulle aga see ei meeldinud see, et kui läbitakse elementaarõpe, siis määratakse kõikidele meestele ja naistele nende töö, mida nad teevad terve oma elu. Mina aga sooviksin ise valida oma edaspidise töö, ning õppida mingit kindlat eriala, mis mulle ka huvi pakub. Õnneks on minul see võimalus täiesti olemas siin Eestis. Mina soovin, et kõigil inimestel on valikuvabadus. Kui me aga mõtleme korraks Araabia maade peale, kus naistel pole mitte mingit valikuvabadust. Naised pannakse varakult mehel ning nad peavad lapsi kasvatama kodus. Üldjuhul naised ei saagi seal minna ülikool, ega õppida midagi juurde, peale oma algteadmiste. Selles raamatus esineb minu meelest monarhia, kuna on üks suur pealik, keda tuleb austada. Ilm tema loata ei saa midagi teha ning sellel pealikul on ka piiramatu võim seal riigis. Tänapäeva Euroopas oleks see täiesti ennekuulmatu. Peaaegu kõikjal on
mõjul. Saadakse tooretest puu- ja aedviljadest. Rikkaimad allikad on kibuvitsamari ja osad kirsisordid. Üledoos: väga suured kogused või valel moel tarbimine võib põhjustada kõhuhädasid. Neerukivid. D- VITAMIIN Hädavajalik organismi kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetusele, teisiti öeldes luustiku tervisele. D- vitamiin toimib koos kaltsiumi ja magneesiumiga. (D-vitamiini on mitmeid erinevaid vorme; D1, D2, D3 ja D4. Siin mõtleme D-vitamiini all vorme D1 ja D2.) Osa teadlasi peab D-vitamiini pigem hormooniks kui vitamiiniks. Saadakse kalaõlist, munakollastest, siseelunditest valmistatud toitudest, piimast ja kondijahust. See tekib organismis loomulikul teel ka päikesevalguse mõjul. Toidulisades on ta tavaliselt 7- dehüdrokolesterooli kujul, mis on D-vitamiini looduslik provitamiin. E- VITAMIIN Hädavajalik valguainevahetusele, lihaste tööle. E-vitamiin on antioksüdant. Ta kaitseb rakke
Nende väärtuste idealiseerimine on alateadlik tegu. Peale nende lähevad karistuse alla teadvustatud teod, kui inimene tead, et ta käitub valesti, kuid ta leiab, et see on temale lubatud. OMA EBATÄIUSLIKKUSE IDEALISEERIMINE Igalühel meist on palju ideaale ( ettekujutusi ) enda kohta. Tegelikult oleneb meie elus sellest , kuidas me endasse suhtume ja mida endast mõtleme. Täiuslikkuse idealiseerimine on enda jaoks ülitähtsa mudeli loomine, mida peate positiivseks , hindate kui etaloni ja elate seda raskelt üle, kui teie tõeline mina pole nii ideaalne kui teie ideaalne mina. Teie teadvuses on teatav kuju, millele te püüate olla vastav. Iseenda ideaalkuju võib olla kas kõige üldisem(mul peab elus kõik tasemel olema-''viiemehe kompleks'') või puudutada mingeid üksikasju (mul peab olema ideaalne kehakaal). On kaks
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW]
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid
KARMA Usundiõpetuse referaat Tartu 2016 Sisukord: 1. Mis on karma? 2. Karma 12 seadust 3. Mis karma ei ole! Sissejuhatus Mina valisin Karma teema, kuna mind on see juba ammu huvitanud. Sõbrad on omavahel rääkinud sellest ja ma ei ole osanud vestlusringis osaleda, sest ma ei teadnud, mis see Karma oli minu jaoks midagi uut ning tahtis teada sellest rohkemat. Karma tähendas minu jaoks alguses usku, kuid ma tahtsin saada rohkem teada mis see on ja mis tähendab üldse karma. Ma soovin õppida, selles töös käsitlema raamatu ning õppida kirjutama referaati nii nagu teevad seda professionaalid. Selles referaadis räägin ma Karma teemal, karma 12 seadusest ning mis ei ole karma. Need teemad ma võtsin sellepärast need huvitasid mind kõige rohkem ning soovisin saada puhast pilti mis on karma. Mis on karma? Karma tähendab sanskriti keeles tegev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
