paremaks. Nendele lihtsatele sõnadele on ajapikku tekkinud ka ümber maagia, mis suudab panna meid naeratama ka kõige mustematel päevadel ning seda tunnet ei saa keegi meilt ära võtta. Samas suudavad sama lihtsad sõnad ka neid samu suhteid hävitada. Sõnad on justkui relvad, millel pole vaja palju laskemoona, piisab vaid õigest ajastamisest ja kui lask on tabanud südant, ei ole võimalik seda enam olematuks teha. Tihtipeale on hetki, kus me ütleme ja siis alles mõtleme. Tegelikkuses peaks see olema vastupidi. Enne sõnade lausumist tuleks mõtleda, kas see on ülde vajalik, nagu vanasõna ütleb:,, rääkimine hõbe, vaikimine kuld." Kui ei teata, mis võiks olla tagajärjeks meie ütlusele, on parem üldse ütlemata jätta, kuna see jõud, mis on taga meie sõnadel, on suurem kui inimvõimed võiks kunagi teada. Ben Galley on öelnud :,,Ei, sõnadega ei saa naela seina lüüa, aga nendega saab alustada ning lõpetada sõdu."
Tehtut ei saa tagasi võtta, aega ei saa tagasi keerata ning kindlasti on igaühel elus olnud vähemalt paar asja, mida ta kahetseb. Olgu see siis kas kellelegi halvasti ütlemine, halb otsus või tegu. Kuid vigadest õpitakse ning seetõttu peaksime me õppima, et kahetsus tekib mõtlematusest ja kiirustamisest. Nagu öeldakse ,,enne mõtle, siis tegutse!" Just see lause peaks aitama meil saada lahti kahetsusetundest. Kui mõtleme enne hoolikalt, analüüsime ja siis alles tegutseme, peaks kõik minema nii nagu on õige. Seega, kahetsusest ei saa me mitte midagi head. See on ajaraiskamine. Mis tehtud, see tehtud ning elu läheb edasi. Ei tasu põdeda sellepärast, mida muuta ei saa vaid mõelda tulevikule ja teha edaspidi asjad nii, et nad pakuks meile rõõmu ja head tunnet.
Kuid miskipärast tunnevad ikka paljud inimesed ennast ahistatu ja kohustatuna. Tihtipeale rõhuvad meid reeglid ja piirangud. Mingil määral on need meie endi loodud. See aga ei tähenda, et me peaksime neisse takerduma. Tuleb vaadata ringi ja leida teisi võimalusi, et ei tekiks ahistatu tunnet. Igaühel on oluline teada, kas tema elu juhib inimene ise või hoopis tumedad mõtted, mis muudavad ta elu süngeks. Saksa filosoof A. Schopenhauer on öelnud, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. See ongi suurim viga, mida inimene teha saab. Ta ei mõtle selle peale, mida väärtustada, mille eest olla tänulik või mille eest ennast kiita. Me ju ei täna igapäevaselt üht või teist inimest lihtsalt selle eest, et ta on meie jaoks alati olemas, sest me peame seda täiesti normaalseks. Armastus on aga emotsioonidest suurim. Eelkõige armastus enda vastu ja loomulikult ka kõigi nende vastu, kes
Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Vanemaks saades vaatame kõik tagasi elatud elule. Arutleme, kas valikud, mida tegime ja otsused, mis täide viisime, olid ikka õiged. Mida oleksime võinud või pidanud teisiti tegema. Kas meie elu oli elamist väärt. Kas ja kuidas saame elada nii, et lahkudes saaksime enda üle uhked olla? Milline on õigesti elatud elu? On see üldse olemas? Harva mõtleme, kuidas ja millest koosneb meie elu. Tähtsad on haridus, karjäär, pere, kodu ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida korda saadame, olgu need siis head või halvad, jäävad inimestele meelde ning neid ei unustata. Elame selleks, et täide viia oma unistused. Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni
Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks. Kui me mõtleme asjust, mida me eriti hästi ei tea või mille suhtes meil pole olnud kogemust, kaldume me mõtlema lihtsalt faktidele toetudes- meil on uurijate sõnul sihtmärgi kohta ,,kirjeldavad uskumised" . Aga objektiga enam tuttavaks saades teeme me tema kohta järeldusi, et teha oletusi objekti muude aspektide kohta. Sel viisil kujundame me sihtobjekti kohta ,, järeldatud uskumuste" kogumi. Järgmiseks sammuks on nende järeldatud uskumuste hindamine ja oma hoiaku kujundamine. ( Hayes, 2002)
Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?" Eelkõige piirab inimest tema enda olemus. Meid vabadust ahendavad isegi elementaarsed vajadused nagu söömine või joomine. Tihti tööd tehes läheb kõht tühjaks ning näljasena tööd jätkata on raske, isegi väga suure tahtmise korral. Meie tegevusi ja mõtteid kontrollib alateadvus. Kuid alateadvus on mõjutatav reklaamide, propaganda ja teiste arvamuste poolt. Tekib küsimus, kui sageli me üldse mõtleme omi mõtteid? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus ühesõnaga, mitte meie ise? Ainukene võimalus end sellest igapäeva vanglast vabastada on enda mõttelaadi muutmine. Tihti kuuleme enda ümber sõnu ,,ma lihtsalt ei oska" või ,,ma ei viitsi". Sellise mõtlemisega inimene piirab isennast, kinnitades endale, et ta ei suuda, kuigi ta on tegelikult selleks täiesti võimeline. Võit iseenda üle on suurim võit, ütles Buddha
Elektrilaeng-laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus Elementaarlaeng-on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutam...
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on tihti erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. See
See on äärmiselt kahetsusväärne ja samas ka ohtlik tendents. Meie ühiskond ei mõista, et demokraatia lahutamatu osa ongi konfliktid ja et erinevate maailmavaadete esindatus riigikogus tuleneb ühiskonnas valitsevatest erinevatest arvamustest, huvidest. Ehk siis nendest endist. Soovitan Noortel kahm igasugustesse erakondadesse minna.Nagu Saaremaa Reforminoored see ei ole peamislet iga jumala päev koosolekud mõnikord kuus kolmapäeviti saame kokku ja räägime korraldame pidusi ja mõtleme rohkem kuidas saaks oma elu ja teiset elu paremaks teha.Demokraatiat on meie elus kõigil, mõnedel rohkem mõnedel vähem. Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.Ja inimesed teavad mida nad teevad kelle poolt hääletavad ja keda nad sooviksid presitendiks kuigi jam kõik seda võibolla ei taha aga demokraatiat on meie riigis ja Euroopas küll ja küll.
väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame, kuid kindlad sõnavabaduse piirid peavad reaalses elus siiski eksisteerima, sest loomuomaselt ei ütle välja kõike seda, mida mõtleme ?. Tihti unustatakse ära, et inimestele antud õigustele kehtivad ka selgepiirilised kohustused, mille rikkumisele reageerib ühiskond alati halvakspanuga. Seadus keelab rikkuda ja halvustada teiste inimeste õigusi ja vabadust, tervist, au ning head nime, kuid kas see ongi ainuke, mis meile sõnavabaduse puhul piiranguks seatakse? Sõnavabadusele seab piirid ka see, mis eesmärkidel, mil viisil ja mis sõnadega me oma arvamust teistele selgeks püüame teha.
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juure...
vaadelda kui pelgalt “pallikest”, nagu klassikalises füüsikas. Sama kehtib footonite kohta. Nii elektronidel kui ka footonitel on lainete ja osakeste omadused: • Elektronid ja footonid saabuvad topeltpilude katses ükshaaval, kuid nende moodustatav muster on interferentsimuster, mille põhjustavad nende osakeste lainete omadused! See osakese-laine dualism on looduse üks alusprintsiipe. Kvantmehaanika on tõepoolest muutnud seda, kuidas me maailma olemusest mõtleme. !2 10. Kui tuleb arvestada aga mõlemat aspekti, siis matemaatiliselt vastab sellele määramatuse printsiip. Määramatuse printsiip on seega mikromaailma objektide fundamentaalne omadus. Mõõtmistel saame nt koordinaadi jaoks erinevad tulemused mikroobjekti lainelise aspekti tõttu ning see ei ole seotud asjaoluga, et meie aparatuur võib olla halb.
Turuiidolid tekkimine on seotud erinevate inimsoo läbikäimisest. Sõnad takistavad aru toimimist, kuna nende pärast tekib palju vaidlusi, need ajavad asju segamini. 6) Kust rändavad inimvaimu iidolid ja miks neid nii nimetatakse? Inimvaimu iidolid on rännanud inimarudessefilosoofiate,ärasoidistest tõestuste jadogmade seadustest. Neid nimetatakse neid nii kuna on mängitud palju näidendeid, mis on esile kutsunud meie fantaasia, millega me mõtleme välja erinevad maailmasd. Aforismid 45-62 7) iseloomustage lühidalt vähemalt 3 (7-st) hõimuiidoli erinevat liiki (koos sellega millele see liik vastandub ehk milline külg tunnetatavast jääb arvesse võtmata) Esiteks võib olla see, et me kasutame vaid oma meeli, kuid need võivad olla petlikud. 8) Iseloomustage lühidalt 2 (4-st) koopaiidoli erinevat liiki Suurte ja väikeste objektide vastandamine ja ühe teaduse ülekuulamine.
Getri Mitt Moestilistika III Kunstnik ja autoriõigused Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Kunstnik ja autoriõigused Eesti Vabriigis kaitseb loomeinimest ja tema tööd intellektuaalne omand. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) kuulub 183 riiki, sealhulgas Eesti alates 1994. Aastast. Kuid seda tuleb osata enda kasuks rakendada. Autoriõiguse tähenduses loetakse kunstiteoseks igasugust kunstilist väljendust, mis on originaalne ja väljendatud tajutavas vormis. Tähenduses on kunstiteoseks nii lapse esimesed sirgeldused kui kunstnike teosed. Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole v...
ajamist. Uhkust, mida ei suudetud maha suruda kahe taluperemehe vahel. Alatasa käis vaidlemine ja kaklemine täiesti tühiste asjade pärast. Selles samas romaanis kajastub suurelt eestlaste hoolas töökus. Usin ja töökas Eespere Andres mõtles alati sellest, mida tal ei olnud. Mõttes aretas plaane talu ülesse ehitamisest ja suurest saagist, selles hetkes, mis tegelikult eksisteeris, nägi ta ainult halba. A. Scopenhauer on öelnud ,, Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." Selle tsitaadiga võibki iseloomustada Andrese, üldistades Eesti talupoegade mõtlemist. Eestlasi iseloomustav kangekaelsus ja kinnist iseloomu esineb ka A.Gailiti teoses ,, Leegitsev Süda", kus taluperemees Taavet Rabaraud ei kannatanud oma tegeliku poja ema Anu Maarva elamist tema lähedal, ei kiitnud heaks poisi kuulsust ning elukutset. Samuti
ILUSAMAD SILMAPILGUD KAOVAD SIIS, KUI EI OSKA NEID ÕIETI TÄHELEGI PANNA (Karl Ristikivi) Kõik me arvame teadvat sõnade ,,ÕNN" , ,,RÕÕM" ,," tähendust. Ikka ja jälle kasutatakse neid kauneid väljendeid nii seebiooperites kui kvaliteetluules. Miks me neid sõnu vajame? Miks me neid tundeid vajame? Mida me mõtleme, rääkides armastusest, õnnest, kaunitest hetkedest elus? Püüan mõtestada enese jaoks lahti sõnade sisu, ehk on siis kuidagi kindlam või kergem ka oma elus neid tundeid leida ja ... ära tunda? Kui järele mõelda, ei ole ülesanne ootamatult sugugi kergete killast. TEEMA ARENDUSED ÕNNETUNNE SAAB ALGUSE UNISTAMISEST. Iga inimene on omamoodi. Iga inimese arusaamad, mis võiks teha teda õnnelikuks, on alati väga individuaalsed. Ma arvan, iga inimene
ütlus sellest,et inimene on kallis,teeb tuju alati rõõmsaks,tekitab tunde ,et ei tahaksi tema kõrvalt ära minna. See on teise inimese väärtustamine ja oma ellu seadmine. Julgus näidata kogu maailmale,kellega oled ennast sidunud, kellega tahaksid veeta terve elu kuni vanaduspõlveni,kasvatades terveid ja tugevaid lapsi. Lapsed on looduse ime, kelle kasvades kasvab ja uueneb ka ühiskond. Elu võtab ja annab. Kord on see valus, kord jälle vajalik, teisel hetkel mõtleme miks meile kallid inimesed peavad minema. Aga selline see elu on ja seda meie siin ühiskonnas juba muuta ei saa, see on jumala tahe!. Teine suur armastus mida tunda saab on ema armastus. Ükski laps ei tahaks kasvada ilma vanemateta. Ema kasvatab,õpetab ja seab elu ning näitab eeskuju, sama suur roll selles osas on ka isal. Mida peaks tundma lapsed,kel ei ole oma isiklikku kodu, kassi või koera, ema,isa, lähisugulasi kellele toetuda või kelle peale loota
Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama. Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini.
vanuse või elukoha poolest kõrvale jäetud. Pakkumist mõjutavad tegurid Seadusandlusest tulenevad muutused Pensioniiga tuleks kaotada. Pakkujate arvu muutus Ühiskonna vananemine ei pea olema ilmtingimata probleem nagu üldiselt arvatakse. Vastupidi, see on hoopis positiivne, leidis ta. Pakkujate ootused ja lootused ehk tuleviku hinnang Pikas vaates tähendab ühiskonna vananemine ka seda, et pensionile mineku aega ja suhtumist sellesse peab muutma. «Millegipärast mõtleme me selle teemaga seoses alati 63. või 65. eluaasta peale, mil avaneb võimalus pensionile minna. Aga edaspidi võiks sellise asja nagu pensioniea hoopis ära unustada!» pakkus minister. «Me ei pea rääkima tööle võetavast pensionärist. Jah, ta on 65. aastane ja ta soovib töötada, järelikult tema pensioniiga algab kunagi hiljem. Me ei peaks teda pensionäriks sildistama,» andis Sikkut mõista, et tulevikus tuleb tõenäoliselt tunduvalt kõrgema eani tööl käia.
(Tasub tähele panna, et B peab olema viimases väites esimesel kohal!!) Oluline märkus: Väide A B ei väida midagi selle kohta, kas B on tõene kui A EI OLE tõene! See ütleb ainult, et kui A on tõene, siis B on tõene. Kuigi see tähelepanek võib tunduda elementaarne, tekitab see aeg-ajalt eksimusi, osaliselt sellepärast, et mõnikord ei järgi igapäevases suhtlemises loogikareegleid. Näiteks, kui me ütleme "kui homme on ilus ilm siis läki tennist mängima", mõtleme me arvatavasti mõlemat: "kui homme on ilus ilm, siis läki tennist mängima" ja " kui homme ei ole ilus ilm, siis ärme tennist mängi" (ja võib- olla ka " kui pole päris selge, kas ilm on piisavalt ilus, et tennist mängida, siis ma helistan Sulle"). Kui me ütleme "kui Sa kuulad raadiot kell 8 siis tead Sa ilmaprogroosi", ei mõtle me sellega lisaks, et "kui Sa kell 8 raadiot ei kuula, siis ei ei tea Sa ilmaprognoosi", sest Sa võid seda kuulata ka kell 9 või vaadata näiteks internetist
...............................................................16 9. Ohtude maandamine...................................................................................................... 17 2 1. KOKKUVÕTE 1.1 Ettevõtte nimi OÜ KiirKuller 1.2 Tegevusala Tegevusalaks on pakkuda kullerteenust Rimi Eesti Food AS toodete valikust. Kullerteenuse all mõtleme kliendile kauba ostmist poest ja selle toimetamist talle kätte. Klient peab vaid internetis tegema oma soovide nimekirja ja kohale toimetamisel teenuse ja kauba eest tasuda. 1.3 Ettevõtlusvorm Osaühing 1.4 Asukoht Pärnumaa, Tammiste 41 1.5 Töötajad Personal koosneb administraatorist(dispetserist) ja kulleritest. Administraatori ülesannete hulka kuulub tellimuste vastuvõtmine telefoni ja interneti kaudu ning nende edastamine kulleritele
Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevate kehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Keha, mille suhtes me vaatleme teiste kehade asukohta ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ning ajaloendamismeetodit ehk kella. Kui me räägime keha liikumisest, siis mõtleme selle all enamasti punktmassi liikumist. Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed loetakse nulliks. Kehaks võetakse punkt, mille mass on sama suur kui keha mass. Kuju ja mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Keha ei või siiski igas olukorras punktmassiks lugeda. Näiteks praamile sõitmisel on auto mõõtmed vägagi olulised. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone
pingutama ei pea ja kõik kipub kergelt tulema, hakatakse asju vääriti hindama. Nii aga elu ju paraku ei toimi. Asjade nimel tuleb vaeva näha, tööd teha, neid tuleb hoida ja kohelda neile vääriliselt, õigesti. Minu vaatevinklis muutub siinkohal halb heaks. Kõik need probleemid, ärevad momendid meie elus, ootus ja kahtlused hakkama saamises, hoiavad ärkvel meie hinge. Ärkvel olek on ju hea. Iga kord kukkudes, tuleb leida see jõud, et uuesti tõusta. Lootus täidab meie hinge, kui me mõtleme kõigidele teistele inimestele, hingedele, enne meid, kes samuti selliseid olukordi läbinud. Nemad said hakkama, saame meie ka. Hinge ärkvel hoidmisele ei tee halba ka tunnustus meist väljaspool, meie lähedastelt, tuttavatelt. Tõde on see, et inimene ei saa lõputult anda, ilma midagi vastu saamata. Tunnustust, häid soove ja kommentaare ootame me kõik. Väikesed lahked tähelepanekud teistelt sinu suunas, teevad alati tuju paremaks.
Pole tähtsamat armastusest Paulus kirjutas oma esimeses kirjas korintlastele: "Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!" On tõsi, et armastus on üks suurim väärtus. See selgitab ka tõika, et märkimisväärselt suure hulga muusika- ja kirjandusteoste teema on armastus. Viimane inspireerib ka paljusid kunstnikke. Miks on armastusel nii suur roll meie elus? Et saada vastust sellele küsimusele, mõtleme, mida armastus endast kujutab. Üks sõnaraamat ütleb armastuse kohta järgmist: "Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida." Minu arust on parim definitsioon kirjas Piiblis. Seal ütleb: "Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei
MT-21 Ernest, Hemingway ,,Hüvasti, relvad" 1. Tsitaadid: ,,Ma olin Catherine külastamist väga kergelt võtnud, olin enda peaaegu purju joonud ja oleksin tulemise äärepealt unustanud, aga nüüd, kus ma temaga kokku ei saanud, tundsin üksindust ning masendust." Henry ei teadnud siis veel, et ta on armunud, kuid see peegeldus tema üksindustundest. ,, Me mõtleme. Me loeme. Me ei ole maamatsid. Me oleme automehhaanikud. Aga isegi talupojad ei ole nii rumalad, et sõjassse uskuda. Kõik vihkavad seda sõda" Kõik teadsid, et sõdides ei saavuta midagi peale süütute elude hävitamise, sest keegi pidi lõpuks ikkagi relvad maha panema. ,,Ka teie armastate. See, mis te mulle oma öödest olete rääkinud, see ei ole tõesti armastus. Ainult kirg ja lihahimu. Kui inimene armastab, tahab ta armastuse nimel midagi teha. Tahab ohvrit tuua. Tahab teenida
"See, kes omab võimu meedia üle, seab paika ka mängureeglid. Ajakirjanduse võim baseerub inimhinge väga heal tundmisel ja massipsühholoogia võtete kasutamisel. Kuid milleks on meediat tarvis ning milline on tema mõju indiviidi üle? Tehnoloogia arenguga ei kaasne automaatselt oskus orienteeruda selles infotulvas, millega inimene iga päev kokku puutub, ega võime seda kriitiliselt hinnata. Nii tekibki olukord, kus tegelikult määrab just meedia suuresti selle, millest ja kuidas mõtleme, kusjuures tavaliselt ei anta endale aru, kust on me mõttemallid ja seisukohat pärit on. Just see annab meediale võimaluse manipuleerida nii informatsiooni kui selle vastuvõtjaga. Kuid demagoogia mõjutab indiviide erinevalt. Haritud ja laia silmaringiga inimene, kes omab suuremat analüüsivõimet kui lihtsameelne kõmumeedia tarbija, on skeptiline meedia poolt pakutule. Laiem tarbijaskond on manipulatsioonile palju avatum.
Kes on edukas inimene? Tänapäeva ühiskonnas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas olla edukas. Põhimõtteliselt võib edukaks saada iga inimene, kuid me oleme siiski erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast on edukaks saamine meie kõigi jaoks individuaalne teekond. Aga kui me kõik võiksime olla edukad, siis miks reaalsus on vastupidine? Ilmselt on edukaks saamise puhul oluline miski, mida tavalisel inimesel pole ning kuigi see omapära ei pruugigi teda eriti eristada, siis on see täpselt selline eripära, et ma saame öelda talle: ,,Sa oled edukas". Edukatel inimestel on eesmärgid, mis neid motiveerivad. Eesmärgid aitavad
võõrastest, kes luurasid telkide vahel. Millele järgneb spioonide püüdmine, kes siis hiljem osutuvad õpetajateks. Meie laagris ei olnud veel häiret tehtud ja ma ütlesin: "Seda asja võik kaaluda. Pioneerielu tuleb kõigil huvitavamaks muuta. Pealegi aitame niimoodi vanempioneerijuhti ja õpetajaid, kellel jääb tööd vähemaks. Ainult kust me spioone võtame?" Aga Kiilike ütles: "Spioone pole vaja. Mõtleme midagi muud välja." Ja mõtleski välja plaani, mis seisnes võimlemisõpetaja Pauksaare võidusõidujalgratta äraajamises. Pärast seda me läksimegi õpetajate telgi juurde ning veeretasime ära jalgratta, millel on kaksteist käiku ja tüüri küljes klambrid joogipudelite jaoks. Ja panime ta metsa puu otsa, umbes pea kõrgusele. Sellega oli hulk tööd. Siis oli jalgratas ka hästi peidetud ja ma ütlesin: "Siit ei leia teda ükski tont." Aga
Teenindus ja ettevõtte juht Rääkides teenindusest mõtleme kõigepealt klienditeenindajaid. Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob. Klienditeenindajad on pidevalt suure surve ja pinge all. Selle põhjuseks pole tihtipeale probleemsed kliendid, sest teenindusprotsessi loomulikuks osaks on igasugune klient. Probleem on hoopis selles, et klienditeenindajaid ei austata Eestis ja selle auväärse ameti mainet kisuvad paljudes kohtades alla ettevõtte juhid ise
Üks partei püüab ikka ja alati teisele parteile ära teha nii kuidas võimalik, mis on siis ka suureks eeskujuks noortele. Vaatamata sellele, et need poliitikud pidevalt vaidlevad teineteisega ja koguaeg näotusi edasi ütlevad, sünnivad nendest poliitilistest diskussioonidest siiski normid, mis kätketud korraliku seadusandliku keelde ning mis on täitmiseks meile kõigile. Inimeste seas on laialdaselt levinud arvamus, et kirjakeel on rohkem mõttestatum. Kirjakeeles me mõtleme enne kui midagi kirjutame, eriti aga siis kui mõte sõltub sellest, mida räägid. Arvatakse, et kõnekeeles toimub üldiselt ökitamine-mökitamine, ropendamine ning on rohkesti tunda ka grammatilist laiskust. Tahan tõestada, et kõnekeel polegi see kõige ebakorrektsem väljendusviis, ka kirjakeeles võib enda mõtteid vägagi labaselt väljendada. Miks kohe arvatakse, et ainult kõnekeeles võidakse teisi pikalt saata kui see on ka võimalik kirjakeeles
C.R. Jakobsoni Gümnaasium Edgar Savisaar Referaat Koostaja: Kristjan Karik Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 Sisukord Vanemad ja sünd.........................................................................................................................3 Karjääri algaastad........................................................................................................................4 Tegevus poliitikuna.....................................................................................................................5 Raamatud.................................................................................................................................... 7 Abielud ja lapsed.........................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..................................
teooriaid luua. 5) Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele. 6) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted: Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises. Jumal täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Tõelisus kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited ja kriitika: Minu meelest on Descartes hakkama saanud vägagi väidete ja argumentide rikka kirjutisega. Siiski ei ajaks mina mõttekäiku liialt keeruliseks ja kasutaksin alguses ainult ühe osapoole vaadet. See on muidugi hea, et võrdluseks või tasakaaluks on inimese mõtlemise mõistmiseks toodud täiuslikeim loomus ehk Jumal, aga teistpidi saaks hakkama ka ilma Jumala sissetoomiseta.
Tarbime hommikuhelbeid koos piimaga, mõne lemmikud on sokolaadi, teisele meeldivad nad kaneelimaitsega. Tööle minnes möödume mõnest kohvikust, kus müüakse saiakesi ka kaasa. Me peatume seal, et võtta kaasa paar sooja suussulavat ja pehmet pontsikut või õunapommi, ja kindlasti mitu, sest äkki keegi tahab töö juures veel. Lõunasööki lõpetades leiame ennast mõtlemast, et kas peaks pärastlõunaks midagi veel kaasa võtma. Mis see on, mida me selle midagi all mõtleme? Loomulikult saiake, kas siis magus või soolane. Ka õhtul pakume me toidu kõrvale leiba, saia. Võibolla valmistame pastat või putru. Ühesõnaga, me sööme päevas päris palju teraviljatooteid. Kas me aga teame, mida me enda kehaga teeme? Oskame me seda pidevat teraviljatoodete tarbimist siduda mõne oma terviseprobleemiga? Teraviljad jagunevad kahte kategooriasse: gluteeni sisaldavad (rukis, oder ja nisu) ning gluteeni vabad (tatar, riis, hirss)
Tegelikkuses tuleb keskmisel eestlasel poes targalt ringi vaadata ja olla kokkuhoidlik, et mõnikordki teatrit või kontserti külastada. Sellised mured on arenenud ühiskonnas. Samas teame me kõik lugusid nälgivatest Aafrika lastest, kus raha väärtus on hoopiski teine. Elu oleks märkimisväärselt lihtsam, kui maailmas poleks kapitalistlikku suurusehullustust ja mõtlemisviisi: ,,Võidab see, kel on surres rohkem asju". Juba Schopenhauer ütles, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole. Pealiskaudsena paistvast demonstratiivsest jõukusest pean tähtsamaks hinge ilu. Olen alati mõelnud, et kui olen puhta südametunnistusega, aus, siiras ja lahke, saavutan oma eesmärgid ja tunnen enda üle uhkust. Paraku olen õppinud, et sellisena maailmas läbi ei löö. Just selle pealiskaudsuse ja edule orienteerituse tõttu, mis on tänapäeval valdavaks trendiks
edastasime. Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles . Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Kehakeele roll inimeste mõjutamisel Kuulajatele liialt lähedale minek võib mõjuda ründavalt või familiaarselt. Atraktsiooni või lõbusa sõbralikkuse korral on rohkem nihelemist ja
retooriliselt, ja jätkab: „Enne uuringutega tutvumist olin arvamusel, et oleme hoopiski siin Läänes hoopiski need õnnetud. Uurimistulemused väidavad aga üheselt, et kollektivistlikes kultuurides on inimesed vähem õnnelikud.“ Trebuch’i järeldus: „Ilmselt on individuaalne vabadus meie jaoks aga midagi nii iseenesestmõistetavat, et me üldsegi ei teadvusta endale selle tähendust subjektiivse heaolu kujunemisel. 3. Ilusad inimesed on keskmisest õnnelikumad. Tihti mõtleme: „Oh, oleksin ma ometi sama ilus nagu Heidi Klum või Brad Pitt!“ Miks küll? Tõendatavalt ei tee ilu kedagi, olgu siis tegemist naise või mehega, õnnelikumaks. Vastupidi: hoopis õnn on see, mis meid ilusaks teeb! Õnnelikud inimesed sätivad end paremini kui õnnetud, neil on parem karisma ning nad mõjuvad teiste jaoks atraktiivsemalt.“ 4. Mida vanemaks me saame, seda õnnelikumad me oleme. Siegfried Trebuch kirjutab: „Vanuse lisandudes muutume aina õnnelikumaks, ja kõige
ainulaadne analüüsimatu voorus neis, millest ta on meile juba kõnelnud. Selle sisemise oivalisusena ei ole tõel meie kogemustega midagi pistmist. Ta ei lisa midagi kogemuse sisule. Ta ei muuda midagi tõelisuses endas; ta on midagi, mis juhtub. Tõde ei ole olemas, ta kehtib või on maksev, ta kuulub teise mõõtmesse kui faktid või faktisuhted, lühidalt, kuulub epistemoloogilisse mõõtmesse ning selle kõlava sõnaga lõpetab ratsionalism arutelu. "Reaalide" või "objektide" all mõtleme kas meeleliselt kohalviibivaid argimõistuslikke asju või argimõistuslikke suhteid, nagu kuupäevad, kohad, vahemaad, liigid, tegevused. Järgides oma mentaalset kujutist lehmaraja lõpus asetsevast majast, saamegi maja lõpuks tegelikult näha; saame kujutise täieliku verifikatsiooni. Sellised lihtsad ning täielikult verifitseeritud juhtimised on kahtlemata tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi
Muuli on nõus Langi ettepanekuga, miks peaks sisse ostma võõrkeelest tõlgituid teoseid Eesti raamatukokku.4 Siinkohal eaks raamatukogu ise olema leidlik ning otsima muid võimalusi. Raamatukogu juhataja või keegi teine võiks olla võimeline kirjutama projekte. Tänapäeval väga hea projektiga, saaks kindlasti mingisuguse vajaliku summa raamatukogude toetuseks. Suur osa rolli mängivad ka omavalitsused, kindlasti leidub või leiaks ressursse. Tänapäeval me siiski mõtleme, et tasuta on alati parem, kui tasu eest. Keegi ei taha tasuta saadavatest asjadest loobuda, olgu see siis kastmisvesi, massikultuur või telefonikõned. Rein Sikk oma artiklis kiidab Langi, et julges tõstatada lihtsaid aga olulisi küsimusi.5 Tänapäeva raamatukogude tähtsus aina suureneb. Kui on vaja kiirelt ilma otsimiseta mingit materjali kätte saada, siis tavalisele kodanikule pole vahet kas ta maksab või ei selle raamatu eest.
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused NSV Liidu tasandil: NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleav...
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused • NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23....
mõtlesid, et see on väga hea asi. Selles mõttes Hitler sundis mõtlema, et see on hea tegevus ja palju inimesi ususid, et see on nii, aga tänapäeval kõik teavad, et see oli tõeliselt kurjus. Võib öelda, et mõned asjad paljudel ühiskonnadel on üldilised kurjused, näiteks tappimine, varastamine, sõjad jne. Aga ikka ei saa öelda täpselt, mis on kurjus ja lomulikult mis on headus. Me võime teha asi, mille peal me mõtleme, et see on hea, aga samal ajal me võime kahjustada teise inimene, ja ei ole oluline, kas see on füüsiline kahjustamine või emotsioonalne. Kui mõtlema, mis võiks juhtuda, kui ei olnud kurjust, võib teha loogiline järeldus, et ei olnud pole ka headus, ja siin juba palju küsimusi, et kui keegi tappas inimene, mis see on? See on normaalne või ebanormaalne? Aga mis siis on normaalsus või ebanormaalsus? See on mingi mõttes hedaus ja kurjus, aga kui seda ei ole, siis ei saa öelda niimoodi
Hajutatakse tõsine teema. Kõige sagedamini minnakse kontaki agressiivselt, näiteks küsimusega. Tegelikult peaks ennast avama. Esimene sügavuseaste teada-tuntud fraasid, teine aste faktid, kolmas aste arvamused, neljas aste tunded. Isikutaju, kohanemine, kaitsed 1. Isikutaju tagada orienteerumine maailmas. Me kohandame oma partneritele mingisugused omadused, mille kaudu me neilt esmast vastu võtame. Esiteks mõtleme, kes oleme meie, teiseks mõtleme, milline on teine, kolmadaks milline teine on enda arust, neljadaks mõtleme, mida teine arvab meist. Looduslik- ja tehisisukutaju. Loodusliku taju puhul on tegu vastatikuse tajuga. Prognoos teise inimese käitumisele on oluline. Olemuse ja nähtuse küsimus kas parter näitab meile oma olemust või pindmisi maske, kas see olukord võib muutuda. Mõõtmise küsimus mida me
Arutlus Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ? Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil. Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks . Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle eesmärk oli rajada Eestisse fosforiidikaevandusi ja saadused saata üle kogu NSV liidu, Eestile jättes...
"Ühelt poolt on õige väita, et reklaam on kunsti kõrgeim vorm, aga teiselt poolt on see õudseim nähtus üldse" Pe ter Lamborn Wibon Meie kaasaegses ja arenevas maailmas aina rohkem saab kuulsaks reklaam. Aga mida me mõtleme reklaami all? Kas see on tükike läikivat paberit ahvatlevate pakkumistega või kellegi originaalne võimalus saada rikaks? Nagu teatmik ütleb, reklaam (prants. reclame - lad. reclamo hõikuma) on teave, mida avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muu...
pidi sinna jõuda. Jah, meil on saatus - asjad, mis on ette määratud. Ent siiski on mõned valikud meie teha. Me saame valida, kas usume saatusesse või ei. Meie otsustada on see, kas me tõesti siiralt usume igasse valikusse, mille teeme ja süüdistame endid siis, kui miski ei õnnestu ning kiidame siis, kui kõik õnnestub või süüdistame saatust selles, et oleme laisad ja ei viitsi pingutada paremuse poole ning kui asjad meie kasuks töötavad, siis mõtleme, et nii peabki olema saatus ju. Aga selleks, et kõik toimiks, et me kuhugi jõuaks ja tunneks rõõmu enda üle, tunneks rõõmu enda saavutuste üle, peame me võtma vastutuse enda valikute eest. Vastutama enda ,,jah" ja ,,ei" üle, mille me vastuseks oleme öelnud. Sest meie teha on osta loteriipilet, saatuse teha on loosida meid võitjaks. Kuid meist ei saa kunagi võitjat, kui me ei osta seda piletit. Ja ka see on valik omaette
vaikselt aerosoolide, heitgaaside jmt. meelitame, ei karda me midagi. Kas pole mitte kerge öelda, et minu eluaja jooksul ei juhtu midagi hullu ning teised minusse ei puutu? Paljude jaoks kahjuks on. Tänapäeva maailma üheks väga problemaatiliseks valupunktiks on inimmõistus ja seda kogu oma unikaalsuses. Me keegi ei tea, milleks see võib ükskord muutuda. Usun, et paljud on oma elus kohanud inimesi, kelle kohta me lihtsalt mõtleme, et mis küll nende peas toimub? Kahjuks ei oska seda mitte keegi öelda ja kindlasti ka nemad mitte. Sellised inimesed on minu hinnangul aga väga ebastabiilsed ja kergesti mõjutatavad. Kahjuks kohtab selliseid "vaimseid erakuid" eriti rohkesti maakera ühes piirkonnas Aasias. Tihti peale kutsutakse sealt pärit kuritegelike vaadetega inimesi terroristideks. Jah, neil paljudel on samamoodi oma usk, perekond ja kena elu, kuigi võibolla mitte nii
Unustatud väärtused Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti väärtustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Teismeliste jaoks on tähtis välimine ilu, aga selle taga peitub tõelisus-sisemine ilu, mida ei hinnata enam. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku,sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie võimsa mälu põhifunktsioon on unustus. Ometi on teisigi võimalusi ning omakasu eesmärgil unustatakse inimlikud väärtused. Tagajärjeks on olukord, kus elu pole enam midagi väärt. Miks kipub tänane ühiskond unustama? Vaadates enda eakaaslasi, tuleb nutt kurku, sest paljud peavad Eesti Vabariiki isenesestmõistetavaks nähtuseks. Sama on ka tähtpäevade ja traditsioonidega. 24.veebruar on kooliskäivatele õpilastele lihtsalt üks puhkepäev .Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavad t...
Inimesed ei naudi haridust kui sellist, vaid armastavad maitsta oma töö vilju- neid, mis on saadud hariduse tulemusel. Pikkade kooliaastate jooksul omandatud teadmised ei huvita inimesi. Aastast-aastasse räägivad õpilased, et neid teadmisi ei lähe elus vaja. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Valitakse õppeaine, millesse süvenetakse sügavuti, sest see tuleb kasuks meelepärases töökohas. Meie pilgud on pööratud tulevikku- mõtleme vaid sellele, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja võiksime hakata palka teenima. Arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu. Haridus on olnud vahend rahvuse ehitamiseks, vahend ellujäämiseks vajalike oskuste omandamisel. Platon kirjeldas oma teoses "Riik" asju, mis on soovitavad vaid selle pärast, mida nad meile võimaldavad, nagu näiteks raha, mis ei oma mingit sisemist väärtust ja on vaid vahend eesmärkide saavutamiseks
Müüte polnud võimalik lugeda valeks ega tõeks, sest need viitasid kaugele minevikule.Müüdid võivadjõuda meieni kunsti ja kirjanduse kaudu, kuid tegelikult võivad olla nad ka suhtlussüsteem. Hilisemas tähenduses on müüt jutustus jumalatest ja inimkonna kangelaslikust algest. Kreeka jumalad näivad võimsad ja kaunid, kuid nad ei sündinud niimoodi. Müüte luuakse meie eest ja meie jaoks. Me tahame alateadlikult ennast näha üha tugevamana , ilusamana, ja paremana. Meie mõtleme taas välja uusi muinasjutte ja müüte, sest inimese kujutlusvõime otsib üleloomulikust maailmast seletusi igapäevasele elule. 3 2.ARHAILINE EEPOS Kangelaseeposte teke saab tavaliselt alguse tõestijuhtunud seigast, kuid lugu võib üsna lühikese aja jooksul muutuda tundmatuseni. Arhailine epos on luulevormis jutustus, mis põhineb müütidel, ning tegelasteks on kangelased. Eeposte keel on kunstlik. Eeposed
jaoks seda vaja pole. Sellisel juhul suudaksid inimesed saavutada õnne ja samas püsiks silme ees ka siht millegi poole, mis omakorda sunniks edasi pingutama ja seeläbi meie ühiskonda käigus hoidma. Ei tohi unustada, et ainult jõukus ei tee veel inimest õnnelikuks. Elus on palju muud peale raha. Võib öelda nii, et inimene on juba siia ilma tulles rikas kui ta sünnib perre, kus on olemas ema ja isa kes teda armastavad. Pahatihti ei hinda me seda mis meil juba olemas on vaid mõtleme liialt välisele särale. Me pole kindlasti esimesed. Juba 19. sajandi Pariisis hinnati eelkõige inimese jõukust, nii võib välja lugeda teosest ,,Isa Goriot". Võrreldes selle ajastuga tundub meie elu veel üsnagi mõistlik. Rikkusega kaasnevad kindlasti ka sõbrad, kuid kas saab kindel olla selliste inimeste siiruses? Tõenäoliselt mitte, sest üldjuhul kui kaob raha kaovad ka nemad. Võibolla just seepärast on levinud ütlus, et parimad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
