Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega ning veedavad aega koos perega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev ,,suu magusaks" teha, kindlasti on keegi ka õnnelik selle üle, kui hommikul avastab, et pani kella valeks ajaks tirisema ja seetõttu saab kauem magada. See tähendab, et igaüks näeb õnne erinevalt ning igale inimesele ei ole õnn sama tähendusega. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ning siis me mõtleme, et mida ma küll teinud olen, et õnn on mind maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kõrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks. Kuid nõnda ei tohks mõelda, sest maailmas läheb alati kellelgi halvemini kui sul ja sa peaksid tundma rõõmu kõigest, mis sul on, mitte sellest, mida sul pole. Ning peab meeles pidama, et õnn ei ole kahjuks püsiv nähtus
See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme Õpetuse alused Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine. Enda mõtlemise ja tundeelu arendamiseks on budismis palu meetodeid. Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaika. Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha
Inimene on saladus Maailmas elab juba üle 7 miljardi inimese, kes kõik üksteisest erinevad. Igaühel on oma iseloom, kõik me mõtleme erinevalt, kõigil meil on saladused. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud
Ohustatud looma- ja taimeliigid on kantud Punasesse Raamatusse. Ohustajaks on aga taas inimene ise. Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, kannataks automaatselt ka toiduahel. Kui mõnd liiki toiduahelas on ülekaalus, oleks loodus tasakaalust väljas ning tekiksid mitmed probleemid. Loodust tuleb kaitsta kasvõi sellepärast, et kõigil oleks parem elukeskkond. Kellele ei meeldiks elada puhtas keskkonnas ning kaunil kodumaal? Kuid kes peaks selle tagama kui mitte meie ise? Me mõtleme ainult sellele, kuidas meil oleks parasjagu hea elada. Igal aastal langetatakse tohutul hulgal puid ning müüakse välismaale, aga kes istutab neid juurde? Kui kõik vanad puud maha võtta, peab uued puud istutama, aga nende suureks kasvamine võtab ju pea terve inimpõlve. Inimesed võiksid mõista, et igaühest endast sõltub see, kui palju me loodust saastame. Kui aga iga inimene suudaks saastamist vältida, siis on see juba pool võitu ja saame säilitada planeeti
Eesti ja Euroopa ei ole sallivad rahvaste vastu, kes ei tundu neile õiged. Euroopal on omad väärtushinnangud, kuid me ei pea neist reeglitest kinni. Me ei ole sallivad inimeste vastu, kes ei ole meie moodi. Eurooplased ei taha vastu võtta rahvast, kes ei ole siin elanud ning ei tea siinseid kombeid ja traditsioone. Kuuludes liitu peame olema valmis aitama üksteist vajadusel. Tänapäevases kiires ühiskonnas aga unustame me mõelda teistele ning mõtleme vaid endale. Eestlased ja Eesti venelased ei ole üksteise vastu sallivad. Venelased Eestis on koondunud ühte maakonda.
Kodukirjand Kõnelus iseendaga On ju olemas mitmeid võimalusi, kuidas iseendaga kõneleda. Kõik me ju mõtleme igapäevaselt erinevatele probleemidele. Eriti värvikatel inimestel võib mõttemaailm kanduda vägagi suureks nii, et isegi ei suuda ära imestada, mida kõike meie aju on võimalik korda saatma. Minul on enda ja ka paljude mu tuttavate arust väga värvikas mõttemaailm. Ma võin tulla täiesti suvalisel ajal, täiesti suvalises kohas väga imelikkudele ideedele. Näiteks võin ma mõelda, et
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures...
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel. Nagu teame mõjub igasugune suhtlemine inimesele positiivselt, olenemata sellest kas seda tehakse arvuti abil või mitte. Kuid peab tõdema, et läbi interneti on seda siiski kõige lihtsam ning mugavam teha. Internet annab meile suhtlemiseks peaaegu piiramatud võimalused. Läheda...
Ehk siis see, kes me oleme, kuidas käitume, mida tunneme on tegelikult omandatud ja õpitud, mitte kaasasündinud. Oluline on teada, et need protsessid on töös kogu aeg ehk alateadvus omandab uut infot ja õpib pidevalt. See tähendab, et peale selle, et meie isiksus on mitteteadlikult pidevas muutumises on meil võimalik ka end ka täiesti teadlikult kujundada ja suunata. Ehk siis kõik see, mida mõtleme, kuidas tunneme ja käitume on muudetav ja kujundatav täiesti sihipäraselt. Kõik sõltub sellest, kuidas me enda alateadvuses olevaid ressursse kasutame. Kui inimene võtab vastu enese suhtes mingi otsuse, siis sel hetkel alustab ta uue käitumismudeli loomist ning info ja ressursside suunamist sellesse. Ta mõtleb läbi tegevused, mis on tulemuse saavutamiseks vajalikud ja hakkab vastavalt sellele ka tegutsema. Kuid kuna uus käitumine on teadlik ja pole salvestunud
Mina linnas Mõtleme, et mis see linn üldse on. Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad
· Kui inimene sureb, kaotab ta kõigepealt elu. Järgmisena lähevad illusioonid. · Kõikidest põgenemisviisidest on surm kõige tõhusam · Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? · Enamik inimesi sureb, olemata surmaks valmis -- just nagu nad on ka eland, olemata selleks valmis! · Eks me teame küll, et surm on olemas, ja mõtleme pea iga päev surmamõtteid, aga kui ootamatult sureb keegi meie jaoks eriline ja armas inimene, siis on tema surm raske, väga raske taluda. Mis siis, et iga päev sureb häid inimesi ja halbu inimesi ja igasuguseid meile tundmatuid inimesi. · Ma ei karda surra. Ma lihtsalt ei taha kohal olla, kui see minuga juhtub. · "Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas," ütles õpilane. "Kas tõesti?" ütles Meister. "Kas
Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased. Eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega. Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada. Aitäh, et vaatasite!
jaotamiseni jõudnud. Seega selle kohapealt ma nõustun täielikult autoriga, et tehnoloogi on tõesti nagu vili, mida tasub tarbida vaid siis kui see küps on, enne seda on see kibe ja võib tekitada erinevaid ebameeldivusi (tehnoloogiavidin pole piisavalt palju aega saanud, et see oleks saadud vabaneda kõigist vigadest ja täiustuda). See on just see, mida kõik tehnoloogiat tarbivat inimesed peaksid mõistma ja selle üle järele mõtleme enne kui nad järgekordse tehnikaime omale ostavad. Asjakohased on ka arengufaaside juures lühikesed näited e-raamatute abil, mis teeb teksti väheke piltlikumaks. Antud toodete edu põhineb kindlasti palju reklaamil, mis meile igapäevaselt vastu tuleb ja teatab kui kasulik, vapustav ja kasutussõbralik mõni toode, kuid see ei ole ainus põhjus. Autor küll mainis teiseks põhjuseks tuttavate saavitusi, kuid see ei ole antud
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võiv...
Mõtlemine Teada, mida me mõtleme, olla omaenda tähenduse isandad, on kindlaks aluseks suurele ja kaalukale mõtlemisele. Kõige kergemini õpivad selle selgeks need, kellel on ideid napilt; ja nad on palju õnnelikumad kui need, kes siplevad abitult kontseptsioonide rikkalikus mudas. Mõtlemine on mõtete omamine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ja ühtaegu eristab inimest loomast. A. Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone
Vastavalt sellele, millised stereotüüpe endast me kuulame või arvame et meist nii arvatakse, me korraldame ka oma elu. Ühelt poolt me võime järgida neid, et vastata inimeste ootustele, teiselt poolt võime ka käituda stereotüüpide vastu – kui peame stereotüüpe valedeks. Väljapoole suunatud stereotüübid palju ütlevad indiviidist ning kujundavad olukorda tema ümber. Palju ka meie elu mõjutavad nö varjatud stereotüübid, need mida me eeldame või mõtleme, et neid meist nii arvatakse. Indiviid käitub vastavalt nendele, kuigi ei tea tõtt. Mina pean oluliseks teada, et stereotüübid toovad endaga kaasa mitmeid ohtu. Esiteks, me kujundame oma elu vastavalt stereotüüpidele. Näiteks naine peaks tegema teatud tüüpi töid või teatud rahvuse esindaja peab käituma kindlal moel – see kõik paneb meid raamidesse ning võib piirata valikute tegemises. Teiseks, kui on olemas stereotüüp tihti ei hakata
suhhete ning pere ja sõpradega veedetud aja hulk." - See tõestab seda, et raha ei ole kõige olulisem, raha eest ei saa osta seda kvaliteetaega, mis pere või sõpradega seltsis veedad. * "Hea uudis on see, et pimedaks jäämine ei tee meid nii õnnetuks, kui me seda ette kujutame. Halb uudis on, et loteriivõit ei tee meid nii õnnelikuks, kui me loodame" - me loodame, et kui me võidame loretiiga raha, oleme me nüüd tükk aega õnnelikud, aga nii ei ole, see raha saab otsa ja siis mõtleme, et oleks võinud selle targemalt ära kasutada ja oleme õnnetud. Kui sa pimedaks jääd, siis alguses kindlasti on hirm mis nüüd edasi saab? kuidas? jne. Kuid sellegipoolest on meil alles see tore elu, mida saame täiel rinnal siiski nautida, kuigi jah tuleb õppida ja vaeva näha selleks, et hakkama saada, kuid juba aasta pärast me avastame ikka ja jälle uusi toredaid asju, mis meid õnnelikuks teevad.
Paremasse homsesse viivad meid... Homme on juba tulevik ja seda kujundab igaüks endale omamoodi. Mõni keskendub oma väljanägemisele, mõni sisemusele, aga homsest mõtleme me kõik, sina ka. Kes teab, mis kõik veel juhtuda võib? Kas tekib katastroof, saame teada parimatest uudistest või on lihtsalt üks tavaline päev? Kõik tahavad, et nende tulevik oleks hea ja õnnelik, paremuse poole liikumiseks teeme omad valikud. Kui ma tahan saada maailma rikkamaks inimeseks, sest ma arvan, et siis olen ma kõige õnnelikum, püstitan endale eesmärgid ja pürgiksin nende poole. See tundub muidugi väga
Pärnumaakuteharidus keskus Ehituspuusepp Gert Roosna Majavamm Referaat I.Kruusla Pärnu 2009 1 Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja
Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine Tarbimine on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine. Tihti kuuleme väljendit, et tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus. Iga aastaga on tarbimine suurenenud ja sellel lõppu ei paistagi tulema. Reklaami tõttu on inimesed hakanud soetama palju rohkem kaupa kui varasemalt. Tihti ei mõeldagi tagajärgedele, mis võib tulevikus meid viia suure probleemi lävele ja tekib küsimus, kas tõesti on kõike seda vaja. Reklaam on tänapäeva ühiskonna jaoks väga tavaline osa meie elus. Me kohtame seda ajalehtedes, kuulutuste tahvlil, televiisoris, raadios, Internetis. On teada, et enne millegi soetamist, siis on vaja eset näha ja olla tutvunud selle toote kvaliteediga, reklaam teeb sedavõrd me elu lihtsamaks. Tihti mõtleme, kui televiisorist tulevad meeldiva filmi vahele pikad reklaamid, et kui tüütud ja mõttetud need on, aga alateadlikult poodi minnes eelistame reklaamis nähtut või...
maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses; järele proovida erinevate rahvaste kombeid; kuulata, kuidas kell südaöötundi lööb; näha päikesetõusu nii linnas kui ka maal; taassünni kaudu muutuda; vaielda ja targutada; kirjutada kohmakaid värsse; joosta terve miil, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida "Hernanile"." Sellest tsitaadist saaks teha terve referaadi ja panna pealkirjaks noored ja liikumine. Kui kuuleme sõna liikumine mõtleme kohe jooksmise ja jõusaali peale kas pole? Kuid kas tõesti on liikumine ainult see või on ta midagi enamat? Kui rääkida füüsilisest liikumisest, siis leian, et on vale öelda "noored liiguvad liiga vähe" või "noorte elu on nüüd nutiseadmetes". Muidugi leidub ka neid, kes istuvad kogu oma vaba aja arvutis, kuid mina leian, et enamus Eesti noori on energilised, liikuvad inimesed, kes vahest küll liiguvad sihitult, kuid aeg-ajalt on ka "liikumis suuni" nii palju, et raske valida, kust
erimeelsusi ning kuidas vastata kriitikale. Selleks, et olla sobiv osa efektiivsest meeskonnast, tuleb arendada kuulamisoskust, konflikti lahendamisoskust ja probleemide lahendamisoskust. Konflikt ei ole halb või hea, see lihtsalt on. See on osa tööst. See, kuidas inimesed konfliktidega toime tulevad, saab olla hea või halb. Kas me näitame üles head tahet või vastupidi? Kas me väldime konflikte ja tähtsaid probleeme? Kas me mõtleme ainult sellele, mis on parim meile endile või mõtleme me kogu meeskonna heaolule? Tehnikaid konfliktide lahendamiseks -Ära eelda täiuslikkust – maksimeeri inimeste tugevused ning minimiseeri nende nõrkused ning ära viita nende ebatäiuslikkusele. Sa ei täida kunagi oma ootusi, kui eeldad täiuslikkust. -Vali oma võitlusi – mõned probleemid ei ole lihtsalt vaidlemist väärt. Kui sa vaidled iga väikse asja pärast, siis kogud sa agressori kuulsust. Ja kui tõeline probleem kerkib esile, siis ei võta keegi sind tõsiselt. Kõige
pühenduda. Tuleb tunnistada, et selline meditatsiooni abi arutlemine, järeldamine, keheldes kõiges, samas üritades leida omadusi, mis siiski oleksid kõigutamatud ja tõesed on päris raske ja keeruline. Vaja on väga head kontsentreerumise võimet, laia silmaringi ja kindlasti väga suurt tahtmist teada saada, soovi korrastada oma mõttemaailma. Arutluse kokkuvõttena võib öelda, et kõik eksisteerimine saab alguse meist endist. See, et me mõtleme, annab märku sellest, et me olme olemas. Olemas oleme just senikaua, kui me mõtleme. Mõtlemine asub kehas, kui me ei või kindlad olla, et ta ei suudaks ka ilma kehata eksisteerida. Samuti tajume me ümbritsevat maailma läbi oma intellekti ehk mõtlemise. Meenub rahvatarkus, mis võtab hästi arutletu kokku kõik on peas kinni!
kuuludud tõest. Toon paralleeli Jiddu Krishnamurti teose ,,Üks ja ainus vabadus" öeldu ,,Pole lootust leida tõde, toimides kellegi teise sõnade järgi, uskudes kellegi teise sõnu. Tõe ja vabaduse leiab üksnes enese tundmaõppimise kaudu..." Maria leidis aja möödudes tõe endast, mitte teiste arvamustest. On olemas ka tõdesid, mida on raske määratleda, kuna tegelikkusel ei paista alati tõepõhja all olevat. Vaid paikapidavaf asjaolud võivad olla varjatud. Selle tõttu mõtleme teadmatusest endale naiivsemaid või karmimaid tõdesid. Seda sellepärast, et teadmatuses on raske elada ning lihtsam on mingisugunegi variant välja mõelda. Charles Bovary uskus sinisilmselt oma naise armastusse, samal ajal kui Emma Bovary kurameeris ühe meesterahvaga, kes pakkus talle tähelepanu. Rodolphe puhul domineeris aga kättesaamis instinkt. Talle pakkus Emma huvi nii kaua, kuni ta taipas, et on naise endast sõltuvusse viinud.
Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja? Nimi ja klass Meie planeet Maa on suur. Siin elavad väga palju ning huvitavaid inimesi. Me kõik oleme unikaalsed ning väga erinevad. Meie välimus on omalaadne, käitume isemoodi ning mõtleme sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid
Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind. Kas märkame ka tahtevabaduse puudumist? Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma
Milliseid probleeme võib märgata eesti ühiskonnas Maiu Rosin Veel mõnikümmend aastat tagasi ei uskunud paljud inimesed, et pääseme võõrvõimudest ning omame oma riigipiire ja presidenti. Nüüdseks on meie kiirelt arenenud muutused riigis viinud selleni, et oleme jõudnud Euroopa Liitu ning isegi NATOsse. Igapäevaselt võime näha linnu, eesotsas Tallinnaga, mis aina suurenevad ning muutuvad võimasamaks. Poodides on saadaval inimesele kõik vajalik ja isegi rohkemgi. Kuid, miks valitseb Eesti kodanike seas juba mõnda aega üleüldine rahulolematus? Rahulolematus on tingitud lahendamata probleemidest, millele pole vastuseid veel leitud. Juba 90nendate algul tekkis Eesti riigis tugev demograafiline probleem. Seoses NSVLi võimu lõppemisega jäi meie riigis inimesi tunduvalt vähemaks, sest toimus suur väljaränne. Samuti on aastatega ...
Kui see tõuseb, siis vett kaob rohkem kui tuleb ning reageerib: stimuleerib janukeskust ja sünteesib antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on antiduereetilist hormooni, seda rohkem imatakse neerudes vett esmasuriinist tagasi, kui on vähem hormooni, siis uriin lahjem ja vesisem. Puhkeasend -Energiakulu: süda pumpab verd; me hingame; toitu liigutatakse sooltes; toitained imatakse soolest verre; neerudes tekib uriin; närvid viivad meeleelunditest saabuvaid signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb kulutada energiat; seeditud toidust pärit molekulidest sünteesitakse uusi molekule, et ehitada uusi rakke või parandada vigaseid. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad. Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul
Inimene ei saa elada ilma bakterite ja seenteta Bakterid on meie maailma kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid on võrreldes seentega natuke vähem. Seentega seostuvad tavaliselt esimesena söögiseened, mis on meile kasulikud, ning järgmisena hallitusseened, mis on vastupidiselt kahjulikud ning millest me igati lahti saada tahame. Nagu näha, isegi alateadvuses mõtleme me seentest pigem kui heateguritest. Seened on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime seeni leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. Inimene ei mõtlegi kapituleerida vähegi kahjulike seentearmee eest
Inimesed, keda on raske mõista Kõik persoonid on erinevad, meid kõigis leidub midagi huvitavat ja erilist, mida teisel ei ole. Me erineme üksteisest nii välimuselt, kui ka iseloomult ja käitumisviisilt. Kõik need kolm tegurit võivad saada saatuslikuks teise isiku mõistmisel. Kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Maailmas leidub väga palju atraktiivseid, huvitavaid inimesi, aga me ei pruugi neid kõiki mõista. See on suhteline, sest ma võin meeldida oma olemusega paljudele, aga see ei tähenda seda, et mul pole neid, kes mind ei mõista. Kui on mure, siis on kõige parem jagada seda oma lähedastega, et jõuda koos probleemi lahenduseni
Üks heategu päevas tagab hea une Mida tähendab heategu ja kuidas seda teha? Ma arvan, et igaüks meist on nende küsimuste peale mõelnud ja mõni on isegi mõne heateo korda saatnud. Minu jaoks tähendab sõna heategu olukorda, kus ma teen kellelegi head ja kus ma ei mõtle materiaalsetele väärtustele vaid mõtlen teiste heaolule. Heategu võib teha mitut moodi: abistades kedagi või midagi või materiaalselt toetades. Kuid kas üldse leidub sellist inimest , kes tegelebki ainult heategude tegemisega? Ma isiklikult arvan, et sellist inimest ei leidu maailmas, sest inimesed on liialt ükskõiksed ja omakasupüüdlikud teiste suhtes ja tahavad, et neil läheks ainult elus kõige paremini. Kuid sellise suhtumisega, kui me üksteist ei aita, ei jõua me elus kaugele. Peagi avastame, et me oleme enda ümbert kaotanud kõige kallimad inimesed- sõbrad, lähedased ja kõik seetõttu, et mõtleme ainult iseendale. Inimesed on liialt hoolima...
Need on need, mis panevad meid vastutama selle eest, mis elus korda saadame . Kui aga neid kõiki reegleid jälgida , võiksime ju elada õnnelikult . Enamik meist lõpetavad gümnaasiumi. Peale seda tahame edasi minna kõrgkooli või ülikooli ja siis teha suurt karjääri. Me tahame alustada iseseisvat elu , luua pere , tahame teha seda, mida õigeks peame . Tihti peale gümnaasiumi lõpetamist lahkume kodust, alustades iseseisvat elu . Ja sageli mõtleme , et just nüüd saame teha , mida tahame ja nüüd on elu poole kergem, kuid leian, et sellega eksitakse . Jah , kindlasti on meil suurem vabadus teha asju , mida soovime. Pole enam inimesi , kes langetaks meid piiridesse või mingi otsuse suhtes käe ette paneks . Suurem vabadus küll, kuid palju rohkem kohustusi ning ka suurem vastutus . Enam ei ole vanemad need , kes meie eest vastutaksid . Oleme nüüd täiskasvanud ja vastutame iseenda eest . Iga meie tegu ja sõna kannab vastutust
Alkoholi liigtarbimine on terav ühiskondlik probleem, sest see põhjustab viletsust ja kannatusi. Alkoholism lõhub perekondade õnne ja laste tulevikku. Vägijook muudab inimest. Esialgu petab joojat hea enesetunne ning vaba tunne. Hiljem on joomatõve küüsi jäänutel probleeme väga palju. Meie riik on väga alkoholilembeline ning alkoholi tarbivate inimeste hulk aina kasvab. Muidugi on see suurepärane uudis alkoholi tootvatele asutustele, kuid mõtleme siiski ühiskonna seisukohast. See on väga ohtlik tendents. Meedias ilmub pidevalt uusi alkoholireklaame, millest mõned räägivad isegi alkoholi positiivsest mõjust tervisele. Tegelikkuses on see täiesti väär arusaam, sest vägijook pärsib meie ajutegevust ja lagundab maksa. Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation) raporti järgi on alkohol põhiline terviserikete tekitaja. Selge see, et nii mehed kui
mitte ükski inime ei valeta? Ausalt õelda- mina ei kujuta. On jah küll nii, et karm tõde on parem kui suur vale, aga päris kõike ju ka ikka teada ei tahaks, või mis? Kui inimene midagi ei tea, ei saa see talle ka haiget teha. Seepärast võib tõest vaikimine olla mõnikord hea, näiteks, kui ema on küpsetanud midagi, mis sulle üldse ei maitse. See ei tähenda ju, et pead talle seda kohe otse välja ütlema, samas ei pea sa ka valetama. Vahest ütleme ,,jah" kuigi mõtleme ,,ei", ütleme ,,kõik on korras" kui tegelikult ei ole, teeskleme, et me naudime midagi- head filmi, vestlust, toitu, lihtsalt selleks, et vältida teiste inimese tunnete riivamist. Me tolereerime asju, mis meile ei meeldi, lihtsalt selleks, et vältida konflikte. Elu ei ole must-valge, ei ole olemas absoluutset tõde ega täieliku valet, nende vahele jääb lai spekter, ning kindlaks teha, mis on valetamine ja mis mitte, on keeruline. Tuleb
Klient tankis autot, tuli poodi nind maksis kütuse eest. Umbes 10 minuti pärast tuli ta poodi tagasi ning palus abi. Sel hetkel töötas 2 kassat, kolleeg teenindas kliente edasi. Panin jope selga ning läksin temaga kaasa. Klient ütles, et ta auto ei käivitu ja tal ei ole krokodille kaasas. Kuna oli tipptund, siis oli tankurite juures väga suured järjekorrad. Ütlesin kliendile, et lükkame auto parklasse ja mõtleme edasi, mida teha. Pakkusin välja esimese variandi, et klient ostab meie poest krokodillid ning ehk leiame kellegi, kelle aku abil auto käivitada. See variant kliendile ei sobinud, kuna tal ei olnud piisavalt raha kaasas. Seejärel pakkusin välja puksiiri, kuid sellest loobust klient samuti. Oli näha, et klient oli väga närvis ning nõutu, kuna tal oli kiire. Mõtlesime veidi ning seejärel läksin esimese noormehe juurde, kes tankis. Küsisin klient nr 2
Autor pingutas enda lennuki remontimisega, kuid ta teadis et keegi ootab teda. Temas oli juba väsimus ja nõrkus, kuid ta soovis siiski printsi lugusi kuulata tema planeedist. ▫Kas, kuidas ja mil määral seostub teos tänapäeva eluolu ja nähtustega? Töö näiteid. Mina tundsin, et tänapäeva seos oleks sellega, et kasvades me läheme kaasa ühiskonna normidega. Täiskasvanud inimene hindabki maja väärtust rahas, ehk mida suurem ja uhkem, siis ilmselt on ka kallis. Lapsena siiski me mõtleme, et meil on kõigest maja kus elada ning nimetame seda kodus olenemata selle suurusest või rahalisest väärtusest. ▫Kirjelda autori stiili, sõnavalikut, kujundikasutust. Raamat oli kergesti loetav. Oli lihtsate sõnadega, mis on ka lapse jaoks mõistetavad. Kogu raamat oli lihtsalt ja minimalistlikult kirjutatud. Midagi ei olnud üle paisutatud, ega liialdaselt kirjeldatud. ▫Kirjuta teosest välja sulle tundmatud sõnad/väljendid ja leia nende tähendus. Tundmatud sõnad puudusid.
Esmamulje tekib 4 sekundi jooksul, muuta on seda väga keeruline, mõnikord ka võimatu. Visuaalne esmamulje moodustub: Näoilme Kehakeel Riietus Hoolitsetus Positiivsus Kehakeele sõnad Silmside Kehahoid Zestid Miimika Hääle valitsemine Riietus, soeng, ehted Distantstsoonid Silmside On vajalik veenvaks esinemiseks. Kui on silmsidega raskusi, siis harjuta peegli ees endale silma vaatamist. Sirge kehahoiak Me näitame oma kehahoiakuga, mida mõtleme ja tunneme, see peegeldab meie vaimset hoiakut. Kuid me võime oma kehahoiakut parandades parandada oma vaimset hoiakut. Käed Kui ollakse ebakindel, siis käed alustavad oma elu, st närveerides me ei märka, mida teevad meie käed. Väldi käte rinnale risti asetamist. Õpi rahuloluga seotud käeliigutusi üle kandma pingeolukorda. Õpi tundma oma zeste ja harjuta nende tegemist peelgi ees. Arukas käeliigutus õigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Zestide pimesi
tootmises, transpordis, ladustamises, info edastamisises, jäätmekäitluses kasutada loodussäästvaid lahendusi. Oluline on eelpool nimetatud lülide oskus kasutada taastuvaid varasid, võtta kasutusele uusi mootorikütuseid nt biokütus, päikeseenergia, info edastamisel interneti põhiste telekommunikatsioone nt maili teel digitaalselt allkirjastatud dokumendid, „ Pilve“-tehnoloogial põhinev tarkvara, pakendid muuta elutegevuses kasutatavaks energiaks. Kui me mõtleme roheliselt ja viime rohelised ideed logistika ahela erinevatesse lülidesse, siis sellega me tagame tulevikus võimaluse muutuda järjest vähem sõltuvaks taastumatust energiast. Sõltumatus taastumatust energiast suurendab omakorda meie konkurentsivõimet ja tagab energia varud. Selline lähenemine logistikas toob ettevõttele kaasa suuremad tulud ning kasulikkuse meie elukeskkonnale.
polnud?! Aga võib-olla ei surnud ta kõige kiuste... Tekib küsimus, kas me ise saame midagi teha, et selline vägivallatsemine ja üksteise maha tallamine lõppeks. Kas tõesti on kõik juba nii kaugele arenenud, et võime nende probleemide keskel olevatele inimestele kergelt naeratada, hinges kibedus, ning öelda, et kahjuks tuleb olukorraga leppida ja edasi minna? Kas üldse on võimalik edasi minna? Mina olen veendunud, et kõik ei ole kadunud seni, kuni mõtleme igaüks oma peaga ega allu provokatsioonidele. Ilmselgelt oli see film äärmiselt sügava sisuga. Loodan , et kogu selle loo sõnum koputas paljude noorte südamele. Siinkohal on väga täpne meelde tuletada Hiina vanasõna ,, Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!".
keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada. Üks asi, mida võiks inimene teada füüsikast, on gravitatsioon. Me puutume sellega iga päev kokku, kuid me mõtleme sellele väga harva. Gravitatsioon on jõud, mis hoiab näiteks kehi maa küljes kinni. Kui see puuduks, siis me kõik hõljuksime maailmaruumis ringi ning üsna tõenäoliselt me ei saaks ka elada (juhul kui pole midagi tarka välja mõeldud selle jaoks). Samas me näeme igapäevaselt, et lennukid ja ka helikopterid lendavad Maal õhus ringi siin nagu gravitatsioon ei kehtikski. Või siis näiteks laev püsib vee peal ei vaju põhja.
päevas internetis istuda on normaalne". Aga peale internetis istumise peab 15-aastane ka koolis käima. Nii väitiski ta, et öösel magab ta keskmiselt neli tundi, koolis on internetis olemiseks abiks telefon, kodus aga tavaline arvuti. See viieteistaastane poiss aga unustas rääkida, et ta kannab prille, mille klaasi tugevuseks on pluss viis, ja et tema rüht sarnaneb kaameli omale. Kui palju me mõtleme arvutis istudes oma tervisele? Ma arvan, et mitte eriti palju. Paljud meist võtavad õhtuti chipsikausi kõrvale ja surfavad edasi. Ma loodan aga, et paljud noored, kes praegu nii teevad, hakkavad lähi aja jooksul mõtlema oma tervisele ja vaimsele ,,minale". Arvutis istumise asemel on palju toredam sõpradega koos aega veeta või tegeleda millegagi, mis on südamelähedane. Kuna Eesti noorte seas on facebook ülipopulaarne meelelahutuskoht, julgen arvata, et
Nord Streami gaasijuhe Arvamustöö Nord Streami gaasijuhe on pakkunud kõvasti kõneainet nii Eestis, kui mujal Euroopas. Tihti ma näen Nord Streami nime nii uudistes, kui ajalehtede pealkirjades ja olen mõtelnud, miks sellest küll nii palju räägitakse. Nüüd ma siis lõpuks taipasin, et see gaasijuhe hakkab kõvasti mõjutame Euroopa tulevikku, kuhu kuulun ka mina ise. Gaasijuhe tuleb, see on nüüd üsna kindel, kuna Soome ja teised riigid on andnud oma heakskiidu. See saab olema umbes 1200 km pikkune, kahest paralleelsest torust koosnev ning arvatakse et isegi 7,377 miljardit maksma minev enneolematu gaasijuhe. See suursugune gaasijuhe peaks hakkama transportima võimsusega üle 55 kuupmeetri gaasi aastas Venemaalt Saksamaale. Edasi Saksamaalt Prantsusmaale, Belgiasse ja Hollandi ning sealt veel Suurbritanniasse. Mis on siis minu arvamus selle koha pealt ? Minul, kui ...
Nimelt jäävad joobes inimesel ära sügavale unele eelnevad esimesed unefaasid. Samuti väheneb REM-une aeg. REM-une faasi ajal toimub aga õpitu kinnistumine, mõtete ja mälestuste korrastamine, inimene tunneb end ärgates värske ja puhanuna. 5. Kas alkohol rahustab ja leevendab pingeid või tekitab hoopis ärevust ja depressiooni? Selgita! Alkohol on depressant, rikkudes ajukeemia tasakaalu ja mõjutades seeläbi seda, mida me mõtleme, tunneme või mida teeme. Kui esimene klaas mõjub lõdvestavalt ja mured tunduvad väiksemad, siis pikaajaliselt ärevus ja stress hoopis kasvavad. Kas alkoholi võib soovitada stressi leevendamiseks? Miks? Vt eelmine vastus. 6. Kas alkoholi tarvitamisega saab ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi? Mina sellesse ei usu. Põhjenda oma vastust: On uuringuid, mis näitavad, et väikeses koguses alkoholi võib tõepoolest vähendada nende haiguste riski
aastat tagasi) Madisepäeva lahingus, kui tema vastaseks oli Riia piiskop Alberti väed. Legendi järgi on Lembitu pea kroonika kohaselt trofeena kaasa võetud ja võib olla on kuskil Poola muuseumis unustatuna säilinud. Pealuud otsivad nii Eesti, kui ka Poola Ülikoolid, kuid ei ole seda veel leitud. Loodetakse teada saada midagi huvitavat Eesti ja Poola ühisest ajaloost, kui pealuud juhuslikult ei leita. Lembitust on kirjutatud mitmeid raamatuid, luuleid, näitemänge ja ooperit. "Kui mõtleme Eesti rahwa wõitlustele muistseil aegadel, kerkib kujutlusse esimese wabaduswõitluse üldjuhi Lembitu jõuline kuju. Me kui näeksime teda koondamas ja juhtimas Eesti malewat, me kui tajuksime tema kaugelenägelikku pilku. Lembitu suutis ühendada kõik Eesti rahwa osad ühiseks rindeks. Lembitu langenud Paata lahingus, algasid meie rahwa ajaloo murelikumad leheküljed. Aga Lembitu maim elas ja mõitis rahwale tagasi hallis minewikus kaotatud mabaduse." (Moora, 1938, 6)
haigusega pidevalt võitlema (krooniline). Anoreksia ravi on kompleksne. Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis haiguse põhjustas. Ravi eesmärkideks on alatoitumisest ülesaamine, söömiskäitumise normaliseerimine ja inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks. Ravi õnnestumise oluliseks eelduseks on patsiendi ja arsti vaheline usaldus. 10 Sissejuhatus Loomulik on, et kõik me mõtleme toidust. Sellest mida süüa ning sellest, kust ja mis hinnaga seda midagi saada on. Mõtleme ka toidu tervislikkusest, sest tänase päeva infotulvas neist mõtetest hoiduda on pea võimatu. Ülekaalulisuse kahjulikkusest võib kuulda raadiost ja lugeda lehest ning kui otsustada televiisoris pakutavate reklaamide alusel, on saledat keha vaja mitte ainult terve olemiseks, vaid ka üleüldse millegi saavutamiseks. Toidust mõtlemine on normaalne
sügavuti. Kuna laste mõistused on arengujärgus, mitte lõplikud produktid, vaid veel kergesti mõjutatavad ja vormitavad. Siis on jõutud järelduseni, et kui võrrelda eelnevate generatsioonide lapsi, siis praeguste laste ajud on hoopis erinevate ühendusteedega. See tähendab, et tulevane generatsioon mõtleb, reageerib ning loob erinevaid seoseid hoopis muud moodi kui praegused seda teevad. Tehnoloogia, mis on meile saadaval, määrab, kuidas me mõtleme. Nagu näiteks, kui inimesed lugesid pidevalt raamatuid, siis see aitas kaasa meie tähelepanelikkusele, loovusele ja fantaasiale. Nüüdne internetiajastu aga pooldab info kiiret ja efektiivset tarbimist. See kas tehnoloogia aitab kaasa või kahjustab meie laste mõtlemist, sõltub kasutatavast tehnoloogiast - kuidas seda kasutatakse ning kui tihti (Ibid). 3. Mõju tähelepanuvõimele Tähelepanuvõime on värav võimele iseseisvalt mõelda. Laste võime keskenduda
snitti võtta. Ehk Moskva võis olla küll kohaks, kus kõiki käske jagati ja kogu valitsemine toimus, salamisi taheti aga alati olla vabalt nagu eestlased. Laulsime ju ikka J.Leesment'i sõnade järgi: ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi." Alati ei ole lihtne jääda iseendaks. Eriti siis kui oled teinud vigu ja teiste otsused on olnud targemad. Vaatame teiste eludele ja mõtleme, miks neil on kõik hästi ja miks nemad on õnnelikumad kui meie. Sellegipoolest ei tasuks välise ilu järgi veel otsuseid teha ja teiste õnnevalemit enese peal katsetada. Kas üldse see, mis teised teeb õnnelikuks, teeks ka meid? Iga inimese ettekujutus õnnest on ainulaadne. Näiteks üksik rändur Toomas August Gailiti romaanis ,,Nipernaadi", kes kaob suvel unistustesse ja naaseb talvel kohustustesse. Mina ei oleks sellise eluga õnnelik, aga temale oli see ehk isegi ainuõige
Lp. õp ja kallid klassik Täna teen teile ettepaneku arutada teemal mis on vabadus, täpsemalt hinge vabadus. Esmalt peaksime vastama küsimusele : Kuidas me mõistame sõna vabadust? See sõna on meile kõigile hästi tuntud ,kuid kui me palume kedagi seda mõistet lahti mõtestata ,siis tavaliselt on inimesel raske seda sõna defineerida. Palju kergem on tal seletada , mis ei ole vabadus? Kõige lähedasemad mõtted sellele on vabaduse kaotus : nt vanglakaristusega. Kuid kui me mõtleme ,siis ka seaduskuulelik inimene on piiratud nii ajas kui ka keskkonnas. Inimesel pole olnud ju valikut sündida kas Eestis või Ameerikas, vaeses või rikkas perekonnas, heleda või mustanahalisena. Kuid sellegi poolest on inimene võimeline tundma vabadust, sõltumata oludest tema ümber. Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges. Sellega kuidas inimene aktsepteerib ümbritsevat maailma ja seda mõistab. See aga sõltub sellest ,millistest tunnetest on tulvil inimese
Te pidasite meile kirglikke kõnesid teemal, et miks liituda sõjaväega sõja alguses. Te kasutasite aatelisi ja patriootilisi ilukõnesid, et edasi anda rahvuslikku lojaalsust ja hiilgust. Te kutsusite meid Raudseks Noorsooks, vihjates et me oleme rasked, tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole ju sõjas käinud. Te ei tea, mis tunne on karta iga hetk kuuli saada. Me vaatame oma elu hoopis teise pilguga, me mõtleme asjade üle teistmoodi ja ainus soov, mis meil on, et me saaks siit jubedast kohast minema. Me oleme noored, meil on ees terve elu, mis peaks olema täis rõõmu ja helgust, kuid sõda on meid muutnud. Tänu Teile oleme meie muutunud ja me ei oska enam tulevikku oodata. Ma kirjutan Teile seda kirja, et teatada Teile, et te eksisite, kui Te meid lahinguväljale innustasite minema. Me olime siis alles poisikesed ja Teie panite meid uskuma, et me oleme mehed. Te andsite meile valelootusi
· J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog · Sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis · Nagu tema vend Davis Rich Dewey, asus John õppima Vermonti ülikooli · Oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis · Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli, mis sai tuntuks kaugemalgi ja mida hakati ka kutsumaDewey kooliks. · Dewey oli esimene õpetajate ametiühingu ja Ameerika ülikooliprofessorite ühingu kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi · Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. · Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
