Siin tulebki ette olukord, kus haritud inimene võib mõjuda naeruväärsena inimestele, kes mõtlevad abstraktselt. Harimatud näevad mõrtsukas vaid kuritegu ning ei midagi muud. Abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes ei suuda oma peas leida piisavalt seoseid ning näha kaugemale enda ees olevast. Haritud inimesele tundub abstraktne mõtlemine madal ning ta üritab varjata isegi kui ta pähe tekivad abstraktsed mõtted. Arvan, et kõik me mõtleme aeg ajalt abstraktselt. Meil pole pääsu selle eest. Kuid haritud inimene varjab seda kiivalt, et mitte end naeruvääristada.
• 3)Inimesed kasutavad suheldes ja arutledes sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. • 4) Inimesed suhtuvad ebakriitiliselt neile meeldivatesse Teosed • Kirjutas üle 30 filosoofilise töö • Palju raamatuid ja esseesid õigusteaduse, ajaloo jm teemade kohta • Nendest populaarseimad: • „Esseed“(1597–1625) • "The Advancement of Learning" (1605) Tsitaadid • „Pole olemas täiuslikku ilu ühegi veidruse või veata.“ • „Me mõtleme oma loomuse kohaselt. Räägime vastavalt reeglitele, tegutseme tavade järgi“ • „Aastatelt noore mehe eluiga võib osutada üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.“ • „Lugemine teeb inimese täisväärtuslikks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutane täpseks.“ Tänan kuulamast!
Hea toidab head, kuri kasvatab kurja Me elame maailmas, kus kõik on väga enesekesksed. Tihti mõtleme ainult enda peale. Kuidas küll saaks tööl palka juurde? Miks küll mu sõbranna mind täna jälle peole ei kutsunud? Me võib- olla ei teadvustagi endale, kui me midagi valesti teeme, et kogu meie elu mõjutab see, mis me minevikus teinud oleme. Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed,
Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt kevadel avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Velliste 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. · 1988. aastal toimus laulva revolutsiooniga seotud mitmeid poliitilisi sündmusi: · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal · nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele · arutati rahvuskultuuri olukorda · ava...
Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine. Seega ei ole võimalik väita, et antud persoon midagi ei tea. Samas võrdeliselt teadmiste suurenemisega suureneb ka mitte teadmine. Paradoks? Et asja oleks teil lihtsam ette kujutada, mõtleme, et teadmine on üks planeet meie päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda planeet(teadmine), seda rohkem puutub ta kokku muu ümbritsevaga(teadmatus). Siit me saamegi järeldada, et mida rohkem me teame, seda vähem me teame. Sellest saame me jällegi järeldada, et see kes teab vähem, teab rohkem. Ja neid järeldusi oleks võimalik lõputult siia tuua, aga see
Kahetsus on kõige kasutum asi Kahetsus tekib, kui inimene teeb midagi valesti, jätab midagi head tegemata või ei suju kõik plaani päraselt. See tunne ei too meile midagi head, sest mis möödas, see möödas. Seetõttu võib kahetsust pidada kõige kasutumaks asjaks maailmas. Miks tekib inimesel kahetsus? Me kipume tagantjärele targad olema ja mõtleme, miks ei võinud me asju teha teisiti siis oleks ju kõik palju paremini läinud. Kahetsus võib tekkida igast pisiasjast, näiteks kahetsen ma endiselt ühte teatud hetke lapsena, kui ma onuga oma komme ei jaganud. Sellised asjad võivad eluks ajaks vaevama jääda, aeg-ajalt taas meelde tulles. Kõige enam kahetseme me loomulikult tõsisemaid asju kellelegi halvasti tegemist või heade asjade tegemata jätmist, mis võis tuua kaasa toreda sõpruse lagunemise. Samuti võime
Milleks on vaja eesti keelt kaitsta? Eesti keel on meie sünnipärane emakeel, milles iga päev mõtleme ja teistega suhtleme. See on osa meie idenditeedist ja olemusest. Loomulikult tuleb tükikest endast kaitsta. Me peame eesti keele eest hoolitsema sellepärast, et meil on võimalus seda just siin ja praegu teha. Kujutledes ennast 12. sajandi Eestimaale, ei ole mul eriti palju võimalusi eesti keele kaitsmiseks. Tõenäoliselt ma isegi ei teadvustaks endale, et seda on vaja teha. Ma ei oskaks lugeda ega kirjutada, vaid laseksin keelel omasoodu areneda
Raha kui elu alus Tihti mõtleme, et mis oleks siis, kui oleksime rikkad, mida kõike uhket ja kallist me ostaks selle eest, kuhu suurepäraselt ära planeeritud reisile me sõidaks jne. Samal ajal me ei väärtusta neid asju, mis on tegelikult eluks olulised ning vajalikud. Iga inimese jaoks on õnne mõiste individuaalne. Ühe inimese jaoks on raha kõik. Tema õnn peitubki materiaalsetest väärtustes, uhketes autodes, suurtes majades, ilusates riietes. Samas peab ta ka väga kaval olema
Milline on Eesti tulevik? Kõik meist teab, et meie loodus on väga reostatud. Aga me täpselt ei tea miks? Mis või kes on meie reostaja? Sellele küsimusele me võime vastada nii, et kõik me oleme reostajad. Seda ei saa vältida. Iga päev me reostame meie loodust. Me ehitame tehaseid, see on väga ohtlik mõjur, mis võib reostada loodust. Ei ole kõik tehased on kahjulikud, aga enamik neist on. Me viskame prügi maale, kui kõrval on prügiurn. Me kasutame palju aerosoole. Me ei mõtleme mida me teeme. Kui iga inimene hakkab mõtlema enne, kui ta viskab prügi või kasutab aerosooli ja ta saab ületada oma paha soovidega, siis maailm teeks natuke puhtaks. See on meie tulevik. Me peame tegema ainult head asjad, kui me tahame et meie lapsed elaksid puhas riigis. Kui võrdlema Eesti teiste maadega, siis saab näha, et Eesti osa kliimamuutuses on nii väike suurte riikidega võrreldes. Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. Kuigi 1990.
Mind rõõmustab olla vaba Kõik asjad ei lähe meie elus niikuinii täpselt meie tahtmist mööda. Seega saame juba sellega leppides vabaneda suurest hulgast pingetest. Kui tihti me mõtleme selle üle, kas meie plaanid ikka täituvad ja unistused saavad tegelikkuseks? Tõde on aga see, et mõned neist täituvad ja mõned mitte. Ning meil puudub tegelikult kontroll selle üle, mis täitub ja mis mitte. Probleemid meie elus saavad alguse soovist kõike kontrollida. Olgu selleks suhted, kaal või rahamured - me püüame neid kõiki hallata meie jaoks soovitud viisil. Kuid kas inimmõistus on ikka piisavalt võimas, et panna keegi meid armastama? Ma kahtlen selles
Sisemuses me ju tegelikult ei pea sallima näiteks teatud inimest, või meile ei meeldi näiteks teatud inimese kombed ja lihtsalt selle pärast me ei salli teda, me ei ole harjunud sellise käitumisviisiga. Kuid kõike ei pea ju ütlema välja? Siin kohal tuleb jutt juba viisakusest. Kõikidel asjadel on omad piirid ning iga inimene peaks enda jaoks kehtestama need. Seda ei saa nimetada otsekohesuseks, et me ütleme kohe kõik välja mida mõtleme. Me ei saagi ju igale ühele meeldida. Inimestele ei tohiks sundida peale oma seisukohti, kuid samas ei tohi ka enda arvamusest sellepärast loobuda. Minu arvates väga heaks näiteks on see, kuidas sallivus esineb rikaste ja vaeste vahel. Paljud rikkad alavääristavad neid, kellel ei ole elus kõige paremini läinud ning on seega ka materiaalselt raskemas olukorras. Minu seisukohalt on see väga vale, kõigil ei lähe nii hästi, kui teistel, sellepärast
Rene Descates Meditatsioonid filosoofiast Katkendi kokkuvõte Koostas: Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta ürita...
2011 Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Seoses maailmamajanduse kriisiga on ka Eesti majandus kriisis. Paljud firmad ja inimesed on selle tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Kuidas sellest kriisist paremini välja tulla? Sellisel ajal on paras mõelda mis on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Kindlasti meeldib meile enamikule see, kui hinnad langevad. Oleme valmis ostma ka asju, mida me kohe ei vajagi. Aga peagi mõtleme, et äkki homme saab veel odavamalt ja me ei ostagi enam,jääme ootama uusi hinna langusi. Inimesed hoiavad pigem raha sukasääres, kus selle väärtus tõuseb, kui kulutavad. Väga hästi kirjutab sellel teemal Ruta Eieri oma artiklis “Deflatsioon silmapiiril” ( Eesti Päevaleht 18.02.2009). Ka tema leiab, et hindade alanemine toob pikas perspektiivis rohkem kahju kui kasu- tarbimine pigem väheneb ja see ei soodusta uusi investeeringuid tegema, majandus langeb. Ettevõtjate
Õigus arutlustes ja otsustamises osaleda ei tähenda aga seda, et igaüks , olenemata asjatundlikkusest, teeb suu lahti. Õigus osaleda arutlustes ja otsustamises tähendab ühtlasi kohustust vastutada nende otsuste eest, mida tehakse ja nende tulemuste ning tagajärgede eest, mis võivad kaasneda, kui neid otsuseid rakendama asutakse. Näiteks 2009. aastal toimus üleeestiline mõttetalgute päev, kus tavalised inimesed said välja käia oma ideid ja mõtteid. Kui me nüüd mõtleme selle peale, kuidas meil Eestis käib seaduste tegemine ja kuidas "kõik täiskasvanud" selles sugugi mitte võrdselt osalevad, siis oleme eriti kaugel sellisest demokraatiast. Mitte ainult Eesti, kuid ka paljud muud riigid. Demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku seni leiutatud.
võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui aga kõik on ära seletatud ja ma näen seda inimest reaalselt enda ees, siis see tähendab ka seda, et ta on tõeline. Üldiselt on autor üritanud tõestada erinevaid argumente ja probleeme. Mõned näited, nagu see, et keha eksisteerib. Autor mainis, et keha eksisteerib tõenäoliselt. Kui aga keha ei eksisteeriks, siis kuidas väliste meelte otsused saavad olla üleüldse ekslikud. Kui me mõtleme ja oleme, siis järelikult on ka meie keha olemas ning tänu keha eksisteerimisele saame me ka mõelda ja langetada otsuseid. Olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata. Kuna autor seda väidet ei põhjendanud täpsemalt, siis võin julgelt öelda, et ilma kehata inimene eksisteerida ei saa. Võib-olla teised kehad, milleta me saame hakkama, aga kindlasti mitte enda omata. Kui pole keha, pole ka mõistust.
inimeses piisavalt sügavaid muljeid. Kui inimene suudab aga oma vaimu tegevusest eristada selgeid ning kestvaid asju siis ta hakkab neid ka ise tajuma ning seega ka omama. 11.) Seisukoha, et hing mõtleb alati kummutab see, et inimene on oma mõtlemisest alati teadlik. See, et hing mõtleb alati vajab tõestust. Kui inimene aga magab ei ole ta võimeline andma aru oma mõtetest isegi siis kui ta keset neid ,,mõtteid" üles aetakse. Kogemused näitavad meile, et mõnikord me mõtleme ja teeme õige järelduse. Meis on midagi, millel on mõtlemisvõime. Kuid selles, kas me pidevalt mõtleme ei saa meil olla suuremat kindlust kui kogemus meile annab. Ei saa väita, et inimesel pole hinge kuna magamise ajal ta pole sellest teadlik, küll aga saab väita, et mitte ühelgi ajal ei magades ega ärkvel olles ei ole inimesel võimalik mõelda nii, et ta sellest mõtlemisest ise teadlik ei oleks. Meie mõtete puhul on paratamatu, et me oleksime sellest teadlikud. 12
osutunud piisavaks. Üheks lahenduseks on peetud aktsiisi tõstmist, mis kahjuks ei ole sobivaks alternatiiviks - kui müügiletil olevad tooted tunduvad kallid, hakkab jõulisemalt vohama salakaubitsemine, mis toob aga järgnevaid probleeme. Luua tuleks organistatsioone, kes tõsiselt võtavad ette päevakorral oleva probleemi ning leiaks uusi lahendusi, mis suure tõenäosusega rakenduksid ja sihtgrupile edasi kanduksid. Kui teeme õiged valikud, mõtleme enne tegudele asumist, siis hoiame ära ka elanikkonna hävimise alkoholi läbi. Keegi ei saa sundida tegema meid seda, millega me nõus ei ole, alati on võimalus öelda ei. Seda ka iseendale, koguda tugevust ja vastu hakata ise enda himudele. Oma vigade tunnistamine on juba pool võitu ning toob võidu ka alkoholismi üle.
Miks on vaja kaitsta loodust? Arutledes teemal, miks on vaja kaitsta loodust, tuleb esimesena meelde reostatud vesi, saastatud puhkepiirkond ja prügihunnikud. Kui tahame minna loodusesse, siis mõtleme sellega puhast ja puutumata loodust. Kuid mõni seltskond läheb loodusesse piknikule ja jätab pärast lahkumist maha prügihunniku. Kui me looduse reostamist jätkame, siis on meie laste elukeskkond veidi vaesem, täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Puutumata loodus ei tähenda ainult prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast õhku ja vett
Väärtushinnangud Tuntud saksa filosoof, Arthur Schopenhauer, on lausunud järgmise tarkusetera: ,,Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole." Need on väga õiged sõnad, kuna see ongi inimeste mõttemaailma üks suurimaid probleeme. Ei mõelda mitte sellele, mis on, vaid sellele, mis võiks olla. Väga tihti on inimeste väärtushinnangud paigast ära. Muudkui unistatakse ja räägitakse sellest, mida oleks vaja, kus tahaks olla või kelleks tahaks saada. Kuna mõtted on koondunud vaid tulevikule, siis unustatakse see, mis on kõige tähtsam
2. Mis või kes on kivistised ehk fossiilid? Kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 3. Mis tõendab, et kõik inimesed kuuluvad ühte liiki? (Vähemalt 3 põhjendust!) Me käime kahel jalal, suur ajumaht, meil on samad esivanemad. Mõtleme nii abstraktselt kui ka konkreetselt. 4. Joonisel on kujutatud ühte evolutsiooni tõendit. Millega on tegu? Nimeta veel 4 evolutsiooni tõendit. Jäsemete sarnase ehitusega. Rudimendid, ehk tarbetud kehaosad (nt õndraluu, ussripik, kolmas silmalaug), Lootelise arengu sarnasus on samuti tõend. Organismide pärilikkusaine ja valkude sarnasus, veel kivistised, liikide sarnande DNA ja kehavalgud. 5. Miks on inimesel kõrvaliigutaja lihased? Millisel loomal neid väga vaja läheb
Vägivallal on väga suur koht tänapäeva elus, sest seda näeme me iga päev, see on kahjuks paratamatus. Mis on vägivald ja miks see üldse olemas on? Sellele on väga palju põhjuseid. Kõige suuremaks probleemide tekitajaks on raha puudus. Just sellepärast kuuleme me iga päev, kuidas murtakse sisse elamutesse, poodidesse, pankadesse ning toimuvad väga suured tänavavargused. Kui me sellistest inimestest kuuleme, siis mõtleme kohe neist halvasti ja nimetame neid eluheidikuteks. Kuid selle probleemi on tekitanud riik ise. Riik ei võimalda inimestele anda toetust, et elada ära nii, et ei peaks mõtlema, kust saada toitu ja peavarju. Või kui mingil määral võimaldab, siis kindlasti väikse summaga, millega pole võimalik isegi pool maksudest ära maksta. Kahjuks just sellepärast elamegi selles ühiskonnas ilma kindla turvatundeta, sest kunagi ei tea, millal üks või teine
võimalik. Ta ei mõistnud oma tegude tagajärgi enne, kui nägi kui jubedaks oli pilt muutnud, kuid ei suutnud lõpetada. Ta peitis pildi ning põgenes iseenda hinge eest. Ka tänapäeval on inimesi, kes kasutavad ära oma kaaslasi või kas või loodustki, et endal oleks parem ja muretum elu. Kui inimene sisendab endale, et ta ei olegi nii halb, kui tegelikult on, siis tekib sama sündroom mis oli Dorianiga. Või kasutades ära maad, kus me elame isiklike hüvede rahuldamiseks, mõtleme ainult iseendale ja ei vaeva ennast murega, mis võib juhtuda tulevikus, kui maa on rikutud. 4. Kuidas tõlgendada romaani pealkirja? Romaani pealkirjaks on ,,Dorian Gray protree" ja romaan pöörlebki ümber Dorian Gray ja temast joonistatud portree. See maal oli oluline, kuna see vananes ja Dorian püsis ise noorena. Portree paljastas noormehe hinge süngemad jooned ja muutis silmale nähtavaks tema sooritatud patud.
MIS MÕTTES ON INIMENE VABA Tõeliselt vabad oleme vaid siis, kui tunneme oma jõudu ning julgeme olla need, kes me tõeliselt oleme. Meis kõigis on jõud olla vaba, kuid sageli anname oma jõu ja vabaduse ära, tegutsedes alateadlikult iseenda vastu. Näiteks, kui me mõtleme, et teatud inimene vihastas meid välja, siis oleme juba ära andnud vabaduse otsustada, kas olla selle inimese peale pahane või mitte. Me nagu kinnitaksime selle väitega, et oleme võimetud ise otsustama, millal me vihastume ja millal mitte. Aga me võime endale selle käitumismustri teadvustada, sellest vabaneda ning mõista, et antud olukorras oleks õigem hoopis tunnistada, mis meid tegelikult vihastas.
On valus kuulata, kui palju on maailmas seksuaalset ahistamist ja, kui seda pooldavad veel kuulsad poliitikud, kellel on maailmas väga palju võimu. Kas me saame sallida seda? Seda, et noori kasutatakse ära ja selle eest ei saada, mingit karistust? Seda, et isa võtab oma tütart, kui objekti? Kas see on uus normaalsus? Mina vastaks ei, ma ei salli seda. Me peame kõik selleks tegema, et meie riigis ei saaks võimule poliitikud, kes sallivad niisuguseid põhimõtteid. Mõtleme enne läbi, mida ütleme, ärme unusta, mis on ilu ja kaitseme noori. Mõelge järele ja olge valvsad, et meie ühiskonnas ei leviks niisugused ohtlikud väljaütlemised, sest neid ei saa sallida.
tihti peale, "usu mind, mul on sellega kogemusi". Arvata ju on, et esimesel korral me ei võta neid kuulda ja hiljem neil jälle öelda, et enda viga et neid ei kuulanud. Kui vaadata seda kuidas näevad maailma noored ja eakad siis need on ilmselgelt väga erinevad. Hetkel kui oleme noored siis tundub meile kõik hoopis teistsugune. Kuna meie mõtlemised on erinevad siis me ka mõistame üksteist teisiti ja tihti lugu saavad vanemad meid valesti aru ja ei mõista mida tegelikult mõtleme. Muidugi leidub osasid emasid ja isasid kes on praeguse ajastuga nii kaasas, et on peaaegu samasugused nagu teismelisedki ja nendega on lihtne suhelda ja neid panna mõistma meid. Kuid kui võtta meie vanavanemad siis nemad ei saa üldse meist aru. Võtame nüüd näiteks tööõpetuse - tahan et mu vanaisa aitaks teha mul auto mis päris ise sõidab, sinul on oma silme ees täiesti enda välja mõeldud ilus ja uhke auto. Kuidas kõik on uhke ja sinine ja suur ja silma paistev
lapse arengut mõjutab suures osas lasteaed ja kool. Kiusajaks osutub sageli laps, kes soovib saada tähelepanu. Mingil põhjusel ei oska laps oma tunnetega ise hakkama saada, veel vähem seda sõnastada. Tagajärjeks on teistele „haiget tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et lastele tuleb õpetada oma tundeid, arvamusi ja tahtmisi väljendada muul moel.
Ehtne näide sellest, kuidas me võtame uuendusi enda traditsioonidesse. Paljud inimesed on kolinud kiire ja tiheda elutempoga linnadesse. Kus pole traditsioonid ja uskumused enam kõige tähtsamad. Maakohtades elu hääbub ja sinna jäävad vaid vähesed, kuid neilgi tekivad uued traditsioonid ja uskumused, mida järgida. Tihtipeale avastame, et me ei saa aru enam oma vanaemadest ja vanaisadest, sest just nemad on sellest põlvkonnast, kes jälgisid hoopis vanemaid traditsioone, ning mõtleme ikka, kui vanamoelised nad on. Iga põlvkond kasvab isemoodi, igal põlvkonnal on omad uskumused. See mida mina väärtustan ja pean traditsioonideks, ei pruugi enam mu lastelastel samad olla. Võtan näite elus enesest: Kui ma veel väike olin, mäletan ma alati, et jõuludel oli meil palju rahvast külas, saime kinke ja sõime kõik ühe suure laua taga, aga uue aasta veetsime ainult oma pere keskel. Nüüd sellist traditsiooni enam pole, üksikud käivad külas, kui aega on
Kallid kaasõpilased, lugupeetud õpetajad! Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi 93. aastapäeval! Täna me kõik mõtleme ja räägime Eestimaast. Kuid aga iga inimene teeb seda nii palju ja sel viisil, kuidas tunneb või soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning alles hiljuti toimunud rahavahetus. Pole tähtis sõja pikkus või
saanud viiest madalamat hinnet - isegi mitte viite miinust. Minna mainekasse ülikooli ja näha seda miinust oma hinde kõrval ja võibolla isegi madalamaid või puudulikke hindeid. See on miski mis paneb neid töötama veel rohkem ja kui nad ei saavuta parimat, siis on see ainult pinge mis jääb nendega. Pinge millega tuleb hakkama saada. Hetkel käib õppimine meeletu tambiga, me läbime kooliprogrammi mis on kohustuslik. Tagasi vaadates mõtleme küll, et gümnaasiumi kõrval oli põhikool lihtne ja oleks pidanud ikka puhas viis olema, aga me ei arvesta sellega, et me alles omandasime uusi asju milles me nüüdseks vilunud oleme. Leian, et haridus on kindlasti vajalik, kuid tuleb arvestada, et iga asja omandamiseks kulub siiski ka aega. Haridus on oluline osa meie tulevikust, aga kas see kui sa kaheksateistaastaselt gümnaasiumi pooleli jätsid ja see mõjutab sind neljakümnendates eluaastates on ikka normaalne?
mitmesuguseid muid suhtlemise abivahendeid: prillid, riietus, soeng, jumestus. Selleks, et suhelda ei pea sul olema intelligentsustase laes või hea häälevärving, piisab ka ühest pilgust. Suhtlemine on väga oluline osa meie elus. Me peame suhtlema, selleks et end väljendada, hoida ära arusaamatusi. Jagada infot meid ümbritsevatele inimestele ja mis kõige tähtsam, sulanduda meid ümbritseva ühiskonnaga. Suhtlemisel kasutame sõnu, selleks et teine aru saaks, mida mõtleme, tunneme ja arvame. Suhtlemisel leidub ka mitmeid probleeme. Sõnade tähendus võib olla mitmeti mõistetav, ning seega on tähtsus sellel, kuidas inimesed sellest aru saavad. Kui me ei suuda endeid piisavalt õigesti väljendada, võib teine inimene sellest kõigest väga valesti aru saada ning see ei pruugi meeldiv olla. Paljudes organisatsioonides on kasutatavad dokumendid väga raskesti arusaadavad ning see eeldab standardset arusaamise taset, mis võib aga raskusi tekitada.
Kõik pole kuld, mis hiilgab. ,,Kõik pole kuld, mis hiilgab"-on tuntud väljend, mis leiab inimeste poolt kasutamist päevast päeva. Kuid mida me mõtleme seda öeldes? Igaühe jaoks on ju sõna ,,kuld" erinevalt moodi mõistetav. Kas rõhutame vaid materiaalseid või ka vaimseid tähtsusega kogemusi? Igaühel on omad väärtushinnangud ja vaated. Selle lausega seostub palju mõtteid. Heaks näiteks saab võtta televisiooni ja meelelahutus tööstuse. Inimestele püüdakse maalida seda kui glamuurse ja heade võimalustega kohta, kuid tõde on,et kõik on hääbuv
hindeid ning need omakorda mõjutavad õpilase eesti keele või kirjanduse hindeid. Kohustusliku kirjanduse loeteludes leidub raamatuid, mida on lausa lust lugeda, kuid ka neid, mida kohe mitte kuidagi läbi ei suudeta lugeda. Siinkohal tahaksingi esitada oma arvamuse kohustusliku kirjanduse kohta, tuua välja miinused ja pakkuda oma variandid, kuidas probleemi kõigile osapooltele, antud juhul siis õpilastele ja õpetajatele, meelepäraselt lahendada. Tihti mõtleme meie, kooliõpilased, et õpetaja vihkab meid, kui käsib meil lugeda raamatuid, mis on nii igavad, et pärast esimese leheküljega lõpule jõudmist võiks juba magama jääda. On ju arusaadav, et iga noor peab tutvuma kõigi nende kuulsate kirjanikega, kes oma eluajal või pärast surma on kirjutataud raamatutega suuri summasid teeninud ning end kirjanduse ajalukku sisse kirjutanud. Sellest küljest vaadatuna peaks igaüks aru saama,
Tänu sellele sai juba natukene õppida kuidas hoida tervist ja toituda tervislikult. Väiksena oli energiat poole rohkem kui praegu, tänu sellele me liikusime väga palju ja suutsime kulutada oma toitu. Liikuv eluviis on tervislik ja kasulik iseendale. Väga palju loeb ka vanemate kasvatus. Väiksena ei saa me aru sellest, et me omandame endale need harjumused, mida me kanname edasi kogu elu. Me teeme tihti nii nagu vanemad. Näiteks kui vanemad suitsetavad, mõtleme, et see on täiesti normaalne tegevusviis. Väiksena on see külge jäänud ja suurena hakkad ka ise suitsetama. Vanemate eeskuju on väga tähtis eluviisi kujunemisel. Olles juba koolilaps, on näha muud elu, mis oli ennem. Väga palju sõltub ka ühiskonnast. Tihti valivad noored endale vale seltskonna või koolis on midagi halvasti, muutub ka iseloom. Hakatakse suitsetama, jooma, tarbima narkootikume jne. Tihti armastatakse süüa kiirtoite ja rämpstoitu. Tänu
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkooli...
rohkem vaja on. Teiseks on võib-olla see aitamine natuke peidetud vormis meie jaoks. Nagu kõige lihtsamad tervitused ja muud sellised elementaarsed asjad. Me saame inimese jaoks midagi head teha juba kasvõi tema tervituse või hüvastijätule vastata sama või veel paremini kombineeritud sõnade ja lausetega. Enamik rahvusi teevad seda juba harjumusest ja sellest mõnikord ei peeta eriti lugu, aga kui juhtub vastupidine, et näiteks klient müüjat tervitab, aga müüja teda mitte, siis ikka mõtleme oma peas miks ta mulle tere ei öelnud või mis mul viga on ja lõpuks tunnemegi ennast sellest taaskord solvatuna, kuigi mõlema poole solidaarsuse puhul sellele me ei mõtle ja peamegi seda tühiseks ja igapäevaseks asjaks. Järgmise etapina kellegi heaks millegi tegemine on arvatavasti tähtsuselt kõige tähtsam ehk lähedased, tuttavad, sõbrad ja perekond, kes on pidevalt sinu ümber. Teatud tegevustega sa võid võita nende usalduse ja samas ka kaotada
Eesti taasiseseisvumine 1987 kevad rahva protestilaine KabalaToolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu 23, august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opost...
head või halba sünnib maailmas meie ümber, kuid mitte meiega. Vaadata on võimalik asju lillelaadast kuni õudusunenägudeni. Maailm pole kade näitama meile oma palet. Uudised tekitavad meile reaalsustaju. 140 kilomeetrit tunnis pole võimalik libedal teel kurvi võtta ja pangaröövlid püütakse kinni, kuid ikkagi on neid, kes üritavad seda muuta, kuid lõpetavad ikkagi õhtustes uudistes. Mõni õnnestunud suur tegu paneb aga kõiki mõtlema, aga mis siis kui.... Me kõik mõtleme kaasa uudistega. Filmid on meie salaelu, elu mida ihaldame. Soovi korral midagi suurt teha, hakkame vaatama filmi, sest see on lihtsam, kui tänaval päriselt pahade vastu võidelda. Head filmi vaadates tundub see tõeline. Kujutame ette, et suur kangelane, kes päästab maailma ollakse ise. Kuid see ei õnnestu alati isegi filmides, kuigi me usume ja loodame, et meie kangelane päästab maailma. Telerist nähtud filmid muudavad uskumusi, ka paha võib-olla hea või muutuda
järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis = emiiriline fakt · Hume arvates, ei saa me kindlad olla, et see ka homme juhtub ehk mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? · Inimestena oleme harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele
tema lähedaste elu. See muudab, kuid ka ühendab perekonna – peab rohkem hoolt kandma abituma pereliikme eest, kuid tema aitamine ühendab pere, sest igaüks peab andma oma panuse. Etendus õnnestus hästi, sest lugu anti edasi huvitavalt ning humoorikalt, kordagi ei tekkinud igavustunnet. Teatritükk oli läbimõeldud ja hästi vaatajani toodud pannes veel kaua hiljemgi mõtlema, kui loomulik on omada kuulmist ja kui vähe me mõtleme sellele, et omada kuulmist, nägemist ja kõnevõimet, on suur õnn. Samas peame arvestama ja hoolima neist, kellele kõiki neid meeli looduse või õnnetuse tagajärjel antud ei ole.
Võrdsed võimalused ühiskonnas Võrdsed võimalused on viimasel ajal moodsad teemad. USA president Barack Obamagi rääkis hiljuti peetud aastakõnes sellest, et USA peab tema sõnul olema riik, kus inimestel on võrdsemad võimalused elus edasi jõuda. Eks Eesti poliitikute suustki saab samuti pidevalt sarnast juttu kuulata. Ise mõtleme võrdsetele võimalustele tavaliselt siis, kui meie endi või mõne meie lähedase õigusi mingil moel piiratakse. Kadedalt seoses sellega, kui mõnel sõbral näiteks väga hästi läheb. Meenuvad ütlemised - ,,mõni sünnib hõbelusikas suus" ja ,,igaüks on muidugi oma õnne sepp, aga kõigil ei ole sepikoda." Ajakirjanduses räägitakse sageli soolisest võrdõiguslikkusest. Meil on olemas lausa soolise võrdõiguslikkuse volinik. Iseenesest on see tore, et ta olemas on,
Mis on elu mõte? Mõtted Miks me elame? Kas meil on mingi eesmärk? Kas oleme kellegi poolt juhitud elus? Mida tähendab elu? Alfred Ayer Väitis, et elu tegeliku mõtte järele pole mõtet küsida. Pole mõtet uskuda Jumalasse, kes lõi meid konkreetseks otstarbeks. Ja isegi kui oleks niisugune Jumal, ei saaks tema eesmärgid anda elule mõtet, kui me nendega ei nõustuks. Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla m...
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvuse taastamine toimus aastatel 1987-1991. Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? 1985. aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks raskel ajal: imppeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse umikusse. Gorbatšov pidi riigi kriisist välja tooma ning tema uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale ka avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud kuritegevsutest, katastroofidest ja õnnetustest täpsemalt ning avalikustati rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendit...
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei meeldi inimestele, sest nad ei tunne neid. Ja kui neid
Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise vabaduse piirideks võib ennekõike lugeda tegevus- ja sõnavabadust. Sõnavabadus ei tähenda inimeste mõnitamist ja halvustamist, solvamist ja laimamist. Kuigi vahel võib selline mulje jääda, eriti veebilehtede kommentaariumides. Sõnavabadus on õigus öelda, aga ka kohustus vastutada. Ja kui vastutada ei osata, siis kaob ka õigus midagi öelda.
Teadmine tähendab suuta tões seista (Heidegger). Teadmine, mis suudab argiteadmise küsimuse alla seada, selles kahelda ja uusi teadmisi luua. Tuleb arvesse võtta selle negatiivset funktsiooni. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? ,,Mina" on olemas, sest keegi pettur, ülimalt võimas eksitab seda mina. Eksitagu palju tahab, ,,mina" ei kao ära nii kaua, kui me ise mõtleme, et oleme olemas. ,,Mina" on olemas, on tõde niikaua, kui me seda sõnas väljendame ja vaimuga haarame. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Autor mõistis keha all järgmist: kõik, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda; mis täidab ruumi nii, et välistab temast kõik teised kehad; mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmisega ja seda saab liigutada keegi teine
Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi." Rikkuse juures mõtleme ikka rahulolule ja headele asjadele, kuid kui mängu tuleb vaesus, siis sellega seondub meile alati midagi negatiivset. Kindlasti ei tähenda rikkus ja vaesus ainult ühte poolt materjaalset või siis hingelist. Matemaatiliselt väljendudes on tegemist kõikide liidetavate summaga, kus liidetavad muutuvad vastavalt sellele, mida inimene endale tähtsaks peab, millises keskkonnas ta elab, milline on vanematelt päranduseks saadud geenipagas ja nii edasi. Seega võime öelda, et kui
Minevik kätkeb endas kõik olnu, olgu see siis sekundi, minuti, nädala, aastate või sajandite eest toimunu. Kas unistus paremast minevikust võib anda meile parema tuleviku? Meie kogemused ja läbielamised, ka meie rahva ajalugu, maailma väljakujunemine kõik on minevikus. Nähes juba toimunut paremates toonides, näeme ka preagu olevat helgemalt ning meie stardipositsioon tuleviku jaoks on parem. Palju oleneb sellest, kuidas me mõtleme ja kui kaugele julgeme unistada. Samas, ei pea alati unistama ettepoole vaadatuna. On teada, et minevik muudab olevikku ja tulevikku, nii ka meie nägemus või arusaam sellest võib neid muuta. Enda minevikku vaadates leiab igaüks ise selle episoodi, mida tahaks unistuses paremaks muuta ja mis võib aidata energilisemalt edasi liikuda. Eestimaad võime näha kui sõdade tallermaad ja piirkonda, mille pärast alates 13. sajandist on toimunud verised võitlused ja mis
Kes teeb, see jõuab? Tere päevast, lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased Maailmas juba kord on asjad nii seatud, et mõned inimesed on teistest ettevõtlikumad. Kõige lihtsam on mul seda teile tõestada kooli näite põhjal. Kui mõtleme oma kaasõpilaste peale, inimestele, kes on päevast päeva meie ümber, siis usun, et igaüks märkab, et mõned õpilased annavad endast kooli jaoks ja kooli eest veidi rohkem kui teised. Kui klassile jagatakse ülesandeid, siis millegi pärast hakkab terve klass vaatama teatud inimeste poole klassist. Tavaliselt kipuvad need näod erinevate ülesannete puhul korduma. Olukorda kainelt hinnates on ju küllaltki ebaõiglane oodata, et needsamad aktivistid alati kõik asjad ülejäänud klassi eest ära teevad. Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahendu...
kuidas käituda, kui oleks ise teise rollis. Suhtlemine on minu arvates kõige alus. Möödarääkimistest tekib niivõrd palju väiksemaid konflikte, selliseid konflikte ei teki ainult õpilaste vahel, tekib ka nii õpilase ja õpetaja kui ka õpetajate endi vahel. Probleemi põhjuseks ongi see, et ei vaevuta kõike rahulikult ära rääkima. Tegelikult konfliktide lahendamisel ei olegi midagi keerulist, me ise mõtleme endale olukorrad palju keerulisemaks kui nad tegelikult on. Kunagi ei tuldagi selle peale, et kõige lahendus võibki olla lihtne rääkimine, mis ei tohiks meist kellelegi raskusi valmistada, ammugi mitte koolis, kus me iga päev praktiseerime rääkimist erinevate inimestega ja erinevates olukordades olles.
Kas shoppamine laastab ka muud peale rahakoti ? 10.A Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Pole midagi paremat, kui üks mõnus jalutuskäik mööda kaubanduskeskuseid, valides välja endale need kõige paremad kingad ja kõige ilusamad riided. Kuid kas me vahepeal mõtleme ka selle peale, mis kahju me sellega übrusele teeme ? Arvatavasti mitte. On suur vahe, kas me kasutame loodussõbralikke tooteid, või kasutame tooteid, mille tootmiskäigus on kasutatud plastikuid ja muud ebalooduslikku materjali. Kindlasti on olemas taaskäitlus, kuid kui palju see ikka loodust säästab. Võtame näiteks tavalise poeskäigu, mille käigus ostame piima, leiba, saia, latt vorsti ja võid. Iga asja ümber on kileümbris, mis tehakse naftast, iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
