Kuid tegelikult püüab inimene end valede põhjustega välja vabandada. Just see, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu talumatuks. Valu on halvim asi, mis meid tabada võib. Valu kannatada on raske, sest inimene ei keskendu piisavalt hingele. Hinge peab õppima tundma, et äratada temas kõikvõimsad jõuvarud. Kuid samas on inimesed nõus valu kannatama näiteks ilu nimel. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjad meile maksma lähevad. Teame hinda, kuid mitte tegelikku väärtust. Ihnsust ei sünnita puudus vaid üleküllus. Mida suurem on rahakoorem, seda suurem ka hirmukoorem. Rahul on see, kes tunneb end rahulolevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selle uurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehastamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on
3. Kas praegu on maailmas veel riike, mis nimetavad end kommunistlikuks? 4. Millisel maal sündis fasism ja kes oli selle ideoloogia aluspanija? 5. Milliseid ühiseid jooni oli kommunistlikul Venemaal ja natslikul Saksamaal? 6. Mis on GULAG ja kust see sõna tuleb? 7. Millega sai hakkama Herostratos 356.a. eKr Efesose linnas? 8. Millise lausega asetas natsliku Saksamaa propagandaminister Goebbels end Herostratosega ühele tasemele? 9. Kust tuleb sõna HOLOKAUST ja mida me selle sõna all mõtleme lähiajaloost kõneldes? 10. Kes totalitaarsete reziimide ninameestest on enim mõjustanud Eesti saatust? 11. Mida tead raamatust ,,Mein Kampf"? 12. Eesti okupeeriti nii kommunistliku Venemaa kui ka natsliku Saksamaa poolt. Kumb kahest totalitaarsest reziimist oli meile halvem? Põhjenda. 13. Mida sina saad teha selle heaks, et totalitaarne reziim Eestis kunagi ei korduks? 17
saavutanud; - me tahame võtta kokku oma õppimiskogemuseja sellele kinnitust leida; - me tahame kontrollida, kui efektiivsed me oleme; - me tahame näha, kas me saame paremaks muutuda; - me tahame, et inimesed pühenduksid õppimisele või enesearendamisele. Projekti lõppanalüüs peaks hõlmama: - saavutatud tulemusi; - saavutatud eesmärke; - finantsjuhtimist; - mõju organisatsioonile; - protsessi. Tulemuste analüüs Tulemuste all me mõtleme neid sotsiaalse reaalsuse muutusi, mida me esmajoones saavutada tahtsime, kuid ka muutusi, mis on aset leidnud inimestes (sotsiaalse harimise protsess), organisatsioonides ja partnerites, suhetes kogukonnaga jne. Eesmärkide analüüs Lõppanalüüsi loomulikuks nähtuseks on tulemuste võrdlemine esialgselt püstitatud eesmärkidega, tingimusel, et need eesmärgid on olnud konkreetsed ja hinnatavad. Mida konkreetsemad eesmärgid on olnud, seda lihtsam on nende analüüs. Analüüsi käigus
5. Milliseid ühiseid jooni oli kommunistlikul Venemaal ja natslikul Saksamaal? 6. Mis on GULAG ja kust see sõna tuleb? 7. Millega sai hakkama Herostratos 356. a eKr Efesose linnas? 18 8. Millise lausega asetas natsliku Saksamaa propagandaminister Goebbels end Herostratosega ühele tasemele? 9. Kust tuleb sõna HOLOKAUST ja mida me selle sõna all mõtleme lähiajaloost kõneldes? 10. Kes totalitaarsete reziimide ninameestest on enim mõjustanud Eesti saatust? 11. Mida tead raamatust ,,Mein Kampf"? 12. Eesti okupeeriti nii kommunistliku Venemaa kui ka natsliku Saksamaa poolt. Kumb kahest totalitaarsest reziimist oli meile halvem? Põhjenda. 13. Mida sina saad teha selle heaks, et totalitaarne reziim Eestis kunagi ei korduks? 14. Kes on oligarh? Kas oskad nimetada ühte-kahte Eesti oligarhi?
innustuseks Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused matemaatikast ja loodame, et nad mõjuvad omakorda innus- tavalt ka lugejale. Matemaatika aitab ajust aru saada Ajuprotsessid on aluseks kõigele, mis me tahame, mõtleme, tunneme. Aju määrab selle, kes ja millised me oleme. Aga praeguseni on üsna mõistatuslik, kuidas kõik need vaim- sed protsessid ajus tekivad. Seega on aju tähtis uurimisobjekt, kui tahame mõista iseen- nast. Ajust arusaamiseks on tarvis matemaatikat. Ajuandmete uurimiseks kasutatakse matemaatilisi meetodeid ja nende andmete statistiline analüüs põhineb matemaatilis- tel alustõdedel
arumõistetega kirjeldatakse algselt vormi ja sisu saab meelelisuse poolt ja siis tekkib alles teadmine. Puhtad arumõisted ja kategooriate paralleelne kasutamine ehk jätkab traditsiooni (kategooria termin). Et vorm leiaks sisu, on vaja meelelisust. Siduda kaks erinevat teaduse elementi. Skeem, kuidas mõisteid meelelisusele rakendada. Mis sellise skeemi rolli täidaks ehk see peab olema ühine, mis on ühine meelelisusele ja arutegevusele. Selle üheosa leiab ta ajast – me tajume ajas ja mõtleme ajas. Aeg võiks olla midagi ühendavat kahe elemendi vahel ja see on ka sisemine vorm – midagi sisemist ajaliselt ja väljendab väliselt ka objektile. Nt. ruum rakendub ainult väliselt. Kujutlusvõime on seose loomine ettekujutuste vahel. Skeem asub kujutlusvõime aprioorne element, mille järgi kujutlusi skeemi alusel ühendame. Süstematiseeritud ühtne maailmapilt nagu loodusteadus seda ette kujutab. Otsustusjõud on kaheks jagatud: empiiriline ja aprioorne(puhtad aru mõisted)
iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama. 395. Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole. 396. Kui Jumalat poleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja. 397. Elu on õpetanud mind mõtlema, kuid mõtlemine pole mind õpetanud, kuidas elada. 398. Vanasti olid mul mured ja mul polnud igav. Mured on suur meelelahutus. 399. Kui looduse poolt oleks ette nähtud, et naised ja mehed peavad sünnitama kordamööda, siis poleks üheski peres üle kolme lapse. 400
1) kirjeldada kokkuvõtvalt uuringu käigus kogutud andmeid ja 2) anda selle põhjal statistiliselt usaldusväärseid üldistatud tulemusi. 1. ANDMEANALÜÜSI PÕHIMÕISTED (Valik)uuringu läbiviimisel on kindlad etapid, iga etapp kasutab ja vajab umbes kolmandiku uuringu ressurssidest: 1. Planeerimise alla kuuluvad järgmised mõisted ja etapid - probleemülesanne, statistiline ülesanne, üldkogum, loend, valim, tunnused, mõõtmismeetod ja -vahend; 2. Andmete kogumise all mõtleme andmete kogumist, kodeerimist jms, sisestamist, korrigeerimist; 3. Andmetöötlus on andmete statistiline töötlus, analüüs (interpretatsioon), uuringu väärtustamine, publitseerimine (esitamine). 1.1 Üldkogum ja valim Vastavalt uurija eesmärgile määratletakse üldine uurimisobjekt ehk üldkogum. Üldkogumiks on kõik objektid (näiteks isikud, ettevõtted, riigid, taimed, linnud jne), kelle kohta uurija soovib järeldusi teha
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
jumal seda armastab? Mis on väärtuste aluseks? · Huvid? · Soovid/eelistused? (Subjektivistlik) · Vajadused? (Objektivistlik?) Pojmani terminid: intrinsikalism vs mitteintrinsikalism · Kas seesmised väärtused on olemas (objektiivselt)? · Intrinsikalisti arvates on, mitteintrinsikalisti arvates mitte. · Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme need lihtsalt välja (nt J.-P.Sartre). Intrinsikalism Pojmani järgi: · Intrinsikalist arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mille me paratamatult valime, seda ei saa vältida. Nt nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis tuleb seda pidada kõrvalekaldeks. · Hedonistid nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism
millele muutus on suunatud. Miks Sokrates ei põhene vanglast, vaid jääb ootama mürgikarikat? Kuna nii on vooruslik ja Sokrates tahab elada vooruslikult. Lõpp-põhjus viitab sellele, mille pärast midagi tehakse või millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Sellel asjal on oma aineline koostis ja oma sisemine olemus. Miski käivitab muutuse;miski määrab tulemuse, mis muutuse käigus tekib. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Aristoteles arvab, et iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise tasandil vastab subjekti mõistele substants, mis on Aristotelese
tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseenesest meile nähtub, nimetab ta ,,asjaks meie jaoks". Tunnetada saab ainult nähtumusi (lauad, monitorid, hooned), sest asi iseenesest on tunnetamatu. Tunnetuses eristab Kanti kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeria ,,asi iseeneses" tekitab meis aistinguid; 2) tunnetuse aprioorne (kogemusest sõltumatu) külg mõistus töötleb ja korrastab aistinguid ja tekivad teadmised. Mõistuse aprioorseteks vormideks on see, et me mõtleme ajas ja ruumis ning otsime põhjuslike seoseid nähtuste vahel. Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal. Hobbes andis oma teoses vastuse küsimustele, miks tekkis riik ning milline peab riik olema. Nende probleemidega on filosoofid muidugi varemgi tegelnud (nt kas või Platon, Aristoteles, Augustinus, Thomas Aquinost). Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassikuid.
Talletatud info uuesti esiletoomine. Toimub läbi äratundmise (tahtmatu), meenutamise (tahtlik) või meenumise/mäletamine (tahtlik + tahtmatu). Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip – Tulving, oluline on keskkond kus meenutatakse. Areguteooriad – ??? Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem, mis annab võimaluse suhelda, õppida, mõtelda. Tihedalt seotud mõtlemiviisiga/võimega, sellega kuidas mõistame maailma, sellest mõtleme, kuna tunnetus ja keel on omavahel tihedalt seotud. Inimkeele struktuur: - Foneem: väikseim tähendust eristav keeleüksus – häälik või häälikuühend. Iseseisev tähendus puudub, kuid saab moodustada palju kombinatsioone. - Morfeem: kõige väiksem tähendust kandev keeleüksus, millel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. - Sõnad – koosnevad morfeemidest. - Fraas – sõnade organiseeritud grupeering.
Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist.
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
(yo) oigo kuulen pido palun pienso mõtlen (tu) oyes kuuled pides palud piensas mõtled (él) kuuleb palub mõtleb (ella) oye pide piensa (usted) kuulete palute mõtlete (nosotros) oímos kuuleme pedimos palume pensamos mõtleme (nosotras) (vosotros) oís kuulete pedís palute pensáis mõtlete (vosotras) (ellos) kuulevad paluvad mõtlevad (ellas) oyen piden piensan (ustedes) kuulete palute mõtlete perder poder poner
Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. · Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist.
Intrinsikalism seesmiste väärtuste pooldaja: · Seesmised väärtused on olemas · Arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetunduest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Nt nauding. Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. Mitteintrinsikalism · Arvab et seesmiseid väärtusi ei ole olemas · Arvab et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja (J.P.Sartre) Hedonism · Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks · Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid:
subjekt. Normaallaused GS =TS =PS Ta jookseb Kogeja omalaused GS=/ TS=PS Tal on häbi Eksisteniaallause GS= TS=/ PS peenral kasvavad lilled. Üldkeeleteadused 10.11.10 Semantika ehk tähenduse õpetus Tähistaja/häälikuline vorm/keel---Tähistatu/mõiste/meel---referent/entiteet/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul nn ''sõnakest'' häälikulise vormi kirjakuju.KURSIIV Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, näiteks see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame-kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT. Referent-keeleväline olend, omadus, tegevus, sündmus. Nt maja tegelikus maailmas. The meaning of meaning Ogden & Richards Tähendus(meaning) Tähendus võib olla: 1- Abstraktne: süsteemi tähendus 2- Konkreetne: a)kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: -komponentanalüüs (sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks) -Prototüüpanalüüs -Kontseptuaalne semantika
· kahju rahas mõõdetav. Kindlustuse liigid: · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur. Kindlustuse vormid: 5 · vabatahtlik · kohustuslik nt autokindlustus · sundkindlustus haigekassa 14. Hoiused Majapidamise probleem: kuidas jaotada oma sissetulekud tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna, homme ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Võõrfinantseerimise allikad: hoiused, laenud teistelt finantsasutustelt, väärtpaberite finantseerimine. · Jooksev hoius - tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi. Panga jaoks on jooksev hoius väga ebamugav lahend, sest pank ei tea, millal raha välja võetakse jne
Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt minema jalutada
Mida suurem on mass, seda rohkem aega kulub keha kiiruse muutmiseks. Näiteks võib kiirusega 5 m/s liikuva lapsevankri peatada hetkeliselt. Raske rongi pidurdusteekond on sama kiiruse korral aga juba kümmekond meetrit pikk ja pidurdamine kestab vastavalt kauem. Vooluga pooli energiat võib nimetada magnetvälja energiaks (sellest ka tähis Em). Pooli energia on ju olemas tänu sellele, et pooli juhtmes liikuvatele laengukandjatele mõjub pooli enda magnetväli. Magnetvälja energia all mõtleme me energiat, mida selles väljas omaks magnetiliselt aktiivne keha. Võime järeldada, et nii elektri- kui ka magnetnähtustes on välja energia võrdeline välja jõuparameetri (E või B) ruuduga. See väide kehtib elektromagnetvälja kohta tervikuna. Energeetilises aspektis võime elektromagnetvälja elektri- ja magnetkomponenti kokkuvõtteks võrrelda järgmiselt. Tabel. Elektriväli Magnetväli
Kui loobuda ilmnevast pildist, siis kaotab ka teaduslik pilt oma põhja. 3. Mõlemad pildid on õiged, ent üks (ilmnev pilt) taandubteisele (teaduslikule pildile). MIKS? Sest me saame taandada ilmneva pildi elemente teadusliku pildi elementidele (nt taandada lauad elementaarosakeste kooslustele) 4. Mõlemad pildid on õiged, ent nad pole võrreldavad (ning seega ei vastandu üksteisele). MIKS? Pildid on mõisteskeemid, mille vahendusel me mõtleme maailmast. Mõlemad täidavad oma ülesannet edukalt, kuidmaailm ise on midagi enamat sellistest skeemidest ning pole nendepoolt täielikult haaratav. Võimalused (1) ja (3) on omased teadusliku realismi variantidele, (2) ja (4) annavad tunnistust teaduse instrumentalistlikust käsitlusest. 57. Tõeline maailm Locke'i järgi on meile nähtuv maailm on just selline nagu ta on meie vaimu tõttu. Tõeline maailm sisaldab vaid primaarseid kvaliteete.
religioosne ja usklik samuti. Teine lähenemine: religioon kui süsteem, usk kui inimese isiklik suhe jumalaga. Eesti keeles: usund on süsteem, usk on inimese personaalne lähenemine. Religioon kui mõiste on läbi aegade tähendanud väga erinevaid asju. Antiikaeg Augustiinus: kas on olemas õiget religiooni? Mõtles õige religiooni all inimlikku vabadust, hoolimist. Antiikajal olid jumalad veres, jumalatest hoolimine tähendas ka kaasinimestest ja ühiskonnast hoolimist. Kui me mõtleme 10 käsule esimesed käivad jumala kohta, ülejäänud on juba seotud ligimestega - ,,ära varasta", ,,ära valeta" jne. Usk on midagi, mis puudutab inimese privaatsfääri. Religiooniuuringutes on vaidlustatud ka religiooni kui mõiste kasutamine, sest religioon on ajas suuresti muutuv. Kas ikka saab öelda, et laias laastus on erinevad religioonid üks ja seesama? Ajaloolane näeb, et tegelikult ei ole isegi üks ja seesama religioon üks ja seesama.
*kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine * raskused grammatikas Kõne areng koolis: *konteksti abi vähenemine *sümbolite kasutamine *abstraktne sõnakasutus *"koolikeele" õppimine 10-12 vanuselt keel täiskasvanule sarnane Kõne kuulamine ja teksti lugemine: Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud Suuline kõne segasem, kirjakeeles mõtleme rohkem läbi Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel Suulise kõne korral palju mõistmisi abistavaid märke Kirjutamise faasid: 1) planeerimine üldkava paikapanemine, mida tahame öelda. Sellele rohkem aega kulutades on kirjatöö kvaliteetsem. 2) lausete loomine kuidas ütleme 3) läbivaatamine kas kõik on olemas või tahaksime midagi lisada Kõnelemine ja kirjutamine: Sarnasused: Kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid
*kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine * raskused grammatikas Kõne areng koolis: *konteksti abi vähenemine *sümbolite kasutamine *abstraktne sõnakasutus *"koolikeele" õppimine 10-12 vanuselt keel täiskasvanule sarnane Kõne kuulamine ja teksti lugemine: Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud Suuline kõne segasem, kirjakeeles mõtleme rohkem läbi Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel Suulise kõne korral palju mõistmisi abistavaid märke Kirjutamise faasid: 1) planeerimine – üldkava paikapanemine, mida tahame öelda. Sellele rohkem aega kulutades on kirjatöö kvaliteetsem. 2) lausete loomine – kuidas ütleme 3) läbivaatamine – kas kõik on olemas või tahaksime midagi lisada Kõnelemine ja kirjutamine: Sarnasused: Kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid
tekitavad seda tunnetuslikud tegurid erisuguse teabega või isetoimiv erapoolikus? Emotsiooni lõplikult vaadeldes: motiveerivad tegurid peaksid olema esmajärgulised, kuid me näeme isegi siin, et kire väga tugev kindlus tunnetuslik protsess ja teised motiveerivad tegurid toimivad üheskoos, mis määrabki emotsiooni. Mõlemad, põhjus ja kirg määravad selle, mida memõtleme, tunneme ja teeme. Kui me püüame määratleda oma sotsiaalset maailma, mõtleme ratsionaalselt, kuid meie tunnetuslikud piirangud sunnivad meid sageli toetuma vaimsele otseteele ning see skeem viib mitmesuguste eksimuste ja kõrvalekalleteni. Kuid me oleme ka inimesed oma motiivide, kirgede ja vajadusega enda kehtestamiseks ja endast lugupidamiseks. Seega mõnikord oleme rohkem igatsevad kui ratsionaalsed. Resümee 1. Sotsiaalne käitumine oleneb osaliselt sellest, kuidas inimesed üksteisega kokku
Võimu käsitlemine suverääni kaudu on piiratud. Rawlsi eeldused: inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel praktikaid muuta. Kuna kõik on kasuahned ja enam-vähem võrdsed, on praktika eesmärgiks võrdsus (erinevused lubatavad vaid siis, kui noid ka need tunnistavad, kes selle kaudu hüvet ei saa). Õiglane on selline printsiip, millega nõustume vaatamata oma positsioonile (ehk mõtleme alati, et teises 13 olukorras võib see olla meile kahjuks). Õiglus: 1) võrdsed vabadused ja kohustused ühiskonnas; 2) sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korrastada nii, et nad; a) oleksid kõige vähem kindlustatute huvides; b) nendega seotud ametid oleksid avatud kõigile (ausus). Toimides kõige vähem kindlustatute huvides viime pikapeale ellu võrdsust. 14
ja läbiviidava akti mõistmisega. *A. Luria järgi: a. Kinesteetiline – P2 – „käsi nagu labidas“ – käe asendeid ei saa kontrollida, piisavalt täpselt liigutada. Puudub tagasiside. b. Ruumiapraksia e apraktoagnoosia – PO3 – raskused liigutuste ja visuaalse ruumi koordineerimisel (nt riietumisel, voodi tegemisel). Kasutame nägemist rohkem kui mõtleme. c. Kineetiline – F2 – „Kineetilise meloodia“ häire, so häire liigutuste kiiruses, sujuvuses, automaatsuses. Elementaarsed motoorsed perseveratsioonid. Häire 13 programmiga. Ühe tegevusprogrammi takerdumine teise programmi. Ei näe vigu (enda tehtud). d. Regulatoorne – F3 – häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6...
vahetusest. Vastastikuse vahetuse vorm Põhineb kinketehingutele. Poolte vahel on lähedased suhted. Kingituse tegemine teisele poolele ootab sedasama vaikimisi ka teiselt poolelt, kuid omakasu ei ole siin motiveerivaks asjaoluks. 17. Loetlege turunduse juhtimise protsessi põhietapid? 1.Turu võimaluste analüüs 2.Sihtturgude valik 3.Turunduskompleksi väljatöötamine 4.Turundusalaste ettevõtmiste elluviimine 18. Millise tegevuse all mõtleme me turundustegevusi, mille tulemusena toode või teenus paigutub tarbijate teadvuses kindlale kohale konkureerivate suhtes? Selgitage oma valiku olemust. Turunduse planeerimine kui protsess algab turundusvõimaluste määratlemisest. Kui on saadud piisav ülevaade turunduse sise- ja väliskeskkonnast, saab sõnastada eesmärgid.Eesmärkide saavutamine sõltub omakorda oskusest määratleda tarbijate vajadused ning organiseerida nende kasumlik rahuldamine
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendav...
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
· Enamasti üks põhieesmärk; samas situatsioonis võib esineda mõlemat Mismoodi tõlgendab neid erinevusi? Mida need asjad tähendavad? Wallace Chafe (1970): 4 stiili tekste: · argine suuline kõne lõunalaua vestlustest · ametlik suuline kõne loengutest · argine kirjalik tekst erakirjadest · ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Alused: · Kõnelemise ajal mõtleme üldiselt ainult sellele ideeüksusele, mida me produtseerime. Kirjutades suudame mõelda ka ette ja taha. · Tulemus: kõne fragmenteeritus ja kirja integratsioon · Kõnelejal on tüüpiliselt silmast silma side kuulajaga. Kõneleja saab jälgida kõne tagajärgi ja kuulaja anda tagasisidet · Kirjutaja ja lugeja on eraldatud. Kirjutajal ei ole tihti piisavalt konkreetset teadmist, kes ta lugeja on
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
tagasisidet) kui (LCC) ameeriklastel. See ka välja tuli. V-o asi seotud jaapani keelega (kuulmiskatse kus meeldivaid/ebameeldivaid sõnu öeldi meeldiva/ebameeldiva tooniga e raskused eristamaks sõnu toonist, millega neid öeldi). Sama muster (LCC vs HCC) ilmnes ka filipiinlaste (ka kollektivistlik HCC klt) juures. Lingvistiline relatiivsus Kui palju mõjutab keel, mida me räägime seda, kuidas me mõtleme ie Sapir-Whorf’i hüpotees. Arutluskäik seisneb selles, et keel mitte ei võimalda inimeste teatud ideedest mõelda, vaid keel sunnib inimesi mõtlema teatud ideedest. Värvitaju ja mälu. - Värv olemuselt on järjepidev muutuja (continuous variable), keeleliselt aga diskreetne muutuja (discrete variable). On väga suured erisused kultuuriti, kuidas värve nimetatakse. Kõigis keeltes on min kaks mõistet tume ja hele (must/valge)
tõttu higistab inimene rohkem ning silmad ja nägu võivad punetada. • Stress Paljud inimesed arvavad, et pudel õlut või klaas veini päeva lõpus on ideaalne stressileevendaja, kuid tegelikult võib pidev stressi maandamine alkoholi abil suurendada alkoholi nõiaringi (vt Lisa 2). Alkohol on depressant, rikkudes ajukeemia tasakaalu ja mõjutades seeläbi seda, mida me mõtleme, tunneme või teeme. Kui esimene klaas mõjub lõdvestavalt ja mured tunduvad väiksemad, siis pikaajaliselt ärevus ja stress hoopis kasvavad. • Väsimus Liigne alkoholi tarvitamine võib häirida inimese immuunsüsteemi ning koos alkoholist tingitud halva unega võib tulemuseks olla pidev nõrkus. Koguseid vähendades märkab inimene väga kiirelt, kuidas energiat hakkab juurde tulema. (Alkoinfo, 2011) 1.3. Alkohol kui haigus
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
loogikaseadused toimivad sõltumatult meie mõtlemisprotsessidest. Oma õpetajast mõjutatuna leiab Husserl, et meie psüühilised protsessid on alalti millelegi suunatud. See võib olla suunatud nii reaalsetele kui väljamõeldud objektidele. Et leida puhast objekti, millele tegevus suunatud on, tuleb teadmised puhastada ajaloo, kultuuri jms mõjutustest. Sellest tulenevalt on fenomenoloogia keskseks mõisteks teadvuse intensionaalsus e suunitlus objektidele. Kuna me aga mõtleme millegi suunas, peab olema ka subjekt e see, kes mõtleb. Fenomenoloogilise meetodi kaks peamist põhimõtet on hoiduda otsustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad puhta e subjektiivse kogemuse piiridest, ja käsitleda tunnetusobjekti mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ega psühholoogilie olemusena, vaid transendentaalse (transedentaalsus väljaspool meie kogemust) teadvusena
jänese sõbraks hakata. Siis teame, kes Miks peab ütlema, kes on jutu tegelased? hakkab jutus seiklema. Siis Mõtleme, miks peab tegelaste saame teada, miks tundeid/mõtteid kirjeldama? nad just nii käituvad. Mida nad edasi plaanivad teha. Miks peab ütlema, mis lõpuks juhtus? Siis teame, kuidas
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Tähelepanu. On vaimsete .. kontsentreerumine sensoorsetele sündmustele. Tähelepanu ei ole sama, mis taju, mälu ja mõtlemine. On nende kulgemise tunnuseks. Kui tähelepanelikult tajume, kui keskendunult mõtleme jne. päris iseseisev protsess pole, tajuga palju sarnast, kohati raske vahet teha, kas probleemid seotud taju või tähelepanuga. Üldiselt on leitud, et lisaks tajuprobleemidele esineb probleeme ka tähelepanus. Õpetamise seisukohast oluline see, kuivõrd on laps tahtmatu tähelepanu domineerimise faasis ja kuivõrd ta suudab tahtlikult oma tähelepanu suunata. Tunnetusprotsessid praktiliselt omandavad mingil hetkel selle tahtlikkuse dimensiooni,
erinevad ja mida ahvilapsed õpivad jälgides oma vanemaid ja kaaslasi. Mis aga teeb inimkultuuri teistest loomakultuuridest erinevaks? Endel Tulving pakkus hiljuti välja mõtte, et selleks eristavaks jooneks on meie autobiograafiline mälu, mis eeldab võimet tajuda ja teadvustada aega (vt artikkel "Kronesteesia: subjektiivsest ajast teadlik olemine" selles kogumikus). Kui me tahame, siis sulgeme silmad ja mõtleme sellele, mida me tegime kümme minutit tagasi või kuidas me tähistasime oma viimast sünnipäeva. Samuti võime me mõelda sellele, mida hakkame tegema homme või järgmisel nädalal. See on üks kõige märkimisväärsemaid võimeid, millega loodus on inimest varustanud, nimelt tajuda aega, milles eksisteerime. Võime tajuda aega muudab oluliselt seda, kes me oleme ja kuidas me elame. Tulvingu oletuse kohaselt on kronesteesia võime tajuda aega üks inimkultuuri
konkreetsetest tingimustest või asjaoludest tulenevat käitumist. Kirjeldatakse konkretseid asjaolusid/tunnuseid, mis mõjutavad osapoolte käitumist konfliktis. Olukorras, kus puuduvad üldtunnustatud diagnostilised süsteemid võib igaüks luua endale omad hindamiskriteeriumid. Silmas tuleks pidada: · vajalik on seletus, kuidas, mida ja miks me hindame. · esmalt tuleks määratleda see, mida me konflikti all mõtleme, mida me hinnata tahame ja mis näitajad/kriteeriumid meid huvitavad. · miks me konflikti üldse hindame või analüüsime. · hindamiskriteeriumid peaksid olema võimalikult lihtsad ja üheselt mõistetavad. Mida detailsemalt suudame konflikti kirjeldada, seda rohkem on meil toimuva kohta informatsiooni. Mida rohkem on meil informatsiooni, seda paremini mõistame toimuvat. Konflikti põhiküsimuse sõnastamine tähendab esmalt endas selgusele
tasandil on raske eristada, mida teha ja kas see on halb või hea. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone:Teo utilitarism - käitu nii, et sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism - käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: Kuidas õnne mõõta, et reeglist juhinduda saaks? Vastuväide 2: Kui mõtleme tagajärgede kaudu, siis miski pole välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Nietzshe - üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Sartre - absoluutne vabadus. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente
võimeline iseseiskavaks seisukohavõtuks. * Sõnavabadusele. * Õigus seaduslikule kaitsele, kui on rikutud tema isiklikke kirjavahetusi jms. * Õigus sotsiaalsele turvalisusele. * Õigus eluasemele. * Õigus haridusele. * Kogukonnakaaslastega saada osa oma kultuurist, tunnistada ja viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt- nt rahvusvähemused. Lapse õigused on inimõigused- hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. 1. Õigus elule ja arengule 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 2. Õigus kaitsele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 3. Õigus tervise kaitsele 8. Õigus haridusele 4. Õigus privaatsusele 9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 10. Õigus mängu- ja puhkeajale
osani.Temp.horisontaalne ja vertikaalne gradient: temperatuuri horisontaalne gradient on vähemkui 2ºC 100 km kohta, tuule kiiruse horisontaalne gradient on 20 km/h 100 km kohta. Atmosfääri temperatuuri vertikaalne gradient muudab teatud kõrgustel märki ning temperatuuri vertikaalne käik koosneb temperatuuri kasvamise ja kahanemise lõikudest. 1.Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all mõtleme atmosfääri seisukorda mingil ajamomendil ajalõigul,mis sünnib atmosfääri ja maapinna vastastikkusel mõjutamisel Päikeseeneergia juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia teenistus- teadus, mis hõlmab andmete kogumise kliima, ilma, veeauru ja veekogude seisundi kohta ning nende andmete ja andmete töötlemise kohta. Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle hulka kuuluvad ka veel hüdro- ja agrometeoroloogiajaamad. Meteoroloogia on teadus, mis uurib
korral päikesepatareid või tuul, vesi on osaliselt ringkasutuses. 10. Püüa kokku lugeda 20. sajandi lõpu arhitektuuristiilid, mida on õppetükis mainitud. Kui palju sa neid said? Postmodernism, internatsionaalne stiil, modernistlik stiil, kõrgtehnoloogiline, dekonstruktivistlik, ökoloogiline arhitektuur 34. Uued meediad kunstis 1. Kui me ütleme, et 20. sajandi jooksul väljus kunst oma traditsioonilistest piiridest, siis milliseid uusi kunstinähtusi me sellega mõtleme? Too näiteid. Fotomanipulatsioonid, digitaalne töötlus, videoinstallatsioonid ja netikunst 2. Milliseid uusi vahendeid tõi ka kunsti 20. sajandi lõpus toimunud tehnoloogiline revolutsioon? Foto, video, arvutid. 3. Milliseid uut laadi teoseid võimaldasid luua kasutusele võetud uued tehnilised vahendid? Fotomanipulatsioon, digitaalne töötlus, videoinstallatsioonid, interaktiivsed videoinstallatsioonid ja netikunst. 4. Keda võib pidada videokunsti loojaks? Millest ta alustas?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
