. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis neis on selget ja distinktset ning neil kõigil peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need
asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik 4b) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises Tõelisus kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited Minu arust pole Jumala, ehk keegi kelle eksistentsi me peame tõestama ja mis ise on juba kaheldav, kaasamine seletamaks meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. Kriitika Halva kriitikana tooksin välja järjekordselt jumala, sest arvan ikka, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige
suhtes ei saa enam kahelda. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, siis ta võrdleb end kellegi täiuslikumaga ja kui ta saab seda teha, siis järelikult peab olema keegi veel täiuslikum, kes sisestab inimestesse mõtteid (Jumal) ning kelle võimust vähemtäiuslikud loomused ja kehad sõltuvad. Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. Sama kindlalt, nagu ,,me mõtleme järelikult oleme", on meile antud ka terve rida tunnetusi nagu eimillestki ei saa tekkida midagi või mõisted nagu ulatuvus, liikumine ja arv. Nii me tunnetame ka seda, et oleme substantsid, millede kogu loomus ja olemus seisneb ainuüksi
ja igapäevase õppimise või töötamise kõrvalt tuleb endale tihtipeale meelde tuletada, et just rahvas on see, kes mind toetab ning aitab toime tulla asjadega, millega ma üksi olles hakkama ei saaks. Me oleme harjunud, et meil on iga päev kõik olemas ning ei mõtle, mis homne päev toob, sest midagi hullu see tuua ju ei saa. Sööme, joome, magame, ühesõnaga elame. Ja mitte ükski tegur ei viita halvale elule ega probleemidele. Kui siis ainult need, mis me ise endale välja mõtleme või pisiasjad, millest laseme end lihtsal moel häirida. Kui aga panna kõrvale meie igapäeva probleemid ning need, mis toimuvad väljaspool meie suurt "egomulli", tuleb meelde, kui südametud me oleme olnud, kui enesekesksed ning egotsentrilised. Me mõtleme end heaks, me nimetame end heaks, kuid me ei pruugi seda olla. Selle asemel, et püüda üha rohkem osta ja endale rabada, võiks mõelda tagasiandmise peale. Tüüpiline näide oleks siinkohal Aafrika lapsed või loomade varjupaigad
2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus: Tekstis oli lause: "Kui me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinkselt, on kõok tõene." Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinkselt. Nüüd tekkiski küsimus, kas autor suudab määrata millal ta mõtleb distinkselt? Kui ei, siis ei saa me määrata milline osa tema väidetest on tõesed ja millised mitte.
· Autor toob abstraktse mõtlemise kohta näiteid reaalsest elust, kus inimene mõistab teist hukka või vastupidi, tunneb kaasa, üksikute näidete põhjal. Seejuures ei arvesta ta kõiki aspekte, ta tugineb oma hetke-emotsioonidele ja käsitleb olukorda oma vaatenurgast. See tähendabki abstraktset mõtlemist. · Näidete põhjal saab teha lihtsa järelduse siin peitub autori vastus oma püstitatud küsimusele ,,Kes mõtleb abstraktselt?". Abstraktselt mõtleme aeg-ajalt kõik, haritud või harimatud, tähtsad või vähemtähtsad inimesed, ilma et me mõtleks, kuidas me mõtleme.
ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksime oma minevikus teisiti käitunud. Samas elataksegi noorena enamjaolt hetke ajendil ja alles vanemana ja targemana tagasi mõeldes saadakse aru ütlusest ,,noor ja ruaml". Keskeas tekivad uued eluvaated ja ka uued probleemid: lapsed, mugavustahe, pensioniea kindlustamine
Mis on õnn? Ilmselt nii mõnigi inimene on öelnud, et ta ei tea mis on õnn ja, et kas tal see on. Osad mõtlevad jällegi, et seda polegi olemas. On ainult tühipaljad mõtted ja küsimused sellest. Kuid mis on see õnnelikkus, mis teeb meid õnnelikuks? Me mõtleme tihti õnnest, kuid kas me teame, mida me selle all mõtleme. Osad meist arvavad, et õnn on see kui sul on raha. Mõned hoopis, et õnn on see, kui sa tunned ennast õnnelikult. Õnn on erinev, kõik oleneb inimese vanusest, tema iseloomust, tema tahtest. Väikesed lapsed arvavad, et see on õnn, kui ema ostab poest jäätist ja teeb pai. Vanemad inimesed arvavad, et õnn on see, kui nende lastelastele meeldib näiteks nende tehtud õunakook. Minujaoks tähendab õnn rahulolu
Olen Descartesega nõus. On inimesi, kes ei tunneta oma keha, Näiteks olen kuulnud inimesi olevat aastaid koomas, nad mõtlevad, aga neil sel hetkel puudub keha, näiteks istuvad kamina ees, ehkki reaalselt lamavad nad haiglavoodis, aga koomas olles tunnetavad end kamina ees kujutletava kehaga. Samas on inimesi raske haigusega, kellel puudub aju, mõistus mõtlemine. On vaid keha, mis vaja hapnikku ja toitu ja vett. 5. Descartes pidas reegliks seda, et kui me mõtleme selgelt ja täiesti distinktselt, ehk mõtleme, mõtlemata sellele, et me üritame millelegi mõelda see kõik on tõeline ehk tõde. Ainuke raskus seisenb selles, et selgeks teha millal me mõtleme distinktselt ja millal ei. autor rõhutab just loogilise mõtlemise tähtsust. Et õigeid järeldusi teha, tuleks probleeme jagada ning oma tähelepanekuid üles kirjutada. See võimaldab teha nende loetelude ja ülevaadete põhjal tulevikus õigeid järeldusi
Need asjad korraldaksin ma teisiti Inimene teeb elus palju vigu, olgu need siis väikesed või hoopistükkis suured vead mida parandada ei saa. Me kõik mõtleme igapäev, et kui ma oleksin teinud midagi teistmoodi oleks mul praegu parem elu. Kuid miks me ei korralda oma elu täpselt niimoodi, et meie tulevik oleks parem, kui me juba teame, mida me tulevikus loodame saavutada. Mida teeksime meie selle nimel, et me elu oleks juba homme natuke parem, kui ta on täna? Kas me üldse teeksidki midagi või on me elu juba täiuslik? Me peame ise korraldama oma elu nii, et see oleks just meile suurepäraselt täiuslik või vähemalt püüelda hea elu poole
Kuid samas on inimeste eksitamine raske, kuna nad kipuvad kergeusklikult vanade harjumuslike arvamuste juurde tagasi minema, kuna palju mõistuspärasem on neid tõeseks pidada kui neis kahelda. Seeõttu ei kujune siin ka ühte kindlat arvamust. Siiski on üks paratamatu tõde kui ma mõtlen, siis olen ma olemas. Selles ei saa kahelda ning isegi Jumal ei saa meid siinkohal petta. Me saame eksisteerida isegi siis, kui pole meeli ja keha, kuna me veename end ja mõtleme sellele. Edasi arutledes jõuab Descartes küsimuseni mis on inimene. Enda jälgimisel nägi ta, et tal on jäsemed nagu kehal ja hinge toimingud mõtlemine, aistimine. Need on keha ja hinge loomuses. Kui keha ei ole, siis pole ka hingele omast. Kuid mõtlemist ei saa kunagi ära võtta. Sellest järeldubki, et me eksisteerime nii kaua, kuni mõtleme. Samuti võib selle põhjal öelda, et inimene on mõtlev asi. Kõige paremini tunnetataksegi mõtlemist ja aistmist ehk hingega seotut
LÕPUKÕNE See on tee,mis meil on ühine, sellele me ühekoos mõtleme. See on mälestusi,mis ei unune, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Sinu perekonnaks on sinu klass, Sinu kõrval igaüks unistamas. Sa julgustad teisi sellel teel. Sa oled kevadpäikene, mitte öökülm sügisene kui keegi vajab sind ,ole see.. Ära käi üksi seda teed, lähme koos,siis on kergem see anname käed üksteisele. Kui sa kedagi näed langemas
näiteks inglise ja vene keeles. Ma arvan ,et inimesed võiksid vahetevahel mõelda rohkem, mis keeles nad suhtlevad ja räägivad, sest siis hakataks tähtsustama rohkem oma emakeelt, mis tänu suhtlemisele inimesi seob. Keelega väljendame oma emotsioone. Erinevaid tundeid, nii kurbi, rõõmsaid , lõbusaid, anname lähedastele inimestele edasi just keele kaudu. Selle olemasoluta ei jõuaks paljud olulised tunded lähedasteni. Igapäevaselt mõtleme omi mõtteid emakeeles.,, Inimene on mõtlev inimene ainult selle tõttu, et tal on keel." Igale inimesele on omane sümboliseerimisvõime ja keele abil anname asjadele tähenduse. Ta on hiiglaslik märgisüsteem, kus on tuhandeid sõnu- märke. Keel on kuuluvuse väljendaja ja seob ning liidab inimesed rahvusteks. Keel on inimeste tähtsaim suhtlemisvahend ja emotsioonide väljendaja. Sellele abil saame informatsiooni ja mõtleme. Keel on ka märgisüsteem ning tal on pikk ajalugu.
1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olelnud a) Kuna ta mõtles kahelda teiste asjade tões, tähendas see, et ta on olemas 4. Hing on erinev kehast ja teda on isegi lihtsam tunnetada kui keha
noored sõdurid kiiresti vananevad. Esile tõusevad ka eksistentsiaalsed küsimused: mis vahe on üldse sõjal ja tapmisel, Kelle pärast ma üldse suren, kas seda sõda on üldse vaja; · Suur humanistlik küsimus teoses: kas on üldse võimalik jääda inimeseks keset sõda ja tapmist? Noored sõdurid avastavad et sõjas ei tule mitte ainult sõdida ja võidelda, vaid tuleb ka kõige labasemal ja halastamatul kombel tappa. Tsitaat teosest ,, Me mõtleme hoopiski muust. Me mõtleme inimese tapmisest. Kurat teab, kuidas tal humaansem on hinge välja võtta kas mürsuga või täägiga? Ei , ei , ka mitte see, kumiseb meie vintis peades, miks seda jõledust üldse vaja on?". ,,Tähtis on, et ma tahan mõtelda ja mäletada ja tunda nagu inimene. Üle olla tapvast väsimusest ja nüristavast sõjast" · Lisaks annab autor edasi, kuidas keset möllu inimesena hakkama saada. Et sõdurid
Selle valimisel tuleb olla kahe jalaga maapeal.Ning kui elukaaslane on sobiv,siis laabub kõik ideaalselt.Kuid kahjuks on ka olukordi kus peame oma elukaaslases pettuma.Tänapäeval juhtub seda üsna palju.Sellisel olukorral on suureks toeks just sõbrad.Ma olen kindel et üheskoos leiame alati probleemidele ja muredele lahenduse.Olgu ükskõik kui hästi või halvasti. Igal inimesel on olemas palju pikki ja lühikesi teid,mida läbides saame tugevateks ja kui lõpetame ühe teekonna ja mõtleme sellel tagasi,siis mõtleme läbi kõik mis oli hea ja mis halb.Tekib tunne et midagi oleks saanud teha teisiti,Kuid siis on juba hilja.Võib olla lihtsalt tegime oma sammu liiga varakult.Kuid alati õpime oma vigasest. Kõige pikem tee hakkab esimesest sammust ja see on samm mis ostsustab ka kogu ülejäänud tee!
Kas lugemine loeb? Eget Lina, 10 Ra Kas lugemine loeb? Kindlasti vastus sellele küsimusele puudub, sest inimesi on erinevaid ning igaühel meist on oma arvamus. Kui keegi küsiks minult seda, ütleksin, et see on kahe otsaga asi, sest just seda see on. Me mõtleme, milleks üldse lugeda, kui on olemas internet, raadio, televiisor, sõbrad ning mõnel üksildasel päeval kaaslaseks meile meie oma mõtted. Jah, ei saa väita, et see on vale, kuna teadmised, ideed ning palju muud on tänapäeval kättesaadav tuhandel erineval viisil, seega, kas lugemine, kui selline üldse loeb enam midagi? Kas see annab meile midagi rohkemat, kui internetis surfamine? Ma ei saa rääkida kellegi muu eest, seega otsustan olla
Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte reaalsus. Kui saab kahelda asjade tõelisust, siis ei tohiks ju uni muuta arvamust , et 2+3 on ikka viis. See kas me magame või mitte ei muuda selle tehte õigsust. Autor toob kohe ka arvamuse, et on olemas jumal, kes on kõikvõimas ja on pannud meid nii mõtlema ja me mõtleme koguaeg valesti. Need, kes jumalat ei usu arvavad, et kõik mis siin ilmas toimub tänu juhusele, kokkusattumusele, saatusele või mingil muul viisil. Sellele ei saa vastu väita, aga saab sisestada arusaamu, mis algselt tunduvad valed. Võib mõelda, et Jumala asemel valitseb meid mingi paha vaim, kes meid nii mõtlema paneb. Võideldes taolise mõttemaailma vastu, on võimalik inimesel ära öelda vääratest arusaamadest, kuid sellist mõttemaailma on raske säilitada,
See tähendab, et tema loomuses poleks meid petta isegi mõnikord, seda viimast me aga väita ei saa. Mis järelduseni jõuame aga, on see, et kõik kahtlused tulenevad meist endist. Me ise oleme loojad nendele kahtlustele, oleme loonud, et kaks pluss kaks on neli ja see on ka põhjus neis kahelda. Seetõttu on põhjust kahelda kõiges. Kui kas mida, milles me ei kahtle? ,,Cogito ergo sum" - mõtlen, järelikult olen. Siit järeldub, et ainus asi, milles me ei saa kahelda on see, et me mõtleme ja eksisteerime. Juba hakates kahtlema selles, samal ajal me hakkame ka mõtlema. Järelikult selles, et me mõtleme, ei saa kahelda. Raskusaste 5 Kulunud aeg 5h Üheksas õppenädal, paaritu
? ? ? (kellest? millest? kus?) : .. , , , .. , , .. , .. , , : · , , inimene või ese millest kõneleme, mõtleme, loeme · tegevuse koht · , , , transportvahend millega sõidame, lendame, sõuame · , muusika instrument mille peal mängime · , , , keel milles kirjutame, räägime, loeme ! : · kellest? millest? . · , kus? . . · transportvahend; mille peal mängima? . . : mõtlema kõnelema unistama ? ? ? ? vestlema rääkima jalutama
valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret,
Raha inimese elus Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli? Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus
valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret,
Valgus Koostaja: Emilia Õim 8.Klass Mis on valgus? Valgus on elektromagnet kiirgus. Enamasti mõtleme selle all nähtavat valgust. Kuid peale nähtava valguse on ka olemas ultravalgus ja infravalgus. Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste
Kuritöö kui protsess Mis on kuritegu? Mida me nimetame kuriteoks, mida selle all mõtleme ja kuidas see on seaduse ning eetika vormidega seotud? Kuriteo kui mõiste all mõtleme iga väiksemat tegu, mille käigus tekitatakse kellelegi kas vaimset, füüsilist, materjaalset või muud kahju ning selle korda saatjat karistatakse selle eest vastavat seadusega ettenähtud korras. Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida mitmete erinevate vaatenurkade alt. Seaduse järgi kuuluvad kuriteo alla sellised tegevused nagu pisivargus, vargus, avalik vargus, rööv, relvastatud rööv, kallaletung,
Inimesed, keda me ei mõista Kas on üldse võimalik kedagi mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? õigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on
kirjeldamisel võime teda ette kujutada ühe punktina. Seda punkti nimetatakse punktmassiks. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Need punktid, mida liikuv keha läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. Liikumistrajektoori ei tohi samastada teega PUNKTMASSI LIIKUMINE Kui me edaspidi räägime keha liikumisest, siis mõtleme selle all punktmassi liikumist Kui keha kõik osad liiguvad ühtemoodi siis sellist liikumist nimetatakse kulgliikumiseks KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/kopernik/index2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Punktmass http://www.fyysika.ee/opik/opik_mehaanika.pdf http://www.learner.org/courses/physics/visual/visua
Visioon LUUA MEELERAHU "Pristise maailmas" elame ja töötame keskkonnas, kus on teadvustatud, jälgitud ning ennetatud peamised ohud ja riskid. "Pristise maailmas" valitseb meelerahu. 1 Missioon KAITSTA INIMESI JA VARA Me mõtleme ja tegutseme selle nimel, et meie kliendid saaksid tunda end turvaliselt. Pristis teadvustab klientide turvavajadused, jälgib turvariske ning tegutseb võimaliku kahju ennetamise ja piiramise nimel. 2 Firmaväärtused PARTNERLUS INNOVAATILISU S 3 Firmaväärtused PARTNERLUS Peamisi turvariske ja ohtusid saab teadvustada
Olemine Sartre´i arvates ja minu arvates. Satre'i on öelnud, et ,,Olemine on teadmise, tähenduste, objektide alus, olles siiski alati olevate olemine, mitte aga kuskil olevate taga." Usun, et olemine on see kui me tunnetame asju, mis on meie ümber ja mida saab katsuda ning mida tegelikult pole silmaga näha. Me tunnetame armastust, tundeid ja õrnust, kuid iga inimene erinevalt. Me hingame, mõtleme tähendab seda, et me oleme olemas. Meie alateadvus nagu teaks meie olemusest ja meie hingest, mis asub meie sees. Mõistusehääl meie peas on täiesti töökorras mõtlemaks olemise üle. Meie süda, mis tuksub me sees tekitab tunde, et oleme olemas. Me tunnetame üksteist ja nii ka seletab iga inimese kehakeel tundeid, mida on raske välja lugeda. Mina ise tunnetan enda olemust ja minu kehakeel räägib juba enda eest. Kui ma ei tunneks enda olemas olu, järelikult poleks ma olemas
Iga laps vajab kodu ! Lugupeetud lugejad .! Ma tahaksin teile rääkida ühest väga aktuaalsest teemast.Nimelt kodust.Me võtame iseenesestmõistetavalt , et meil kõigil on koht kuhu pärats kooli või tööd minna. Aga kui palju me mõtleme nende peale, kellel see koht puudub.kui ei ole kodu, kus sind ootab pere, kui ei ole oma tuba, oma riidekappi, ei ole söögilauda maitsvate toitudega .Kus need lapsed ööd veedavad ?Millest saavad jõudu , et elus hakkama saada?Kui teie tutvusringkonnas ei ole kodutut last siis ei tähenda see seda, et neid üldse ei ole olemas . Ma tahan sellega öelda seda , et me peame oskama rõõmu tunda sooja toa üle , armastava pere üle , kõigi nende võimaluste üle mida pakub meile kodu
kaasneks palju agasid. Eesti on väike, et räägida suurtest jäätme probleemidest, kuna me lihtsalt ei suuda toota nii suuri jäätmeid. Näiteks Aafrika on suured jäädme probleemid. Suurim probleem on see, et suured tehnika tööstused toovad oma vana kraamis mis on valgetest inimestest järgi jäänud. Firmad saavad nii odavamalt rämbsust lahti. Jäätmeid saab vaid ühel viisil vähendada ja see oleks, et me ei tooda üle ja ennem mõtleme, kas meil on seda tooted vaja toota, aga materjaalsed jäätmed ei ole nii ohtlikud, kui on tuuma ja keemilised jäätmed, mida jääb väga palju üle. Jäätmede probleem on üha aktuaalsem teema maailmas, kuna India ookianis tiirleb mööda golfi oovusi suured prügi saared, mis kahjustavad ökosüsteemi. Näiteks on ka Läänemeri, mis on peaaegu välja surnud, kuna me reostame seda väga palju ja ökosüsteem on kahjusttunud ja uusi liike peale tule
Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 5 1 Sissejuhatus Meil kõigil on hetked, mil me langeme mõttesse ning mõtleme elu üle. Mõtleme, et leida kas lahendus mõnele probleemile või küsimusele meie elus. Ometigi mingisugune hetk oma mõtetes me takerdume. Kas me ei suuda siis millelegi anda näiteks arvulist väärtust, või me enda mõte takerdub, või satume me hoopis mõne paradoksi otsa. Kuna vägagi aktuaalne teema puberteediealistele on suhted, toon ma ka ühe näite sealt. Tavaliselt näevad poiss ja tüdruk suhtes üksteist endast parema ning ilusamana
vastupidavust ja enesekindlust, vähendab depressiooniriski ning tõstab üleüldist eluga rahulolu. Teadlased leidsid, et õnne seostatakse peamiselt hea enesetundega. Inimesed, kes on õnnelikud, elu pidavad lihtsaks, nendel on hea tervis ning inimesed on võimelised ostma asju, mida nad tahavad. Kuigi raha olemasolu vähendab seda. Õnnelikku elu iseloomustab ka stressi ja murede puudumine. 10 tegevust, mis teevad sind õnnelikuks 1. Keskendu positiivsele Kulutame palju aega ning mõtleme sündmustele, mida ei juhtunud ning mida oleksime pidanud proovima. Aga miks mitte koondada oma tähelepanu positiivsetele hetkedele, mis tõesti toimusid. Sel moel suudad paremini mõista, kui tähenduslik on sinu elu ja olla kõige eest tänulik. 2. Ütle aitäh Tänulikkus on võimas emotsioon, pane see enda kasuks tööle. Saada kiri või SMS kellelegi, kes on sind mingil moel aidanud. Uuringutes on leitud, et tänulikkuse väljendamine võib õnnetunnet tõsta koguni 25%. 3
Tahan liigelda ohutult Tahan liigelda ohtult- see on hea lause, mis paneb kohe mõtlema. Liiklus ei kao kuhugi ning ka selle ohutus mitte. Liiklusest kõrvale vaadata ei saa ning seetõttu on vajalik liiklust tunda ja teada kuidas ohutult käituda. Kuid kas mina saan liigelda ohutult? Eesti liikluskultuur ei ole just parim, kuid on ka hullemaid. Kummitab ikka küsimus, kas mina saan liigelda ohutult, jään siin sügavalt mõtlema. Ma ei tunne seda, et ma astun liiklusesse ja võiksin end lõdvaks lasta. Kuid see peaks nii olema. Elu on lühike ja seetõttu peabki olema äärmiselt ettevaatlik. Kõikjal on reklaamid ,,Kanna helkurit," ,, kinnita turvavöö," ,, kiiruspiirang 50," kuid sellest jääb ikka justkui väheks. Inimestel puudub ohutunnetus või on see mõtlemine ,, minuga ei juhtu midagi"- ei tea ning seda ei teagi keegi. Mina ise saan teha vaid seda, et teen endale liikluse selgeks ning järgin ohutusnõudeid. ...
Milleks põhiharidus? Ants Rootslane Pole ilmselt ühelegi teismelisele võõras teema, kui hommikul kooli minemise asemel magad ja eirad ärratuskella.Mõteldes, et miks see kool nii vara peab hakkama.Kuid olenemata sellest mida me mõtleme kohustab seadus meid koolis käima, vähemalt põhikoolis kuni 17.- aastaseks saamiseni.Põhiharidus on hariduslik miinimum, ning see tuleks kindlasti omandada.Põhiharidus annab sulle aluspõhja väärtushinnangute ja algteadmiste näol, et sinust kasvaks kohusetundlik iseseisev õppija, kes suudaks teha ise valikuid ning oleks väärikas kodanik. Kui sa oled omandanud põhihariduse, siis sul on pärast seda palju võimalusi edasiõppimiseks ja enda arendamiseks juba keskkoolis
Eesti Vabariigi aastapäeva kõne Lp. Õpetajad, õpilased ja teised, kes te siia kogunenud täna olete. Mul on suur au seista teie ees ja rääkida teile meie lipu ajaloost ja ja tänasest Vabariigi sünnipäevast. Meie kaunis lipp, mis on nii aus ja puhas. Sinine, taevas mis lummab meid pidevalt. Ja öösel kui vaadata, siis tekib julgustunne, kui tähed või nagu inimeste hinged valvavad meid ülevalt. Must, muld millega me lapsest peale oleme kokku puutunud ja siiani, mis on meile kasuks. Valge, valgus mis valgustab meid iga päev ja truudus, mis on tõeline tunne kui see on vastastikune. Ja muidugi õhk, mis on nii värske ja vahepeal puhub juustest läbi ja tekitab kerge tunde. Meie eesti lipp on meie rahvale väga kallis ja me oleme ainuke riik, kus meie lipp on säilinud iidsetest aegadest. Kas pole mitte tore seda teada, saame olla selle üle uhked ja nüüdki veel rohkem. Jalutame täna väljas ringi ja mõtleme, et meie kodumaa on...
Klassikirjand Plaanid ja tegelikkus Plaanid ja tegelikkus, mida me selle all mõtleme? Kas, et plaanis milla ülikooli või tegelt kui aeg ülikooli minna, lähed hoopis kooli laisklema minna. Tihti ütleme, et lubame üht ja teist, kuigi ei täida seda lubadust. Alati tuleb midagi tähtsat või vähem tähtsamat ette Näiteid võib tuua palju, aga ma toon välja ühe, mis minu arvates on tähtis. Ülikoolis, mõtled, et lõpetad kooli ruttu ära ja lähed tööle ja ongi asi nii lihtne. Tegelikult, ei käi asi nii
variant, kuidas on võimalik klaasi töödelda, ning milliseid erinevaid olekuid ja vorme on võimalik klaasil edasi kanda. Kõige enam jäid mulle silma tehnikad nagu : puhumine, sulatus, külmtöötlus, vormisulatus, klaasimaal, vormi- ja liivalesulatud ning fotoprint. Samuti jäid mulle silma mitmed tööd mis pakkusid mulle lähemat huvi: Tiina Sarapu - KÕIK ON KAALUL Kõik mida tunneme, mõtleme, teeme, või tegemata jätame, omab tähtsust. Kaalulolek on pidev, tasakaalusolek üürike. Ars longa, vita brevis est. Tehnika: puhumine, sulatus, külmtöötlus Riho Hütt - IKAROS I. II. III. Riho Hütt on minu kodulinnast Rakverest pärit klaasikunstnik, seega pakkus tema töö mulle kõige enam huvi. Tehnika: külmtöötlus Sofi Arsas JÄRVED Järv kui maa ava või silm, mille kaudu avanevad vee- ja maa-alused maailmad
Tänapäeva ühiskonnas on rikkal oma eesmärke saavutada lihtsam. Tal on võimalik perelt tuge saada ja ka raha. Kui aga inimesel on rahapuudus, siis tekivad tihti igasugused olmemured, mis hakkavad segama igapäevaelu. Kui inimene ei omanda haridust ei suuda ta luua endale eesmärke, mis teda edasi viivad. Raha olemasolu ei ole kedagi kunagi materiaalses mõttes rikkaks teinud. Alati on sellel inimesel olnud ka teadmised või rohkelt julgust ja pealehakkamist midagi suurt korda saata. Tihti me mõtleme, et vaene on vaene rahalises mõttes. Vaene saab olla ka siis kui sul on palju raha, kuid puudub kõik see, mis sind õnnelikuks teeb. Väliselt vaene ei ole tihti tema enda meelest sugugi vaene. Ta lihtsalt vajab vähem kui teised. Vaene oled sa alati selle poolest mida sul ei ole, kuid tahaksid rohkem. Rikas oled sa selle poolest, mis sul on olemas. Oma rikkust peab oskama hinnata. Järeldada saab minu meelest seda, et parem on olla vaesuse ja rikkuse vahepeal,
Meedia tsensuur oleks mõistlik Meedia on teabelevivahend ning täiesti tavaline kommunikatsioon inimese ja meediategelase vahel. Meedia on väga hea vahend inimeste mõjutamiseks, sest tihti kiputakse ju olema väga kergeusklikud ning naiivsed. Ometigi, kui meedia on ise mõjutusvahend, siis asjal on ka teine külg Meedia on väga mõjutatav. Näiteks : osanikud saavad otsustada, milleks nad raha annavad, milliseid osakondi toimetustesse juurde tekitada, aga ka ära kaotada. Ajakirjanikud otsustavad, millest nad kirjutavad ning kuidas. Kirjutamise stiilist oleneb väga palju, mis uudisest lõpuks välja kujuneb. Ajakirjanikud võivad ridade vahele põimida oma arvamuse ning käituda omakasupüüdlikult, manipuleerides inimesega tema teadmata. Meediat võivad mõjutada ka infoallikad, sest nemad ju teavad, mida nad avaldada tahavad ja mida mitte. Ajakirjanikud võivad ju ka nende sõnu väänata. Veel mõjutavad meediat reklaamiandjad, ke...
et asja vastu saada, siis on see vahetus. 6. keegi, kes takistab seadusi, ärgu mõistku kohut. Seadusega keelatakse, et nad ei oleks kohutnikud. 7. Kui kahtled, ära tee. Ära tee seda, milles sa pole kindel. 8.õigus peab sündima, mingu või maailm hukka. 9.kuulatagu ka teist poolt. 10. ostja olgu ettevaatlik (risk langeb ostjale). Müüja olgu ettevaatlik. 11.las ta elada, kasvada, õitsegu 12. niisiis, olge rõõmsad 13. konsulid, olge valvel, et riik kahju ei kannataks. 14.öelgem, mida mõtleme, ja mõelgem seda, mida räägime. 15.mingem edasi kohustuste poole, mis kuriteost tulenevalt just nagu keegi on varguse toime pannud, vara kaasa haaranud (röövimine), kahju tekitanud, ebaõiglust korda saatnud. Mis deliktilst tekkinud, nt kui keegi on.. 2) Gaudeamus: vastata tuleb salme 1, 4, 6 (vt õpikus lk 35), ladina ja eesti keeles. Sabiniaanid- prokliaanid- kaks koolkonda, vaidlus 200 aastat. Videamus-vaadakem! Transeamus- mingem edasi! Obligationes.
Me tuleme suvest Aeg möödub tõesti väga kiiresti. Suve alguses mõtleme me kõik, et tuleb ilus, pikk ja soe suvi. Tegelikult pole midagi see nii kestev, kui esialgu tundub. Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma. Jah, Tiina polnud kindlasti võitja, tema soov oli ju vaid elada rahus koos Margusega, kuid seda tal saavutada polnud võimalik. Ent kas siin loos oligi üldse võitjaid? Mõtleme kasvõi Mari peale, kes oli kogu selle loo süüdlane - kas saab üldse arvata, et ta võis olla õnnelik, kui Tiina lõplikult metsa põgenes? Olgu mis oli, aga Mari ju tegelikult sisimas teadis, et...
Kuidas stress mõjutab minu õppimist? Stressi põhjustavad tänapäeval paljud asjad, sest inimesed on nõrgad. Paljud inimesed tänapäeval kasutavadki ära seda stressi kõige vabanduseks mida neile ei meeldi teha. Minu stressi põhjustajaks on hirm elu ees aga see ei esine distressina, sest mulle meeldib avastada, kuid siiski tekitab see mulle rahustust, sest ma pole seda kunagi läbi kogenud ja seda ei saa võrrelda teiste inimestega, sest me kõik mõtleme teisiti ja igaüks meist näeb maailma erineva nurga alt. Küll aga olen ma leidnud endale lahenduse kuidas seda stressi maandada. Ma arvan, et ma olen kogenud ainult eustressi, sest mull on väga erinev mõttemaailm ja ma olen teistest erineva mõttemaailmaga. Ma mõtlen tihti asjadele millele enamus inimesi üldse tähelepanu ei pööra ja teen asju mida paljud ei tee või ei oska teha, mulle meeldib vaadelda inimesi, sest
· Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart Meri · Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole. Arthur Schopenhauer · Noored tüdrukud armastavad nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kusagilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab. Anton Hansen Tammsaare · Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatue suhtes
Noorte ja täiskasvanute suhted Inimeste suhted paljugi sõltuvad ininestest enditest. Iga päev me sattume konfliktidesse, aga mille tagajärge me ei tea. Eriti tihti sattume konfliktidesse kui oleme noored ja kindlast ka vahel ebaviisakad. Täiskasvanuks saades mõtleme sageli kui noored ja rumalad me saime olla, kuidas väiksed vastuolud võisid meid mõjutada. Noorena olles teeme palju vigu, mis mõjutavad täiskasvananu me elu. Noored tihti arvad, et on olemas ainult Mina ja Maailm. Sattume konfliktidesse, mille lahendusi on esmapilgul raske märgata. Arvame, et lahendusi pole olemas, aga siiski on nad alati olemas. Mõnikord annab tüli üks osapooltest lihtsalt järgi, see võib olla kinni inimese iseloomuses
geomeetrias, sest need koosnevad väga üldistest aspektidest ja kolm pluss kaks on alati viis, olenemata sellest kas me oleme ärkvel või näeme und. Descartes peab Jumalat kõige tõesemaks. Jumala läbi tajume materiaalseid asju ning saame tõestust et materiaalsed asjad eksisteerivad. Peale selle aitab seda tajuda veel kujutlusvõime. Sest kui me näiteks kujutame ette kolmnurka, siis me mõtleme seda kohe ette kindlalt kolme külje ja nurgaga, aga kui me mõtleme tuhande nurga peale, siis kas see oleks eristatav meie kujutluspildis näiteks 1001- nurgaga. Tähendab, me saame reaalselt ette kujutada tajutavaid objekte, mida me nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me toimiks väga edukalti ka selle puudumisel, aga vastupidises vahekorras mitte. Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub
sõpru. Teda ei usalda keegi ja temaga ei taheta sõbrustada. Kuid kui me tahame endale lähedasi inimesi, sõpru kelle peale saab loota peame olema sellised nagu soovime, et oleks meie sõbrad. Juba vanasõnagi ütleb: ,,Tee teisele seda, mida tahad et sulle tehtaks" . Olles heasüdamlikud, rõõmsameelsed ja usaldusväärsed leiame sõpru, kellega koos tunneme end hästi. Ma arvan, et kui me kõik kasvõi natukene rohkem selle ilusa ütluse: ,,Selleks, et saada tuleb anda" peale mõtleme, saab maailmast parem paik. Inimesed hakkavad paremini läbi saama ja teineteist rohkem mõistma.
Tallinna Saksa Gümnaasium Eestimaa Rahvarinne ehk Rahvarinne Perestroika Toetuseks Nimed Tallinn 2009 Eestimaa Rahvarinne (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine. See oli suurim massiliikumine Eestis. 13. aprillil 1988, Eesti Televisiooni õhtuses saates "Mõtleme veel", kui arutati kuidas rakendada kodanike initsiatiivi avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1. 2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. 23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime "Balti kett" all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimek...
koos palliga. Nagu tavaks on, siis tuleb ikka meid vähem kokku.Nii tänagi on kokku tulnud 15 naist sportima.Teeme siis selle spordipäeva endajaoks põnevaks ja huvitavamaks läbi mängude.Kui kellelgi midagi jäi arusaamatuks ja küsida tahab,siis selleks on just õigehetk,hilisemaid pretensioone ei arvestata.Ahjaa paar asja veel.Esmaabi puknt asub eemal väikeses majakeses ja muidugi unustasin öelda,et peale mängude,saab ka hiljem süüa,muidu arvate,et mängime,rassime ja mõtleme,aga süüa ei antagi.Soovin teile kõike head ja paremat sellel spordivõistlusel,muidugi kõrgemale,kaugemale,nuputamist ja kiirust soovin kõige rohkem.Tänan täheleapnu eest.Vabalt!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
