oluliseks puuuduseks suhteliselt suured väliskulud. Euroopa Liidu riikides töötab maanteetranspordis kokku 25 miljonit inimest. EU liikmesmaade veoautode park moodustab kokku rohkem kui 18 miljonit veoautot. Maanteetranspordi tariifid on Euroopa Liidus ca 1/3 võrra kallimad, võrreldes USA keskmiste hindadega. Sellise erinevuse vähendamine parandaks Euroopa konkurentsivõimet, kuid olukorra muutmine on tõeliselt raske. Euroopas muudavad vedude omahinna kõrgemaks põhiliselt järgmised mõjurid: · kõrgem kütuse hind · väiksem ööpäevane läbisõit tänu juhtide tööajapiirangutele, ülekoormatud teedele ja liiklusummikutele ning nädalalõpu sõidukeeldudele · haagiste väiksem kandejõud ja pikkus · teedemaksud. Maantevedude eelised: · Kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn "uksest ukseni" teenindamine · Lühike veoaeg , vedude regulaarsus · Suur paindlikkus vedude korraldamisel · Tihe terminalivôrgustik
tegevust otsesemalt. Makrokeskkond jaguneb nii: ● Majanduslik keskkond - Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid ● Juriidilis-õiguslik (v. poliitiline) keskkond - Poliitilised jõud on kõige ulatuslikuma mõjuga, sest nende survel võetakse vastu uusi ja muudetakse olemasolevaid seadusi. ● Demograafiline keskkond - Demograafilise keskkonna moodustavad rahvastikuga seonduvad mõjurid. ● Kultuuriline keskkond - Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, uskumuste, käitumisnormide, eetiliste seisukohtade jms. kogumit, mis väljendub inimsuhetes ja sotsiaalse ühiselu vormides. Tänapäeva inimkonna käitumist iseloomustab erinevate kultuuride segunemine, vaba käitumise levik ja piiride kadumine, soovide kiire rahuldamine. ● Tehnoloogiline keskkond - Tehnoloogia on üks olulisemaid tegureid, mis kujundab tarbimise struktuuri
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Rahvusvaheliste suhete alused Iseseisev töö Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................
puuuduseks suhteliselt suured väliskulud. Euroopa Liidu riikides töötab maanteetranspordis kokku 25 miljonit inimest. EU liikmesmaade veoautode park moodustab kokku rohkem kui 18 miljonit veoautot. Maanteetranspordi tariifid on Euroopa Liidus ca 1/3 võrra kallimad, võrreldes USA keskmiste hindadega. Sellise erinevuse vähendamine parandaks Euroopa konkurentsivõimet, kuid olukorra muutmine on tõeliselt raske. Euroopas muudavad vedude omahinna kõrgemaks põhiliselt järgmised mõjurid: kõrgem kütuse hind väiksem ööpäevane läbisõit tänu juhtide tööajapiirangutele, ülekoormatud teedele ja liiklusummikutele ning nädalalõpu sõidukeeldudele haagiste väiksem kandejõud ja pikkus teedemaksud. Maantevedude eelised: Kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn “uksest ukseni” teenindamine Lühike veoaeg , vedude regulaarsus Suur paindlikkus vedude korraldamisel Tihe terminalivôrgustik
Siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu majanduskasv, sissetulekute, keskmise töötasu ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eelisolukorras on need ettevõtted, mis saavad aru keskkonna muutustest ja suudavad neid ennustada. Sotsiaalne keskkond Sotsiaalsed muutused avalduvad paljude erinevate näitajate kaudu, kuid põhiliselt kuuluvad siia mitmesugused rahvastikuga seonduvad mõjurid. Mitmesuguseid demograafilisi näitajaid, nagu sündivus, elanikkonna struktuur vanusegrupiti, perekondade suurus, rahvuslik koosseis, rahvastiku piirkondlik paiknemine jne. mõjutavad oluliselt ettevõtete tegevust. Sotsiaalse keskkonnaga koos käsitletakse ka kultuurilisi tegureid nagu ühiskonnas hinnatavad väärtused, omaks võetud tõekspidamised ja hoiakud jne. Muutused demograafilises keskkonnas põhjustavad nihkeid turu mahus, nõudluse struktuuris, hinnatundlikkuses, turustuskanalite
Emotsionaalne heaolu kajastub inimese eluga rahulolus ja enesehinnangus, tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud oskusi ja andeid nii endas kui teistes. • Need kogemused toimetulek stressiga ,emotsioonide väljendusvõime Psühholoogiline heaolu ka isiklik vaba aeg Elukvaliteedi dimensioonid e mõjurid annavad võimaluse integreerida keha, vaimu ja hinge; õppida on mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohanemisvõimega. materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, end tundma ja teha muutusi elustiilis.
Inimsuhete ruumiline mõõde • Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja –
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehit...
töötervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. 6.1.3 Üldnõuded töökeskkonnale Töökeskkond tuleb projekteerida, ehitada ja sisustada selliselt, et töötamine oleks ohutu ning ei kahjustaks töötaja või teiste isikute tervist ja töökeskkonda. Töökeskkonna 7 kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid normatiive. Töökeskkonnas peab olema normidele vastav temperatuur, suhteline niiskus, valgustus, müra ja tõmbetuuleta õhuvahetus. 6.1.4 Valgustus Hügieeniliseks saab lugeda valgustust, mis tagab: püsivalt ühtlase valguse, küllaldase valgustatuse. Ei pimesta otseselt ega kaudselt. Hea valguse puhul on organismi ainevahetus intensiivsem ja silmade töövõime normaalne. Halb valgustus kiirendab väsimust, silmade haigestumist ja tööõnnetusi
mõõtmisele tuginevad mõõdud, ajukuva, geeniuuring. Igal psüühilisel kvaliteedil oma kvantitatiivne külg: psüühilised ja nendele tuginev käitumine on mõõdetav. Skaalad: nominaal, järjestus ja meetriline Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastatavate muutujate alusel. Muutujateks võivad olla subjektide omadused - vanus, sugu, geenid. Kekkonna omadused ja mõjurid. Muutuja ehk variaabel võib omada erinevaid väärtusi: sõltumatud muutujad - vanus, mingi olukorra kätte andmine, need tegurid mida ei muuda uuritav subjekt. Sõltuvad muutujad - võrdustame võimalikult palju erinevaid tegureid, sugu, haridustase, ainsaks erinevuseks vanus. kaasmuutujad vahemuutujad Meetodid: eksperiment - laboratoorne, loomulik Laboratoorne - kõik võimalikult teadlase kontrolli all, saab teha mis tahab, kõik
·Vastuhakkava ini mese puudu mine ·Sam msa m muline lähene mine ohtlikule situatsioonile ·Eelnev kokkulepe kuulekuses püüd vältida sotsiaalse kokkuleppe rikku mist · Tegevusega kaasnev ärevusseisund, otsustamise ke erukus · Juhi pealekäi mine ("teil pole valikut") · NB! Val misolek varjatult mitte kuuletuda · Varase m ko ge mus tingi musteta kuuletumisest aitab mitte kuuletuda · Situatsiooni m õju Fundamentaalne o mistusviga tule muste seletamisel Konformismi mõjurid ·Ühtsustunne ·Staatus ·Avalik esitamine ·Varasem avaldatud arvamuste puudumine Konformismi põhjused ·Nor matiivne m õju grupinor mide järgi mine ·Infor matiivne m õju mitmetähenduslikud stiimulid, soov olla täpne PERSONAALSED ERINEVUSED ·Soolised erinevused ·Isiksusest tulenevad erinevused ·Kultuurilised erinevused Vastupanu sotsiaalsele survele ·Reaktiivne vastupanu ·Unikaalsuse taotlus Rahvuslikud erinevused Grupp
BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud. Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa, vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest.
Tallinna Tehnikaülikool. Äriplaan OÜ Siimax Katre Niinemägi Tallinn 2015 Sisukord 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus 2.Turundus 2.1.Müük 2.2.Ettevõtte turg 2.3.Tarbijad 2.4.Hinnad 2.5.Konkurendid 2.6.Turustamine 2.7.Marketing 3.Äri ettevõtluskeskkond 3.1.Riskid ettevõtluskeskkonnas3.2.Majanduskeskkond 3.3.Makromajanduslikud mõjurid 3.4.Inimressursid 4.Tootmine ja teenindus 4.1.Tooted/teenused 5.Äri juhtimine 5.1.Ettevõtte struktuur 5.2.Palkade eelarve 5.3.Personal 5.4.Ettevõtte infosüsteem 6.Äriplaani finantseelarved 7.Äriplaani finantsanalüüs 7.1.Tundlikkuse analüüs 7.2. Investeeringute tasuvuse analüüs 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus. Põhiidee on osta odavamalt ja müüa kallimalt ehk kasumiga. Valdkonnaks on
Ovogenees on naissuguraku areng ovogoonist munarakuks. Munarakud valmivad munasarjades. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Meiootiline jagunemine algab looteeas ja tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatud kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada kõiki munarakke. Munarakkude areng lõpeb naistel 50-55 eluaastal. Ovogeneesi iseärasused meioosis Ovogeneesi meioosi esimsele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jatuob tsütoplasma tütrrakkude vahel ebavõrdselt ning saadakse üks suur ja teine tunduvalt väiksem rakk. Ka teise meiootilise jagunemise käigus jaotub tsütoplasma ebavõrdselt tütarrakkude vahel, mille
Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Toimub meiroosi 1.jagunemise profaasis. Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus) spermatogeneesi ja ovogeneesi:spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes, naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Tütarlaste ebaterveid eluviise taunitakse, kuna mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Sellest tulenevalt sageneb naise hilisemas eas ka puuetega laste sünnitamine. Ontogenees-isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel-vanemorg eraldumisest surmani. Partenogenees- uue org areng viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilane, vesikirp, lehetäi) ja osadel taimedel(võilill, kortsleht)
Uuringute andmetel on leitud, et sotsiaalselt haavatavate gruppide terviseprojektides saavutatakse strukturaalsete muutustega paremaid tulemusi kui käitumuslike lähenemistega (Link and Phelan, 1995). Sotsiaalmajanduslike tervisemõjurite teoreetiline raamistik Sotsiaalmajanduslike tervisemõjurite teoreetiline raamistik demonstreerib makro-, meso- ja mikrotasandi mõjude omavahelisi seoseid (Turrell, 2004). Makrotasandi mõjurid Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus tervises on peamiselt ühiskonna ressursside ebavõrdse jaotatamuse tulemusel tekkinud terviseolukord. Sotsiaalmajanduslike determinantide all mõeldakse peamiselt inimeste haridustaset, nende tööhõivet, ametit, töö- ja elutingimusi, sissetulekut ja elukohta. Nimetatud faktorid on suuresti tingitud valitsuse poliitilistest otsustest, ajaloolistest ja ideoloogilistest ning
vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme. Töökeskkonnas peab olema normidele vastav: · temperatuur; · suhteline õhuniiskus; · valgustus; · müra; · tõmbetuuleta õhuvahetus. Õhutemperatuur: Optimaalne vahemik 18 24ºC. Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10ºC.
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal- ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal. 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga. Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades.Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: on avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus
.. Sarnasus-erinevus Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased ... Mis määrab sobivuse? Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused Vahetusteooria Avanemise/sõltuvuse teooria Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused. Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu.
isikute, kohtade ja ideede turundusega . Kriteeriumid: paindlikkus, tõestus, täielikkus, õigeaegsus, mugavus, rentaablus, avalikud allikad, müügipersonal, turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus: küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
· Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel. Selle kujunemise mõjurid on: · lähestikku elavad inimesed suhtlevad üksteisega enam kui kaugemal elavad · peredes elab koos mitu põlvkonda inimesi, mis loob ajalise püsivuse · murde kõnelejad teadvustavad end rühmana ja oma murret eristava keelena Alamterminid: aktsent keelevariant, mis erineb teistest häälduse poolest, mitte sõnavara või grammatika poolest. · Regionaalne aktsent (regional accent) nt saarlased · Sotsiaalne aktsent (social accent)
..........................................................................................13 5.6. Teenus............................................................................................................... 14 6. HIND........................................................................................................................14 6.1. Hinna tähendus.................................................................................................. 15 6.2. Hinnaotsuste mõjurid.........................................................................................15 6.3. Hinnaeesmärgid................................................................................................. 16 6.4. Hinnakujundusmeetodid.................................................................................... 16 7. TURUSTUS ............................................................................................................ 17 7.1. Turustus ja turustuskanal ..........
2 – Keskkonnaklasside olenevus keskkonnatingimustest EN 206-1 järgi Klassi Keskkonnaklasside rakendamise näi- Keskkonna kirjeldus tähis ted 1. Korrosioonioht puudub X0 Betoon ei sisalda armatuuri ega tariraudu: kõik Betoon väga kuiva õhuga siseruumides tingimused, välja arvatud need, mille puhul esineb külmumine/sulamine, kulumine või keemilised mõjurid Betoon sisaldab armatuuri või tariraudu: väga kuiv 2. Karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XC1 Kuiv või püsivalt märg Betoon madala õhuniiskusega sise- ruumides Pidevalt vee all olev betoon XC2 Märg, harva kuiv Kaua veega kontaktis olevad betooni
saabusid limes norrlandicusse (või isegi varemalt). Kokkupuuted alanuks nii, et skandinaavia keele kõnelejad saabusid lõunast saamide aladele, mitte nii, et saamid oleks saabunud põhjast skandinaavilaste aladele. Selle tulemusel toimus keeleline ja geneetiline segunemine. Inger Zachrisson on väljendanud seda nõnda: ,,Tänapäeva arheoloogid on üksmeelel selles, et üleminek küttimiselt maaviljelusele toimus peamiselt sisemise arenguna. See tähendab, et välised mõjurid panid osa kohalikust elanikonnast vahetama elatussüsteemi." Wiik on tsitaati kommenteerinud järgmiselt: ,,Maaviljeluse levik Skandinaavias oli pigem ,,kultuuriline difusioon" kui ,,deemiline difusioon". Saami ja soome keel on need põlised keeled, mida Skandinaavias kõneldi enne germaani keele tulekut." Erinevalt vanemast teooriast oli uue teooria puhul ka keelemõju kahesuunaline. Seejuures arheoloogilised leiud kinnitavad uuemat
Kestva seismisega töötamiskohtadel tuleb töötasandi kõrgus seada sobivaks vastavalt töötaja pikkusele ja töö iseloomule. 7. Üldnõuded töökeskkonnale Töökeskkond tuleb sisustada selliselt, et töötamine oleks ohutu ning ei kahjustaks töötaja või teiste isikute tervist ja keskkonda. Erinevad tööd ja tööoperatsioonid tuleb ajastada ja järjestada selliselt, et nende koosmõju oleks ohutu. Sissejuhatav tööohutusjuhend 7 Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid normatiive. Erandjuhtudel, kui töö iseloom normidele vastavust ei võimalda, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Töötaja peab töötamise kohale pääsema ohutult. Evakuatsioonipääsud ja teed Evakuatsioonipääsud ja nende juurde viivad teed peavad olema vabad igasugustest takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale. Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiirest ja ohutult. Ventilatsioon
Tüüpilised eelarvamused on seksitlikud jne, kohalike inimeste suhtes, koplis elavate inimeste kohta nt. Eelarvamus on pigem autoritaarsetel inimestel, inimestel, kes on füüsiliselt ebakindlad. Kui me teist inimest tajume/vaatame, siis näeme seda, mis meil peas on olemas. Situatiivsed tajuvahendajad Peale teaduses välja kujunenud teadusevahendajate on olemas ka muid (situatiivsus situatsioonist/olukorrast lähtuvad mõjurid, mis kujundavad meie sots taju ehk pilti teistest inimestest EHK tednets, mis nihutab meie hinnanguid ja mõistmist teiste inimeste kohta) Järgnevusefekt. Priming. Järgnevusefekt kord kujunenud pilt/suhtumine inimesse kipub olema ajas püsiv. Nt kui mul on esimene kokkusaamine inimesega positiivne, siis see mulje inimesest on veel tükk aega positiivne. Nt kui õpetaja küsib õpilaselt midagi ja ta teab vastust, siis õpetajal kujuneb
manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused. · 1558 rahvaarv: 250 000 300 000 Liivi sõja algus; · 1629 rahvaarv: 120 000 140 000 Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas;
Joonis 2. Nõudluskõver Nõudlusseadus kohaselt ostavad tarbijad rohkem kui hõvise hind langeb ja vähem kui hind tõuseb (ceretis paribus) Nõudluskõveral on negatiivne tõus Hüvise hind ja nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud Turunõudlus saadakse kui liidetakse kõigi tarbjate nõutavad kogused , selle hüvise turul iga antud hinna korral. Tähtsamad nõudluse mõjurid Nõudlust määravad tegurid ehk determinandid on kõik need mõjurid, mis võivad muuta mingi kauba nõudlust ehk nihutada nõudluskõverat Tarbijate sissetulek ehk tarbmimiseelarve Teiste hüviste hinnad, nende muutus Tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes) Tarbijate arv Tarbijate maitse, eelistused , tarbimisharjumused Asenduskaubad - inimese samu tarbeid tahuldavad kaubad, mistõttu ühe kauba hinna tõus suurendab asenduskauba nõudlust ning vastupidi ühe kauba hinna langus vähendab võimaliku asenduskauba nõudlust
viiside nägemine. Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide juhtimises ühist, vaid ainult rõhutab, et meetodid, mis tagavad juhtide töö efektiivsuse, võivad erinevates situatsioonides olla väga erinevad. Niisugustest eeldustest lähtudes kontsentreerivad situatsioonilise lähenemise pooldajad oma tähelepanu organisatsioonide situatsioonilistele erinevustele, püüavad kindlaks teha, millised mõjurid on nende jaoks olulisemad ja kuidas need organisatsiooni tegevuse efektiivsust mõjutavad. Situatsioonilise lähenemisviisi kasutamise edukus sõltub suurel määral toimivate mõjurite ja nende mõju õigest kindlaks määramisest. Kui on võimalik olukorda analüüsida, mitmesuguste oluliste muutujate mõjumise määra kindlaks teha, siis ei ole vaja otsustada oletuste ja varasemate kogemuste põhjal, toimida katse ja eksituse meetodil. Mitmed juhtimisteadlased
- Keskkõrvapõletik, kui see levib sissekõrva siis võib viia kurtuseni. 25. Kroonilise haiguse mõju inimesele ja sellega toimetulekut mõjutavad tegurid. 26. Stigma ja sildistamine - mõiste ja seos tervisega. 27. Infarkti, astma, diabeedi olemus. 28. Hariduse ja vaesuse mõju tervisele. Haridus mõjustab tervist rohkem kaudselt, kujundades teiste mõjurite vahendusel ja kaasabil eeldused heaks terviseks. Need mõjurid on: • Töö – mure töökoha kaotamise pärast vüi töötus; rahulolu tööga • Majanduslik olukord • Sotsiaal-psühholoogilised ressursid: - sotsiaalne tugi - perekond või üksindus; - eluhoiakud – enesehinnang, tunnetatud sidusus – paremad haritumatel inimestel - elulaad – esmatähtis terviseressurss (liikumine, toit, suitsetamine, alkohol) • Inimese tervis oleneb suuresti tema väärtushinnangutest. Just
(baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e deflaator = 100% SKPreaaln e o Varimajanduse mõjurid: o majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal o majanduse struktuur : era-ja väikeettevõtjad ning tööjõumahukad elualad kui peamised illegaalse tegevuse harud (metsandus, ehitus, teenindus) o maksud ja inflatsioon o seadusandlus ja kontrollorganite tegevus o usaldus riigi vastu ja kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine (võõrandumine riigist) o Varimajanduse mõjud:
(Roper, Logan, Tierney 1999: 72) 3.1. Bioloogilised tegurid Turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut sooritamisest võtavad osa paljud bioloogilised süsteemid. Selle elamistoimingu puhul on väga oluline keha kõigi viie meele teravus, sest kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise ja maitsmise abil tuvastatakse väliskeskkonna ohud. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72) Peale anatoomiliste ja füsioloogiliste puuete, raskendavad turvalisuse säilitamist ka väliskeskkonna mõjurid, mis põhjustavad vigastusi ja haigusi. Nende välistingimustega võitlemiseks on oragnismil mitmeid bioloogilisi kaitsemehhanisme, mis kuuluvad lahutamatult organismi elutegevuse juurde. Nendeks organismi anatoomilisteks ja füsioloogilisteks mehhanismideks on: füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, kudede taastumise protsess, immuunsusprotsess ja soki fenomen. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72-73) 3.2. Psühholoogilised tegurid
Kogutulu on tulu, mida ettevõte saab oma toodangu müügist e realiseerimisest. Rahasummana võrdub müügikoguse ja kaubaühiku hinna korrutisega Nõudluse sissetuleku elastsus e nõudluse tuluelastsus näitab hüvise nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse ning tarbija sissetulekute 10 (eelarve) suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhet, kui nõudluse teised mõjurid jäävad samaks (ceteris paribus) Inferioorsed kaubad Normaalkaubad Luksuskaubad Nõudluse ristelastsus näitab ühe kauba (kaup A) nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse)muutuse suhet teise kauba (kaup B) hinna suhtelisse (protsentuaalsesse) muutusesse, kui teised mõjurid jäävad samaks (ceteris paribus) Asenduskaubad Täiendkaubad Elastsuskoefitsient on nulli ja lõpmatuse vaheline number, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastsuse astet
KOOLI NIMI TÖÖKESKKOND Referaat Õpilane: Kursuse nr: Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Eestis loetakse tööealise elanikkonna suuruseks ca 626 100 inimest, nendest 49 % moodustavad naised (Eesti tööjõu uuring, 2001). Naiste tööhõive kasv on olnud eriti suur viimase 30 aasta jooksul nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inglismaal moodustavad naised 40% tööjõust, USA-s on tööga hõivatud 57% üle 16 aastastest naistest, Soomes oli 1991. aastaks naistest tööturul ca 69%. Aastaks 2000 oli palgatööd tegevate naiste hulk kogu läänemaailma tööjõus kasvanud keskmiselt 45%-ni. Naiste suure hõivatuse tõttu tööturul muutuvad tööga seotud tervisehäired järjest olulisemaks ning riiklikku tähelepanu nõudvaks küsimuseks. Kui varem oli põhiliseks probleemiks naiste vabastamine füüsiliselt raskest tööst, on täna vaja tegeleda spetsiifiliste probleemidega, näiteks reproduktiivse tervise häirete või ka psühhoso...
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime
kehasse ( Hay, Dermott,2007, 229). 2.1.3 Pereteraapia Pereteraapia omab pikka ajalugu söömishäirete ravis. Kuna söömishäired on seotud kogu perekonnaga, tekitavad muret ja pinget kõigis pereliikmetes on suuresti soovitatav nad kaasata ravisse. Pereteraapia on end rohkem õigustanud noorte kui täiskasvanute ravis ( Järv jt 2010,6). Pereteraapia baseerub teoorial, et individuaalsed, perekondlikud ja sotsiokultuurilised mõjurid toimivad vastastikku häirest vabanemisel. ( Lock, 2012, 267.) Pereteraapia eesmärkideks on: pereliikmete informeerimine häirest ja sellee ravist; väljaselgitada peresuhete pinged ja nende allikad; parandada konfliktidega toimetuleku ja nende lahendamise oskust; soodustada üksteise toetamist ja selle arendamist.( Lock, 2012, 259.) TLÜ Haapsalu Kolledž 8 Mari-Liis Soobik
toote valmistamiseks või suureneb toodang ajaühikus, on majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid mitte ainule kriteerium. Antud näitaja ei pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline on ka toodete struktuuri ja kvaliteedi muutumine. Viimaste muutudes, mis on tingitud tootmisprotsessi muutustest, võib näiliselt tööviljakuse näitajat halvendada, kuid tegelikult rahuldatakse ühiskonna/tarbija muutunud vajadusi. Tööviljakuse mõjurid Tööjõuressursside efektiivsust mõjutavad: 1) tootmispotentsiaali ehk kõigi tootmist mõjutavate tegurite (ressursid ja nende kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet; organisatsioon; tehnoloogia) summa; 2) ajafond (tööaeg, produktiivaeg). loeng 28.03 6. INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS Investeerimine – kapitali (rahakapitali) paigutamine ettevõttesse eesmärgiga teenida kasumit või saavutada sotsiaalset efekti.
käigus võrreldes primaatidega)? Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak, abstraktne mõtlemine, kõne, sotsiaalne ühtekuuluvus, tööjaotus, kultuur. 22. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Nt: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms. Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis lähtuvad organismide kooseksisteerimisest.Nt: konkurents, toit, inimmõju, vastassugupool 23. Mis on ökoloogilne amplituud ja mis on ökoloogiline optimum? Ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline optimum – kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub organismi iseärasustest. 24
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juur...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE Nr. _____ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldataks...
Nõudlust kajastab nõudlustabel või nõudluskõver. Iga konkreetne punkt näitab nõudluskõveral nõutavat kogust antud hinna korral. Kui kauba hind muutub, siis kajastab seda liikumine piki nõuduskõverat, liikumine piki nõudluskõverat välejdnab nõutava koguse, mitte nõudluse muutumist. Kui kauba nõudlus suureneb, tarbitakse antud kaupa antud hinna juures rohkem. 7. Toote/teenuse turunõudlust mõjutavad tegurid. Näide. Turunõudluse mõjurid: · Tarbijate sissetulek ja sissetulekudünaamika · Teiste kaupade hinnad (asendus, täiendkaupade) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused · Tarbijate tulevikuootused 8. Pakkumine. Millised seoseid iseloomustabm kuidas seda väljendatakse (+graafiline esitlus) Pakkumine on seos toote/teenuse hinna ja koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad teatud ajaperoodil müüa. (pakkumisseadus)Mida kõrgem on hüvise hind, seda suurem on tema
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 10. klass MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 1. SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi. Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks. Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajaloo...
Kujundavad grupi näo. Annavad õigustuse grupis toimuvale. Grupinormide tekkimine: juhi või grupi liikme sõnaline avaldus. Kriitilised sündmused grupi arenguloos. Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks. Varasemad normid, mis eksisteerivad teistes gruppides. 17. Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad Kohesiivsus grupis väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile. Kohesiivsuse mõjurid: koosveedetud aeg, sisenemise keerukus, grupi suurus, välisoht, varasem edu, läbielatud konfliktid. 18. Grupiprotsessid · Organisatsioon peab otsustama, kas ja millist gruppi oma eesmärkideni jõudmiseks vajatakse, sest grupid võivad organisatsiooni eesmärkidele ka vastanduda. · Organisatsiooni toimimine sõltub grupis peituvate võimaluste kasutamisest ning ohtude ennetamisest
minapildi muutmise oskus. Iga uut eluetappi iseloomustavad uued rollid ja ülesanded. Iseenda otsimine kestab kogu elu! Minapildi stabiilsus on aluseks noore inimese väljakujunemisele ja eneseteostusele Enda isiksuseomaduste teadlik tundmaõppimine annab inimesele võimaluse elu- ja karjääriplaneerimisel arvestada enda isiksusliku tervikuga Järgnevalt on vastavalt erinevatele eluetappidele märksõnadega kirja pandud olulisemad mõjurid minapildi kujunemisel: Väikelapsel on selleks mäng Lasteaialapsel omandavad olulise koha mängukaaslased Kooli minnes ja algklassides lisandub vastutus oma käitumise eest, kujunevad õppimis- ja tööharjumused Murdeealine otsib vastust küsimusele, mis on armastus Noorukieas otsustatakse elukutsevalik, saadakse esimesed töökogemused, tekivad suhted vastassooga Täiskasvanueas lisandub lapsevanema roll, rikastuvad kogemused Kuidas leida väärtuslik minapilt
o Püsiva tulu hüpotees o Elutsükli teooria Kogunõudluse elemendid (2) INVESTEERINGUD (I) · Autonoomsed (tuludest sõltumatud) muidu vahet ei ole, kas investeeringute tegemisteks saadav raha on endal olemas või kas see laenatakse. Laenamise puhul makstakse intresse, oma raha kasutamisel on see, et saamata jäävad intressid, mida selle raha paigutamisel panka oleks võimalik saada. · Mõjurid: (hinnad, intress, ootused, ...) · Liigid: o Fikseeritud äriinvesteeringud o Elamuehitus o Investeeringud kaubavarudesse · Koguinvesteering ja puhasinvesteering VALITSUSSEKTORI KULUTUSED (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest. Valitsussektori tegevust majandusprotsesside kujundamisel nimetatakse
Firma B tahab osta maad 1000 ha, p=600 kr. Kui tahab rohkem osta, siis peab ostma kallimalt, kuna inimesed tahavad rohkem müüa maad siis, kui hind on kõrge. Kui tahab osta 1001 ha, siis p=600,2 kr. Kulu juurdekasv: MFC=(0,2*1000)+600,2=800,2 kr. 600*1000=600000 600,2*1001=600800,2 600800,2-600000=800,2 Oluline MR ja MC, kasum MC=MR. Tootmisteguri piirkulu MFC (marginal factor cost). MFC ühe täiendava tootmisteguri ühiku kasutuselevõtmisest tulenev lisakulu. 3. Nõudluse mõjurid 1. Tuletatud nõudlus me ei vaja ressursi ressursi enda pärast, vaid selle kauba nõudluse tõttu, mida tahetakse tootma hakata. 2. Ressursi produktiivsus selle ressursi nõudlus on suurem, mis on kasulikum/produktiivsem. 3. Toodetava kauba nõudlus Vt. joonis 8.1 MRP piirprodukti tulu. MRP= TR/sisend. MRP=MR*MP Kasumi maksimeerimise puhul: MRP=MFC Vt. joonis 8.2
tekkinud probleemidega Tervishoid: • hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste (SM veeb). • Tervishoiu tegevusvaldkond on piiratud - ei ole suuteline tegelema tervise arenduse/edenduse protsessidega, kuna tervisemõjurid asuvad valdavalt väljaspool traditsionaalse tervishoiu valdkonda (A.Kasmel). Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga. -Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. - Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, mis
on omavahel seotud kolm tegurite gruppi: individuaalsed tegurid (ressursid, vajadused, motivatsioon, isiksus, elustiil, hoiakud), välised tegurid (kultuur, sotsiaalne klass, grupimõjud, arvamusliidrid, perekond, turundusmeetmed, situatsioon) ja psühholoogilised tegurid ( tajumine, mälu, õppimine), mis kõik viivad otsustusprotsessini (probleemi tuvastamine, info otsimine, otsustamine, ostujärgne käitumine) ja mõjutavad seda omamoodi. 12. Individuaalsed mõjurid ostukäitumise protsessis. Vajadused, motivatsioon, isiksus, elustiil, hoiakud Vajadused ja motivatsioon – motivatsioon on sisemine ärgitatud seisund, mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema. Motiive tekitavad vajadused. Seega saab motiive nimetada ka vajaduse rahuldamise püüdluseks ja vajaduse rahuldamist eesmärgiks. Vajadused on tähtsuse järjekorras järgmised: füsioloogilised vajadused,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
