o Elati kogukondades ja läbiti suuri maid o Tänapäeval Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias o 10 000 a tagasi hakati kodustama loomi ja harima põlde o Sobivad taimed leiti läbi juhuse o Teravilju vahetati liha, villa ja nahkade Vastu o Tööloomad ja loomasõnniku kasutamine o Taime ja loomakasvatuse ühendamine andis võimaluse minna üle põlispõllundusele ja paiksele eluviisile o Tekkis ajapikku mõisasüsteem mõisnik, talupoeg kes haris maad , maksis maa eest maksu o Toiduainete nappus ja näljahädad Infoajastu põllumajandus o Kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud o Ühes paigas mitu talu o Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on kõrge o Sordi-ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd ja veterinaarteenused o Mahepõllundus looduslikud väetised ja taimekaitse vahendid. Kõrgem hind ja tervislikum toodang 6.haritava maa osatähtsus eri regioonides 1. okeaania 2
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille
teist talupoega võis määrused, kaitseseadused (Browne) sisu: * tunnustada NB! mõisnik teeb talupoegade elu läks peamine vastupanu talurahva järeleandmisi paremaks pagemine, kes oli omandiõigust õigeusku astunud vallasvarale neid välja ei antud * piiritleti teokoormisi
Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. b) Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse. c) Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabanes vallakogukond 1866 vallareformiga. 1.3. Talurahva koosseis 19.sajandil: Mõisarahvas Külarahvas Mõisas teenistust Taluperemehed Sulasrahvas Vabadikud leidnud talupojad: (koos peredega) (e popsid või
elukutset vahetada (pidid tegelema ainult põllumajandusega), liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata ning nad pidi talud mõisnikelt rentima n-ö turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoja sõltuvuse mõisnikest. 1849/56 talurahvaseadused 1849. aastal tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856. Aasta Eestimaa ja 1865. Aasta Saaremaa talurahvaseaduses. Talurahva omavalitsuse kujunemine 19. sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva, kui seisuse omavalitsus vallakogukond (väljendas mitmesuguste kohustuste kollektiivset kandmist). 19
I. Schenkenberg-Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul Jungingen - Saksa ordu kõrgmeister a'tel 13931407. 1397.a andis kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege,millest olulisim oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui naisliinis Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop151527.Korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse J. Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop J.Pulck-silmapasitvam eestlasest üliõpilane Rostockis 16saj-l, kuulus Saare-Lääne pskpkonna toomkapiitlisse J
1849. Uus Liivimaa talurahvaseadus. Mõisnikud võisid talusid talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Talurahva omavalitsuse kujunemine Vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. 19. Saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa. Vallakohtud eksisteerisid Eestimaal kuni 1817. Aastani. Talupoegi sidus ühtseks
selget vahret. Talupojad arvasid, et nad on nüüd riigi talupojad ja et nemad maksavad nüüd makse ja on mõisnikule teotööst vabastatud.. Rahutuste mahasurumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Browni positiivsed määrused- 1765 esitas George Browne Liivimaa maapäevale ettepanekud: - tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale - piiritleda teokoormisi - anda talupoegadeleõigus kaevata mõisnik kohtusse. See laiendaks Karl XI talurahva kaitset ka eramõisatele. Liivimaa rüütelkonnale oli see vastumeelt aga ähvarduste abil võeti see vastu kui positiivsete määrustena. Need andsid talurahvale tugevama juriidilisele kindlustundele ja olid esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument.Rosen väitis:
1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi Perekonnanimi pidi olema saksa- või skandinaaviapärane: Rosenberg, Eichenbaum 3. 1849
maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased. Rootsi õigus ius suecium rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena. 1604 rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid rootsi õiguse järgi ning see
maapäevade otsused, mis sel viisil omandasid seadusjõu. Patentidega edastati kubermanguvõimude korraldusi ning avaldati mitmesuguseid teateid ja kuulutusi. Enamasti need puudutasid pagenud talupoegade ja väejooksikute otsimist või siis kaduma läinud hobune. Aastas avaldati nii Riias kui Tallinnas 60-70 erinevat patenti, mis trükiti, et jätkuks laiali saatmiseks vähemalt üks igasse kihelkonda. Patendid viidi lähimasse postijaama, kuhu need jäid seniks, kuni mööduv mõisnik pastor või mõni teine isik nad kaasa võttis ja edasi toimetas. Kindralkuberner George Browne kehtestas, et iga kihelkonna esindaja pidi kaks korda nädalas tooma posti kohale. Postkontoreid pidasid ülal linnad. Postiveo tariifid ja reisijate sõiduhinnad olid riiklikult kindlaks määratud ning rüütelkondadel polnud õigust neid suurendada. Iga rakendatud hobuse kohta tuli maksta 12 kopikat kümneverstase sõidu eest, kuid 1732. a tuli maksta 24 kopikat
Rakvere Õhtukeskkool Triinu Tomson 11B Kõik müügiks ,,Mäeküla piimamehe" põhjal Kas inimkond on tõesti jõudnud aega mil kõik on müüdav ja ostetav ning väärtuste mõõtühikuks on raha? Ning kell seda viimast rohkem käes on arvavad et saavad selle eest lubada endale kõike mida silm ihaldab! Mõnikord kohtame inimesi, keda vaadates võime järeldada, et raha on õnne alus. Neil on olemas kõik mida hing oskab ihaldada: tohutult suured majad teenijate ja basseinidega, uusima moe järgi autod, tähelepanu mida ihkavad paljud ning kui mitte tõeline siis vähemalt näiline austus. Siiski lähemalt uurides näeme, et on miski, mille tõttu ei ole nende inimeste õnn terviklik. Puuduv osa ei ole materiaalne vaid hingeline. Vajaka jääb armastusest, aususest ning hoolivusest. Siinkohal võime tuua näite E. Vilde teosest ,...
Euroopasse veoks. Baltimaid nimetati tol ajal Rootsi viljaaidaks, kuna Eestist viidi välja väga palju teravilja. Mõisate jaoks oli see muidugi hea, kuid talupoegade jaoks halb, kuna sellega kasvasid ka nende koormised ning näljahädal viidi teravilja välja selle asemel, et omasid aidata. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt. Võib väita, et reduktsiion vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest.
Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast. Paide kirikus asub Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud koguduse liikmete mälestusmärk- epitaaf, mille on kavandanud A. Roosileht. Vabadussõja mälestusmärk taastati 1989. a. Esimene teadaolev Paide Püha Risti koguduse õpetaja oli Johan Nigrinus, kes oli Paide koguduses teeninud 1619. a. paiku
Talurahva seaduste vastuvõtmise põhjused: -Mõisniku seaduse kohalt: 1. Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks...
MAAELU PLUSSID JA MIINUSED Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud. Ajaloost oleme õppinud, et juba muinasaja lõpul oskasid eestla...
Karl XI asus kärpima balti parunite võimu ja rikkust, alustas kunagiste riigimaade tagasivõtmist, mis anti erakätesse Rootsi valitsuse ajal. 1680 kiitiski Rootsi riigipäev suure reduktsiooni heaks. Mõisnikud võisid rentnikeks edasi jääda Põhja-Eestis (st. et nad ei saanud mõisa müügi ja pärandamisega isepead tegeleda). Liivimaal aga võeti veel rohkem, kuna seal hakati vastu. Pärisorjuse lõpp oli nüüd lähedal, kuna mõisnik polnud enam otseselt talupoja omanik. Suur nälg 1695-97, 95. külm suvi, vili ei kasvanud, polnud võimalik loomadele heina teha, külm talv 96., 97. kevadel haigused, kergendus tuli 1697. lõikusega.
Perekond Fabian Gottlieb von Bellingshausen abiellus 1826 Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino mõisast pärit Anna Dimitrijevea Boikovaga ( 18081892). Abielust sündis 7 last, kellest 4 kasvas täiskasvanuks: · Elise von Bellingshausen, mereväeleitnandi ja hilisema kolleegiumi assessori ja senaatori, vabahärra Paul von Gerschau (18211908) abikaasa[1] · Katharina von Bellingshausen, abiellus polkovnik Aleksejeviga, kes oli mõisnik Pihkva kubermangus · Helena von Bellingshausen, major Rokotovi (surn. 1868) ja Basenovi abikaasa · Peter von Bellingshausen (sündis 1834 Tallinnas) · Maria von Bellingshausen (1836 Tallinn1863) Sugupuu nimi=Fabian Gottlieb von Bellingshausen (17721852) isa= [[Fabian Ernst von Bellingshausen]] (17351784) isaisa= [[Hermann Reinhold von Bellingshausen]] isaisaisa=[[Hermann Friedrich von Bellingshausen]] isaisaema=[[Anna Sophia von Treyden]]
õpilasteks: Artur Kapp, Rudolph Tobias, Mart Saar *Peterburi Konservatoorium on praegu Rimski-Korsakovi Konservatoorium LOOMING *15 ooperit (vene muinasjuttude ainetel) ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Sadko", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Lumineid" *Hispaani tantsumuusika *3 sümfooniat *klaverimuusika *kammermuusika *romanss (vene rahvalaul) Modest Mussorgski (1839-1881) *Sündis Pihkva kubermangus *isa oli mõisnik *õppis Sõjaväe Kadettide koolis *visati sõjaväest välja *1860 õppis Peterburis muusikat *Kuulus Võimsasse Rühma *Palju raha (mõisa tulud) *suri alkoholismi LOOMING *ooper ,,Boris Godunov" *"Hovanstsina" muusikaline draama ( Puskin alustas, Rimski lõpetas) *klaveritsükkel ,,Pildid näituselt" *laulutsüklid ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Lastenurk" PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) *Sündis Votkinskis *50-59 õppis Peterburi õigusteadus koolis *samal ajal õppis ka klaverit
tapsid kõik sakslased kelle nad kätte said. Ülestõusu mahasurumiseks Taanile kuuluvatel aladel sekkus saksa ordu. Taani kuningal on olnud juba kaua aega plaan see provints maha müüa ja saksa ordu ostiski selle peale ülestõusu mahasurumist. 7. MÕISA JA LINNA SUHTED · Mõisast toodi linna vajaliku toorainet: sööki, puitu, materjale jms. Seega toimus mõisa ja linna vahel pidev kaubavahetus. Kui talupoeg linna läks ja sai 101 päeva olla siis sai kodanikuks ja mõisnik otsis taga teda, aga linn ei tahtnud teda mõisnikule tagasi anda, sest kui ta vabaks sai siis sai linn temast kasu Kes oli linna valitseja ja kuidas linna juhiti? Raad oli valitseja. Raad sai ise endale valida uusi liikmeid. Raadi kuulusid tavaliselt jõukad kaupmehed. Rae suurus sõltus linna suurusest. Raad koosnes raehärratest ja bürgemeistitest.
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud
Keisri hull Jaan Kross I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud
esimene kõrgem õppeasutus Eestis. 1637. aastal koostas Stahl esimese eesti keele grammaatika ja 1686. aastal koostas Forselius esimese aabitsa. Talupojad olid Rootsi ajal sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olukord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Kuid mõisnikud kasutasid vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal väita ei saa. Eesti aladel hakkas majandus arenema ning hakati rohkelt toorainet teistsesse riikidesse saatma. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid
Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd tekkis talupoegadel õigus kaevata mõisniku peale, mida alguses agaralt tehtigi, kuid mõisnik hakkas oma õigust ,,ostma". Talupoeg pidi tasuta mõisas töötama teatud arv päevi nädalas. Teotöö ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul, said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist. Üldiselt arvan, et talupoegade olukord ei muutunud paremaks. Heaolu rikkus ka 1695-1697. aasta ajaloo suurim näljahäda
Tema nägi mõisniku pakkumises ahvatlevat võimalust kiiresti paremale elujärjele saada ning teistele naabertalumeestele koht kätte näidata. Prillupile tehingu eest lubas paremat elukohta ja soodsamat ametit Kuru Jaani piimakarja näol. Ta pidi saama rikkaks ja von Kramer pidi saama endale ilusa naise. Kuigi Marile meeldis von Kramer, siis ei meeldinud talle, et teda taheti müüa tehingu läbi, nagu ta oleks mingi kaup. Mõisnik kaotas Mari pärast Tõnu surma. Oma võimu ära kasutades oli Kremer üsna edukas, kuid tema nõu jäi siiski üürikeseks ning Mari kolis linna. Lõpuks oli tehing kasulik Marile, sest Prillup hakkas jooma ja suri ning von Kramer jäi Marist ilma. 4. Milliseks kujunes sepp Juhani ja Mari viimane kohtumine romaanis?Miks? Kui Juhan läks Mari juurde, kes oli positsioonikas lesk, ei tundnud ta ennast enam vabalt ning ei suutnud sõnagi suust välja öelda
vabaduse kasutamisvõimalused olid napid- mõisnikke võis vahetada aga linna elama mineku ja kubermangust lahkumise lootus puudus, kuna linna minekuks oli nõutud vähemalt 120 000 meeselanikku ning kubermangu piiri ületamiseks 140 000. Nende numbriteni ei küünditud. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad. See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui taluharijate pere soovis liikuda ühest kogukonnast teise, oli vaja valla luba, mida aga kinnitas mõisnik vaid siis kui lahkuja perel polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud, kui ei pikenenud leping. Talu ülalpidamine oli niivõrd raske, et mehel pidi kindlasti kõrval olema naine
päevini alal hoidnud. Kuna rannaäärsed ja saarte Rootsikülad tingimata endiste Rootsi asunduste jälgedeks tulevad arvata, teeb Alatskivi ja Vastseliina Rootsiküla tekkimise küsimus enam raskusi. Võimatu oletada, et Rootsi asundused kunagi Peipsini ja Setu piirini ulatunud. Niisama ei tahaks uskuda, et ainult rootslased neis viimastes külades asunud. Ometi pean möönma, et mõni mõisnik niisuguse vägivallateoga orduajal küll ehk toime sai, Rootsi asunikka Eesti rannavaldadest Peipsi äärde ehk setu piirile paigutades. Muidu võiksime veel oletada, et Vene piiri poole Rootsikülasse ehk ainus Rootsi perekond kuidagi oli juhtunud ja selle perekonna pärast kogu küla hakati Rootsi- külaks kutsuma. Võimalik veel, et varemal ehk hiljemal ajal keegi rootslane küla ostuteel omandas ja küla Rootsi soost omaniku järele enesele Rootsiküla nime päris
rüütelkonnale rea privileege, millest kõige olulisem oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui ka naisliinis. Wolter von Plettenberg- oli Liivi ordu maameister 14941535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki ning 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada. Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. Johannes IV Kievel-Saare-Lääne piiskop 15151527.Ta korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Martin Luther-1483-1546 oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on
suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha", mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju. Pääraha seadmise ajal oli mõisnik vahel siiski nii lahke, et tasus mõneks aastaks inimeste eest selle ära, et rahvas uuendusega harjuda saaks. Paraku sai maksmata jätmise eest karistada nind tavaliselt oli selleks peksmine. Hea asukoha tõttu oli Vastseliina kihelkonnas siiski asi mõnevõrra parem, kuna Riia-Pihkva postimaantee ja Venemaa lähedus suutsid talumeestele kaubandusega natuke lisa sissetulekut tekitada. 2. Peategelane Hindrik Prants sündis 12. Märtsil Võrumaal Loosi vallas taluperemehe pojana
1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega
Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. b) Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse. c) Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabanes vallakogukond 1866 vallareformiga. 1.3. Talurahva koosseis 19.sajandil: Mõisarahvas Külarahvas Mõisas teenistust Taluperemeh Sulasrahva Vabadikud leidnud talupojad: ed (koos s (e popsid või
valvasid avaliku korra järele. Mõisakoormis-oli peamiselt teotöö,mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks, teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades,kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga,ning jalapäevades. Riiklikud koormised- pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt,tavaliselt maksis mõisnik pearaha talupoegade eest ära. Kogukondlikud koormised- teede korrastamine,magasiaida ja kooli ehitamine ,kirikumaksud 1866-vallareform-omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt.Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil olevad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik pärisorja rendiperemehed ning kümnendik maameeste
veerandini viljasaagist. Talupoegadelt hakati talukoha eest nõudma renti teoorjusena, kus talupoeg pidi töötama teatud arvu päevi mõisas tasuta. Koormiste kasvades muutus rendikohustuste täitmine talupoegadele ülejõukäivaks. Talupojad hakkasid põgenema linnadesse, piiriäärsetel aladel teistesse riikidesse (Venemaa, Rootsi, Soome). Kohustuste mittetäitmisel võisid mõisnikud talud likvideerida ja omandada nende maad, samuti võis mõisnik vahetada talupoja kasutuses oleva parema maa viletsama mõisapõllu vastu. Mõisate laienemisega tekkis vajadus täiendava tööjõu järele. Taluperesid meelitati mujalt oma mõisasse, aidates neid esialgu seemnevilja ja tööloomadega ning hoonete ehitamisel. Sellega ei olnud rahul need mõisnikud, kust talupojad põgenesid. Esimesed mõisad kui feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti alal juba võõrvallutuse käigus XIII sajandi algul
Hiljem hakkasid visiidid harvenema ja lühenema. Mingil moel jõudis Nastasja filippovna kõrva kuulujutt, et vana totski hakkab abielluma ühe Peterburi kaunitariga. Seda kuulnud, võttis neiu, täiesti spontaanselt, ette teekonna linna. Afanassi ivanovits oli üllatunud, nähes kuidas Nastasja muutunud oli: temast oli sirgunud noor ja intelligentne naine. Põhjenduseks oma linna saabumise kohta, andis neiu soovi rikkuda totski abielu, lihtsalt oma lõbuks. Sealt peale hakkas rikas mõisnik Nastasjat kartma ning otsis võimalust, kuidas tüdrukust lahti saada. afanassi ivanovits üüris neiule väga luksusliku korteri ja pani talle kaasavaraks 70 000 rubla, et tüdruk kellelegi kiiresti mehele saada. Põhiline kandidaatidest oli ametnik Gavrila ardalionovits ivolgin, kes tegelikult isegi põlgas nastasjat ja samuti suhtus ka tema perekond neidu aga ganja kavatses abielluda ainult raha pärast. Meeleheitlikku kiindumust nastasja vastu tundis Parfjon Semjonovits Rogozin,
õppejõududena tööle teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. estofiil- baltisakslasest eestihuvilised, uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Maltsveti -liikumine- Järvamaa idaosas ja Harjumaal hakkas 1850. aastatel levima, mille rajaks oli J. Leinberg. ISIKUD: Vohnja Jaan- Virumaal Vohja mõisa mõlder, mõisnik kiusas teda taga, õnnestuse kaebekiri keisrinnale üle anda. O:F:Rosen- Liivimaa maanõuniku parun, tema seletuskiri Roseni deklaratsioon W von Lauw- alustas pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi ja peeglite valmistamisega, hakates Põltamaal tootma koguni kallihinnalist portselani Katariina II- 1762. aasta suvel tõusis Venemaal troonile, valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide
Pärisorjastamine Talupoeg on koos varaga mõisniku omand, võib osta, müüa, vahetada Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus Piirid koormistele (alati ei peetud neist kinni) Anti talude päritav kasutamisõigus Talupojal õigus vallasvarale Talupojal õigus mõisnik kohtusse saata Saagi ülejäägi võis talupoeg turustada Sarnasused : orjad, sunnismaisus, kohustused mõisa ees, naturaalmajandus, mõisnikul õigus karistada talupoega. Roseni Deklaratsioon: nii hull pole talupoegade olukord kunagi veel olnud. 7. LINNAD Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemerekaubandus keelatud; Narva kaubandus üle vene piiri (17.saj). Peamiseks väljaveoartikliks Eestis oli teravili.
Preisimaal astus ordu kõrgmeister luteir usku, ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaa meistrile Plettenbergile pakuti sama võimalust, ta aga jäi oma ordule truuks kuid ta ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Eestlastest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga autom. samasse usutunnistusse nagu nende mõisnik. Luteri usk muutus Eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus a 1535.
Üheks lahenduseks oleks kindlasti inimkaubitsejatele mõeldud karistuste suurendamine. Sellise seaduse kehtestamine ajaks, aga inimkaubitsejad veel rohkem peitu ning nende tegevus jätkuks edasi nö põranda all - seega oleme nagu surnud ringis. Kirjanduselust sobiks siis ideaalselt näide Eduard Vilde ,, Mäeküla piimamehest". Lugu jutustab talupoeg Tõnu Prillupist, kes kunagi ei suuda leppida, et kellelgi teisel on rohkem kui temal. Ootamatult pakub mõisnik talle soodsa pakkumise, mille peale Tõnu viivitamatult ,,jah" ütleb. Tehing seisneb selles, et Tõnu saab piimameherentnikuks, vastutasuks annab ta oma noore naise Mari mõisnikule armukeseks. Tõnu teab, et tema on majas peremees, kellel on Mari peale õigused ning sunnib naist seda tegema, olenemata, mida ta vaene kaasa tunneb. Leian, et see on üks inimkaubanduse viisidest, sest ka oma lähedane võib viia oma sugulase sellisele teele. Inimese keha pole ainuke ekspluateerimise viis
Talupojad said ka õiguse mõisnike, kes kaitseseaduse sättestkinni ei pidanud, kohtusse kaveta Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski täit järgimist. 4. Roseni deklaratsioon Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) 5. Piibli täielik eestikeelne tõlge, autor. 1739.a ilmub Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tõlkes piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. Tõlge valmis tegelikult juba 1736. aastal, kuid esialgu puudus
Nunnakloostri territoorium Kloostri territooriumil on ka kloostri võimsad puuriidad, kloostri peavärav kellatorniga, püha allikas, kloostri peakirik, kalmistu, nunnade elumajad (Kuremäe võõrastemajad). Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks. Ajalugu Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas. Algselt olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale
söömaaegu ehk vakusepidusid. 23. Kaubanduse ja Hansa liidu kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid. Kuna kaupmehed peatusid linnades ning nende kaudu levis nende maade kultuuri. 24.Kultuuri juurdumine maarahva seas oli aeglane, kuna maale ei jõudnud kultuur nii kiiresti kui linnadesse. 25. Eestlaste õiguslik seisund oli peale vallutust küllaltki hea. 26. Kodanikuks sai iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 27.Kui mina oleksin mõisnik, siis ma elaksin 15.sajandil. Ma elaksin Kiltsi mõisas. Mõis on ehitatud kivist. Mul oleks mitu talupoega, kes tegeleksid heinaniitmise ja kuivatamisega, vilja külvamise ja koristamisega, loomade kasvatamisega. Mul on olnud ka talupoeg, kes ei teinud tööd, tema viskasin ma majast välja. Mul on hea elu, mul on palju raha. 28. Gildid aitasid kaasa oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitsesid leskede ja orbude eest. 29
pärast Katariina II surma taastati endine valitsemisviis probleemide vältimiseks Positiivsed määrused valgustusideedega ka talurahva olukorra parandamise ideed Browne'i nõudmised, 1765 kinnitas pos-d määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks → õigus vallasvarale, põllusaagi ülejäägid võis turustada, piirid mõiskoormistele, karistamise ülempiir 30 vitsa- ja kepihoopi, õigus seadusirikkuv mõisnik kohtusse kaevata pearaharahutused 1784 – tõlgendasid kui mõiskoormistest vabastamist, teotööle enam ei mindud Puuaiasõda – talupoegade ja soldatite vaheline kähmlus Vene-Rootsi sõda 1788-1790 Rootsi tahtis ikkagi Eesti alasid, 1741-1743 katse lõppes alade kaotusega Soomes 1788 alustas Gustav III uut sõda, kasutades Türgi-Vene sõda 1790 Paldiskis, Tln vallutamine ebaõnnestus
Parimaks osutus Peterburi arhidektide Nikola Vassiljevi (1875-1914) ja Aleksei Bubõri(1876-1919) juugendi romantilist moderni esindav lahendus. Hoone valmis lõplikult 1910 a. sügisel: avapidustusel 4. Sept viibisid ka Vassiljev ja Bubõr. Nikolai von Glehn Nõmme asum südis 19 saj viimaselveerandil soodustatuna kahest asjaolust. 1) Suvitajate tung tallinna lähedusse kohta ning raudteepeatuse asutamine nende initsatiivil 1872 juunis 2) Nõmme alade maavaldaja. Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehni mõneti kummaline kinnisidee asutada siin linn koos kõige sinna juurde kuuluvaga Herly Talvet 12C
ülikooliks, ja 1632. Aastal pidulikult avati Eesti esimene Tartu Ülikool. Ülikool on hea, aga talurahvase haridus oli kehv. Selleks Forselius rajas õpetajate seminaari, kus õpetati lugemist, usuõpetust, arvutamist ja saksa keelt. Mõnedele mõisnikutele ei meeldinud talupoegade haridus, sest nad said aru, et kui inimene on rumal, tema üle saab lihtsam valitseda. Minu arvates aga iga inimene pidi haridust saama, vaatamata sellele, kas ta on mõisnik või talupoeg. Rootsi ajal inimeste arv suurenes kolme korra suurem. Enne Rootsi aega inimeste arv oli 140 000, kuid aga Rootsi aja lõpuks suurenes see 400 000 inimesteks. Oleks Rootsi aeg väga hea, kuid aga suur näljahäda nätas Rootsi ebaheast küljest. Paljud inimesed lahkusid kodust, et toitu otsida, paljud sõid kõike, mida nägid, paljud aga surid. Rootsi võimud ei andnud näljahäda ajal mingisusgust toetust. Samal ajal viidi Eestist Rootsile vilja, et rootslased saaksid süüa.
talu pidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonna kohtud 1804-talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ja pantida ega tohtinud kinkida maast lahus. 1809- täiendusena anti õigus talukoha pärandamiseks ning talupojadvõisid seaduse järgi maad osta. Koormised pidid vastama maa suurusele ja kvaliteedile. 1816- 23. mail kaotati pärisorjus, kogu maa tunnistati mõisnikuomandiks. Mõisnik sundis talupoegadele peale nn. Vaba lepingu lühiajaliseks maa kasutuseks. Vabaks laskmine pidi lõppema 14a. Jooksul ja vabaks lastud said perekonnanime. Mõisniku politseivõim säilis ning talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 1856- jäi mõisnikule maad u 1/6 mõisast ja talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talu omaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda või talupoegadele päriseks müüa. Talude müüki Eestimaa kuermangus alustati 1880
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks.
põlluharimine oli vähetootev, kuigi nende põllud olid viljakamad, sest neil oli rohkem loomi. Talupoja tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu nägi välja selline, et talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees hobusega. Jalategu oli tööliik, kus mõisa saadeti talupoeg jalgsi sund abiteole (rehepeks, heinategu). Samuti keelati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Kuningas Karl sai vanemaks ja avastas tühja riigikassa ning alustas reduktsiooni (1680), mis tähendas mõisate taasriigistamist, loodi vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade kohustused. Neil oli õigus kaevata mõisnike peale, kuni kuningani välja. Forselius tegutses läbi seminaride jõudsalt õpetades tulevasi koolmeistreid. Piiblikonverentsidel vaieldi kirjaviisi üle. Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits; ja lõunaeestikeelne (Vastne) Uus Testament.
viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa justiitskolleegium Peterburis. 1796. aastast alates allusid ülemkohtud senatile. Kõrvuti eelnimetatutega tegutses Rootsi ajal ka nn kuningakohus Tallinna linnusekohus. Juurdunud oli Rootsi õigus. Politseinikeks olid Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid. Aadlimatriklid: 1730 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval. Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn,
· Väljavedu vili, metsamaterjal, lina, kanep · Hoogustus manufakruuride rajamine Talupoegade olukord Vene ajal: · Oukord oli väga raske · Talupoegade maade vähendamine (et laiendada mõisa põlde) · Talupoja koormiste tõus · Roseni deklaratsioon (1739) · Browne nn positiivsed määrused (1765) 1739. a. Roseni deklaratsiooni põhisätted: · Vallutusest saatui on talupooeg olnud pärisori · Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle · Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust · Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. a. Browne Positiivsed määrused: · Talurahvas sai õiguse vallasvarale · Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul · Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) · Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi · Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse Pearaharahutused, Puuaiasõda · Puhkesid 1784 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
