Kontrolltöö 3 Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga ...
· Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus)
Legendid SUUR LIIKLUS VAJAB RAUDTEED Enne oli raudtee Tallinn- Keila- Paldiski. Läänemaa ja Harjumaa mõisnikud tahtsid, et tehtaks raudtee ka Haapsalusse. Siis tahetigi ehitada Keila- Kloostri- Haapsalu raudtee. Sellega ei olnud aga suurem osa nõus. Taheti ehitada Keila- Kloostri- Munalaskme- Haapsalu raudtee. 3 Kuid siis saatis Riisipere mõisnik riigivalitsusele palvekirja, et siin on liiga suur liiklemine ja siit peab raudtee läbi viima. Siis tulidki revidendid vaatama, kui suur siin liiklemine on. Seks ajaks ajas mõisnik kõik Riisipere ümbruse inimesed kokku, küll härgadega, küll jala. Inimesed pidi käima mööda teed. Revidendid nägid siis, et siin on väga suur liiklemine ja siit peab raudtee läbi ehistama. Selle jutustuse kuulsin mina oma emalt
tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole. Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab." Mured uputas mees alkoholipudelisse ning joobes peaga ta ka õnnetult külmus surnuks. 3. Vilde kujutas mõisnikku ebameeldiva isiksusena, kes on oma elus läbi põrunud, kes ainult käib ja kirub ning meenutab ainult kunagisi häid aegu. Mõisnik oli minnalaskja, vireleja ja raskustes. Muidugi elasid nad siiski paremini, kui talupojad. 4. Jah, Kremer oli degenereerunud amoraalne mõisnik. Tugevalt moraalivastane oli kindlasti tema ettepanek Tõnule. Eks ta sai sellest ise ka aru, aga kuna ta oli degenereerunud, siis võiski temalt sellist ettepanekut loota. Tema elukoht, tema ise ning tema teod olid kõik allakäinud. Moraalitud. 5. 19
fikseeriti õigus vallasvarale, määrati kodukariõiguse piirid, lubati mõisniku peale kaevata ta määrused, peaksid justkui tooma olulist leevendust talupoegadel olukorrale, aga kuna mõisnikud seisid selle vastu, siis selle ellu viimine täiel määral oli küsitav õigus mõisniku peale kaevata, anti selliselt, et talupoeg pidi liigse kohustuse ära tegema ikkagi, aga sai alles hiljem kaevata, sest kui mõisnik teeb talupojale ülekohut, saab mõisnik selle hüvitada, aga kui talupoeg ei tee kohustust ja kaebab, siis ta ei saa seda mõisnikule kuidagi hüvitada määratud hoopide arv, mis võis talupojale anda (30 hoopi max) mõisnikke kohustati palkama koolmeistreid talupoegi harima mõisate tegevusvaldkonnad palmse mõisa viinaköök mõisad on olemas, sest aadlikke tabab majanduslik tõus ja see suunatakse uhkete mõisakomplekside ehitamiseke
Ta pakub talle linnas korterit, et tal oleks võimalus Mari ohjes hoida ja oma lõa otsas pidada nagu heaks arvab. Mari polnud nõus ja vastas, et tahab olla vaba. 15. Miks ja millise põhjendusega Mari keeldub? "Ma tahan linnas varblane, mitte kanaarilind olla!" Ta näeb läbi mõisniku, et see tahab enamat ja tema seda ei soovinud. Too näiteid inimkaubanduse kohta ,,Mäeküla piimamehes". Kindlasti oli ka eelmise piimamehe pere seotud, kuidagi mingi kahtlase asjaga mõisnikuga. Mõisnik käitus halvasti neisse, kes talle meele järgi polnud ja kasutas oma võimu. Lisaks veel Tõnu, kes oli enda meelest Marile justkui valitseja, kelle sõna pidi maksma. Naine peab mehe soove täitma, oli tema arvamus. Too lühidalt välja olulisemad probleemid. Millised neist on aktuaalsed ka tänapäeval? Kui kaaslane abielus arvab, et naine on tema omand. Võimuvõitlus ja auahnus, sündsuse piiridest välja minnes. Raha, raha, raha. Inimväärtuste, mitte hindamine.
(Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoegi peksta) * talupojale jäi õigus mõisnik kohtusse kaevata (Clas Tott maaseadustik 1671a.) 1611-1632 Gustav 2. Adolf, 1644-1654 G. 2. Adolfi tütar Kristiina. Põhja-Eesti=Eestimaa kubermang kindralkuberner asub Tallinnas *Läänemaa, *Harjumaa, *Järvamaa, *Virumaa. Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa=Liivimaa kubermang, kindralkuberner asus Riias: *Võnnu mk, *Tartumaa, *Pärnumaa, *Riia mk., *Saaremaa. Maariik ehk Landerstad Eestimaa ja Liivimaa aadlike laialdaste õigustega omavalitsus, mis säilis ka Venemaa
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Liszti peetakse üheks kõigi aegade suurimaks klaverikunstnikuks. Ta kodumaa ja päritolu üle vaidlevad ungari, saksa, prantsusmaa. Liszt sündisungari väikekülas. Muusikat armastavatele vanematele vaalmistas andekus rõõmu. Isa oli mõisnikuga heas suhtes ja sai klaverit kasutada. Pühendunult hakka s väike Liszt klaverit harjutama. Kohalik muusikaõpetaja andis aluse haridusele. Mõisnik maksis. 9 aastaselt esines avalikel kontserditel. Vanemad mõistsid et pojale hariduse andmiseks tuleb vahetada elukohta ja koliti viini. Mõisnike tutvuste kaudu hakkasid Salieri (kompositsioon) ja Czerny (tehnika) õpetama. Mõisteti et tegu on imelapsega ja organiseeriti kontserte. 14 aastasena oli esinenud prantsusmaal, inglismaal, saksas, sveitsis jms. Soovis minna pariisi konservatooriumi kuid ei võetud vastu. Sai küll max punktid kuid põhikirja alusel eelistati
Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja. Noorena ilmusid trükis tema mõningad kirjanduslikud tõlkekatsetused, näiteks ,,Üks leht vanapagana tähtraamatust" ajakirjas ,,Meelelahutaja", eriraamatuna ,,Röövel ja mõisnik ehk kaks vaenlast". Need on küll ainult kujunematu nooruki üksikud suleharjutused, millest oleks asjatu otsida mingisuguseid ideelis kunstilisi väärtusi, kuid dokumenteerivad ometi Bornhöhe varast kiindumust kirjanduslikku tegevusse. Lõpetanud 1877.aasta viieteistkümneaastasena auhinnaga kreiskooli, leidis Bornhöhe esialgu lühemaks teenistust maamõõtja joonestussaalis, katsetas seejärel joonistuste valmistamisega arhitektidele ja ajalehtedele. Pärast seda
BALTI ERIKORD: Mõiste-Eesti ja Läti eriõigused Vene ja Rootsi riigi koosseisus 17.-19. sajandil. Tunnused: *talupoegade pärisorjus *Saksa mõisnike suured õigused *viidi läbi restitutsioon *tolli piiride säilitamine Eesti-Vene kaubavahetuses Miks kujunes, kellele kasulik? Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku luge...
Tõlkimine Väide Minu tõlgendus ja arvamus Tõestusvahendid Tõnu Prillup on primitiivse See tähendab, et mees ei Ta sõlmis lepingu ja ,,andis" hingeeluga ,,orangutaja". käitu arukalt ega mõtle asju oma naise ära, kuid hiljem enne läbi. kahetses oma tegu. Kremer on degenereenunud Ta käitub ebakorrektselt ning Sõlmis lepingu, sest soovis amoraalne mõisnik. teda ei saa nimetada Mari endale saada. aumeheks. Vastutasuks andis ta Tõnule piimamehe ameti. Mari on komplitseeritud Tal on kange iseloom, kuid Alguses puikles Mari hingeeluga impulsiivne lõpuks annab ta siiski järele. lepingule vastu, kuid lõpuks naine. Teda ja tema käitumist on siiski nõustus. Filmi lõpus
KIRSIAED KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: LJUBOV ANDREJEVNA RANEVSKAJA mõisaproua ANJA tema tütar, 17 aastane VARJA tema kasutütar, 24 aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV PITIK mõisnik ARLOTTA IVANOVNA guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV kontorist DUNJAA toatüdruk FIRSS toapoiss, 87 aastane vanamees JAA noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda. Prantsusmaale läks ta sest, et tema poeg oli seal samas kohas uppunud jõkke ning meesgi oli sampanjasurma ära surnud
17.sajand - Kas vana hea Rootsi aeg eestlaste jaoks? Rootsi ajast räägitakse vahel rohkem nostalgiliselt, kui sellest, mis eelnes või sellest, mis järgnes. Mõnes mõttes ta oligi parem selle eelnenud Saksa ajast ning järgnenud Vene ajast, kuid seda tähtsustatakse üle. Rootsi aeg algas ning lõppes Eesti jaoks veriselt. 17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis, kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sun...
ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjutas loodusest isamaast, armastusest ja ebaõiglusest. Ta ei ilusta Eestit, vaid räägib ka selle puudustest(kuigi ise ikka armastab Eestit) Lootis Eesti vabanemisele. Luuletus „Nõmm“ „Vari“ peategelane on vaestekülas kasvanud Villu, kelle püüdlused hariduse poole katkestab peksmine mõisahallis.Sõnum: mõisnik rikub talupoja tuleviku ära. Eduard Vilde Kirjutas realistlike ja ajaloolisi jutte ja romaane. „Külmale maale“ Algul on Jaan aus mees ning pärast hakkab varastama. Sõnum: äärmine vaesus tekitab meeleheidet, see tõttu peaksid rikkad vaeseid aitama. Kuritegevus ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde. A.H.Tammsaare 20.saj kuulsaim kirjanik, parim prosaist. „Tõde ja õigus“ 19 saj lõpust 1930ndsteni. Kujutatakse eestaslike iseloomujooni.Peategelased: Vargamäe Andres ja
jne. 4.Milline oli talurahva olukord vene aja alguseks ? Talurahvas ei olnud pärisorjad nagu olid Vene talupojad, talupojad ei kuulunud ka 18. Saj lõpuni nekrutikohustuse alla. Talupoegadel oli alles kaebeõigus, koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine. Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused? *Tunnustada talurahva omandiõigust *Piiritleda teokoormised *anda talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata. 5.Mis iseloomustab: a) pietismi- olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas b) hernuutlust usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja.
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi ...
Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond · Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on põllumajandus tööstus ja kaubandus · Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa inimesi elab paikselt · Linnaelanike osatähtsus suureneb maal kiiresti · Domineerib mõisnik, asjaajamine · Domineerib riik, asjaajamine riigiga toimub mõisa kaudu riigiga toimub otse Rahvuslik liikumine 19. Sajandil tekkis rahvuslus kui uus mõtteviis ja poliitiline vaimsus Lääne-Euroopa suurtes kuningriikides sai eesmärgiks muuta talurahvas kodanikeks Saksa ja Itaalia rahvuslike liikumiste eesmärk oli rõhuda ühisele keelele ja kultuurile Hakati hindama oma rahvuse kultuuri tootjaid Tähtsaks muutus rahvusliku ajaloo avastamine Venemaa 19. sajandil 1801
talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Talupojad vastandasid endid kõikidele “sakstele” ja pidasid endid maa ainsateks tõelisteks pärisperemeesteks. Kui Rootsi aja lõpul hakkas talurahva olukord (eriti riigimõisates) paranema, siis uue võimuga kaasnes olukorra halvenemine
Maaomand mõisale(rent) - 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest, maata. Maad tuli rentida ja et rendi eest tasuda, pidid talupojad käima siiski koormisi täitmas. Tuli kasutusele loonusrendi asemel raharent. 16) Millal,miks ja kuidas said talupojad perekonnanimed? - Alates 1816. aastast,kui talupojad said vabaks ka sunnismaisusest, hakati talupoegadele perekonnanimesid jagama. Perekonnanimed andis neile mõisnik. Samuti said talupojad passid,mis tõestas nende kodanikustaatust. 17) Talurahva omavalitsus, vallakogudkond, vallakohus, vallavanem, magasiait, vaeste hoolekanne,vöörmünder, talitaja - Valla keskuseks jäi mõis. 19. saj esimesel poolel hakati moodustama vallakogukondi, mille ülesandeks oli vallaelu korraldamine. Eestimaal oli vallatalitaja, Liivimaal- vöörmunder.
1783 Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru) Balti provinside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Hakati negutreid võtma, neid võeti liisu (loosi) teel nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik Teema 5 Talurahva olukord 18.sajandil Roseni deklaratsioon 1. 1739 võeti vastu Roseni deklaratsioon 2. Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskirjas kinnitas, et: a) talupoeg on täielik pärisori, keda mõisnik võib müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisavara b) talupoeg ise, tema maa ja vara on mõisniku omand, mille kasutamise eest mõisnik võik määrata koormisi oma äranägemise järgi kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele, mitte riigile Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused 1. 1765 kinnitati nn Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused. 2. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: a) talurahvas sai õiguse vallasvarale
vabad talupojad ja orjad, kuid tüüpiline feodaalühiskond puudus. Olukord hakkas halvenema järgmistel põhjustel: linnade areng Euroopas – tekib püsiv viljaturg. Vilja hind kasvas 4-6 korda; mõisnikud hakkavad majandama, selleks on vaja ka maid; eelmise punkti põhjusel hakati omavoliliselt talupoegadelt maid ära võtma; euroopasisese tööjaotuse kujunemine (13-14 saj). Toimus jagunemine Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. – Pärisori majandab ise. Tema iive on alati positiivne. Mõisnik maksab neile. Orjad on nagu peremehe asjad, kellel on negatiivne iive. Omanikul on isegi õigus orja tappa, kuid pärisorja ei tohtinud tappa; Väike jääaeg 1250-1850. Kliima muutus väga halvaks, talved kärekülmad, suvel väga vihmased; Adramaamaks – u 10 hektarit; Talupoegade võlastumine JÜRIÖÖ-LIIVI SÕDADENI- Jüriöö 1343-kahe aastane sõda, kus isegi ordu ei saand vastu. Ülestõus sai lüüa, ning talupoegade olukord halveneb. Kättemaks mõisnike perede tapmise eest
E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu laenatud elu Raatamatu peategelane Tõnu Prillup omab unistust saada väga rikkaks meheks. Teda on alati piinanud kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani elu vastu ning ta loodab tolle kombel endale kunagi mõis osta. Tõnu naine Mari, kes oli mehe endise naise õde, jäi mõisnik Kremerile silma ning too tegi Prillupile väga soodsa pakkumise, et annab enda valduses oleva Jaani maa ning ameti Tõnule, kui too Mari Kremerile nö kasutada annab. Nii hakkabki Tõnu Marit veenma, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks Mari tüdineb ning annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu ja Kuru Jaan lastakse lahti.
küüditati veel ennesõja lõppu Venemaale. Väiksemad linnad olid üldse inimtühjad. Tallinnas suri palju arste, õpetajaid ning suur osa kaupmeestest katku. Linnas olid enamasti eestlased ja sakslased ning venelastest kaupmehed. Vene võimu kehtestamine varasemat valitsemiskorraldust oluliselt ei muutnud, kuid talupoegade elu võrreldes Rootsi ajaga oli hullem. Mõisnike võim suurenes talupoegade üle, mõisad anti omanikele tagasi. Talupojast sai jälle pärisori, kuid mõisnik pidi jälgima, et ta koormisi lõpmatult ei suurendaks. Katariina II andis 1765'l aastal välja talurahva kaitsemäärused milleks olid õigus vallasvarale, õigus mõisnike peale kohtusse kaevata ning määrati koormised kindlaks. Kaitsemäärused kehtisid Liivimaa kubermangus, kuid Eestimaa kubermangus mitte. Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu. Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luterliku kiriku hooleks
Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 Kiviõli tuhamäed Kiviõli tuhamäed ehk Kiviõli poolkoksimäed on KirdeEestile ainuomased põlevkivituha ladustamisest tekkinud pinnavormid. Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
karmilt hukka, ent usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525.a jooksul kõigis linnades võidule. Preisimaal astus ordu kõrgmeister Brandenburgi Albrecht lutheri usku, kuulutas ennast Preisimaa hertsogiks ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Liivimaal ei viiduki reformatsiooni lõpuni. Katoliku piiskopid, toomkapiitlid, Saksa ordu ja paljud kloostrid pidasid vastu keskaja lõpuni. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. Lutheri usk muutus eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. Reformatsiooni järel hakati suuremat tähelepanu panema rahvakeelsetele jutlustele. Luterliku õpetuse põhimõte oligi ju, et iga kristlane peab kuulma või lugema jumala sõna vahetult oma emakeeles. Reformatsiooni järel ilmub esimene eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus a1535.
· Reduktsioon: eramõisate riigistamine Reduktsiooni tulemusena: · kasvasid järsult riigi tulud · kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle (k.a. Eramõisate) · halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted · Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Talupojad 18 saj · peale põhjasõja lõppu toimus restitutsioon maad anti mõisnikele tagasi 1739 Roseni deklaratsioon: 1. Siinne talupoeg on pärisori ja mõisnik võib teda kohelda oma heaksarvamise järgi 2. Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule 3. Koormised ei ole talupoegadel seadusega piiratud · Talupoegadel oli õigus kohtulikule kaitsele · Talupoegadel ei kuulunud ka 18 sajandi lõpuni nekrutikohustuse alla, st. Ei võetud sõjaväkke · 1765 a. Andis Liivimaa kindralkuberner Browne välja talurahvaseadus (nn positiivsed määrused) 1
võimude olid siin ka Saksa ja Taani esindajad. Talurahva kohustusteks olid teotöö, teokoormised, riigimaksude maksmised jne. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Talurahva õigusteks oli kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Rentnikele jäi vaid piiratud kodukariõigus ja voli lahendada väiksemaid talupoegade tülisid. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Mina arvan, et talupoegade olukord paranes Rootsi ajal tunduvalt. Nad vabastati pärisorjusest ja neile anti rohkem õigusi. Rootsi aja üks kõige silmapaistvam ja siiani nähtav
riiki valitses Karl XI. Ta soovis riigi tulusid suurendada ning Balti provintsidest suuremat maksutulu saada. Selleks kehtestas kuningas 1680. aastal reduktsiooni. Sellega võttis riik tagasi kuninga poolt läänistatud mõisad. Uus reform puudutas ka talupoegade õiguslikku seisundit, kuid seda ainult kroonumõisates. Nii pandi paika koormiste ülempiir riigimõisa talupoegade üle ja piirati mõisnike omavoli. Sellega ei tohtinud mõisnik talupoega omavoliliselt ümber paigutada või koormata. Reduktsiooniga piiratud õigused kehtisid siiski vaid kroonumõisates, eramõisates talupoegade õiguslik olukord ei muutunud. 17. sajandil, Rootsi võimu ajal, võib kokkuvõttes märgata riigi soovi siinsete talupoegade olukorra parandamiseks. Kahjuks põrkusid need kavad vastu baltisakslate soovidega ning ka riigi enda kavadega siit suuremat maksutulu saada. Seega võib öelda, et
Mäeküla piimamees Teemad: Ebamoraalne ühiskond (naised olid veidi alamseisuses ehk neid kasutati ära). Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda). Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing:
vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse. vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel hoiupaigana. vMoskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg viisid Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi. v1962.-1964. aastal toimunud kaevamistel, mida juhtis A. Kustin, täpsustati valli konstruktsioone ja uuriti keerisahjudega hoonete rususid. Lahti kaevati ka puuraketega 5,34 m sügavune kaev. Kaevu lahtikaevamisel saadi 15 leidu, nende hulgas puust labidas, kirves ja kasetohust vakk. v
Kui Rootsi sai Eestimaa täielikult enda valduseks, siis tehti üks talupoegadele tähtis muudatus: kõik pärisorjusega seonduv pandi kirja. Nüüd olid kõik talupojad koos oma peredega täielikult mõisniku omandid. Seadusega tulid kasutusele ka vakuraamatud, kus olid kirjas talupoegade kohustused mõisa vastu, aga mõisnikud ei pidanud alati nendest reeglitest kinni. Nemad lugesid kirjapandut nii nagu neil endal kasulik oli. Selle vastu oli talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse, aga enamasti võitis siiski peremees, kellel oli kordades rohkem raha. Rootsi aeg algas ja lõppes karmide sõdadega, kus said kannatada enamasti eestlased. Juba kaua aega on olnud nii, et kui on sõda tuleb, siis tulevad ka muud probleemid. Näiteks haiguspuhangud või näljahäda. Just nende hädade tõttu sai Eestimaa lihtrahvas kõvasti kannatada. Rootsi aja juures on ka mõni positiivne külg. Eriti heaks pean seda, et haridus ja kirjakeel hakkas levima ka lihtrahva hulgas
Talurahva omavalitsus pt. 21 Helis, Getlyn, Kätlin, Aleksander 1.Miks ning kelle või mille eeskujul kerkis 19. sajandi alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus Aleksander I eeskujul, ta koostas talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad olid küll pärisorjad, kuid nende müük, kinkimine ja pantimine keelati. Neil oli kindel maaala, kus olla. Teokoormiste normeerimisel? Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupojad pidid vastavalt maalapile tööd suutma teha. 2. Milline t...
tahvel teatab: Siin asus Uniküla koolimaja kus 17.VIII 1841 sündis kirjanik Friedrich Kuhlbars Luuletaja isa Jakob Kuhlbars (Zeiger) põlvnes Nõo kihelkonnast Unipiha Ala-Kiisa talust. Kui ta Tartus koolis käis, tõlgiti ta kodutalu nimi saksa keelde (Kuhlbars - kiisk) ja sellest kujuneski jäädav perekonnanimi Kuhlbars. Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks. Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli. Jakob Kuhlbars alustas suure püüdlikusega koolitöid ja rajas koolimaja ümber ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Koolimaja otsa ehitas ta palvemaja, kus pidas harda vennaste-koguduse liikmena palvetunde. Oma õpilastele ta soovitas oma kodu- ja eriti viljapuuaedade rajamist, õpetas neile puude silmamist ja raamatuköitmist
arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt puudus talupoegadel igasugune vabadus. Siinne talupoeg oli pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suuruse määras mõisnik. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) Asehalduskord-1783.a. Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal.
aasta algul asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust Kohtuministeeriumis määrati ta rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse. 4 2.2 Bornhöhe Loomingust Oma kirjanduslikku tegevust alustas Bornhöhe üsna varakult - siis kui ta oli 15- aastane. Olles veel kreiskooliõpilane, kirjutas ta oma esimese pooltõlkelise seiklusjutu "Röövel ja mõisnik. Jutustus Ameerikamaalt." (1878) ja veel paar "Meelejahutajas" ilmunud juttu. Juba esimeste kirjanduslike katsetustega määras Bornhöhe oma kirjutamislaadi, milles on kokku pandud põnevad seikluslikud süzeed ja humoristlik elukäsitlus. "Röövel ja mõisnik" annab tunnistust Bornhöhe fantaasiast ja aineleidlikkusest, kuid jutt ise on üsna naiivne lapsekatse. Autor ei olnud sellest tööst ka ise eriti heal arvamusel, kuna see on 1905
- jääb rohkemaega, uued põllukultuurid, sordiaretus, meierei(piimakari jne. tõuaretus), masinad. 8. Miks oli 19. saj. lõunaeestlane jõukam kui põhjaeestlane? · Erinevad kubermangud, linakasvatus. · parem maa (rohkem metsa), p-eestis on kivine ja pole head mulda. 9. Miks oli raharent talupojale kasulik? Miks mõisnikule? · Miks talupojale?: · Talupoeg - aeg kodus tööd teha, ei pidanud mõisas enam tööd tegema. · Miks mõisnikule?: · mõisnik - sai sularaha ja endale kraami kokku osta, nõud ja söök, jook,rikkalik elu ja mööbel - sai oma head elu elada. 10. Mis olid kõige olulisemad muutused eesti talurahva elus 19. sajandi jooksul? · Talupojad said piiratud liikumisvabaduse ja vabadeks riigikodanikeks - pärisorjus kadus · kartulikasvatus - tänu sellele kadus näljahäda. · talude välisilme muutus paremaks - aknad, katus jne. elamisolud seega paranesid. 11. Mõisted:
Mäeküla piimamees analüüs "Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, seda peetakse tema tugevaimaks teoseks.Romaanile on iseloomulik realistlik kujutuslaad ning süvenenud psühholoogiline vaatlus .Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Lugu algab sellega kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja anda oma valduses olev maa ja amet Prillupi naise "kasutamise" vastu talle.Mõisnik ei hooli varandusest, tema saamahimuks on hoopis noor naine. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut
Hugo oma sõbrale aseme leidnud, kus pime vari, mis ta hinge peale langenud, teda ei vaeva kus ta rahule jääb. 3. MÕTTED, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS Jube kahju Villust, et ta elu nii keeruline, kurb ja raske oli. Ja veel see, et juba küllalt noorelt läks see arukas poiss hulluks. Kurb. Ja lisaks veel see kuidas kubjased mõisatöölisi kohtlesid. Ilmaasjata peksmine, et näidata võimu. 4. 3 KÜSIMUST, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS Miks oli mõisnik just Villu peale nii vihane? Kuidas Villu kunagi aru ei saanud, et inimene, kes teda kasvatas, ei olnudki tema ema vaid vana- ema? Kuidas Hugo oma isast ja õest niivõrd erinev oli? 5. 4 OLULIST SÕNA TEOSEST, MIS ISELOOMUSTAVAD JUST SEDA RAAMATUT masendav, kurb, ebaõiglane, karm 6. LISAINFO LOETUD RAAMATU JA AUTORI KOHTA Juhan (õieti Johannes) Liiv (30.aprill 1864 Alatskivi vald 1. detsember 1913 Kuvastu vald). Eesti proosakirjanik. Õppis 1879-84 (vaheaegadega)
kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes, Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 1863. aastal oma isa mälestuseks. Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee Seltsi president. Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis elavdas märgatavalt Tallinna ja Põhja-Eesti majanduselu. 1863. aastal Alexander von der Pahleni poolt Tsaari-Vene võimudele esitatud raudtee ehitamise taotlus kinnitati pärast viie aasta pikkusi ponnistusi 1868. aastal. Sellele järgnenud kahe aasta jooksul ehitati raudtee reaalselt ka valmis.
Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüdis igati Marit veenda, kuid naine siiski puikles vastu. Tõnu jäi
Vana hea Rootsi aeg Niinimetatud Rootsi aeg Eestis leidis aset 16.-17. sajandil. See algas aastal 1523 ning lõppes aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsio...
Teiseks põhjuseks võib olla aga see, et Mari ei näinud Tõnus enam võrdväärset meest. Peale Kremeri ettepanekut, kujutas tõnu suurt sissetulekut eete, kuid kuna Mari ei olnud nõus, siis oli mees tujutu, endassetõmbunud ning närtsis silmanähatavalt. (sõnad raamatust lk 188, read 3-4). Mari võis sellist olukorda mända aega kannatada, kuid mitte igavesti ning seepärast ta võiski nõustuda. Autor ei maininud, et mõisnik Kremer oli tolleaegsete vaesete talupoegadega võrreldes väga eemaletõukav meesterahvas, keda Mari taluda ei võiks. Mari võis selles tehingus näha ka võimalust käia piiramatult linnas. Põhjused, miks Mari lepingule alla kirjutas ei ole väga selged, kuid iga romaani lugeja võib teha tema käitumisest enda järeldused.
Mihhail Glinka Glinka sündis 1. juuni 1804 aristokraatlikku perekonda Novospasskoje külas. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika
Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end sisse Viljandi Näidissohvoosi kontor. Näidissohvoosis töötas ülevabariigiliselt tuntuks saanud lüpsja Leida Peips. Pinska külalistemaja on väga sobiv koht sündmuste ja tähtpäevade korraldamiseks. Peosaali mahub kuni 50 inimest. Majutuskohti on hetkel pakkuda 10.
härgasid tööloomadeks ja lihaks; vähemalt 1 hobu vankri ette, lehmasid (lihaks) ● Talupoegade õiguslik olukord enne reduktsiooni- taaskehtestati sunnismaisus, pärisorjus ● Talupoegade õiguslik olukord Rootsi aja lõpul (riigimõisate talupojad)- Majandusreglement(...), Vakuraamatud (sinna läks kirja, kes kui palju koormisi maksis), fikseeritud koormised talu võimekuse järgi, õigus kohtusse pöörduda kui mõisnik reglemendist kinni ei pidanud. Siia Forseliuse jms kohta (e-õppepäeva ül.) :) Vaimuelu (eestikeelne kirjasõna jms). ● Puudus ühtne eesti kirjakeel ● (1637.a) H.Staht koostas 1. eesti keele grammetika saksa keele reeglite alusel ● Piiblikonverentsid (targad mehed tulid kokku ja arutasid keelereegleid) ● 1686. a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Wastne) Testament, autorid isa ja poeg Virginius ● 1693. a J
Kui inimesel polnud enam talu, siis ei olnud ta enam selle kohaga nii seotud. Mida vähem pon seotud põllumajandus sektoriga seda liikuvam inimene on. Linnad olid saksastumise pesad 19 sajandil. Oli seda kuni 19 saj lõpuni, sest järjest rohkem eestlasi läks linna ja assimileeruti. TALURAHVAS moodustas u 80% Ei olnud enam mõisa otsese majandusliku surve all, kuid tunnetas, et on uustulnud. Sotsiaalne vastuolu viidi rahvuslikule pinnale. Mõisnik sakslane-talupoeg eestlane. 19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette. 19 II pool aga ajalehed, ajakirjad, raamatud. Luterlikus keskkonnas oskas talupoeg enamasti lugeda ja ka kirjutada. Omavalitsuslik moment. Vennastekogude liikumine. Etniline asuala. Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed. Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks. Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk.
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
päev politseisse, siis arvab ta et teised juba teavad tema kohutavast teost, ta minestab ning paljud peavad seda tõestuseks et tema on mõrvar, kuid siiski ei suudeta seda täielikult tõestada. Siiski lõpuks tunnistab Raskolnikov oma teo üles, kuna ei suuda enam taluda seda meeletut stressi ja haigust mis teda piinab. Ta mõistetakse kaheksa aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Teine müsteerium raamatus on kindlasti Svidrigailovi käitumine ja salatsemine. Svidrigailov oli mõisnik kelle juures töötas Raskolnikovi õde, keda Svidrigailov ka kogu südamest armastas ja endale soovis saada. Svidrigailovi salapärasus seisneb minu arvates selles, et miks ta ei armastanud oma naist ning miks ta enesetapu tegi. Svidrigailov väidab et nad Dotjaga on justkui kokku loodud, kuid samas varjab ta seda Raskolnikovi eest kui too küsib temalt kõrtsis kas tal on mingeid plane Dotjaga. Ta ütleb et tal on noor pruut kellega kohtub. Hiljem
kergendustest. See oli tingitud 1739. aastal Fabian Roseni seletuskirja pärast. Mis on saanud nimetuse Roseni deklaratsioon. Kuna Roseni järgi oli talupoeg pärisori, keda mõisikul oli õigus pärandada, vahetada või müüa nagu kõike muud mõisa vara. Rootsi võimu all olek ei toonud samuti kergendust talurahvale, kuna koos põldude suurenemisega suurenesid ka talupoegade teokoormised, mille mahukuse ja suuruse otsustas mõisnik. 1645. aastal fikseeriti sunnimaisus ja pärisorjus. Toimusid reduktsioonid, mis muutsid oluliselt talurahva olukorda, kuna reduksiooni käigus läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mis aga tähendas mõisnike mõju vähenemist talupoegade üle. Talupojad said ka omad õigused. Neil oli võimalus ja õigus kaevata oma mõisnike peale, kui nad on ületanud oma võimupiire. Tundub nagu eesti rahva kannatustele ja hirmudele ei tulnudki 13.-18. sajandite vältel lõppu
Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. - magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse - vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, panes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad; Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: - mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused. - omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga! 2. Talurahva koosseis 19.sajandil: MÕISARAHVAS KÜLARAHVAS Mõisas teenistust taluperemehed koos sulasrahvas saunikud leidnud talupojad: peredega (e. popsid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
