Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega. Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal, seniste laadapidamiskohtade kaugusega ja arsti ning apteegi puudumisega lähikonnas. Mõisnik lubas aleviku alla anda 50 vakamaad maad. 17. Jaanuaril 1862 saabuski Riia kubermanguvalitsuselt kirjalik luba asutada Nuustaku karjamõisa maaalale alevik, laadapidamise õigusega 4 ja 5 oktoobril. Aleviku elanike arv hakkas jõudsasti kasvama. 18. Novembril 1878 märkis ajaleht ,,Sakala", et aleviku elanike arv on kuueteistkümne aastaga tõusnud 612-le
Michael Andreas Barcla de Tolly Karlotte Kilu Elulugu Michael andreas barclay de tolly sündis 26. Detsembril 1761 kuramaa hertsogiriigis pamsises (praegu leedus) weinhold gotthard barclay de tolly ja margaretha elisabeth von smitteni pojana. Tema erusõjaväelasest isa, leitnant gotthard barclay de tolly oli 1750 kuni 1760 paju mõisnik luke kihelkonnas valgamaal, mille ostis 1750 lugazi vabahärra carl johann von wrangellilt (17251798). michael andrease vaarisa johann barclay de tolly oli vana soti aadlisuguvõsa liige, kes asus 17. Sajandil elama riiga ning tegutses seal riia rae advokaadina. Perekond Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 24. detsembril. 1761 Kuramaa hertsogiriigis Pamsises (praegu Leedus) Weinhold Gotthard Barclay de Tolly (surnud 1781 Laiksaares) ja Margaretha
Aida-Oskar Aida-Oskar oli väga kaval mees. Imbi ja Ärni, kes on vanapaar ja kelle elu sisuks on vargil või santimas käia; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merelehma, kuid Aida-Oskar on väga kaval mees ja trumpab nad kavalusega üle ja võtab lehma endale. Kupja-Hans: Ta suutis inimestelt asju välja petta ja oli üsna taibukas mees. Näiteks õnnestus tal mõisahärralt peotäis raha välja petta, sellega, et mõisnik küsis, miks aidas vähe vilja on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired ning oleks raha vaja, et kass osta. Mõisnik muidugi andis talle raha ja Hans läks ja tõi Nõia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi, nii et ei pidanudki raha raiskama. Räägu-Rein Räägu-Rein oli aus mees. Samas ta pidi saama oma tahtmise, nagu siiski, kui otsis ise oma tütrele sobiva mehe. Veel ei käinud ta kunagi mõisarahvalt varastamas, ega lubanud kellelgi teisel enda perest seda teha. Muna Ott
Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb
Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult otitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb
.." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas. III pärisorjuse kaotamine 1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale -peale selle lõppu asub keskvõim (Al. I) uuesti pärisorjust kaotama. 23. mai 1816 Eestimaal 26. märts 1819 Liivimaal - talupoeg on isiklikult vaba - maa on mõisniku omand, mida talupoeg võib rentida - koormised asendati rendilepinguga - liikumisvabadus jäi piiratuks (ei võinud minna linna)
kaubateedel. Sel ajal kulges transiit Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad osalised kaubavahetuses. Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Erilise õitsengu elas üle Narva, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi
müümine. Piirid fikseeriti. Üleminek raharendile. Samad seadused 1856Eestimaal, 1865 Saaremaal. talurahva omavalitsuse kujunemine-19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond-esialgu mitmesuguste kohustuste kollektiivne kandmine. Kogukonna keskseks institutsiooniks vallakohus-talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised, administratiivsed funktsioonid. Vallakohtud koosnesid 3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid korda. Ilma vallakohtu loata ei võinud mõisnik talupoega välja tõsta ega ilma maata müüa. VK eksisteerisid Eestimaal kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a. kogukonnakohtud likvideeriti 89a. kohtureformiga. Talupoegi sidus
juttu jälgima. Kuid ka seal seistes see tal ei õnnestu, ta jääb hoopiski talveunest ärganud kärbest jälgima. Jalad hakkavad väsima ja talle meenub kus ta seisab. Ta jäetakse pärast tunde. Poiss mõtleb, et väljas on ju ometigi kevad, kuid neil käsitakse siin õppida. Pärast tunde hakkab ta raamatut lugema, olles natuke lugenud rändab ta pilk aknast välja..seal kraaksub vares ja kogu loodus kisendab,: "kevad, kevad!" Asuja. Oli kord vana mõisnik, tal oli mõisavalitseja kes ütles, et võiks mõisa ümbrusega midagi ette võtta, et see nii räämas jne, võtaks mõned puud maha ja saaks põllumaad. Kuid mõisnik ei olnud sellega päri, arvas, et las lapsed teevad. Jaak oli seda mõisa juba 25.a. orjanud. Tal oli üks ainus mõte, ta unistas oma kodust. Ta nägi seda oma vaimusilmas. Mida vaiksem ja töökam ta oli, seda rohkem raha kogunes sukasäärde. Ta sai tüki maad metsasöödil, kuid
Need ümberkorraldused tõid endaga kaasa aga ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Haridusreformid olid olulised, sest paljud aadlikud isegi ei osanud osanud kirjutada ja haritud inimesi vajati üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Need jäid poolikuks,sest pärast napoleoni sõjakäiku hakati ulatuslikult rajama sõjaväe asundusi ja terved riigitalupoegade külad muudeti sõjaväeasundusteks. 4)Venemaal oli talupoeg ja mõisnik venelane, Eestis oli talupoeg eestlane või lätlane ja mõisnik sakslane. Venemaal olid talupojad pärisorised, oli ka riigitalupoegi, kelle olukord oli kergem, nad pidid täitma kindlaks määratud koormisi. Eestimaal võeti vastu esimene talurahvaseadus: ´´Iggaüks´´. Sätestati: 1. Talupojad said õiguse vallasvarale 2. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse 3. Määrati kindlaks talupoegade koormised 4. Piirati mõisnike kodukariõigusi 5. Talupojad said isiklikult vabaks 6
Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. (vihikus miks balti erikord kehtestati all.) 5. Põllumajanduse areng peale põhjasõda- Mõisamajanduses jäi 18
............................... 3)...................................................................................................................................................................... 20. Nimeta 19. sajandi Venemaa talupoja kohustust isanda ees. Daatum Kubermang Muudatus 1802 Eestimaa kubermang Seadus ,,Iggaüks". Talupoja luba vallasvarale. Mõisnik ei saanud talupoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1804 Liivimaa kubermang Koormised olid piiratud. Mõisnik ei saanud talipoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud.
keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu,
77 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 112. 6 Maad ja muud likumatta warrandust ennesele pärris-ommaks õiget wisi nouda ja sada.“ Sealjuures ei ole aga selgitatud, mis on see õige viis, kuidas talupoeg peab varandust endale nõudma. Kuna mõisnikud ei tahtnud enesele ainelist kahju saada, töötatigi talurahva jaoks välja puudulikud sätted. Vanameelne Balti mõisnik tahtiski talupoegadele ainult isiklikku vabastamist, sest see oli talle majanduslikult kasulikum kui maaga vabastamine.8 2. Ajalooline tagapõhi 2.1. Allika ajalooline käekäik, kehtivusaeg 2.1.1. 1816. aasta talurahvaseadusega analoogsed allikad 1816. aastaks on Eestis kokku kaks talurahvaseadust ning 1802. aasta regulatiiv „Iggaüks…“, millega talupojad said omandiõiguse vallasvarale ja talukoha põlise kasutamisõiguse. 9 Varasem, 1804
asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev Kohtupidamine Talupoegade üle vakusekohus Mõisnik mõistab kohut Foogt mõistab kohut, talupoja üle, riigimaadel haagikohtunik staarostid maakonnas Talupojad Suured õigused, head Sunnimaised, rõhuti Maksud, teotöö elutingimused, mõisakoorimsed, maksude ühtlustamine teokohustus
Uulu kirik Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele.
JOHANN von UEXKÜLL (surnud 1535) Mõisnik sai tuntuks konflikti tõttu Tallinna linnaga. Uexküll tappis jõhkral viisil vaba mehe seisusesse tõusnud talupoja ja maksis selles eest Tallinna rae otsusel peaga. Ta püüdis ennast ka kohtu otsusest vabaks osta aga see ei õnnestunud. Hukkamine viidi läbi Harju väravate vahel, kus praegu asub kohvik Metropol. Uexküllide suguvõsa sai oma nime Läti küla Ixkilli järgi, kuhu 13. sajandil Uexküllide esiisa, vasall Johannes I von Bardewis kindluslinnuse ehitas. Sajandite vältel on Uexküllidele kuulunud kümneid mõisaid üle kogu Eesti. 18. sajandil kuulus Läänemaal ainuüksi Eesti rüütelkonna peamehele, tsiviilkuberner Berend Johann von Uexküllile, keda kutsuti Läänemaa kuningaks, 38 mõisat. Esimese Eesti Vabariigi ajal natsionaliseeriti mõisad maareformi käigus ja riik maksis Uexküllidele kompensatsiooni. Praeguse teadaoleva ...
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni.
Põllumajandus: põllumajanduse taastamisel mängis olulist rolli viljakaubandus. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljaveo rootsi. Uueks viljatarbjaks sai baltikumi toodud venesõjavägi .et vägesid odavamalt üleval pidada keelas valitsus sageli vilja väljaveo, millega lasti hinnad alla. Väljaveo artikklid: viin, härgi, Talurahva olukord venevõimu all. 1739- roseni deklaratsioon (liivimaa maanõuniku parun) sellejärgi oli siinne talupoeg päris ori , mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Ka talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikele. Maa kasutamiseks tuli tal teha mõisa koormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Seda asus toetama ka riigivõim. Talupoegi kaitses mõisnike majanduslik huvi, piiramatu omavoli oleks viinud mitte ainult talu vaid ka kogu mõisa laostumiseni. Talupojad põgenesid soome ja rootsi, pihkva kubermangu jne.
võtta keelatud. Õigus vallasvarale, võis maad osta jne. Koormised 1804 talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus kirjas vakuraamatutes. keelatud. 1819 kaotati pärisorjus 1816 kaotati pärisorjus, orjusest vabastati maata ja said 1849 - mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek 1856 mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis raharendile. talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1
haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma · Pidevaid tülisi mõisnikuga, sest mõisnik hiilis kõrvale oma kohustustest · Kirjutas 1764 Katariina II soovitusel anonüümse artikli Liivimaa agraarolusest · Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus" Anton Thor Helle · Jüri kirikuõpetaja 1683-1748 · Tõlkis piibli tervikuna ära ja ilmutas aastal 1739
Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p) 4. Iseloomusta Eesti talupoja olukorda 18. sajandil. (4p) 1739 – Roseni deklaratsioon, milles Liivimaa maanõunik Otto Fabian von Rosen deklareeris: talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; nii talupoeg kui ka tema varandus kuuluvad mõisnikule; mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; talupoegade koormised pole seadusega piiratud 5. Iseloomusta eestikeelset kirjasõna 18. s. (5p) 1739- esimene eestikeelne Piibel (A.-T. Helle) annavad välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 (Hupel, Wilheim) Hupel- pannud aluse teatmekirjandusele
Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik Kremer kes iga päev oma talupoegade tegemisi jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kremer otsustas slmifda lepingu prillupiga andes enda valduses oleva jaani maa ja ameti prillupile tema naise "kasutamise" eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
Alatskivi mõisloss Helena Kirst TEP11 Üldandmed Asub endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Algne nimi Allatzkiwwi mõis. Mõis on rajatud 14.sajandi keskel. Historitsistlik (neostiilides) Esimene omanik Johann Wrangel. Mõisat on pärandatud,müüdud ja kingitud. Kuni mõisa võõrandamiseni suguvõsa Nolckenite oma. Poola võimu ajal ühendati mõis Kastre mõisaga. Loss rajati 19.sajandi lõpus. Lossi ehitus Mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi. Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. 1885 valmis mõis. Mõisast 19.sajandil mõisaansamblis 57 hoonet, nüüd 41. 1.ring mõisasüda 2.ring majandusring 3.ring piiriring 4.ring mõisat ilmestavad objektid. Lossi iseloomustus Parempoolne osa kahe, vasakpoolne ühekorruseline. Peasissekäigu ees on sammasrõdu(altaan). Parempoolsel nurgal 8tahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on ...
Estofiil- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Maltsveti liikumine- 1850-ndatel aastatel Järvamaal ja Harjumaal levinud liikumine, mis seadis eesmärgiks rahvast raskest majanduslikust olukorrast läbi usu päästa. Vohnja Jaan- Eesti talupoeg, kellel õnnestus esitada Katariina II-le kaebekiri Eestimaa kubermangu talupoegade kehva elu üle. O.F.Rosen- Liivimaa maanõunik, kes koostas Roseni deklaratsiooni. W. von Lauw.- Põltsamaal tegutsenud mõisnik, kes tootis pudeleid, aknaklaasi ja isegi kallihinnalist portselani. Katariina II- Venemaa keisrinna, valitses 1762-1796. Taotles Balti aadlike privileegide kaotamist ja üritas venestada Baltikumi alasid. G.Browne- Riia kindralkuberner, kes püüdis valitsemist korraldada sõjaväelise lähenemisega. Üritas parandada talurahva olukorda. A.T. Helle- Jüri kiriku õpetaja, viis lõpule esimese eestikeelse piibli tõlkimise. A.W
mõisavalitseja on teinud seda sellise ägedusega, et ,,selg pragusid täis nagu puukoor ja augud peas". Sado Märt oli aga kaheksa päeva jooksul viis korda peksa saanud ja seda nii vitste kui ka piitsaga. Valitseja lükkas süüdistused ümber ja ütles, et olevat käitunud vastavalt mõisniku instruktsioonidele. Talupoegade ülestunnistustest jahmunud kolleegium määras Friedrich Adolf von Stackelbergile 500 rubla trahvi. Vihane mõisnik pöördus keisri poole. Stackelbergile määratud trahv tühistati ja Sivers tagandati ametist. Halvast iseloomust hoolimata hakkas just Friedrich Adolph von Stackelberg Abja mõisasüdant esinduslikult välja ehitama. Senine häärber oli tagasihoidlik, puust laudkatusega ja väljastpoolt krohvitud seintega. Uus hoone kerkis aga kahekorruselisena ja kivikatusega. Ridamisi kerkis ka kõrvalhooneid. Aidast ja kivitallist moodustus härrastemaja ette sümmeetriline ansambel
4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsioon Eisen pärisorjusest 1) Pärisorjus on talupojale kahjulik. 1) Pärisorjus on talupojale kasulik. 2) Kõik talupojad peavad maksma makse ja 2) Talupoeg ei maksa makse, kui tal pole tegema teotööd. millestki maksta. 3) Talupoeg peab üleval mõisnikku. 3) Mõisnik peab üleval talupoega. 5. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765. aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn positiivsete määrustena: a) talupoeg sai õiguse vallasvarale; b) määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir; c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi; d) määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18
18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 18101812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (17761858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli. Äitah tähelepanu eest!
1808–1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 1810–1812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (1776–1858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli. Äitah tähelepanu eest!
hästi, et nii lihtsustatult inimesesse suhtuda ei saa. Ta mõistis, et "väikesed inimesed" pole lihtsalt ohvrid, kellele peab kaasa tundma, vaid et nendelgi lasub vastutus ebanormaalse elu eest. Tsehhovi jaoks saab "väikese inimese" teema keskseks kogu loomingulise tee vältel. Tsehhovi "väike inimene" on tühine väikekodanlane, kes ei esinda tingimata ühtki sotsiaalset klassi, ta võib olla nii vaesunud mõisnik, kaupmees kui ametnik. Teda iseloomustavad egoism, kitsas silmaring, matslikkus, argus ja ahnus, kuid tema põhitunnus on igasuguse inimväärikuse puudumine, teenijalik valmisolek kummardada endast kõrgema auastmega ametniku ees. Sellises laadis kirjutas Tsehhov kuni 1880ndate aastate keskpaigani.
Nõnda trumpab vaene, kuis nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Raevu sattunud Vestmann lepib lõpuks olukorraga ja annab Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. ,,Mäeküla piimamees" Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhte poole, kuid sootuks uues, iroonilises häälestuses. Mõisnik Kremer on vana, lohakas, üsna leebe. Üks tema talupoeg, vaene Tõnu Prillup, on abiellunud noore Mariga, kes jääb mõisnikule silma ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tõnu saaks ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks. Kuna erilisi tundeid nende vahel ei olnud, siis tundus Tõnule tehing ahvatlev ja ta sunnib oma naise mõisa, ent oodatud rikkust ja õnne sellest ei tule. Järgneb mehe hingeline kokkuvarisemine ja lõpuks purjuspäine surm ühel pakasel talveööl. Mari aga läheb linna ja alustab iseseisvat elu.
Kui J.W. Krause 1795.aastal joonistas Heimtali vaadet, oli rist juba viltu vajunud. Mida see rist tähendab? Selle kohta on erinevaid arvamusi: · Pärimuste järgi olevat sellel kohal tiik, kuhu uppunud mõisniku tütar. · Ühel rüütlite võistlusel saanud surma rüütel, kes sinna maeti. · On räägitud ka piiskopi matmispaigast. · 1895.aastal tuli Heimtali mõisa esise platsil tasandamisel nähtavale noorema rauaaja kivikalme; mõisnik von Siversi ettepanekul käis leiukohta põhjalikumalt uurimas proffesor Hausmann koos mõnede Viljandi Kirjanduse Seltsi liikmetega. Kalmekivide vahele saadi noorema rauaaja põletusmatustest pärinevaid ehteid: kirves, odaotsi ja suitseid, aga ka roosiaegsete matuste leide... leiti ka Liivi sõja aegseid hõbedast rinnalehti. Viinaköök ja juustukoda
Talupoegade maakasutusõigus ja koormised kaotati. Ilmus esimene eestikeelne tervishoiu käsiraamat. 1819 Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, millega kadus pärisorjus Liivimaal. 1849 Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupoegade kasutuses olev maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1857 ilmus esimene Perno Postimees, väljaandjaks J. V Jannsen.. Tartus hakkas ilmuma Tallorahwa Postimees. 1863 uue passikorralduse tõttu võivad talupojad liikuda ka väljaspool oma kubermangu. Väljaränne. 1865 Saaremaal võeti talurahvaseadus vastu. Lõpetati mõisnike teoorjus ja kodukariõigus. Asutati Tartus laulu- ja mänguselts Vanemuine. 1869 alustati Balti raudtee ehitust
lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõepäras ja mitte jagada õpetusi, kuidas välja juurida ebaõiglust, kurjust, vaesust, jne
1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus: vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid mõisnik kinnitas vallavolikogu otsused c) Lõplik vabanemine mõisnike eestkoste alt uue vallaseadusega 1866: võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve tulu saadi maksudest, kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele valla eesotsas oli valitav vallavanem, kes tagas seaduslikkuse, korra ja maksude laekumise saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem kasutada oma riigi juhtimisel
ühiskond teadmusühiskond Eesmärk Ellu jääda kasum heaolu heaolu Tootmisviis Käsitsi tootmine Masin tootmine Masin tootmine Infotehnoloogia, kõrgtehnoloogia Austusväärne amet mõisnik Omanik, investor Omanik, jurist, arst Infotehnoloog. IT-spetsialist Riigivorm Absoluutne monarhia Parlamentaalne monarhia Parlamentaalne Parlamentaalne vabariik vabariik
Pariisi küla Pariisi on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Tõesti, Neeruti maastikukaitseala servas asub Eesti oma Pariis, täpsemalt küll Pariisi küla, mille nimi ja nimesaamislugu on ehk vägevamgi kui küla ise. Pariisi nimi on rahvajutu järgi pärit mõisaajast. Nimelt, Saksi mõisahärra oli käskinud enda moonakatel ehitada majad mitmes reas kõrvuti, kuid moonakad nurisenud talle vastu, et nii jääb aiamaad väheseks. Sellepeale vastas aga mõisnik, et mida te virisete, vähemalt on teil puhtad tänavad- täpselt nagu Pariisis. Sealt sai ka küla endale nime. Samuti asub Pariisis ka oma puhkeküla - Pariisi Puhkeküla. Talvel pakutakse majutust 45-le inimesele ja suvel 70-le. Talvisel ajal saab kasutada puhkeküla ümbruses olevaid suusaradasid. Suvel saab seigelda matkaradadel, sportida ning ratsutada. Samuti korraldatakse seal ka igal suvel meeleolukaid lastelaagreid.
kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, kellel enda ja pere äratoitmisega tõsiseid raskusi on. Ühel päeval tuli von Kremeri üksluisesse ellu mõte
Narvas liikus isegi hollandlasi ja inglasi. 7. Talupoegade olukord Suurtalud kaovad, on täistalud ja pooltalud. Uued talud e uudismaad haritakse juurde. Põlluharimine(talu eksisteerimine): Tööjõud Veoloomad Kariloomad sõnnik (väetiseks) Palgaline tööjõud mõisasse (ise hariti enda põldu) Täistaludes on kohustused suuremad kui poolmõisates kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada Mõisnik koormisi tõsta ei saa Karistuseks nüpeldati talupoega piitsa vm.ga 8. ,,vana hea Rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele Pärisorjadeks olid talupojad tehtud juba oruaja lõpul. Talupoegi hakati müüma, vahetama ja ostma. Mõisnike sissetulekud sõltusid eelkõige talupoegade arvust. Raskenema hakkas teokoorem. Mõisate arv kasvas, aga talupoeg oli ja jäi mõisniku omandiks. Mõisnikel oli kodukariõigus( võis talupoega peksta). Makse ja koormisi ei
1804 Liivimaa · Talude pärandamine. · Positiivne mõju, sest koormistest · Teokoormiste normimine (maad hinnati, mõõdeti ja arvutati välja, kui ülejäänud saak jäi neile endile. palju selline talu üldse toota võib). · Töötahe suurenes sellega ja hakati · Talude koormisi ei tohtinud mõisnik aasta keskel tõsta. ennast oma taluperemehena tundma. · Keelati talupoegade müümine, vahetamine ja pantimine. · Ihunuhtlust piirati 15 hoobile ja taluperemehed olid üldse sellest vabastatud. 1816 Eestimaa · Talupoeg sai isiklikult vabaks (said passid). · Maa jäi mõisnikule ja et selle peale elada, pidi talupoeg seda maad rentima
Eesti looduskaunid kohad henri muldre Kava a. Alatskivi Loss b. Jägala juga c. Pühajärv d. Taevaskoda e. Viljandi lossimäed neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 2 Altskivi Loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 3 Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 4 Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool
Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna (valla)
Mihhail Ivanovits Glinka 1804-1857 Click icon to add Click iconpicture to add picture Mihhail Ivanovits Glinka Elulugu Glinka sündis 20. mail 1804 Juba sündimisest peale oli aristokraatlikku perekonda. väike Glinka oma vanematest Tema isa Ivan Nikolajevits lahutatud. Vanaema võttis ta Glinka oli Smolenski mõisnik ja enda hoole alla sel põhjusel, et erukapten. noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi.
Välistas vene kolonisatsiooni Asehalduskord Katariina II valitsusaeg, uus halduskorraldus, 1783, Eesti- ja Liivimaa said ühise asevalitseja TALURAHVASEADUSED Roseni deklaratsioon talupojad on õigusteta pärisorjad Browne'i positiivsed määrused Õigus vallasvarale Kindlad piirid mõisakoormistele Kindlad karistamise ülempiirid Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused Soodustasid üleminekut raharendile Võimalus talude päriseksostmiseks TALUPOEGADE KOORMISED Mõisa ees teotöö
Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti
1819. aastal kolis Baer Königsbergi (Kaliningradi), seal abiellus ta 1.jaanuaril 1820 Auguste von Medemiga. Neil oli kokku 6 last, viis poega ja üks tütar: Karl Julius Friedrich von Baer (18221843) August Emmerich von Baer (18241891), Venemaa kindralmajor Alexander Andreas Ernst von Baer (18261914), maanõunik, Kihlevere ja hiljem Piibe mõisnik Marie Juliane von Baer (18281900), abiellus meditsiini doktor Karl von Lingeniga [3] Hermann Theodor von Baer (18291866), Piibe ja Selli mõisnik Samal aastal valiti ta ka Königsbergi Ülikooli erakorraliseks professoriks, paar aastat hiljem sai temast juba zooloogia korraline professor ning viis aastat hiljem sai ta ka anatoomia professoriks. Baer kolis Königsbergist ära Peterburgi 1834 aastal. Tähtsaimad saavutused Tema suurim avastus, ka inimkonna bioloogia ja anatoomia jaoks suurima avastuse tegi Baer aga aastal 1826 kui avastas imetajaid uurides munaraku. See avastus pani aluse
5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond maapäev-rüütelkondade kokkutulek maanõunik-tegeles tähtsate küsimustega 4.Reduktsioon-eraomandis olevate mõisamaade riigistamine 5.Balti erikord-saksa keel luteri usk tollid linnade omavalitsus Majandus 1.rüütlimõisad-kuulusid aadlikele kroonumõisad-riigiomandis 2.teraviljaeksport 3.talupoegade koormised olid märgitud vakuraamatutesse Pärisorjus-sunnismaisus, relvakandmise keeld 4
Olnud sellega hakkama saanud, tagas linn neile vabaduse kuid eelseisundis olid ikkagi linnakodanikud, kelle sest tõusid esile rikkad kaupmehed ja pankurid. Vabadusel oli hind, mõni ei saanud hakkamagi linnas. Vähemalt sai ta end vabana tunda. Mõisnikele muidugi ei meeldinud, et talupojad nende juurest ära põgenesid ja üritasid sellele piiri panna: Põgenenud talupoegi hakati trahvima, kehtestati ,,Mees või välg" põhimõte, mille järgi pidi põgenenud talupoja vastuvõtnud mõisnik talupoja kas tagasi tooma või ära maksma talupojad võlad ja sõlmiti kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks. Ma arvan, et linnaõhk tegi vabaks mitmeid mehi ja need keda enne aastat ja päeva kinni nabiti, olid südames vähemalt vabad. Oli iga mehe otsus kas põgeneda ja riskida või mitte. Usun, et tugevamad kes riskisid, saidki lõpuks vabaks ega kahetsenud. Neid kes vastu pidasid, tegi linnaõhk tõesti vabaks.
Tema pidas vahetuskaupa mõistlikuks, sisse oli vaja rääkida vaid perenaine. Vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama" käib selle teose kohta. Nimelt ei olnud Maril mingisugusti kavatust hakata käima õhtuti mõisa. Lõpuks nii aga juhtus. Prillup polnud lõpptulemusega mitte üks teps rahul ning oli kõigeks valmis, et neiu jääks ikkagi koduperenaiseks talle, emaks lastele. Sellest käis ta rääkimas Kremeri kojas, kus ta pikalt saadeti, kuna ka mõisnik oli ,,aknapesijast" lummatud. Peale heatahtliku talumehe surma juhtus Marigi Kremeri juurest läbi käima, et asju arutada ning teatada enda soovist linna kolida. Sellest kuuldes pakkus habemik muretseda talle korteri linnas ning palju muud, mis kõik neiule vastuvõetamatu oli. Kuigi Kremeri huvi tema vastu oli piiramatu, oli noorel naisel kasulikum olla vaba varblane kui puuris kanaarilind.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
