Kümnis oli juba neljandik saagist. Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu: esitati kaebusi mõisnike peale; ei täidetud koormisi; hakati vastu mõisasundjale; asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome). 16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid välja nõudma ja tagasi tooma. Põhimõte ,,mees või võlg"-talupoja vastu võtnud mõisnik pidi kas tagastama talupoja eelmisse kohta või ära maksma tema tasumata koormised. 15 saj. teisel poolel seati ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks. 16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada. Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune. Adratalupoegade kiht oli arvukam. Tulude suurus ½ kuni 5 adramaani (15 saj. adramaa -8-12 ha).
võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma vähest õigust enesemääramisele. Sündmustik toimub Mäekülas - ühes väikeses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena. Raamat algab sellega, kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja nii anda oma valduses olev Jaani maa ja amet (ja Kurust kuuendik) Prillupi naise "kasutamise" vastu talle. Pärast pikka vastusõdimist peab Mari sellega leppima ning mõisniku tahtmine saab teoks
Õige on kirjutada Frankfurdi viiner, Eiffeli saiake, Moskva sai. Õige on kirjutada lapse õiguste konventsioon. Õige on Tartu sügispäevad. Õige on kirjutada aasta põllumees, aasta seakasvataja. Õige on kirjutada Haapsalu sall ja Kihnu seelik. Õige on kirjutada Hollandi tuulikud. Õige on kirjutada Kreeka pähkel ja India pähkel. 20. augustil on taasiseseisvumispäev. Õige on kirjutada koha Poola moodi. Õige on kirjutada ekstreemsportlaste Meka. Õige on baltisaksa mõisnik (esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Eesti-sisesed. Õige on kirjutada fjordide maa (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Tallinna lauluväljak (teine sõna väikese tähega, kui mõeldakse kohta). ÕS 2006 järgi on Parma juust ehk Parmesan. Kui kirjaga pöördutakse mitme isiku poole, on teie väikese tähega. Õige on kirjutada Siberi väikerahvad. Õige on kirjutada Tampere rahvusvaheline filmifestival.
Vanasti olla puule viidud ka viljaande ja tehtud tapetud loomade esimest keedust. Kunagi oli pärna juurte all Silmaallikas, mille ravivesi legendide järgi silmi olevat tervendanud. Kui õhtuti olid silmad ,,liiva täis" ja jooksid vett, tuli allikale silmi pesema minna. Kohalike jutu järgi pidavat allika juures leiduma vanu münte, olla leitud isegi rootsiaegseid 17. sajandist pärinevaid hõbemünte. Kunagi asunud pärna kõrval jõukas talu, mille mõisnik hävitada laskis [4]. Kolgaküla mänd Kolgaküla mänd kasvab Harju maakonnas Kolgaküla külas Koobastemäel. Männi kõrgus on 12,5 m ja ümbermõõt 188 cm. (LISA 1) Lauli kadakad 12 puust koosnev Lauli kadakate rühm kasvab Lääne-Viru maakonnas Lauli külas.
Tere õhtust, mis sul kõhtus? Tere, tere, vana kere! (vastus tervitusele) · Ütlused, mis võivad olla jätkuks või kommentaariks mõnele muule sõnale, repliigile, kõneaktile, situatsioonile Appi, appi, kass läks kappi, perenaise piimapütti! Asi on niisukene, armas Liisukene...; Eks ta ole, või ta vale; Hea oli, otsa sai, magus oli, makku läks; Häbi, häbi, hänna alt läbi; Kas tead uudist juudi pruudist? ~ siga tuli kuudist? Kõik võib olla, kõik võib tulla, mats võib maa peal mõisnik olla; Mis sa tahad teha ära, kirbud söövad keha ära; Mis sul viga viis siga; Mis vahti, suu lahti? Nii on lood siinpool sood; Oh issanda rist, mul rinnus pist, mu süda ihkab viina vist; Oh taevas ja teivas ja alumine aiaroigas! Põle näind, põle kuuld, põle vasta tuld (murd.); Sina ja mina, teise pere seaküna; Süda paha, süüa ei taha (kõik, mis suhu paned, alla läheb) 5
• Ikalduse puhul saadi abi magasiaitadest. • Külade planeering/paiknemine sõltus maastiku reljeefist ka mullastikust, joogivee saamise võimalusest ja ka metsast. • Õu tuli rajada nii, et oleks tuli ja vesi lähedal. Hea oleks kui mets oleks lähedal ja veevõtu koht samuti. • 19.sajandi II poolel muutus mõisa ja talumaade kruntimine, sellega võidi ka talu koht ära kaotada kui mõisnik tahtis seda maad endale saada. • 19.sajandini püsis külade positsioon muutusteta ja külade suurus kõikus mõnest perest kõige suurem oli külade suurus 35 pereni. Enamus moodustas 5 ja 10 taluga külad. Püsikülasid oli 2/5 ja selles oli 3-5 talu ja neid oli rohkem Lõuna- ja Edela- Eestis ja ka Virumaal. • Suuremaid külasid kus oli 10-20 talu moodustasid 1/5 külade üldarvust, asusid enamasti Kesk-Eestis ja Kesk-Läänemaal. Külavormid
2. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos. EESTI KESKAEG 1. Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? 2. Muudatused eestlaste vaimuelus keskajal. EESTI ROOTSI AJAL JA XVIII SAJANDIL 1. Kuivõrd Rootsi aega võib nimetada „vanaks heaks Rootsi ajaks”? 2. Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri arengut? EESTI XIX SAJANDIL 1. Kuivõrd oli 19. sajand pöördeline etapp talurahva elus? 2. Mõisnik ja talupoeg – kas üksnes vaenlased? (18.–19. sajandi kontekstis) 3. Rahvuslik liikumine Eestis: koostöö ja erimeelsused. 4. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) EESTI VABARIIK 1920–1940 1. Eesti Vabariik 1920–1939: omariikluse rõõmud ja mured. 2. Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920–1940? 3. 1934. aasta pööre Eestis – kelle huvides? EESTI 1939–1945 1. Eesti saatuseaastad 1939–1940: kas olnuks alternatiive? 2
aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 1863. aastal oma isa mälestuseks. Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee Seltsi president. Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis elavdas märgatavalt Tallinna ja Põhja-Eesti majanduselu. 1863. aastal Alexander von der Pahleni poolt Tsaari-Vene võimudele esitatud raudtee ehitamise taotlus kinnitati pärast viie aasta pikkusi ponnistusi 1868. aastal. Sellele järgnenud kahe aasta jooksul ehitati raudtee reaalselt ka valmis.22
Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.3265 3. Kangilaski, Epp. Kolga mõisa täiendav ajalooline õiend. Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut, 1987. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.12166 4. Maiste, Juhan. "Eestimaa mõisad", Tln "Kunst" 1996 5. Markus, Kersti. "Keskaegsed maavaldused - uus allikas arhitektuuriuurijaile", Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10; asukoht Kolga muuseum, kaust "Seda ja teist" 6. Markus, Kersti. "Misjonär või mõisnik - tsistertslaste roll 13.sajandi Eestis", Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14 7. Norrman, Jimmy. "Vårdprogram för parkanläggningen vid Kolk herrgård", Estland. 1999 8. Nurme, Sulev, Nutt, Nele. "Pargiterminite seletussõnaraamat", 2012 http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargiterminite_seletuss6naraamat.pdf 9. Odres, Lembit.Uurimistöö, 1977; asukoht Kolga muuseum 10. Praust, Valdo Eesti digiteeritud ruumiandmete ja ajalooliste kaartide kasutamine ajaloolise teedevõrgu rekonstrueerimiseks
Talurahvale tähendas see koormiste suurenemist. 1. esikohale tõusis teo töö. Igas talust üks inimene 6 päeva mõisas. 2. loomusrent, kõigist omatoodetud protuktidest ja karjalt iga 10nes osa mõisale. 3. järjest rohkem tuli maksta raha renti(adra ja vaku raha ja isikumaks). Talupojad üritasid leida uusi ja paremaid elukohti venemaal rootsis ja soomes. 14saaj hakkasid mõisnikud lahkunud talupoegi trahvidega karistama. 15 saj hakkas kehtima põhimõte mees või võlg. Uus mõisnik pidi talupoja tagasi saatma või maksma tema koormised. 16saj alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud vabadused neid võis müüa kinkida pärandada jne. See tähendab et oli tekkinud päris orjus ehk sunnis maisus. Talupojad jagunesid 1. adra talupojad- neid oli kõige rohkem maksid andamit ja tegid teo tööd. Jõukamad võisid omada kuni 5te sulast ja teenijat. 2. üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes said asutada väikesed talud ääre maadele. Teo töö kohustus 1 päev nädalas
Arenguprotsessis kerkivad esile Joachim Gottlieb Schwabe kalendrivärsid. Pärit Harjumaalt, pastorina Põhja-Eestis, 1796. aastast ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" lisa koostaja. 1797. aasta kalendris ,,Lapse uinutamise Laul" on varaseimaid hällilaule ning ,,Kewwade laulda" (1798) esimesi loodusluueltusi. Lüürika arenguprotsessis tähtis koht tundmatuks jäänud luuletaja värssidel ,,Tomas ja Liso", varaseim armastusluule. Sentimentaalse leinalaulu autor Harjumaa mõisnik Bernd Heinrich von Tiesenhausen ,,Tio tassane ja helde" (1784) esimeseks eesti lugejateni jõudnud luulekoguks ,,Monned laulud" 1806 11. Estofiilsuse kujunemine. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähendus eesti kultuuriloos. Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused, radikaalide kriitika Balti erikorra vastu, eeldas 18. saj lõpul ja 19. saj alul muutusi ja uusi reforme. 1802. aastal Tartu ülikooli taasavamine, 1828. aastal õpetajate seminari rajamine
Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare eda...
Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Kui Onegini onu haigestus, läks Jevgeni teda surivoodile külastama. Onu oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda spleen. See on raskemeelsus, pahameel, tüdimus elust. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele ei olnud meelepärane. Vaatamata mõnele seigale, on Puskini-aegseid olustikuprobleeme käsitletud põgusalt. 32
* Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla.
Gogol ei pööranud tähelepanu oma peategelase sisemaailmale. Kui 11 ,,Sinelit" tähelepanelikult lugeda, siis me näeme, et see on väga ambivalentne tekst. Sealt võib välja lugeda reaalsust, aga ka väga palju irooniat. Selelpärast Makar ka solvub. Varenka on palju haritum, aga ka tal on olnud õnnetu elu. Ta on kaotanud mõlemad vanemad. Mõlemale peategelasele on selge, et Varenka peaks kellegagi abielluma. Tal on ka kosilane mõisnik Bõkov. Ta oli ka minevikus tema solvaja. Lõpuks Varenka aga nõustub. Uudsus seineb zanris romaan kirjades. Teiseks on oluline see, et ta kirjeldas esimesena väikest inimest psühholoogilises plaanis. D jutustused jätkavad ühelt poolt väikeametniku teemat (nt ,,Härra Prohhartsin", ,,Nõrk süda" jt). 40ndate lõpul kirjutab ta ka mõned tekstid, kus peategelaseks osutub ,,unistaja" haritlane (,,Valged ööd"). Peale nende kirjutab D ka koomilisi novelle
enamasti said toitaineid. Mõisa moonakad olid sõltuvuses mõisnikest, kes võisid nad igahetk välja ajada. 2) Paremas olukorras olid talusulased, palk oli väike ja tööaeg oli reguleerimata aga sulased ja pererahvas elasid sarnast vaeset elu. 3) Rahulolematud olid ka talunikud, eriti renditalunikud, kes pidid maksma renti igal aastal mõisnikele, sest nende lepingut võis mõisnik igahetk tühistada kui ta ei saanud piisavalt kasumit ning kui renditalunik tegi palju tööd ja teenis palju kasumit siis mõisnik suurendas makse. 4) Linnades elasid kõige raskemates oludes vabriku töölised, majateenindajad ja kojamehed. Ainus asi, mis oli reguleeritud oli tööaeg 11 ja 40 tundi ning magamiseks oli 10 tundi. Puudus vanaduspension, puudus tervisekindlustus, puudus õnnetuskindlustus
Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL: Oukord oli väga raske Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde Talupoja koormiste tõus 1739. aastal Roseni deklaratsioon * Vallutusest saati on talupoeg olnud pärisori * Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu. Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele
Vastutasuks peab Sander Piibelehele äiapapa rahade e est hanki ma väärtusliku ehituskrundi, mida Vestmann oli endale tahtnud. Nõnda trumpab vaene, kuis nutikas kirjanik kogenud äri mehe üle. Raevu sattunud Vestmann lepib lõpuks olukorraga ja annab Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda j ääks. ,, Mäeküla pii ma m e es" Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja m õisniku suhte poole, kuid sootuks uues, iroonilises häälestuses. Mõisnik Kre m er on vana, lohakas, üsna leebe. Üks tema talupoeg, vaene T õnu Prillup, on abiellunud noore Mariga, kes jääb m õisnikule sil ma ning m õisnik pakub T õnule vahetuskaupa. T õnu saaks ajada m õisa pii maäri, kui te ma naine m õnikord m õisas parunit lõbustamas käiks. Kuna erilisi tundeid nende vahel ei olnud, siis tundus T õnule tehing ahvatlev ja ta sunnib o ma naise m õisa, ent oodatud rikkust ja õnne sellest ei tule.
said! Küll meie sind kaua oleme oodanud!" Katk polnud sarnast lahket teretust enne kuulnud ega ka siin oodanud. Häbi ja kohmetusega jooksnud ta merde, kuhu ta ka ära uppunud. Mõistatuslik ring Aino Uibo, 1959. a. Ilmunud ajalehes Töörahva Lipp, 24.11.1959. HaapsaluKeila maanteest umbes 0,5 km eemal asub endine Keedika mõis. Mõisahoone on maha põlenud, säilinud on ainult hoone all olnud kelder. Mõisa aias asub omapärane tammede grupp 7 tamme, mille mõisnik oli lasknud kunagi istutada. Härra olevat kord kuue kaaslasega istunud kaardilauas. Seal otsustatud Keedika mõisa aeda istutada iga mõisniku auks üks tamm. Mõisahärra olevat käskinud teomeestel minna metsa noori tammesid otsima. Teomehed olevat kuus tamme leidnud, aga seitsmendat polevat kusagilt saanud. Kuus tamme istutati ringikujuliselt. Hiljem olevat lähedalasuva Proosu talu peremees leidnud kuskilt kaugemalt seitsmenda tamme ja istutanud selle ringi keskele
Tema romaane võib jagada kaheks: Sotimaa minevikuga seotud teosed ja ingliseteemalised teosed. Tema teosed on realistliku ja ajaloolise taustakirjeldusega, kuid sisaldavad romantilist seiklust. Ta kasutab teostes sageli kahe vastaspoole konflikte, kuid peategelane ei kuulu kummalegi poolele. Ta jäädvustas oma ajaloolisi romaane objektiivselt, kuigi ta suhtus näiteks Napoleonisse väga kriitiliselt. 7. Cooper (1789-1851) Sündis 1789 New Yorgi osariigis, ta isa oli mõisnik. Oli protestant, ei tunnistanud vaimulikku seisust, polnud kirikut. Ta isa oli linnaomanik ja linnanimi oli seepärast Coopertown. Lapsepõlves õppis Cooper loodust armastama. Hariduse sai kohalikus põhikoolis ja 13-aastaselt läks Yale'i ülikooli. Ta haridustee lõppes mõne aasta pärast. 17-aastaselt läks meremeheks, oli 4 aastat ja lõpetas sellega töö ära. Avaldas romaaani ,,Salakuulaja", seda nimetatakse esimeseks ehtseks ameerika romaaniks. See oli suurteos
jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada kodukariõigus. Kahe süsteemi (rendiärrus ja mõisahärrus) vaheline eraldusjoon kulges mööda Kesk-Euroopat, täpsemalt mööda Elbe jõge. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus oli valitsevaks Lääne-Euroopas, pärisorjuslik mõisamajapidamine ehk mõisahärrus Ida-Euroopas. Seega oli Euroopa jagamine lääneks ja idaks ka majanduslikult põlistatud.
* Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla.
jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti – s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent – talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada – kodukariõigus. Kahe süsteemi (rendiärrus ja mõisahärrus) vaheline eraldusjoon kulges mööda Kesk-Euroopat, täpsemalt mööda Elbe jõge. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus oli valitsevaks Lääne-Euroopas, pärisorjuslik mõisamajapidamine ehk mõisahärrus Ida-Euroopas. Seega oli Euroopa jagamine lääneks ja idaks ka majanduslikult põlistatud.
Nad said kasutada ainult üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte mõisapõllud. Talupojad pidid maksma maavaldajale kas ainult teotöös/teorendis ehk pidid harima mõisapõlde ja said selle eest oma maad harida või pidid lisaks maksma loonus- või raharenti. Levinud Elbe jõest idas. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Sellest hakkas kujunema pärisorjus. Pärisorja ei võinud orjaomanik ehk mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Tal oli õigus talupoega karistada. Talupoeg oli maaomaniku omand. Pärisori sõltus mõisnikust. Nimelt ei tohtinud ta ilma tema loata elukohta vahetada. Pärisori kasutas mõisniku maad ning maksis selle eest ka renti. Pärisorjal võisid olla oma pere, majapidamine (mitte küll hooned, vaid pigem tööriistad, mida tööl vaja läks) ja kariloomad. 6. Viikingid (päritolu, tegevus) Põhja poolt tungisid Euroopasse viikingid
perekonnanimeks. Samas võis olla ka kaks eesnime, mis arvesse ei läinud. Kaheosalised nimed ürikutes: kaks eesnime, lisanimi (nt amet, koht, hüüdnimi) + eesnimi, isikunimi + talu + amet. Revisjonides tundub, et lisanimi on päritavaks muutunud. Perekonnanimede teke üks põhjusi oli pärandamine, olgugi et maa ei pruukinud olla talupoja omand, siiski märgiti see soodustuse või tagatise jaoks mõisnikule ära oma pojad. Mõisnik sai ikkagi ise otsustada. 1826 pidid Liivimaal olema kõikide talupoegade nimed hingeloendis kirjas. 1822 selgitati nimepatendiga nimedepaneku korda: peremehed valisid endale ja naisele-lastele nimed ise ning ütlesid mõisnikule, kes nimed edasi ütles. Ei tohtinud valida mõisnike ja kuulsuste ega lolle nimesid. Nimedepaneku kulg pole kirjalikult säilinud, aga teada on, et mõned ametnikud polnud nõus talupoegade sammhaaval nimetamisega,
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Feodaalkoormiste ülemäärast suurendamist takistas vaid majanduslik arvestus, et laostunud talud ei suutnud enam koormisi kanda. Tsaarivalitsus oli seisukohal, et mõisnikel on vabadus talupoegade koormisi peale suruda. Roseni deklaratsiooni olemus Keskvalitsuse seisukoht väljendus selgelt 1739. aasta juulis Vohnja möldri Jaani kaebuse lahendamise käigus. Mölder Jaan esitas Peterburi tsaarinna Anna Ivanovnale kaebuse oma mõisniku Hindrich Baeri vastu. Kaebuses kurtis, et mõisnik on tõstnud möldri koormisi, suurendanud viljaandamit, võtnud talt ära osa loomi. Pärast kahekuist ootamist Peterburis, saadeti Jaan Tallinna, kus teda peksti ja mõisteti vangi. Oli seitse nädalat vangis, siis põgenes ja jõudnud uuesti Peterburi, esitas valitsuse kaebekirja. Asja uuriti ja Liivimaa maanõuniku parun Roseni koostatud ja õuekohtu poolt edasisaadetud seletus läks ajalukku Roseni deklaratsiooni nime all. Selles oli kirjas:
sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine. See sõltus aga suurel määral ka mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid päriseks ostetud. 1853. aastal alanud Krimmi sõda Eesti ala väga otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. Inglise laevastik jõudis ka Eesti
Teatud kanalite kaudu olid ka otsesed baltisaksa mõjud siinsele kultuurile (nt estofiilid). Suurt rolli mängis ka talupoegade pärisorjusest vabastamine. Saadi aru, et senine kord ei olnud pikemas perspektiivis enam nii efektiivne. Aleksander I oli reformimeelsem ning kergendas talupoegade elu. Avaldas uusi regulatsioone (talupojale jääb tema talukoha kasutamisõigus põliselt, tuli asutada talurahvakohtud, mõisnik võis talupojalt maa ära võtta vaid kohtuotsusel). Talupojad jäid tegelikus elus ikkagi pärisorjadeks ning elu ikka veel raske. Koormised olid ikka veel väga rasked ja suured. Jõuti veendumusele, et kõige parem on kõige teiste seaduste kõrval talupojad vabastada pärisorjusest. Talupojad vabastati ilma maata. Vabastamine ei toimunud kohe päeva pealt, vaid kolme aasta jooksul. Sisuliselt aga ei muutunud ikkagi palju, kuna talupoeg pidi maad rentima ning seega töötati mõisas edasi
Keha küsimus. See on seotud masina käigushoidmisega. Kogu tootmissüsteem on üles ehitatud orjanduslikule tööelule. Mõisale läheb korda vaid keha. Ja kuidas seda keha võimalikult väikse kulu ja suure tuluga töökorras hoida. 1816 talurahva seadus, kaotas pärisorjuse. Talurahvas sai küll isiklikult vabaks kuid pidid seda sama maad hakkama rentima mõisnikult. Pärisorjus muutus teoorjuseks. Rent saab orjuse sünonüümiks. Talupoja ,,liikumisvabadus" jääb piiratuks ja mõisnik säilitab tema maal elavate talupoegade karistamisõiguse. 1856 aasta mil antakse välja järgmine talurahva seadus. Sellega luuakse õiguslik alus raharendile üleminekuks. Talupojal tekib võimalus osta talu päriseks. See ühiskondlik kord hakkab tasapisi mõranema. Orjuse metafoor: 1. Eestimaa = orjus-romantilisus. Eesti isikustatakse. Orjuse kütkeis aheldatud. 700aastane orjaöö. Priius ja orjus. Vastandus. Sellest räägitakse väga emotsionaalselt. ,,Me peame kõik eesti
c. Dunja, Pulheeria, Luzin ja Svidrigailov, Razumihhin Luzin on rikas mees, kes vaid , kes vaid loeb üle oma rahapakke ja soovib abielluda Dunjaga, mis on tüdrukule eelkõige kasulik, et aidata nii iseennast kui ka oma ema Pulheeriat ja venda Raskolnikovi. Raskolnikov on aga sellele abielule täielikult vastu. Raskolnikovi meeleheaks see abielu ei tulegi. Dunjasse on armunud ka mõisnik Svidrigailov, kes pakub tüdrukule 10000-st kingitust. Õilis Dunja Raskolnikova on "põhjatult uhke", "Kohutav inimene", Svidrigailov aga mitte ainult jämedalt himur, vaid võimeline ka kirkaks armastuseks. Svidrigailov on liiderlik närukael, kelle arvates võib naudingu nimel toime panna mistahes kuriteo. Razumihhin on aga üliõpilane, kes on peamiselt vaimne otsija ja aatleja.
1917ni elab mööda Euroopat, ameerikas ka. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna. ,,Mäeküla piimamees" vahetab kriitiliserealismi psühholoogiliseromaani vastu. Enamus tegevus toimub inimese sees mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud. Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun vaesunud parun Kremer. Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup, elab mäeküla mõisa maadel, väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb, alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde
noored. Mindi puhkepäeviti ja kambaga. Kuid leidus ka üksikuid vaesemaid inimesi, kes pähklite korjamise ja müütamisega raha teenisid. Otepää kandis oli kombeks korraldada üldrahvalikke pähklipäevi.. Selle järgi ongi Otepää saanud endale õieti rahvapärase nime Nuustaku. Nimi tuleneb saksakeelsest sõnast Nustag, mis tähendas pähklipäeva. Pähklipäev oli esimene päev septembrikuus, millal kõik inimesed võisid minna vabalt pähklile. Päeva kuulutas välja kohalik mõisnik. Pähklikorjajal oli traditsiooniliselt kaks kotti. Üks, väiksem kaelas ja teine, suurem õlal. Põõsalt korjati pähkleid kaelas rippuvasse kotti ja puistati sealt aeg-ajalt ümber küljekotti. Kodus pähklid kuivatati ja hoiti neid tallel jõuludeni. Nii nagu mõnel teiselgi euroopa rahval, olid ka eestlastel pähklitega seotud mitmed jõulukombed. Pähklitega mängiti mõistatamise ja muid mänge. Pähkleid jagati külalistele
täiskasvanud poegade peredest ja raugaeas vanematest. · Sunnismaisus, millega kaasnesid maksud, teotöö ja kümnis kirikule. · Küla moodustas ühe kogukonna. Majad olid ehitatud sumbküla põhimõttel, põllud olid külast väljas pool. Talupojad · Kuni XII sajandini oli mõis naturaalmajanduslik suurmajand, siis olid talupoegadel koormised ka vastavad: teotöö, toiduaine metsaannid s.t. Loonurent. Lisaks võis mõisnik välja mõelda veel kohustusi. · Kaubalis-rahaliste suhete arengugs muutusid ka talupoja kohustused. Oluliseks muutuseks raharent. Raha eest võis end vabaks osta, mõis kasutas palgasulaste tööd · Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine olid konservatiivsed. 22. -23. Eluolu ja kultuurlinnad 1. Millal, miks ja kuhu tekkisid kõrgkeskaegsed linnad? 2. Milliseks kujunesid linna ja senjööri vahelised suhted? Miks senjöör ei tahtnud
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Katrin Soone IIIB 309 620 2454 Krista Gilts III 421 620 3103 Krister Raudsepp III 418A 620 2506 Kristiina Taurus III 236 620 2500 Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561 Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404 Kuulo Mõisnik IIIB 303 620 2458 Laine Alumäe III 236 620 2500 Lauri Mikli IIIA 304 620 2403 Lea Saia IIIB 215 620 2462 Lembi-Merike Raado III 121 620 2452 Leo Türn III 425 620 3101 Ljudmilla Drõkina IIIB 306 620 2455 Madis Ratassepp IIIB 315 620 2552 Mare Kask III 421 620 3103 Margit Rosenberg IIIB 216 620 2460
1524, 14. Tallinna kirikute rüüstamine. september 1525, 7. ja Tartu kirikute rüüstamine; jaanuaris dominiiklaste väljaajamine Tallinnast. 10. jaanuar Viljandi kirikute rüüstamine; samal aastal hävitati Lübeckis kohtu otsusel arvatavasti 1. november esimene eesti keelt sisaldav trükis. 1526, 15. Uus-Pärnu kirikute rüüstamine. märts 1535 Tallinna rae otsusel hukati Riisipere mõisnik Johann von Uexküll. 1552 Eesti esimese linnaraamatukogu (Tallinna Oleviste kiriku raamatukogu) asutamine. Vana-Liivimaa esindajad püüdsid pikendada rahulepingut Vene tsaari Ivan IV-ga 1554 ning lubasid talle rahu säilitamiseks maksu. 1555–56 Nn koadjuutorivaenus – Liivimaa kodusõda Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Tsaar saatis saadiku Tartusse võlguolevat maksu nõudma, piiskop andis petlikke 1556 lubadusi.
Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1.EDUARD VILDE ,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" ,,Mäeküla piimameest" peetakse Vilde tugevamaks teoseks. Romaanile on omane realistlik kujutluslaad ja sügav psühholoogiline vaatlus. Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu Prillupiga lepingu, mille kohaselt andis ta Prillupile kasutada oma valduses oleva maa ja vastutasuks sai nii-öelda kasutada Prillupi naist. Prillup tahtis loomulikult rikkaks saada ja nägi endas selleks eeldusi, sest tal oli karvane rind. Prillupil olid väärtushinnangud paigast
sest tegelane on väga problemaatiline. 1971 Pöördtoolitund – J. V.& E. Jannsen – saab mononäidendiks. 1975 Taevakivi - Kr. J. Peterson ja O. W. Masing 1975 Kolmandad mäed – Johann Köler keskseks tegelaseks, teeb greskot Tallinna Kaarli kirikule. Tekivad samuti eetilised probleemid. 1978 Keisrihull – Timotheus von Bock – peategelane on isemoodi. Ta on saksa päritolu mõisnik. 1982 Rakvere romaan 1982 Professor Martensi ärasõit – peategelaseks on 19nda sajandi lõpu 20nda sajandi alguse silmapaistev Vene diplomaat F. Martens, kes oli väga lähedal ka Nobeli rahupreemia saamisele. Kujutamislaad on erandlik, sest see on sisemonoloogi kaudu antud. Kross hakkab sellel ajal järjest selgemini ajalooliste tekstidega liikuma kaasajale lähemale. 1987 Vastutuulelaevad – Bernhard Schmidt leiutas vastutuult
harmoonilises kooskõlas. Vm ei saa päris seisuslikuks ühiskonnaks pidada. Koguda makse, mida tsaar nõudis ja ka enda ülalpidamiseks (tsaari vojevood??). Ka prikaaside süsteem alles, väga muutlik ja ebasüstemaatiline. Kõik kokku üsna primitiivne. Prikaasides töötasid ametnikud e djakkid. 17.saj pärisorjuse üldine väljakujunemine. Põhja-Vm asustus hõre, obroki tp pidasid neid (juriidiliselt mõisniku omad ja maksid obrokit neile). Kui oli kehv mõisnik ja tragi obroki tp, ss viimane võis olla mõisnikust isegi jõukam 36 (pigem haruldus). Uute maade ülesharimine Põhja-Vm, järk-järguline asustamine jõgede kaldal. Pärisorjuslik teke seal kus põllumaj tootlikus madal, kus osutub efektiivseks vahendiks sealset tootlust tõsta. Pärast M.Romanovi surma troonile ta poeg- Aleksei Mihhailovits (1645-1676)
,,Ma iial polnud eht, ei elus ega luules.", Jõuluööl, Pihtimuskilde- poeediteema, negatiivne enda suhtes. Ütleb, et polnud piisavalt tugev, et taluda õnne, Lauliku hommik 14 13. Anton Tsehhov (1860-1904) sünnib Taganrogis kaupmehe perekonnas. ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Mõisnik kinkis ka tütre: teda ei suutnud vabaks osta. Isa ei olnud ärivaistuga ja väikelinnas. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ta ise ütles, et tal ei olnud lapsepõlve. Ta mängis ka viiulit ja laulis kirikukooris. Ema oli leebe, tagasihoidlik, kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Talle oli vastuvõetamatu sealne vangladistsipliin. Selle vastandiks süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi
· 1523. aastal jõudsid Liivimaale uue usu jutlustajad ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. · Liivimaa meister Plettenberg jäi oma ordule truuks, kuid ometi ei suutnud ta takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. · Reformatsiooni Liivimaal ei viidud lõpule. · Eestlastest puutusid evangeelse õpetuseda eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. · Luteri usk muutus Eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. · Reformatsiooni järle hakat suuremat rõhku panema rahvakeelsete jutluste pidamisele. · Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus aastal 1535. · 16
Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja raiddetailide valmistamiseks nn vasalemma marmorit (kiviraidur J. Weiss). Rohkete tuudorstiili elementidega hoone imiteerib keskaegseid
» «Mis ta minust parem on?» kahtles teine. «Räägitakse, saksad olevat teda kurjasti nülginud,» tähendas üks noorem mees. «Aga kas ta seda kunagi on kaevanud?» tähendas esimene taat elavalt. «Kas ta ilmaski enesest 99 räägib? Ei sõna. Kui küsid, teeb teist Juttu. Ei see hooli enesest niipalju kui sääse pirinast. Mis ta teeb, teeb ta teiste heaks.» «Ma olen kuulnud,» algas keegi teadja, «et ta koguni talupoeg ei pidavat olemagi. Olnud ise prii mees ja mõisnik, aga sellepärast, et ta talupoegade eest seisnud» olevat saksad ta mõisa põlema pistnud ja ta omaksed viimseni ara hukanud.» «Ega ta talupoeg küll ei ole,» tõendas teine teadja. «Ta loeb reekani, juudi ja munga keeli kirju ja peab nende sakstega, keda meie mehed maha notivad, selget saksa keelt sortsama. Kui ta ise saks ei ole, siis on ta nõid.» «Temaga läheksin tulest läbi,» sosistas keegi noor ja selle silmis leekis vaimustus.
TALURAHVA SEADUSED: 1765 "POSITIIVSED MÄÄRUSED" GEORGE BROWN: mõisnikud pidid toetama vallakoole talupojal oli õigus omada vallasvara talupoeg võis oma talutootmise ülejääke müüa reguleeris mõisakoormisi reguleeris talupoegade karistusi (maksimaalselt 30 keppi või vitsa hoopi) 1802 "IGGAÜKS..." (EESTIS): Talude kasutamis õiguse pärandamise õigus. Talunik võis omada vallasvara. Talunik võis pärandada vallasvara. Talupoja õigus mõisnik kihelkonnakohtusse kaevata. 1804 LIIVIMAA TALURAHVA SEADUS: Koormised normeeriti, vastavalt iga talu võimetele. Kodukari õigus piiratud. (Levis eestimaa kubermangu) 1816 EESTIS/1817 KURAMAAL /1819 LIIVIMAAL : Kaotati pärisorjus. Maa läks koguulatuses mõisnike kätte. 20 Talupoegade isiklik vabadus. (Talupoeg pidi mõisnikuga sõlmima uue rendi lepinguga. Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks).
vaimulikkonda, nt Saha? kabel Tallinna lähistel, enamus olid väikesed ja puust. Need kompenseerisid kihelkonnakirikute hõredust, nendes kabelikohtadest teame luteri ajast pärit vaidlusi nende kabelikohtade üle luterlaste ja katolike vahel. Üks fenomen see, et al 16. saj on nendesse kohtadesse visatud raha - vb märk sellest, et varem said annetused endale kabeli omanik, nt mõisnik, aga kui reformatsiooni järel see institutsioon kadus, siis hakati annetusi panema koha peale. Samuti üks spetsiifiline Liivimaa fenomen on küla kalmistu. Suurte kihelkondade puhul aksepteeriti seda, et lisaks kihelkonnakiriku juures asuvatele kalmistustele olid omad kalmistud ka külade juures. See, millised pühakud on talupoegade jaoks olulisemad olnud, seda on raske öelda, just allikate puudusel. Kui vaadata neid
Filosoofia: Eestlased on rahvas, kellel on õigus ise oma asju otsustada. Lugu: Pärast kihelkonnakooli lõpetamist töötas Dietrich mõisa viinakojas. Kuna ta oli pere ainukene poeg, ei võetud teda sõjaväeteenistusesse. Järvsoni Kusta kutsus ta endaga Venemaale kaasa. Naabermõisas oli mõisavalitsejaks eestlane, kes võttis ta viinapõletaja abiliseks. Kui Dietrich osutus senisest meistrist osavamaks, sai ta koha endale. Maailmasõja alguses andis mõisnik, kes oli isegi sõjaväelane talle soovituskirja Pokrovski allohvitseride kooli. Kui ta selle lõpetas, hakkas ta nekruteid kooli juures välja õpetama ja ohvitseridki pidasid temast lugu. Sõja lõpupoole saadeti kogu kool eseloniga Dvinskisse. Pärast tsaari kukutamist, hakkasid sõdurid kroonu viinakeldrit rüüstama. Osad isegi uppusid viina sisse. Pärast Bresti rahu komandeeriti Dietrich Tartusse Eesti väeossa. Sinna ta ei jõudnudki, sest sakslased oldi Tartu juba vallutanud. Selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
