Loodab ise hakkama saada (toetub jõule). MUISTEND Veekogud verest Sisikonnast soo Maksast mägi Luudest küngas Karvadest kõrkjad Sabast sarapuu ,,Mehed olgu kui müüri, Seisku nii kui raudaseina." ,,varjuks vaenu tungi vastu" ,,siis ei ole karta süda Karta võõra võitemista" ,,Võimus jäägu ühe voliks Ühe kätte kuningriiki Muidu hulgaliste meelil Tuulest tüli tõusemisi" Põrgu on mõisa allegooria ning vanapagan oli mõisnik . Vanapaganal oli palju rikkust ning seal oli piitsutamist ... Parallelism ühte mõtet öeldakse mitmete ridadega uuesti (kuid erinevalt) Ära viska homse varna Igal päeval omad ikked Tunnil omad toimetused Omad soovimiste sõuded. ,,Tundideks on tuule armu. Igaveseks on isa armu" Ülemaks kui hõbevara Kallimaks kui kullakoormas Tuleb tarkus tunnistada Omal maal õitseb õnni, Kodus kasvab kasu parem! Kodus tundvad õuekoerad, Tuleb tuttav teretama...
2. Püüdke sõnastada teose idee mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale terroriseerimisele, pealekäimisele vastu seista ja jäi Tõnu ning mõisniku plaaniga nõusse. · Tõnu tahtis Marit tagasi lahendamata probleem, sest Tõnu sureb ära. Ta ei saa Marit endale. Mari probleemid : · Kuidas saada lahti manguvast Tõnust Mari andis ta vingumisele alla ja...
a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma · Pidevaid tülisi mõisnikuga , sest mõisnik hiilis kõrvale oma kohustustest · Kirjutas 1764 Katariina II soovitusel anonüümse artikli Liivimaa agraarolusest · Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus" Anton Thor Helle · Jüri kirikuõpetaja 1683-1748 · Tõlkis piibli tervikuna ära ja ilmutas aastal 1739...
Õigus vallasvarale, võis maad osta jne. Koormised 1804 talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus kirjas vakuraamatutes. keelatud. 1819 kaotati pärisorjus 1816 kaotati pärisorjus, orjusest vabastati maata ja said 1849 - mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek 1856 mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis raharendile. talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1...
õpilasteks: Artur Kapp, Rudolph Tobias, Mart Saar *Peterburi Konservatoorium on praegu Rimski-Korsakovi Konservatoorium LOOMING *15 ooperit (vene muinasjuttude ainetel) ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Sadko", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Lumineid" *Hispaani tantsumuusika *3 sümfooniat *klaverimuusika *kammermuusika *romanss (vene rahvalaul) Modest Mussorgski (1839-1881) *Sündis Pihkva kubermangus *isa oli mõisnik *õppis Sõjaväe Kadettide koolis *visati sõjaväest välja *1860 õppis Peterburis muusikat *Kuulus Võimsasse Rühma *Palju raha (mõisa tulud) *suri alkoholismi LOOMING *ooper ,,Boris Godunov" *"Hovanstsina" muusikaline draama ( Puskin alustas, Rimski lõpetas) *klaveritsükkel ,,Pildid näituselt" *laulutsüklid ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Lastenurk" PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) *Sündis Votkinskis *50-59 õppis Peterburi õigusteadus koolis *samal ajal õppis ka klaverit...
Mida vähem pon seotud põllumajandus sektoriga seda liikuvam inimene on. Linnad olid saksastumise pesad 19 sajandil. Oli seda kuni 19 saj lõpuni, sest järjest rohkem eestlasi läks linna ja assimileeruti. TALURAHVAS moodustas u 80% Ei olnud enam mõisa otsese majandusliku surve all, kuid tunnetas, et on uustulnud. Sotsiaalne vastuolu viidi rahvuslikule pinnale. Mõisnik sakslane-talupoeg eestlane. 19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette. 19 II pool aga ajalehed, ajakirjad, raamatud. Luterlikus keskkonnas oskas talupoeg enamasti lugeda ja ka kirjutada. Omavalitsuslik moment. Vennastekogude liikumine. Etniline asuala. Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed. Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks. Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk....
Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik , teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti...
Kogukonna keskmeks sai vallakohus. Vallakohtu ülesanded: a) lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi b) nõudsid võlguolevaid teokoormisi c) karistati ülesastunuid d) valvasid avalikku korda vallas e) haldasid vallalaekaid ja magasiaitu f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata Magasivili viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Vaeste hoolekanne kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju Talurahva koormised a) mõisakoormised teorent(nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud b) riiklikud koormised pearaha 1783a, nekrutiandmise kohustus 1796a...
poliitilised privileegid Majandus · oluliseks sai teraviljakaubandus · peamiselt veeti Venemaale viina, samuti viidi sinna härgi · väljaveos olulised vili, metsamaterjal, lina; sisseveos olulised sool, tubakas, ka lukskaubad · 1734 Räpina paberivabrik · hakkasid tekkima manufaktuurid · 1739 Roseni deklaratsioon · talupoeg pärisori · mõisnik võis pärandada, vahetada, müüa · piiramatu kodukariõigus · maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisas tööd ASEHALDUSKORD 1762 võimule Katariina II impeeriumi ääremaade senised privileegid tuleb kaotada ja allutada ühesugusele keisrivõimule. · 1764 ringsõit Eestis · 1765 George Browne positiivsed määrused: · talupoja õigus vallasvarale · koormiste ülejäägi vaba turustamise õigus...
Näiteks oli väga suur austus Vene keisri Alakrander I vastu. Kirjalikes pöördumistes, mis talle tehti, on hästi näha, kuidas teda austati. Kirja alguses rõhutati keisri positsiooni, tema head valitsemist ning lahkust. Samuti mõjutas tegevusaeg inimeste arvamust teiste kohta. Näiteks ei peetud seda heaks, kui vasem tüdruk abiellub rikkama mehega. Nii juhtus aga peategelase Timo ja talutüdruku Eevaga. 2. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud....
Eriti hoogustus väljarändamine 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine. See sõltus aga suurel määral ka mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid päriseks ostetud. 1853. aastal alanud Krimmi sõda Eesti ala väga otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. Inglise laevastik jõudis ka Eesti rannikuvetesse Narva-Jõesuu [1] juures ning...
Kuid ka seal seistes see tal ei õnnestu, ta jääb hoopiski talveunest ärganud kärbest jälgima. Jalad hakkavad väsima ja talle meenub kus ta seisab. Ta jäetakse pärast tunde. Poiss mõtleb, et väljas on ju ometigi kevad, kuid neil käsitakse siin õppida. Pärast tunde hakkab ta raamatut lugema, olles natuke lugenud rändab ta pilk aknast välja..seal kraaksub vares ja kogu loodus kisendab,: "kevad, kevad!" Asuja. Oli kord vana mõisnik , tal oli mõisavalitseja kes ütles, et võiks mõisa ümbrusega midagi ette võtta, et see nii räämas jne, võtaks mõned puud maha ja saaks põllumaad. Kuid mõisnik ei olnud sellega päri, arvas, et las lapsed teevad. Jaak oli seda mõisa juba 25.a. orjanud. Tal oli üks ainus mõte, ta unistas oma kodust. Ta nägi seda oma vaimusilmas. Mida vaiksem ja töökam ta oli, seda rohkem raha kogunes sukasäärde. Ta sai tüki maad metsasöödil, kuid...
P: *Pärnumaalt *uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja vaadetele, vaid selleks on vaja saavutada majanduslik võim *"Teataja" *toetajad: Eduard Vilde, A.H. Tammsaare, Jaan Teemant Mis põhjustas 1905 a revolutsiooni? a)sotsiaalsed vastuolud: 1)linnades-jõukas kodanlus vs. Vene töölisklass 2)maal- jõukas vs. vaene taluperemees. Balti-Saksa mõisnik vs. Eesti talupoeg b)poliitilised vastuolud: rahval puudusid kodanikuõigused(sõna-,trüki-,usu-,ühinemis-) c)majanduslikud vastuolud: vara kapitalistlik jõhkrus Tähtsamad sündmused Eesti alal nt. tulistamine, mõisate põletamine, karistussalgad 1905 a revolutsiooni tähtsus Eestile * esimene poliitiline erakond ERE *streikide demostratsioonide kogemus=poliitiline ärkamine Kultuur XIX ja XX saj vahetusel *1905 rühmitus "Noor-Eesti", mille tähtsamad tegelased olid...
Mingil moel jõudis Nastasja filippovna kõrva kuulujutt, et vana totski hakkab abielluma ühe Peterburi kaunitariga. Seda kuulnud, võttis neiu, täiesti spontaanselt, ette teekonna linna. Afanassi ivanovits oli üllatunud, nähes kuidas Nastasja muutunud oli: temast oli sirgunud noor ja intelligentne naine. Põhjenduseks oma linna saabumise kohta, andis neiu soovi rikkuda totski abielu, lihtsalt oma lõbuks. Sealt peale hakkas rikas mõisnik Nastasjat kartma ning otsis võimalust, kuidas tüdrukust lahti saada. afanassi ivanovits üüris neiule väga luksusliku korteri ja pani talle kaasavaraks 70 000 rubla, et tüdruk kellelegi kiiresti mehele saada. Põhiline kandidaatidest oli ametnik Gavrila ardalionovits ivolgin, kes tegelikult isegi põlgas nastasjat ja samuti suhtus ka tema perekond neidu aga ganja kavatses abielluda ainult raha pärast. Meeleheitlikku kiindumust nastasja vastu tundis Parfjon Semjonovits Rogozin,...
Prillup- süüdlane või ohver? Eduard Vilde teoses "Mäeküla Piimamees" on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer. Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste probleemide tekkes süüdi või on ta hoopis ohver?...
17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadli suguvõsade eesõigusi Venemaa ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Talupoegade olukord siinsed talupojad olid pärisorjad, keda mõisnik võis pärandada, vahetada või müüa, nagu muud mõisa vara. Talupoeg kuulus üheskoss maa ja varaga mõisnikule. Vakuraamat oli talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste(maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. 3) Põhjasõda. Vastus: Põhjasõda oli 17001721.aastatel peetud soda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Moskva tsaaririik, Poola ja Taani üheselt Rootsi vastu. Põhjasõda lopes Rootsi kaotusega Venemaale, 10.septembril 1721...
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta...
03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine,...
Kui Põhja-Eestis õnnestus see veel kuidagi rahumeelselt lahendada, siis Liivimaal läks lugu teravamaks ja lahendati lõpuks rootsi-poolselt jõumeetodil. Riigistati needki mõisad, mis olid erakätesse läinud enne Rootsi aja algust. Talupoegade elu reduktsioon kuigivõrd ei muutnud, nemad jäid paraku jätkuvalt mõisniku meelevalda. Kuid murrangulisele muudatusele oli siiski alus pandud kui mõisnik ei olnud enam mõisa omanik, siis ei saanud ta olla ka talupoja omanik. Pärisorjuse kaotamise teel oli astutud pikk samm edasi , kuid peatselt alanud Põhjasõda lükkas asjade loomuliku käigu esialgu veel mõnedeks aastateks edasi. Kasutatud kirjandus 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg 2 http://priitp.tripod.com/mart/rootsi_aeg.html 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ajalugu_20-25_rootsiaeg_kadipint.htm 4 http://www.estonica.org/est/lugu.html...
· Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, töökas ning tahtis haritud inimeseks saada, võttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud kõnemees. 3. Carl Robert Jakobson - sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, püüdis seal leiba teenida õpetajana peale õpetajate seminari lõpetamist sealt käskis mõisnik tal lahkuda ja ta läks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai üks loetumaid väljaandeid. · 1850. a. - Laulu- mänguselts ,,Vanemuine". 1864. a. - Köler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a. - Esimene Üldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt. 1870. a. - Eesti Põllumeeste Selts. 1870. a. - Eesti Üliõpilaste Selts...