3. Haigused, mis põhjustavad unetust Unetus on tavaliselt somaatiliste haiguste teisene sümptom algpõhjuseks on kas füüsiline valu või ebamugavustunne. Näiteks reumahaigetel pole probleemi uinumisega, vaid une katkemisega, see tõttu on nad vähem aega sügava une staadiumis. Und häirivad ka erinevad hingamisteede haigused, südamepuudulikus ning mao ja seedetrakti haigused, samuti ka neuroliigilised haigused näiteks epilepsia, insult ja mäluhäired . (samas) Peaaegu kõik psüühilisi haiguseid põdevad inimesed kurdavad halva unekvaliteedi pärast. 10 Varahommikune ärkamine seondub depressiooniga, raskused uinumisel on aga tingitud kõrgenenud ärevusest. Kõige probleemsem psüühiline haigus on depressioon, mille kannatajatel on uni katkendlik, ärgatakse mitmeid kordi öö jooksul üles ning uuesti uinumine on raske. (Uni ja unetus, 2001)...
Nõrgenevad mälu ja keskendumisvõime, kiriitikameel, reaktsioonivõime, ajataju. Refleksid on aeglustunud. Söögiisu ja magusaisu suurenevad. Lisaks on kanepitoodetel valuvaigistav mõju. Suurte koguste korral võivad tekkida hallutsinatsioonid, paanika- ja ärevushood. Pikaajaline toime: võib esineda pidev väsimusetunne, huvi kadumine ümbritseva suhtes, keskendumisraskused, mäluhäired . Lisaks on kanepisuits kantserogennne. Sagedaseks on limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, kahjustused hingamisteedes. 10% kasutajatest jääb sõltuvusse - unetus, agressiivsus. Vaimsete häirete ilmnemine: deliirium, psühhoos, skisofreenia, paanikahood, tahtetuse sündroom (ükskõiksus) (Narko). 2. Milline on koolinoorte uimastitarbimine Eestis? Milline teistes riikides? Lühikokkuvõte, allikad 2011. aasta seisuga on uimastite tarbimine tõusnud 32% portsendini 15-16-aastaste...
mutism, kiindumishäire) Orgaanilise psüühikahäire põhjustab peaajuhaigus, -kahjustus, -või muu –häire, mille tagajärjel peaaju ei tööta enam nii nagu peaks. Isik võib langeda näiteks deliiriumisse, mida iseloomustab teadvuse hägunemine ja kuulmis- ning nägemishallutsinatsioonide esinemine. Lisaks võib see põhjustada ka desorientatsiooni ajas ja kohas ning sagedased on ka mäluhäired . Deliiriumis inimene võib kergesti ärrituda ning muutuda agressiivseks. (Usberg. A., 2011) Orgaaniline psüühikahäire on veel ka dementsus, mis enamasti kujuneb välja 60dates eluaastates, sest inimese kehas toimuvad vananemisele viitavad muutused ning, närvirakkude hulk väheneb. Dementsus süveneb aja jooksul ning kahjustab inimese intellektuaalseid võimeid ehk isik unustab tihti või teeb asju, mida n-ö normaalses olekus iialgi ei teeks (näiteks hakkab lillepotti...
emotsioonidega Peaülesanne – psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastamine Limbiline süsteem Tal on tähtis osa emotsioonide kujundamises, une ja ärkveloleku reguleerimises ning mäluprotsessides Võtab osa haistmistalitlusest ja siseelundite talitluse korraldamises Kahepoolse kahjustuse korral tekivad mäluhäired ja emotsiooniväärastused (afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võime Asendirefleksid Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised...
korraks Tavalised kaebused: Migreen Fibromüalgia - Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine. Unehäired Funktsionaalsed seedehäired Väsimus Kliiniliselt ärev Kurnatud patsient Tahhükardia Pea- ja seljaaju haigused Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises Dementsus Vähemalt kaks järgnevatest: Kahjustunud: o uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu) o Komplekssete ülesannetega toimetulek o Abstraktne mõtlemine o Ruumililiste- ja orienteerumisvõimete langus o Kõne kahjustus (afaasia)...
Uuringud Tilt-test: lauda tuleb tõsta 70-90 kraadi, tõstmise kiirus tulemust ei mõjuta. Autonoomsed häired sümpaatilise NS häire (vererõhu ja südame rütmi muutused). Tavalisimad kaebused migreen, fibromüalgia, unehäired, funktsionaalsed seedehäired, väsimus. Kliiniliselt ärev, kurnatud, tahhükardia. Pea- ja seljaaju haigused: kortikaalsed sündroomid (vt eelnevalt sagaraid). Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises: Dementsus: vähemalt 2 järgnevatest kahjustatud uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu); komplekssete ülesannetega toimetulek; abstraktne mõtlemine; ruumiliste- ja orienteerumisvõimete langus; kõne kahjustus (afaasia). Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid. Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelnevaga. Ei esine ainult deliiriumi ajal. Pole...
Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib...
Kaelalahase asetamine on vajalik. Selle puudumise korral hoia pea paigal ja taga hingamisteede avatus. Esmaabi: Peapõrutuse korral tagada rahu ja panna kannatanu lamama võimalusel külili püsiasendisse, Lamada on soovitav 24 tundi, et vältida verevalumite tekkimist! Inimene paraneb, kuid jälgida tuleb kannatanut edasi. Kui umbes kolme nädala pärast tekivad uuesti peavalud, mäluhäired või laps võib hakata kokutama, ilmnevad kõne- ja psüühikahäired, nägemishäired, siis minna ruttu traumapunkti. Ajus on eriti ohtlik, kui verevalum sidekoestub. Seega veab see endaga kaasa ajukeskusi. Ohtlikkus oleneb asupaigast ajus. Verejooksude või haavade olemasolu korral peata verejooksud, seo haavad, aga jäta kannatanu võimalusel samasse asendisse, nagu sa ta leidsid....
Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja teha. Hea isuga. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad puuduvad 1. OBJEKTIIVSED JA SUBJEKTIIVSED ANDMED Objektiivsed andmed: 57 a. Meespatsient, 178 cm pikkus, 69 kg. Vererõhk 136/80, 36,5 kraadi, veresuhhkur 7,8. Tarvitab insuliini, diabeet. Vasak jalg säärest amputeeritud nekroosi tõttu. Nahk puhas. Mäluhäired , isikus orienteeritud. Suhtlisaldis. Hea isu. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad eitab. Köndi alumine serv tsünootline, haavast tuleb eritist ja haava servad põletikulised, patsient 2x kukkunud peale opi. Subjektiivsed andmed: Suitsetab paki päevas. Enesetunne hea. Kurdab probleemi seoses kukkumisega, mis juhtunud 2 korda, harjumatu peale amputatsiooni ühe jalaga hakkama saada. 3...
insomnia on unehäire Suutmatus magama jääda Katkendlik uni Liigvarajane ärkamine Inimene magab aga mitte sügavalt Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired , hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk unesrändamine Kombineeruvad uni ja ärkvelolek Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima Somnambulism ...
priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult Prioonid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired , isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihasetõmblused, lihasejäikus. Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihooge. Prognoos elule on halb: haigus lõpeb tavaliselt surmaga 312 kuud pärast haigestumist....
Haigusnähtudel on kalduvus tundide jooksul vahelduda. Sageli on sümptomid tugevamad õhtul ja öösel. Deliiriumi keskseks tunnuseks on enda ja keskkonna teadvustamise vähenemine. Dementsus Krooniline või progresseeruv sündroom, mille puhul on häiritud mitu kortikaalset funktsiooni. See diagnoositakse kui sümptomid on kestnud üle 6 kuu. Dementsuse sümptomiteks on mäluhäired ja intellektuaalsete võimete langus. Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust...
Sedatatiivne toime võib tugevneda eakatel, alkoholi ja KNS depressantidega koos kasutades. 7. Millist farmakoloogilist toimet avaldavad bensodiasepiinid ja bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid metaboliseeritakse CYP450 ensüümsüsteemi poolt ja glükokuroniidi konjugatsioonina. 8. Bensodiasepiinide kõrval- ja koostoimed? Kõrvaltoimed: uimasus, väsimus, segasus, mäluhäired , reaktsioonikiiruse, tasakaalu halvenemine. Koostoimed: alkoholi ja teiste KNS depressantidega; teiste ravimitega. 9. Millega on seotud bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid? Millised need sümptomid üldiselt on? Kuidas ärajäämanähtusid vähendada, kui ravi soovitakse lõpetada? Bensodiasepiinide ärajäämanähtude tekke sümptomid on seotud GABA ülekande vähenemisega. Sümptomiteks on ärevus, unetus, peavalu, treemor...
svg/250px-Cortisol2.svg.png Toime inimorganismile, kõrvalmõjud Farmakoloogilistes doosides manustatuna võivad sünteetilised glükokortikoidid põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid, ebamugavustundest eluohtlike seisundite ja surmani. Kõrvalmõjud võivad olla järgmised: immuunpuudulikkus, hüperglükeemia, insuliini resistentsus, glükokortikoidide indutseeritud osteoporoos, kaalutõus, hypercortisolemia, mäluhäired ja tähelepanupuudulikkus, primaarne neerupealiste koorolluse puudulikkus, lihaste lõhustumine, lipomatoos, kesknärvisüsteemi ülierutuvus (eufooria, psühhoos), ovulatsioonipuudus, kasvupeetus, rohekae, kaed jpt. Glükokortikoididega seotud Glükokortikoidid takistavad haigused: antigeeni äratundmist • Addisoni tõbi - primaarne makrofaagi poolt, takistavad...
Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
Aneemia on maailma kõige levinum verehaigus, mille korral on veres hemoglobiini tase liiga madal. Seda võib põhjustada äge verekaotus – trauma, verejooks, hüübehäire, krooniline verekaotus. Levinuim aneemia alavorm on rauavaegusaneemia, mille korral on organismis liiga vähe rauda. Sõmptomiteks võib olla õhupuudus, valu rinnus, südame kloppimine, kahvatu või kollane nahk, haprad juuksed, luude valulikkus, peavalu, peapööritus, mäluhäired , erutuvus, nõrkus, isutus, iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, kõhukinnisus, kõhulahtisus, keelepõletik, neelamishäired. Ravimiseks tuleb suurendada toidus raua kogust. Astma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Seda iseloomustab hooti tekkiv hingeldus ja õhupuudus, hootine köha, sitke röga eritus. Hoo ajal on raske just väljahingamine...
AMFETAMIIN · Amfetamiin on täissünteetiline aine. · Esineb tablettidena, kuid on saada ka pulbreid ja kapsleid. · Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine. · Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, hambad hakkavad lagunema. Võivad tekkida mäluhäired . Kokkuvõte · Kõik uimastid mõjutavad meie kesknärvisüsteemi. · Need ained teevad tarbija uimaseks ja inimene ei taju enam ümbritsevat keskkonda korrektselt. · Mistahes uimastist kijuneb selle korduval tarbimisel sõltuvus. · Kerge on alustada, palju raskem lõpetada! Kasutatud allikad · http://www.narko.ee/mis-on-narko/ · https:// www.tlu.ee/opmat/tp/alkohol_tubakas/uimastid_ne nde_jagunemine_ja_eesti_vabariigi_seadused.html · https://et.wikipedia...
Kehaasendi registreerimine – apnoe ja kehaasendi seose selgitamiseks 5. EKG ehk elektrokardiograafia – südametegevuse hindamiseks 6. Pulssoksümeetria – pulsisageduse ja hapniku desaturatsiooni hindamiseks Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused. PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired , keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine, südamekloppimisega ärkamised, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, kõrvetus. Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning košmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest)...
Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne. Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „illusioonid“ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused)....