.. protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed leotakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega siin DAtaValid signaal, millele vastu võõtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sõltu üksteisest Täieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest.
Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul. - Kognitiivne psühholoogia – keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ( salvestavad melte infot, töötlevad jne.) ja mõistavad maailma. - Psühhobioloogia – e. käitumuslik neuroteadus. Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektrilisste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. - 8. Käitumuslik lähenemine - Operantne tingimine – On ära õpitud ses tegevuse ja tagajärje vahel. Seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest
Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.) - Aju on psüühika organ - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt ehk patsiendid kellel olid psüühilised häired, olid suguluses inimestega, kes olid samuti hälbiva käitumisega.
Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval. Trigereid kasutatakse skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt mälu vaatamine. (Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlatel sünkroimpulssidega määratud ajahetkedel. Lisaks infosisenditele S ja R on ka sünkroniseerimissisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimub hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal). 2. KONVEIER PROTSESSORIS JA MÄLUS Käsu täitmine protsessoris jagatud neljaks sõltumatuks etapiks:
ühenduses protsessoriga. 4. Mis pesadega on tegemist, nimeta ülevalt alla? 3p V: 1.PCI-E(8x) 2.PCI pesa(16x) 3.PCI-E(8x) 4.PCI pesa(16x) 5.AGP 5. Põhjasilla ülesanded arvutis? 3p V: Põhjasilla peamiseks ülesandeks on ühendada arvuti protsessoriga muutmälu, PCI Express või AGP siinil olevad videokaartid ning lõunasild. 6. Lõunasilla ülesanded arvutis? 3p V: Selle ülesandeks on ühendada kõik teised komponendid mis asuvad lõuna pool 7. Mis on RAM mälu ja ROM mälu ning nende peamine erinevus? 4p V: RAM on muutmälu ja ROM on püsimälu. Nende mälutüüpide kõige suurem erinevus on, et andmed püsimälus säilivad ka siis, kui mälult toide ära kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. 8. Mis on SIMM ja DIMM mälude erinevus? 3p V:SIMM-il on ühel pool aind kiibistik ja DIMM-il on mõlemal pool (RAM-pulgal) 9. Mida tähendab SO-DIMM ja kus seda mälu peamiselt kasutatakse? 2p
ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8
Vahemälu organiseerimine Vahemälu ingliskeeles cache on mälu liik, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on
2lfn",(palgaandmed+i)- >nimi,(palgaandmed+i)->vanus,(palgaandmed+i)->palk); // Kui isiku palk on suurem keskmisest palgast väljasta andmed faili } fclose(fp2); fclose(fp3); } /** Peaprogrammi algus **/ int main(void) { int m; n=sisendfaili_kontroll(); printf("Failist %s loeti %d isiku andmed.n",f1,n); fp1=fopen(f1,"r"); // Faili avamine lugemiseks m=sizeof(struct isik); // Mälueralduseks vajalik arv baite ühe isiku kohta palgaandmed=malloc(m*n); // Mälu eraldamine struktuurimassiivile if (DEBUG) printf("Struktuurimassiivi madalaima baidi aadress %p, ühe kirje andmeteks eraldati mälu %d baiti, mälu eraldati massiivile kokku %d baiti.n",palgaandmed,m,m*n); while (!feof(fp1)) // Failist andmete lugemine struktuurimassiivi { fscanf(fp1,"%s ",(palgaandmed+i)->nimi); // Nime lugemine fscanf(fp1,"%d",&(palgaandmed+i)->vanus); // Vanuse lugemine sum_vanus+=(palgaandmed+i)->vanus; // Vanuste summa leidmine
Õppimise keerukus: Teadlik õppimine on aga üks pingelisemaid vaimse tegevuse liike, mis eeldab enesedistsipliini ja kõrget sisemist motivatsiooni. See sunnib teritama tähelepanu, tegema kuuldust või loetust arusaamiseks jõupingutusi, nuputama antud ülesannete kallal ja meenutama vajalikke varem omandatud teadmisi. õppimine tähendab, et jätad oma varasemad tõekspidamised kõrvale ja püüad asju vaadelda ning mõista uuelt seisukohalt mälu igasuguse intellektuaalse tegevuse alus. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Mälu ja õppimine on tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuse ja info omandamise ja säilitamisega. Järelikult selleks, et tõhusamalt õppida, peame ka parandama oma mälu kaasasündinud ehk tingimatud refleksid kulgevad automaatselt, ilma tahte ja teadvuseta ning neid on raske tagasi hoida, näiteks köha tagasi hoidmine ja neelamine. Tähtsamad õppimise
kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. · Piklikajus paiknevad südametegevuse ja hingamise reflektoorsed keskused. · Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse järjekorda. · Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju, keskaju, sild. · Seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Teadvus ja mälu · Teadvus on see, mille abil aju võib liigutuskäsklust andes arvestada nii möödanikku, olevikku, kui tulevikku. · Mälu säilitab teavet varasemast kogemusest. · Sensoorse mälu kestus on umbes üks sekund. Väike osa infost läheb edasi lühimällu, mille kestvus on kuni mõnikümned sekundit. Lühimällu mahub ühe korraga umbes seitsmenumbriline telefoninumber. Oluline info liigub sealt edasi salvestusmällu, mis võib kesta minuteid, tunde või päevi
Seminar III, Leibniz - Struktueeritud kokkuvõte Teema: Elu olemus ja jumala täiuslikkus Uurimisprobleem: Miks on miski olemas ja pole eimiskit? (Miks on asjad nii ja mitte teisiti?) Põhiväide: 1. ,,Peab olema küllaldane (alg)põhjus"; 2. ,,Algpõjus on Jumal" Argument: ... Kõrvalväited: · Hinged kehastuvad ümber - loomad muudavad ümber, omandavad ja jätavad maha ainult oma osi. See toimub aegamööda ja pidevalt väikeste märkamatute osakeste kaupa toitumise teel; ühekorraga ja märgatavalt toimub see aga eostamise ja surma puhul, mis põhjustavad kõige omandamist või kaotamist korraga. · Mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta - ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti. · Kehad ja hinged ei saa olla olemas juhuslikkusest - sest aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu (see- j...
kehatemperatuur langeb; suurenenud söögiisu; koordinatsioonihäired; muutunud ajataju, aja kulg näib tarvitajale aeglustuvat; pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad. mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemine; kriitikavõime nõrgenemine; meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus. Lühiajaline toime Hirm ja paanika Alusetult kõrgenenud enesehinnang
22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid
vagude varal sagarateks ja käärudeks. - 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub - paksus 2-5mm - selle tõttu on aju pindala u 2 m2 - käärud ja vaod (vt ülalt), jaotumine sagarateks (vt ülalt) - ajukoor sisaldab u 10-14 miljonit neuronit - u 10 x rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust u 1/3 ★ FUNKTSIOON: temaga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegutsemine - kui närvirakke hävib, siis funktsioon hajub -> mentaalsed probleemid, haigused - vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada. AJUKOORE JA LÄHIMATE KOOREALUSTE TUUMADE FUNKTSIOONI NIMETATAKSE KÕRGEMAKS NÄRVITALITLUSEKS!!! - selle aluseks on tingitud refleksid - nende abil toimub ajukoore kontroll KNS-i teiste osade üle
Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse. Nimeta inimese elundkonnad Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem (närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline, parasümpaatiline) põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline (närvid ja närvisõlmed) -ülesanneteks on skeletilihaste tegevuse reguleerimine . Südame veresoonkond (vereringe elunditeks on süda, veresooned, veri, lümf, koevedelik-organismi sisekeskkond. Põhifunktsioon on kudede verevarustus.
Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
V: System Performance Evaluation Corporation 2) Mida tähendab lühend ASCII? V: American Standard Code for Information Interchange 3) Mitu bitti on vaja ühe ASCII-koodis tähe salvestamiseks? V: 7 4) Mida tähendab lühend RISC? V: Reduced Instruction Set Computer 5) Pane toimumise järjekorda käsu Add LOCB,R1 täitmiseks vajalikud sammud (eeldame, et püsimälust loetakse muutuja enne ALUsse kui protsessori enda registrist). V: 1. – Kanna programmiloenduri (PC) sisu üle mälu aadressi registrisse (MAR), 2. – Loe käsu andmed mälust mälu andmeregistrisse (MDR), 3. – Kanna mälu andmeregistri (MDR) sisu üle käsuregistrisse, 4. – Kanna mälu aadressiregistrisse (MAR) LOCB aadress, 5. – Loe LOCB sisu mälu andmeregistrisse (MDR), 6. – Kanna mälu andmeregistri (MDR) sisu üle aritmeetika-loogika seadmesse (ALU), 7. – Kanna registri R1 sisu üle aritmeetika- loogika seadmesse (ALU), 8. – Teosta ALUs liitmistehe, 9. – Kanna vastus ALUst registrisse R1
Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Soovituslik kirjandus: Allik, J., Realo, A. Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat Butler, G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar Kalat, J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid I Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest. Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus. II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud.
Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. 7. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud
kujund tuleb panna vastava kujuga auku. Nii arendavad mänguasjad ja mäng last ja seeläbi toimub nö teadmatu õppimine. Teiseks õppimisetapiks on muidugi kool. Teadliku õppimise käigus omandatakse erinevaid teadmisi näiteks loodusteadustest, ajaloost ja matemaatikast, mis arendavad meie üldist mõtlemist. Kuidas aga meelde jätta kogu see materjal, mida järgmiseks kontrolltööks või eksamiks vaja on? Selle küsimuse vastuse otsimiseks tuleb suunata pilk mälu struktuuri ja mäluprotsessidesse. Mälu koosneb erinevatest struktuuridest: lühimälu ja pikaajaline mälu. Kuna lühimälu salvestab vaid vähe asju ja siis need unustab, siis on vaja teatud asjad salvestada pikaajalisse mällu. Muidugi võib teatud õpilastele kasuks tulla ka enne eksamit või kontrolltööd materjali vaadata, sest siis on see materjal lühimälus, kuid kindel on see, et kõik materjali pole võimalik niimoodi kiiresti pähe saada. Seepärast õpimegi me juba kodus
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest
Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikkuse mõtlemiskeskus keskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus nägemiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. lühimälu püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne sensoorse mälu primaarsest mälust info ümbersõnastamine; kordamise ja info mis üldjuhul meeleelunditest sõnad ja sümbolid harjutamise teel ei unune nt nimi Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja
Graafiline kasutajaliides kas puudub või on Graafiline kasutajaliides olemas täielikult. valikuline. Mingil määral võimeline ümberseadistama ja Nii riistvara kui tarkvara uuendamisel nõutud uuendama nii riistvara kui tarkvara ilma süsteemi taaskäivitamist. taaskäivitumiseta. Kõrgendatud turvalisus kasutajate, Tavaline turvalisus kasutajate, ressursside, ressursside, andmete ja mälu kaitsega. andmete ja mälu kaitsega. kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis Tavakasutajale selliseid protsessoreid ei sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks tehta, kuna neil pole vaja sellist võimsust, et ehitatud operatsioonisüsteeme. sellist protsessorit vaja läheks. edasiarendatud varukoopia tegemise Tavakasutaja arvutis pole vaja koguaeg teha võimalused, et teostada regulaarset ja varukoopiaid kuna viiruse ja varguse risk
.. 26 bitine. Küsimus 23 Mida tähendab lühend MCA? Vastus kirjuta inglise keeles. Õige vastus on: Micro Channel Architecture Küsimus 24 Milliste liidesesiinide pesad on pildil? Õige vastus on: PCIe x1, PCIe x16, PCI. Küsimus 25 VLB-liidesesiini andmesiin on ...(NB! Valed vastused annavad miinuspunkte) Õige vastus on: ... 32 bitine. Küsimus 26 MCA-liidesesiini aadressisiin on ...(NB! Valed vastused annavad miinuspunkte) Õige vastus on: ... 32 bitine. Mälud Küsimus 1 DDR mälu DIMM peale on kirjutatud PC 3000. Mis number tuleks kirjutada kujul DDRxxx esitatud tähises xxx asemel, et kirjutatu tähistaks sama mälu? Õige vastus on: 366 Küsimus 2 Mida tähendab lühend DDR DIMM? Vastus kirjuta inglise keeles Õige vastus on: Double Data Rate Dual In line Memory Module Küsimus 3 Mida tähendab lühend ROM? Vastus kirjuta inglise keeles Õige vastus on: Read Only Memory Küsimus 4 DDR mälu DIMM peale on kirjutatud PC 1600. Milline on selle mälu taktsagedus (MHz)?
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi.
- hallutsinatsioon NÄGUDE TAJU - nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) - enim uuritud välimuse osa - keskendume rohkem silmadele, ninale - nägu on väga kontekstitundlik *prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu MÄLU milliste meelte kaudu jõuab info mällu? - kuulmismälu - nägemismälu - lõhnamälu - maitsmismälu - liigutusmälu JAOTUS MÄLU KESTVUSE ALUSEL - sensoorne mälu (ikooniline ja kajaline) - lühimälu (töömälu) -> pikaajaline mälu
Melanhoolik (kurvameelne, murelik, aeglane) Hanna Sangviinik (keevavereline, tormakas, seltsiv) Marie Flegmaatik (tuim, loid, kannatlik) mina 3. Kes filosoofidest arvas, et enesekohane teadmine on teistest tõsikindlam? Miks? Rene Descrates. 4. Miks arvas Kant, et psühholoogia on eksperimentaase teadusena võimatu? Sest tema arvates ei suuda psühholoogia kontrollida nähtust mida ta uurib. 5. Mida iseloomustab maagiline arv 7+- 2? See on inimese lühiajalise mälu mahu piirarv. 6. Mis on eristuslävi? Minimaalne stiimuli väärtuste erinevus. 7. Kes ja millal lõi maailma esimese psühholoogia laboratooriumi? W.M.Wundt aastal 1879. 8. Mida tähendab keskmise taandumise reegel? Mida see reegel seletab? Seda, et haruldasedmsündmused on haruldased, mistõttu järgmine kord see suure tõenäosusega ei kordu, vähemalt mittesama ekstreemses ulatuses. 9. Kas vanemate pikkuse järgi võib ennustada laste pikkust? Jah, 70% ulatuses.
Tunduvalt odavam, kui FPGA osta, kui toota ASIC-eid suures koguses. FPGA-d saab programmeerida uuesti, see on arendustööriist, et ASICuid lõpuks tootma hakkata. 8. Mis on CPLD ja mis on tema erinevus FPGAst? Complex programmable logic device – PAL-i ja FPGA omadustega kivi. FPGAs rohkem loogikaplokke. CPLD-s on inv,and,or aga FPGAs on LUT-id. 9. Mis on JTAG? Joint Test Action Group – jadaliides programmeerimiseks 10. Mida tähendavad lühendid PROM, EPROM ja EEPROM? Kõik on mälu tüübid . PROM – programmeeritav püsimälu, kasutaja poolt muudetav põletades teatud rajad läbi kivisiseselt ja see on ühekordne protsess. EPROM – mälu, mille progremiseks kasutatakse teatud programmaatorit, mis progeb mälu pingeimpulssidega, mille amplituud on suurem, kui lugemiseks mõeldud pingeimpulsside amplituud. EEPROM – elektriliselt kustutatav mälu, mille andmed säilivad ka pärast toite eemaldamist. Progretakse ja kustutakse mälu sisu kõrgema pinge juures, nt 12V. 11
Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid...
· magnetkaardilugeja · vöötkuudilugeja · puuteekraan · joystick · kõnesisestusseade mikrofon Korpus (tower,desktop)-töötlus · kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri igasuguste ning füüsiliste vigastuste eest · summutab müra mida tekitavad korpuses töötavad seadmed · (imb,microlink,compaq) Korpuse sees olevad seadmed: · protsessor · emaplaat · mälu · kõvakettaseade · disketiseade · CD-ROM · laienduspesad · pordid · toiteplokk Protsessor (CPU) : Arvuti keskseade ,mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend-ja väljundseadmed ning välismälud. Tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks
Vahemälu kasutamise 1992 .) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes . tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti lugemiseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide arvutisüsteemis. Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega edastamiseks. Selle protokolli kaudu laaditakse alla mälu, mille eesmärk on saavutada vähima enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub. juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus. Cache L1 - vahe cache. See töötab protsessori taktsagedus. Cache L2 vahe cache, mis on HTML(1990) on keel, milles märgendatakse veebilehti .
Õnne valem Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid enamik neist ei oskagi arvatavasti öelda, mis on õnn. Rootsist pärit näitlejatar Ingrid Bergman on öelnud: „Õnn on hea tervis ja halb mälu.“ Enamasti läheb õnneks vaja üsna vähe. Kui on olemas terved lapsed ja elukaaslane, siis on see suur õnn. Teadmine, et on olemas keegi, kelle peale loota, on elus suur trump. Tekib tunne, et sa pole maailmas üksi ning igale probleemile on olemas lahendus või vähemalt leevendus. Pere toetus suurendab enesekindlust ning aitab rasketes olukordades toime tulla. Raskeks olukorraks võib olla mõni kurb sündmus, nagu lähedase surm. Üksikul inimesel on märgatavalt
Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageerivad mälu vormid individuaalne mälu (tingitud refleks) ja edasantav, meemipõhine mälu. Meemipõhine mälu on väga plastiline võrreldes geenipõhisega selle toime energiamahukus on väga väike ja omaaeg lühike. Geeni- ja meemimälu on mõlemad kodeeritud, vaid koodi
Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt (?????) või hoopis William James???? 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism.
Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks
Sobib ühe sümboli salvestamiseks. Saab omada 256 erinevat väärtust 0000000011111111 (kümnendsüsteemis 0 255ni) Kasutatakse baidi kordseid: 16 bitti= 2baiti 32 bitti=4baiti 64 bitti=8baiti ÜLDMÕISTED 1kB=1024B see on 2 astmes 10 baiti 1MB=1024kB see on 2 astmes 20 baiti 1GB=1024MB see on 2 astmes 30 baiti Arvuti Ehitus Selleks et saaksime töötava arvuti vajame järgmisi komponente: 1. Protsessor 2. Emakaart 3. Mälu 4. Toiteplokk 5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori Arvuti ehitus 6. Kõvaketas 7. Arvuti korpus 7. Klaviatuur 8. Hiir 9. Printer PROTSESSOR PROTSESSOR ( CPU ) Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1) Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid. Protsessoril on talle omane käsusüsteem Tuntumad tootjad: Intel (Dual core, Core 2 Duo) AMD (Athlon , Duron, Sempron) Protsessor Protsessori jõudlust iseloomustavd:
kiirelt ja tõhusalt. Siis aga asendub see seisund loidusega, tülpimusega. Need seisundid võivad olla kas lühema või pikema ajalised, vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele. 3) psüühilised omadused Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, mahu, muutlikuse jne seisukohalt. (Nt mõnel on täpne mälu, teisel hea tähelepanu, mõnel hea keskendumisvõime jne). Psüühilisteks omadusteks on nt temperament, iseloom jne. Psüühiliste nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest nad põhjustavad nii psüühilisi seisundeid kui ka omadusi. Psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uurib psühhologia ka
arhitektuurselt ja funktsioonide poolest sarnased. Kuna arhitektuuri kood on sarnane, siis WS2008 tuleb koos tehnilise, turva, juhtimise ja haldus funktsioonidega sarnaselt Windows Vistale. WS2008 versioonil on aga uuendatud turva funktsioone nagu BitLocker ja ASLR(address space layout randomization), veel on uuendatud Windowsi tulemüüri koos turvalise configuratsiooniga. Uuendati ka .NET Framework 3.0 tehnoloogiat, võrgu süsteeme. Muidugi uuendati tuuma, mälu ja failide süsteemi. Protsessor ja mälu muudeti ühenda ja mängi(plug and play), et saaks kiiresti ära vahetada komponente ilma, et peaks süsteemi vahepeal seisma jätma. See süsteem aitab ka süsteemi ressursse jagada nii, et igal jaotusel on oma mälu, protsessor ja Input/Output sild, mis ei sõltu teistest jaotustest. Kutsutakse seda ka inglise keelsete väljenitega nagu Hot Swapping või siis Hot Plugging. Serveri Tuum
saata, maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). Installeerimise Parameetrid · Installeerimise käigus tuleb kõik võrguadapteri parameetrid hoolikalt paika panna, et tagada tema hilisem häireteta töö. Nendeks parameetriteks on S/V-pordi baasaadress, mälu baasaadress, katkestusparameetrid ja kasutatava transiivri liik. Uuematel kaartidel määratakse need tavaliselt programselt (info talletakse EEPROM-i), kuid vanematel füüsiliselt võrguplaadil olevate sillakute või DIP-lülitite abil PnP · Paljud võrgukaardid on ühilduvad Plug-n-Play (PnP) nõudmistega. PnP-süsteemides ei pea kasutaja tegelema võrgukaardi konfigureerimisega-see toimub arvutis automaatselt
, ( ) . / , . ( ). . . , . . . Floppy disk - , . . , . . . . . . - . . . ( ) (). , - , . , , . . . , , , . , () . . Klaviatuur Klaviatuur (Keyboard) - , . Mälu hierarhia arvutis Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Registrid Registrid - - , . , . : 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . 7. . , , - -. . - . - . . - . . , . Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Aritmeettika-loogika seade (ALU) ALU - aritmeetika-loogika seade - , . ALU .
hääbub meie aju ära ja me ei oska enam ise mõelda. Märksõna mille valisin on aju treenimine. Kui lugeda aju treenimise kohta, siis enamus artikleid räägivad sellest, et inimesed ajavad sassi aju treenimise ja intelligentsuse. Näiteks professor Randall Engle ütles, et aju treenimine on väga oluline, kuid see ei tõsta inimese intelligentsust. (Sak, 2013). Järgmiseks Trei ütles, et aju treenimine on vajalik mälu jaoks. Et asju mäletada ja neid hoida. Ütles, et aju treenimine ei ole ainult vajalik vanadele inimestele vaid ka noorematele, sest me kõik tahame vanaduspõlves mäletada. (Kütt, 2018). Veel üks näide sellest, et aju treenimine on hea mälule. Dr. Mari-Liis Laanetu rääkis, et väga palju tuleb vanureid probleemiga, et on ärevus ja stress ja et asjad kipuvad ununema. Selle põhilisi probleeme on aju vähene treenitavus . (Laanetu, 2018). Seega aju
http://pewa.panasonic.com/automation-controls/ Järgnevalt toon ära mõned panasonicu PLC'd ja inim-masin liidesed. Panasonic FP0R Tegu on siis nende hetkel turul olevatest kontrolleritest ühe kõvema mudeliga uutest omadustest on toodud instruktsioonide kiirem protsessimine (0-3000 sammu 80 nanosekundiga, 3001+ sammu 580 nanosekundiga). See on väga kasulik sildilugemismasinatel, kus on tarvis kiiret skänneerimist. Lisaks tuleb kasuks suurem mälu 32 k programmi mälu ning andmeregister 32k. Kuna tal on eraldi mälu kommentaaride jaoks võib kommentaarid programmi sisse kirjutada ning kaasata kontrollerisse, see lihtsustab oluliselt arendustöid. Samuti ei pea enam olema arvutiga ühendamiseks USB-RS232 adapterit, vaid FP0R ühendub otse USB-ga. Andmetest: Sisendvool 24V DC Kuni 32 I/O punkti Programmimälu EEPROM FP-e Tegu siis nii-öelda kõik-ühes PLC'ga. See tähendab, et sellesse on integreeritud
kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemega, liiga loogilised MIKS SEE HEA ON? Hüpnoosi rakendades võib oma alateadvuse ümber programmeeriga ja teha soovitud muudatusi oma isiku arengus ja ümberkujundamises Aju suutlikkuse parandamine 1. Parem lõdvestumine ning pingest vabanemine 2. Parem ja täpsem keskendumine 3. Parem mälu 4. Paremad refleksid 5. Suurem enesekindlus 6. Tõhusam valu ohjendamine 7. Parem seksuaalelu 8. Elu ja töö parem korrastatus ning tõhusus ... HÜPNOOSIKS SOBIV KESKKOND Hämar ruum , mõni kraad soojem toatemperatuurist, tõmbetuuleta Seinad, põrandad, kardinad jms ei tohi häirida Vaikus Selg peab toetuma seljatoele, jalad täistallaga põrandal, käed tooli tugedel (lamamistool) HÜPNOOSI ABIL : Soovimatutest harjumustest vabanemine
Planen- Schwerfallen- Steuern-juhtima,tüürima Tun-tegema Übernehmen-enda peale võtma Unterstützen-toetama Verbessern-parandama Verbringen-veetam Verlangen-nõudma Vermelden- Verteilen-jaotama Verwechhseln-ära vahetama Wache halten-vahti pidama Wiederholen-kordama Der Anker,- -ankur Die Arbeitszeit,en - tööaeg Die Aussprache,n - hääldus Die Dauer - Der dialog,e - kahekõne Das diktat,e - etteütlus Die disziplin - distsipliin Die fremdsprache,n - võõrkeel Das gedächtnis - mälu Langzeitgedächtnis - pikaajaline mälu Die gemeinschaft,en - kogukond Das herz,en - süda Die Kabine,n - kabiin,kajut Der Kssettenrekorder,- - Der Knoten,e - sõlm Der Kompass,e - kompass Der Küchendienst - köögitoimkond Der Lenstoff - õppeaine Der Lerntipp,s - õpilipp Die Lust - lõbutuju
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid
1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Need, kellel on mälu, on arukamad selle pärast, et teadmiste allikaks on kogemus. Kogemust moodustavad aga meeltetajud ja mälu kooskõlas. Kuna mõnedel elukatel mälu ei ole, ei saa nad oma meeltetajusid analüüsida, ning kogemust korjata. Sellega ei ole nad arukad ja õppimisvõimelised. 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad?
arvutiperede tekkeks). Seadmestus on (loogika)struktuur, mis määrab konkreetsel juhul selle, kuidas arhitektuuriga määratud süsteem toimib. 4. Klassikalised arvutiarhitektuurid (Princetoni, Harvardi ja modifitseeritud Harvardi arhitektuur). Klassikalisi arvutiarhitektuure iseloomustavad: terviklik töötlusüksus; ühitatud käsu- ja andmemälu (ühine mäluruum); ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel; tsentraalne (keskne) juhtimine; mälu lineaaradresseerimine; arhitektuur toetab madala taseme programmeerimise keelt. Princetoni arhitektuur - terviklik töötlusüksus; ühitatud käsu- ja andmemälu; ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel; tsentraalne juhtimine; mälu lineaaradresseerimine; toetab madala taseme progemis keeli. Harvardi arhitektuur - eraldi mälud käskude ja andmete säilitamiseks; eraldis siinid käsu- ja andmemäludesse; kiireneb suhtlus mäludega
kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiirelt ja tõhusalt. Siis aga asendub see seisund loidusega, tülpimusega. Need seisundid võivad olla kas lühema või pikema ajalised, vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele. Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, mahu, muutlikuse jne seisukohalt. (Nt mõnel on täpne mälu, teisel hea tähelepanu, mõnel hea keskendumisvõime jne). Psüühilisteks omadusteks on nt temperament, iseloom jne. Psüühiliste nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest nad põhjustavad nii psüühilisi seisundeid kui ka omadusi. Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures
Linné kinnistas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Kinnistas süsteemi kategooriad: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. Liikide nimetamiseks lõi ta binaarse nomenklatuuri e kahesõnalise nimetamisviisi. Kogu elusolendite maailma jaotas ta kahte riiki: taimed ja loomad. Inimese ja inimahvi võrdlus MÄLU: - Inimene: kolm erinevat liiki: autobiograafiline, hetkeline e semantiline, protseduuriline. - Inimahv: puudub autobiograafiline mälu, paremini on arenenud protseduuriline mälu. PEAAJU: - Inimene: ajumaht 1200-1500 cm3. Mõned suuraju käärud paremini arenenud. - Inimahv: ajumaht 350 500 cm3. Ajukoor vähem struktureeritud. MÕTLEMINE: - Inimene: abstraktne ja konkreetne, olemas ideoloogiad. - Inimahv: peamiselt konkreetne KEHALUUSTIK: - Inimene: 5-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, madalam ja laien vaagen - Inimahv: selgroog ühe kõverusega, rinnakorv kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam.
ASERI KESKKOOL Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Andres Põder XII A klass ASERI 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sürrealism............................................................................................................................... 3 2. Salvador Dali (1904 - 1989)....................................................................................................5 2.1 Elulugu..............................................................................................................................5 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"................................................................................................ 8 2.2 ,,Mälu püsivus"........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
