5) huvi 6) ootused Tähelepanu omadused: - Tähelepanu püsivus ja kõikuvus - Tähelepanu jaotuvus kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt - Tähelepanu ümberlülituvus - Tähelepanu hajuvus (hajameelsus) MÄLU PROTSESSID Mälu on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu põhiprotsessid : - Omandamine ehk meeldejätmine - Säilitamine - Meenutamine - Unustamine Sensoorne mälu lühiajaline mälu pikaajaline mälu [[Pikaajaline mälu: - Episoodiline mälu on mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab põhilise komponendina isiklikke kogemusi ajas - Semantiline mälu on mälu liik, mis sisaldab intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud. Mälu liigid 1) Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi mälu liigitus
selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti
8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor.................................................................................................................................... 7 Sisend- ja väljundseadmed..........................................................
(MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline
See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, kättesaadavus aeglane,
Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D- kiirendite puhul. Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti
Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") 3 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX · Hind 130,24 (,,Arvutitark") 4 Protsessor Intel® CoreTM i7-4770K Processor (8M B Cache, up to 3.90 GHz) Protsessori perekond: Intel Core i7-4xxx Protsessori sagedus: 3,5 GHz
Lahendus vähendab riski tuuma kokku jooksmiseks juhul kui moodulis tekib viga. Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega. Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga (Protsessor, mälu ja lisaseadmed). Mikrotuuma ülesanneteks on juhtida protsessori tööaega, hallata mälu adresseerimist ning muud riistvara. Kõik ülejäänud ülesanded nagu protsesside haldus, mälu haldus, failisüsteemi ja riistvara juhtimine jäetakse operatsioonisüsteemi ja kasutaja kanda. Sellise ehitusega tuuma lähtekood on tavaliselt alla 10 000 rea. Monoliittuum Monoliittuumaks loetakse tarkvara, mis annab kasutaja või operatsioonisüsteemi hallata ainult rakendused
Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur: Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemälu. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine PC aadressi järgi. Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb
Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur: Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemälu. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine PC aadressi järgi. Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud.
1.test Arvutustehnika ajalugu 1)Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad,ikoonid ja hiired? V: Xerox 2)Mille eest said Shockley,Brattain ja Berdeen 1956.aastal Nobeli preemia? V:Transistori leiutamise eest 3)Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? V: CERN 4)Milliste sõnade lühend on ENIAC? V:Electronic Numerical Integrator and Computer 5)Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? V: 4004 6)Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)?-,,640K mälu peaks olema piisav kõikidele" V:Bill Gates 7)Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? v:Compaq 2.test Arvuti, mis see on? 1)Kas PATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? V: Õige 2)Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? V: IBM 3)Mis on Cache? V: Vahemälu 4)Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimene PC-tüüpi arvuti? V: MS-DOS/PC-DOS 5)Mis on RAM? V: Muutmälu 6)Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM'i? V: Õige
materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni(seega pole tuupimisest suurt kasu) 6.Lühiajaline mälu Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sünaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui
1. Palun defineeri kujund. Kujund on mõtlemise mentaalne element või Palun defineeri mõiste. representatsioon, mis on seotud kogemuste, mälu Selgita, mille poolest ning ruumilise ja loova mõtlemisega. erinevad kujund ja mõiste teineteisest. Too oma Mõiste on mentaalne nähtusi, esemeid ning näide nii kujundi kui ka elusolendeid representeeriv element, mis on mõiste kohta. / tähistatud sümboliliselt ja on seotud mälu, järeldusoskuse, õppimise, otsustamise ja kategoriseerimisega. Kujund on analoogsed mentaalsed represresentatsioonid, mõisted sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Kujundi näide: mu kujutlustes on pilt minu isast. Tegu on personaalse kujundiga ning mitte kellelgi, ei
närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima
· Tööruum, kus hoitakse ja töödeldakse infot, et seda kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm · Piiratud korraga töödeldavate objektide hulgaga. Maht 7 +/- 2 ühikut, kuid ühikutesse saab infot känkida ja niiviisi kasutatava info hulka suurendada · Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine · Info nii välismaailmast kui pikaajalisest mälust, tihedalt seotud pikaajalise mäluga (ka kui pikaajalise mälu aktiveeritud osa) Baddeley (1986jj) mudel ja selle edasiarendused. Töömälu 3 osa Tähelepanu koordineeriv keskus (central executive) Verbaalse info Visuaalruumilise info töötlemise blokk töötlemise blokk (phonological loop) Passiivne fonoloogiline töötlus
puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt lõi Leipzigi ülikoolis esimese psühholoogia labori 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism
wikipedia.org/wiki/De_Coucy Truväär laulude koostaja, luuletaja, Chanson de geste laul tegudest, lugulaul mäletamist väärt inimesest Panegüürika La longue durée pikk, kestvus, ajaühik Mälu ja mäletamine ,,Jean d'Early mälestused ongi Guillaume le Marechali mälestused. Jean oli nende mälestuste volitatud esindaja; ta esindab neid ka pärast surma ning poleerib need läikima, nii nagu ta kunagi poeeris oma peremehe relvi." (40) · Mis tähendab ,,rikas mälu"? · Mälu haare, mingist hetkest hakkab mälu hägustuma... ___________________________________________________________________________ _______ Vie (elu) + Estoire/Historie {(aja) lugu} (MINU ELU LUGU)
Kerneli primaarne funktsioon on juhtida arvuti resursse ja lubada teistel programmidel jooksutada ja kasutada teisi resursse. Tüüpiliselt ressursid koosnevad: 1. CPU (Central Processing Unit). See on kõige kesksem osa operatsioonisüsteemis, ning on vastutav teiste programmide jooksutamisest ja käivitamisest. Kernel võtab endale kohustuseks otsustamaks igal ajal, milla jooksvad programmid paigutatakse protsessorile või protsessoritele. 2. Arvuti mälu. Mälu kasutatakse, et säilitada nii juhiseid kui andmeid. Tüüpiliselt mõlemad vajavad mälu olemasolu, et programmi käivitada. Tihti mitmed programmid juurdepääsu mälule. 3. Igasugused Sisend/Väljund (inglise k. Input/Output, I/O) seadmed eksisteerivad arvutis nagu klaviatuur, hiir, kettaseadmed, USB seadmed, printerid, võrguadaptrid jne. Kernel eraldab taotlusi rakendustelt, et teha I/O korrektsesse seadmesse ja pakub
Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused. • Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk) individuaalseid objekte; – määratleb omadusi või dimensioone (vanus, aeg jms); – määratleb suhted erinevate objektide, nähtuste, indiviidide vahel (nt pikem kui)
signaalide tõlgendamise kriitilisus. Mälu: · Inimese ja kõrgemate loomede käitumise olemuslikuks tunnusjooneks on psüühiliste protsesside vahendamisel saadud info pidev kasutamine oma tegevuses. Selleks AKUMULEERITAKSE(?) tekkinud kujundite, ideede, reaktsioonide aluseks olnud närviseosed ajus, mis teebki võimalikusks kogemuse kujunemise. Psüühilise tegevuse käigu ja tulemuste salvestamine, üldistamine ja hilisem ärakasutamine on mälu ülesandeks. · Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprobutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu on kogemsute aluseks, teatud mõttes on mälu psüühiline võime, mille aluseks on teatud mäluprotsessid. Mälu on psüühilistest protsessides üks olulisemaid, kindlustades isiksuse ühtsuse aj terviklikkuse, sest igasugune, ka kõige
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult. Näiteks õpivad inimesed ka enda ja teiste vigadest, tegemistest ning paljudest erinevatest olukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see aitab meid looma paremat maailmavaadet ning üldse aru saama elust meie sees ja meie ümber. Õpitud asjad võivad ajapikku ununeda, seetõttu on õppimine seotud mäluga. Mälu aitab meil õpitut meelde jätta ja säilitada. See aitab ka varemõpitud informatsiooni väljastada ning meelde tuletada. Mälule toetuvad inimese kogemused, ilma selleta oleks võimatu korrata saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada (Uljas, Rumberg, 2002). Mälu abil sesostame me õpitavat informatsiooni eelpool õpituga, see aitab kõike seda informatsiooni kergemini meelde jätta
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protsessor
valed nööbid, parukamoed vms) 2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk romaanides, naiskirjanduses jm – nn uusviktoriaanlik suund, Sarah Waters „Fingersmith”, 2002) Traditsiooni kinnitav suhe minevikku on kollektiivset mälu loov jõud, see on indiviidi ühiskondliku eksistentsi raam. Traditsiooni loovad ka kirjandusteosed (nt meie ettekujutused muinasajast, vabadusvõitlusest, taluelust jms) Traditsiooni ümberkujundamine, mälu „aktiviseerimine”, mis kaasneb nt traditsiooni katkemisega. Nt moodsa maailma kokkupõrge traditsioonilise eluvaatega 20. sajandi vältel (naisõiguslus, tehnoloogia kiire areng jms). Mõned katkestused on traagilised (sõda, genotsiid, pagulus), mis jätavad mällu traumakogemuse
...........................................................................................................22 Konveier protsessoris (Pipeline)................................................................................................23 Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction)............................................................24 Peidikmälu, vahemälu (Cache)..................................................................................................25 Arvuti mälu ....................................................................................................................................30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy).............................................................................. 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification)..............................................33 Muutmälu (RAM).............................................................................................................
.................................................................................. 22 Konveier protsessoris (Pipeline) ................................................................................................. 23 Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction) ............................................................. 24 Peidikmälu, vahemälu (Cache) ................................................................................................... 25 Arvuti mälu ............................................................................................................................................. 30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) ................................................................................ 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) ............................................... 33 Muutmälu (RAM) .............................................................................
Arvuti arhitektuur John von Neumanni arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi
3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist 2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis 2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. 2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, 3.1.1.1. Tajude arendamine. 3.1.1.2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine 3.1.1.3. Mõtlemine. 3.1.1.4. Motoorika. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. 3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi 3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid 3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel 3.3.1
1. välisärritaja iseloom (tugevus, intensiivsus) 2. välisärritaja kontrastsus (erinevus foonist) 3. välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele 4. tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu 5. huvi 6. ootus Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid)
Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et psüühiliste nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus.(jätkumine,lõpetamine,lähedus,samasus) 2. Nimeta mälu struktuuri ja mäluprotseduuride osad ja nende peamised iseärasused? Mälu struktuurid -1. lühiajaline mälu.püsib meeles 1-30 sek;maht piiratud 7±2 ühikut. Känkimine e. materjali organiseerimine lihtsamateks tuttavamateks ühikuteks. 2. pikaajaline mälu e. püsimälu. Pikem ajaline kestus;väga suur maht. Mäluprotsessid meeldejätmine(aluseks on psüühilisestegevuses tekkivad ajutised v. püsivad närviseosed ja nende assotsiatsioonid), säilitamine(uue
Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile
Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile
Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d. süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) – mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) – siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) – siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) – mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile
Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste
liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Joonis 1-2. Arvuti plokkskeem Et ühendada erinevad komponendid ja võimaldada arvutil andmevahetust perifeeriaseadmetega on kasutusel täiendav integraalskeemide komplekt ehk tugikiibistik. Kõik arvuti komponendid ühendatakse koos tööle spetsiaalsel trükkplaadil ehk emaplaadil. Emaplaadil on tugikiibistik koos vajalike pesadega, et ühendada sellele protsessor, mälu ning sisend-väljundseadmete pordid. Emaplaat jagab ka voolu erinevatele süsteemikomponentidele ja selleks on seal toitepistikud ning täiendavad pingeregulaatorid. Et arvutisüsteem saaks funktsioneerida on vaja arvutile toiteadapterit. Arvuti põhikomponendid on ümbritsetud arvutikorpusega. Arvutikorpuse ülesanne on kaitsta arvutikomponente vigastuste eest, muuta arvuti ohutuks, käepäraseks ja meeldivaks
mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne.
ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud
-on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti. -olemasolu aitab pikalt teha ühte sama tööd. -on sotsiaalne programm, kui puudub tähelepanu, oleme ükskõiksed. -on meie suhete regulaator. Tähelepanu liigid
pool, et arengus ei tekiks raskusi. Nimeta teadvuse seisundid Ärkvelolek, uni ja hüpnoos Mille poolest erinevad hallutsinogeenid ja stimulandid Stimulandid ergutavad kesknärvisüsteemi. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- .
kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meeleorganite saadetud info · Motoorsed väljad- asuvad otsmiku- ja kiirusagara piiril. Annavad käsklused lihastesse, mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores. · Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist · Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tundmused e emotsioonid · Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused
Psüühiline vananemine........................................................................................................................................1 Muutused psüühilistes protsessides.................................................................................................................1 Vananemine ja taju..................................................................................................................................... 1 Mälu muutused............................................................................................................................................2 Intellekt, õppimine ja loovus.......................................................................................................................3 Isiksus..............................................................................................................................................................3
EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)
süsninikmono-oksiid Vereringe kaudu toimiv kommunikatsioon on ntn hormoonid mida eritavad sisenõrenäärmed. Atsetüülkoliin ja aminohapped - Atsetüülkoliin - Aminohapped - Glutamaat - Gamma-aminovõihape - Glütsiin Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada - Neuropeptiidid - Transmitter-gaasid - Hormoonid Koliinenergiline süsteem (ACh) erutust tekitav ja hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerimiss neuronite erutuvuse kaudu. ACh neuronite surm ja kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Dopamiineneriline süsteem (DA) – mustollusest algav tee. Normaalse motoorika säilitamine kehas, DA kadu on seotud Parkinsoniga kus lihased on kanged ja liikumine on raskendatud. Mesolimbiline tee ehk tegmentumist on seotud mõnu ja surrustusega, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. DA pigem seotud skiso kui tähelepanuprobleemidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
