kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiirelt ja tõhusalt. Siis aga asendub see seisund loidusega, tülpimusega. Need seisundid võivad olla kas lühema või pikema ajalised, vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele. Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, mahu, muutlikuse jne seisukohalt. (Nt mõnel on täpne mälu, teisel hea tähelepanu, mõnel hea keskendumisvõime jne). Psüühilisteks omadusteks on nt temperament, iseloom jne. Psüühiliste nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest nad põhjustavad nii psüühilisi seisundeid kui ka omadusi. Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures
vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid. Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli trummelmälu. See töötati välja aastail 1945 1952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutes, kuni 1970. aasta paiku leiutati mikrokiibid. Enne seda kasutasid arvutid releesid ja mitmesuguseid vaakumtorulahendusi, et täita müütmälu ülesandeid sadade ja tuhandete bittide ulatuses. Mõned neist lahendustest olid suvapöördusega, mõned mitte
Näiteks kui keegi tuleb õppimise ajal külla, siis tekib ikka tahtmine minna teise tuppa ja õppimine pooleli jätta. Kõik oleneb inimesest endast, kas ta suudab nii põhjalikult end teadmiste saamisele pühendada. Muidugi oleneb see ka ärritaja tugevusest, kordumisest ja kontrastist. Mina isiklikult lasen end väga tihti ebaolulisel segada, kuid kui asi/õppeaine, mida õpin on minu jaoks huvitav, siis ei suuda mind miski häirida. Sellisel juhul muutub tahtlik tähelepanu tahtmatuks. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Sellele toetuvad inimese kogemused. Kui meil mälu ei oleks, tuleks kõike iga kord otsast alustada. Mälu töö algab info omandamisest ehk meeldejätmisest. Nii nagu on tähelepanul on ka meeldejätmisel tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine.Tahtmatu meeldejätmise puhul jääb materjal iseenesest meelde ja tavaliselt väga pikaks ajaks. Võimalik, et isegi pikemaks ajaks kui tahtlik meeldejätmine
Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Aastal 1940 ja 1950, enne virtuaalmälu arengut pidid kõik suuremad programmid sisaldama loogikat, et hallata kahetasandilist ladustamist (esmane ja sekundaar, analoogilised tänapäeval kasutatavate muutmälu ja kõvakettaga), näiteks ülekatmise tehnikat. Programmid vastutasid kihtide edasi-tagasi saatmise eest sekundaarest esmasesse. Peamine põhjus virtuaalmälu kasutusele võtuks oli mitte esmase mälu laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks. Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel. Virtuaalmälu võeti kasutusele x86 reziimil Intel 80286 protsessoril. Alguses tehti seda segmentide vahetamisega, kuid see oli ebaefektiivne suuremate segmentidega. Intel 80286 toetas lehekülgede saalimist allpool olemasolevat killustamise kihti. Lehekülje
tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate monitoride puhul on saadud toone erineval hulgal, alates 16 ja lõpetades umbes 4 miljardiga. Ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Värvisügavusest, resolutsioonist ja teistest säärastest näitajatest loe täpsemalt edaspidi. 4 5
kasvamine ei eelda psüühika osalust. Psüühika võimaldab tunnetada ja peegeldada objektiivset tegelikkust On närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus ehk selle funktsioon Ilmneb subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimikas jm Psüühiline tegevus jaotub: Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut
I. Käsu täitmine protsessoris: Juhtautomaat- käsu täitmise juhtimine, väljastab vajalikke juhtsignaale protsessori osadele kui ka arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest, mida käivitavad juhtautomaadist saabuvad juhtsignaalid. Operatsioonautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Koosneb ALUst, registermälust ja lippude registrist. Registermälu töötab protsessori sagedusel, väike ja kallis. Kuna ALUl mälu puudub, kasutatakse lippude registrit eelneva tulemuse salvestamiseks. Käsuloendur on vajalik, et teada, millise käsu täitmise juures parasjagu ollakse. Käsuloendur säilitab järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Vajalik näiteks katkestuse korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälust
esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile. · Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne. · Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine · Dementsus esineb Alzheimeri tõve, tserebrovaskulaarse haiguse ja teiste kahjustuste puhul, mis primaarselt või sekundaarselt tabavad
Outlookiga. · Käsitsikirjutamise rakendused: Transcriber, Letter Recognizer ja Block Recognizer (mis on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele). · Multimeediaprogramm Windows Media Player. BlackBerry · BlackBerry Desktop Software aitab ühendada seadet arvutiga Macintoshi PDA'd (iMate jm.) · MacOS'il jooksvat tarkvarat sai ühendada iSync tarkvaraga Komponendid · Võimsam protsessor kui mobiiltelefonil. · ROM ja RAM mälu. · Pihuarvutil ei pruugi, aga võib olla nii infrapuna kui ka bluetoothi liides. Bluetoothi tehnoloogia abil saab ühendada pihuarvuti printeri või peakomplektiga. Infrapuna oli varem kasutusel ühildumaks sülearvutiga, kuid tänapäeval pole seda enam eriti kasutuses, sest palju vettpidavamalt ja kiiremini toimub andmevahetus WiFi kaudu. · Wi-Fi ja WAN ühendus internetiühenduse jaoks.
koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad REM-und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised ühendusteed ei toimi efektiivselt seetõttu halveneb mälu võime salvestada uut infot. Vähesel alkoholitarvitamisel nõrgenevad pidurdusprotsessid ja suureneb sotsiaalsus. Pikaajalise alkoholitarvitamise toimel mälu halveneb ja info töötlemise võime langeb. Barbituraate kasutatakse ärevuse vähendamiseks, unehäirete raviks. Toime sarnaneb alkoholi toimega. Väikestes kogustes mõjub rahustavalt, pideval tarvitamisel hakkab harjumus aine suhtes pidevalt kasvama ning ainet vajatakse üha suuremal hulgal.
Neid ta hoidis väga.Tema kõige südamelähedasem asi oli sisaliku saba ja roopill. Roopilli mängis ta igatsusest ja sisaliku saba oli ta kogemata metsas sisalikult ära tõmmanud. Ta ei teadnud, et sisalikule uus saba kasvab ja sellepärast otsustas ta metsa seda sisalikule tagasi minna viima. Metsas juhtus temaga õnnetus, ta jäi puu okste alla kinni ja muutus seal nii kurjaks, et isegi tema sülg muutus mürgiseks. Igale poole kuhu ta sülitas surid taimed ära. Samuti kadus tal ära mälu. Välja pääses ta puude alt siis kui põdraema teda jalaga kogemata lõi. Lõpuks jõudis sookoll sisaliku juurde ja püüdis ta kinni. Ta ei mäletanud enam miks tal sisalikku vaja oli ja toppis ta märssi ning viis koju. Ta tahtis hakata koos sisalikuga rabas elama. Ta ehitas sisalikule maja, aga ta ei teadnud, et sisalik ei saa rabas elada. Kivisisalik vajab elamiseks süüa, päikest ja kuiva maapinda. Sõprade ja roopilli
Atüüpiline D: Suurenenud isu, kehakaal; suurenenud unevajadus,uneaeg ; seksuaalhuvi langus ; krooniline väsimus ; kognitiivsed häired ; madal stressitaluvus, tujutus ; üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus, päevane unisus, öine unetus, isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit;
Olgu Sul alati unistusest veel suurem unistus, nii et kui Su unistus on täitunud, on Sul veel millegi suunas liikuda, sest mida Sa teed kui Sul enam midagi teha ei ole( John Ginger). Edu kartus tuleb tuleb tihti kartusest, et pole enam midagi igatseda. Kasutage oma meeli Õppimine koosneb kahest protsessist: me sisestame informatsiooni ühe või mitme kaudu oma viiest meelest ja reprodutseerime seda informatsiooni vajaduse korral. Kinesteetiline mälu- meie lihastel on mälu, nad teavad kuidas jalgrattaga sõita, joosta bussi peale, hüpata ujumisbasseini.Kinesteetiline mälu on meil pidevalt kasutuses. Iga kord kui laseme oma mõtteil kellestki või millestki panna end halvasti tundma, vüi kui taastameõnnelikke ja meeldivaid mälestusi, reageerivad meie kehad kõigele, mida mälestused manavad. Visuaalsed inimesed näevad enamasti eesmärki ja liiguvad selle poole. Nad juhinduvad silmade järgi ja ei pane tähele kui neid kutsutakse
7. Milliseid ferromagneetikuid nimetatakse „pehmeteks“, milliseid „jäikadeks“? Mida tähendab magnetiline „mälu“? Milliseid ferromagneetikuid kasutatakse püsimagnetite ja mäluseadmete valmistamiseks? Jäigad ferromagneetikud on püsimagnetid, neid on raske ümber magneetida. Jäikade ferromagneetikute domeenid säilitavad magneetumisel omandatud seisundi. Jäikadel ferromangeetikumidel on tugev magnetiline mälu. Pehmeid ferromangeetikume on kerge ümber magneetida, sest pehmete ferromagneetikute jääkmagneetumus on väike. Magnetiline mälu – magnetiline infosalvestus, mis põhineb domeenide omadusel säilitada oma magnetvälja kord omandatud suund. Püsimagnetite ja mäluseadmete valmistamiseks kasutatakse eelkõige selliseid ferromagneetikuid nagu raud, nikkel, koobalt ja nende sulamid.
Ta asub ...... mõtlemise abil vaagima nende võimaluste plusse ja miinuseid. Ühtäkki tabab Triinu aga ........ (võib kasutada nii eesti kui inglisekeelset sõna) ja talle meenub, et tal on kaasas nii arvuti kui USB juhe, mille kaudu saab ju ka telefoni laadida! Kirjeldatud olukord on näide problemlahendust nõudvast mõtlemisülesandest. ????? lüngad puudu 4. Mis eristab töömälu ja lühiajalist mälu? Neid mõisteid kasutatakse sageli sünonüümidenda, kuid lühiajalise mälu all peetakse pigem silmas mahutit ning töömälu all aktiivset ja muutlikku süsteemi. 5. Kadri otsib kirglikult kohta, kuhu kirja panna talle äsja öeldud telefoninumber. Kuna ta peab säilitama seda numbrit oma ......, suureneb aktiivsus tema aju prefrontaalses piirkonnas. 6. Priit plaanib osta sülearvutit. Esmalt mõtleb taläbi, milleks ta arvutit kasutama hakkab, et tuvastada otsustamise kriteeriumid. Seejärel külastab ta veebipoodi, et tutvuda võimalike alternatiividega
1.Avatud/suletud liigutusvilumus Selle liigutusvilumuste klassifikatsiooni aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ? 6.pööratud Uprintsiip - Psüühilise pinge seost liigutuste sooritamise
q Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. q Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi. Väikeaju PEAAJU Suuraju: q Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja seal paiknevad mitmed keskused. q Ajukoore funktsiooniga on seotud: § inimese teadvus, Suuraju § mõtlemine, § meeleelundite tegevus, § tajud, § õppimine, § mälu, § sihtmotoorika Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikku mõtlemiskesk se keskus us kõnelemiskesk us maitsmiskesk us nägemiskesku s haistmiskesku s kuulmiskesku Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu
suurem välispindala! Aju poolkerad vastutavad eri funktsioonide eest! · Legendid... · Kumma jala peal naine pöörleb? Poolkerade ülesanded · Vasak poolkera · Parem poolkera Paremakäelisus Muusikalised Lugemine Kunstilised võimed Kirjutamine kujutlusvõime Rääkimine loogika Ajukoor · Ajukoore erinevates piirkondades asuvad erinevad keskused! Mälu, liigutused, mõtlemine, kõnelemine, nägemine jne jne Vt õpik lk 86 Mis on mälu? (otsi õpikust lk 87) Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu
Mujal klassifitseeritud muud haigused“ ?? Picki tõbi, Huntingtoni tõbi, Parkinsoni tõbi, Creutzfeld-Jacobi tõbi, HIV-infektsioon, mürgistused, avitaminoosid, epilepsia, KNS infektsioonhaigused, mõned reumaatilised haigused, mõned endokriinhaigused. 4. Kuidas Sa seletaksid patsiendi omastele Alzheimeri tõve puhul tekkivaid neuroloogilisi ja neurokeemilisi muutusi? Dementsuse puhul on häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni, sealhulgas mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime. Teadvus ei ole hägunenud. Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen, tualeti kasutamine jne. Dementsusega võivad kaasneda isiksusemuutused ning käitumishäired. Võib esineda üldist
Seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistustele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud. Selleks tuleb kasutajal arvutisse sisse logida. Kui arvutis on registreeritud vaid üks kasutaja, võib see toimuda automaatselt. Tavaliselt toimub sisselogimine alles pärast kasutajanime ja parooli sisestamist. 7. Mis on videokaardi ülesanne? Videokkaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Videokaardil on oma mälu ehk ekraanimälu, milles hoitakse ekraanil olevat kujutist. 8. Mis on tarkvara litsents? kvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa ehk litsentsiga. Enamik uutest arvutitest on müügil koos Windowsiga, sageli on arvutiga kohe kaasas teisigi programme. 9. Mis on arvutiprogramm? Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. 10. Mis on arvuti sisendseadmed? Too näiteid, vähemalt 4.On seadmed mis anavad käsu arvutile
E. 5-ega tähistatud asi, mis see on? BIOS'i patarei 3. Keskseadmes asub mitmeid plokke ja seadmeid. Milleks vajab arvuti 2/ toiteplokki? 1. Et anda voolu erinevatele seadmetele keskseadmes 2. 4. Arvuti seadmed. 5/ Kuidas nad jagunevad informatsiooni liikumise järgi. Pane tabelisse " X ,, sobivatesse lahtritesse. Sellest Info siseneb Seade töötleb Mälu seade Juhtimise seadmest keskseadmesse ka ise seade info väljub . informatsiooni kuvar X 1/ MP3 player X X X X 2/ klaviatuur X 1/
Psühholoogia eksami osad küsimused. 1. Küsitluse tulemuse põhjal selgus, et tudengitel kellel olid madalamad näitajad optimismiskaalal olid madalamad ka enesehinnandu näitajad. Tegemist on: a) positiivse korrelatsiooniga b) Negatiivse korrelatsiooniga c) mõlemad vastused on valed 2. Hüpotees on: a) valik populatsioonist b) toob välja muutujate vahelised seosed c) ei ole prognoos muutujate vaheliste seoste kohta 3. Mälu a) protsessiks on materjali reprodutseerimine b) protsessiks on ainult info säilitamine c) üheks alaliigiks on semantiline mälu, mis salvestab tegevust ja protseduure 4. Keskkonna, kui taastuva (kinnitused, karistused) süsteemi rolli rõhutasid käitumise kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on:
PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
Võib öelda, et kogu 19. sajand kulus Kanti teeside ümberlükkamiseks: 1) psühholoogia võib jõuda üldkehtivate tõdedeni 2) psüühika kirjeldamiseks saab kasutada matemaatikat 3) Seda saab uurida eksperimentaalse meetodiga. Kõige raskemini tundus olevat ümber lükata kolmandat punkti. Sisevaatluse teel oli raske uurida, kui palju asju mahub korraga teadvusesse. Sellele leidis lahenduse soti filosoof William Hamilton, kes avastas lühiajalise mälu mahu herneste katse abil, milleks kujunes 7+/-2 ühikut. Peagi leiutati viise, kuidas eksperimentaalselt uurida taju, mälu, mõtlemist ja teisi psüühilisi protsesse. Katsed näitasid, et protsessid allusid kindlale korrapärale ja neid on võimalik kirjeldada reeglite või seaduste kujul. Seega sai väga edukalt kasutada ka matemaatikat. Teaduslik psühholoogia saab alguse eristusvõime uurimisest. Saksa arstiteadlane Ernst Weber huvitus inimese võimest eristada raskusi
sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust
tema kohta käiva info alusel. o Analoogide kasutamine kaasinimete puhul otsustatakse iseendaga sarnasuse alusel. o Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaeenda iseloomujooni ja omadusi. o Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. IV loeng Tunnetusprotsessid, tähelepanu, mälu · Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu liigid: o Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele. On püstitatud eesmärgile olla tähelepanelik Teeme tahtepingutusi
Kontrollküsimused andmeside ja riistvara kohta: 1) Nimeta 4 eelist mida omab äriklassi arvuti odavklassi arvuti ees. V: Pikem garantii, peab kauem vastu, tugevama korpusega, kergem. 2) Kuidas erineb integreeritud graafikakiirendi mälu kasutus eraldiseisva graafikakaardi omast. V: Integreeritud graafikakaardil on üldiselt endal väga väike hulk kasutatavat mälu, mistõttu videokaart võtab kasutusele osa arvuti muutmälust, vähendades vaba muutmälu hulka. 3) Kuidas sõltub mobiilse andmeside kiirus mobiilimasti klientide arvust? V: Mida rohkem on kasutajaid tugijaamas, seda aeglasem on andmeside kiirus ning mida vähem kasutajaid, siis seda kiirem on andmeside. 4) Mida tähendab GPRS? V: Üldine raadio-pakettandmeside teenus ehk lihtsalt pakettandmesideteenus,
7% 29% laulmine 27% kergejõustik 14% jalgpall 27% jõusaal 3.Kas teie huvialategevus soodustab või takistab teie õppetööd? 7.klass 12.klass 23% Takistab Soodustab 50% 50% 77% 3.1.Kui huvialad soodustavad õppeedukust, siis miks? ● Aitab mälu treenida. ● Annab energiat õppimiseks. 3.2.Kui huvialad ei soodusta õppeedukust, siis miks? ● Vabaajategevus võtab liiga palju aega. ● Koolitööd on palju. ● Trenn väsitab liiga ära. 4.Kas olete oma õppeedukusega rahul? 12.klass 7.klass 25% Jah 42% Ei 58% 75% Järeldused ● Mida vanemad on õpilased, seda rohkem nad
- ärimees - alkohoolik, vägivaldne Amina Sinai - Saleemi ema ja Aadam Azize tütar - armastav, pühendunud ema - ei suuda unustada esimest abielu Väga palju tegelasi(Shiva, Mary Pereira jt) Kokkuvõte 1947 15. augustil Indias iseseisvus - keskööl sünnib 1001 last kõige täpsem - Saleem 1001 üliinimlikku võimet(väga tugev, liiga ilus jne) Saleem - suudab kõik kesköö lapsed oma peas kokku kutsuda ja suhtlema panna pommituste tõttu kaotab mälu ja võime suurepärane haistmismeel, hinnatud jäljeajaja sõjaväes ajapikku tuleb mälu tagasi Saleem jutustab oma elu - kõik saab teada perekonna kohta õnnetu elu(ei suuda ennast tõestada) Arvamus raskesti arusaadav(rasked ja pikad laused) huvitav mõni teema rutakas ja võib segaseks jääda soovitan lugeda Tänan kuulamast!
2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I
ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46-49 piisavalt infot). Koliinergiline süsteem (ACh) : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. ACh (neurotransmitter) neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE): Emotsionaalse tooni hoidja NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon, ka hüperaktiivsus NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania. Retseptorid: α1, α2, β1, β2 Dopamiinergiline süsteem (DA)
Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine 3) meenutamine e. reprodutseerimine Mälu liigid: 1) kuulmismälu 2) nägemismälu 3) lõhnamälu 4) liigutusmälu Mälu struktuur: 1) lühimälu e. töömälu (lühike kestus, piiratud maht) 2) pikaajaline mälu ( kestab väga kaua ja praktiliselt piiramatu maht) Pikaajalise mälu liigid: 1) Semantiline mälu sisaldab fakte ja teadmisi maailma kohta, mõisted, reeglid; tagab keele mõistmise, sõnade seosed, nende tähenduse. Unustamine vähene ning aeglane. 2) Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, on autobiograafiline; isiklikud mälestused, mis on elu jooksul kogunenud.Unustamine kiire.
rahulikumat arenguperioodi või selgitatakse kultuuri üldomaseid tunnuseid. Mõistet stereotüüpsusaste kasutatakse tekstide ja tekstiosade korduvuse iseloomustamiseks. Tekstide sarnasus on tingitud kommunikatsiooni eripärast: suulises tekstis on teistsugused võtted kui kirjaliku teksti ülesehitusel. Kirjaeelses kultuuris saab teateid edasi anda suuliselt. Sellele kommunikatsioonitüübile on iseloomulik korduvus: andes edasi teadet suulises esituses mälu järgi tuleb arvestada, et vastuvõtjad peavad selle sõnumi ära tundma (neil peab olema vastav kogemus, kuidas üht või teist sõnumit mõista); teiselt poolt ka teate edasiandja mõtleb talle tuttavates vormides ja kasutab talle tuttavaid väljendusvahendeid. Nii üks kui teine asjaolu tingib teksti võime säilitada teatav põhikuju. (Vt suulise ja kirjakultuuri erinevust lähemalt näiteks Juri Lotmani artiklist "Mõned mõtted kultuuritüpoloogiast". Rmt. Juri Lotman. Semiosfäärist.
Närvisüsteem - Tsentraalne ja perifeerne(piirde) Närvisüsteem- somaatiline(liikumine, aju suunab lihaste tööd) ja vegetatiivne(autonoomne) Vegetatiivne - sümpaatiline ja parasümpaatiline. Protsessid närvisüsteemis - aferentsed(võtavad vastu signaale teisest piirkonnast) ja eferentsed( Protsessid närvisüsteemis - erutus ja pidurdus Salvestamisel ja mälust ammutamisel on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses. MÄLU LIIGID JA SÜSTEEMID Liigitamine kui kaua mälu püsib Sensoorne(lühiajaline mälu): murdosa sekundist kustub kiiresti füüsiline info(puude) on maskeeritav Lühimälu: Kümneid sekundeid skeem või sõnad piiratud maht tahab sisekõnet interferents Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu:
Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu jooksul. - Isiksusepsüh. – inimkäitumise ja psüühika püsivus, muutlikkus ajas ning individuaalsed omadused, mis eristavad inimesi. - Tervisepsüh. – seosed vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja kehaliste tegurite
vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne, mitteteadvustatid, tähelepanuväline, automaatne. Representatsioonid: assotsiatsioon. Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne
2. MBR on probleemideta kasutatav ka 4TiB ketaste puhul 3. Milline tuumakiht võtab vastu rakenduste soove kastudada tuuma tööaega – katkestus käsitleja Kaasaegne microsofti failisüsteem võimaldab õigusi ja surnaliseerimist – ntfs Üks linuxi kasutatav failisüsteem – ext3 Vanem microsfti failisüsteem õigusi pole maksimaalne faili suurus kettal on 2gib-1b – fat32 4. Virtuaalmälu on – füüsilise mälu laiendus andmekandjal Op süsteemi kõige tähtsam programm on – kernel Op süsteemi kõige tähtsam ülesanne on – arvutisüsteemi juhtimine ja ressursside haldamine Milline väide on väär – ühes füüsilises tuumas millel on HT tugi saab arvutada korraga kahte lõime Lõim - kõige väiksem osa mida saab täita Tuumal on 3 kihti API Operatsioonisüsteem on – rakendusprogrammi opertasiooniga siduv lüli
Operatsiooni käigus torgati väike metalli tükk inimese aju ja purustati närvikoed, mille tulemusena inimese isiksus muutus. Vahel muutus inimene seeläbi rahulikuks, kuid vahel kahjustati liiga palju ajurakke, ning inimene muutus seeläbi põhimõtteliselt juurikaks, ehk ta ei saanud enam väga midagi aru või tal oli alles jäänud ainult väikse lapse mõistus. Endel Tulving on üks eestlane, kes on uurinud ka aju kohta ning just selle mälu omaduste kohta, kui jutus "Ajust inimeseni" oli juttu, et aju vahel mäletab teatud asju valesti. Sest inimene sisendab endale asju nagu nad poleks nii juhtunud, siis Tulving räägib, kuidas inimestel on erinevad mälud. Episoodiline ja semantiline mälu. Nende funktsioonideks on koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks informatsioon organismi ümbritseva välismaailma kohta informatsiooni, selline informatsioon, mis on esitatav proportsionaalsel kujul
töötlusseade võib sisaldada kas ühe või enam protsessorit (protsessorelementi). 4. Klassikalised arvutiarhitektuurid (Princetoni, Harvardi ja modifitseeritud Harvardi arhitektuur). Princetoni ehk von Neumanni arhitektuur Iseloomulikud tunnused: Terviklik töötlusüksus Ühitatud käsu- ja andmemälu (ühine mäluruum) Ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel Tsentraalne (keskne) juhtimine Mälu lineaaradresseerimine Arhitektuur toetab madala taseme programmeerimise keelt. Harvardi arhitektuur Iseloomulikud tunnused: Eraldi mälud käskude ja andmete säilitamiseks: (võimaldab käske ja andmeid rööpselt käidelda) Eraldi siinid käsu- ja andmemäludesse; Kiireneb suhtlus mäludega ⇒ kasvab arvutisüsteemi jõudlus Struktuurselt on keerukam kui Princetoni arhitektuuriga arvuti, kuid paindlikum.
energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul Oimusagar-vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine Limbiline süsteem omavahel ühendatud struktuurid (hüpotalamus, amügdala), mis seotud emotsioonide kujunemisega, õppimise aspektidega.
asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne). Käesolevas peatükis vaatleme pooljuhtmälusid, mis asuvad protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis ning mida kasutatakse põhi-, püsi- või vahemäluna. 1.2 Põhimälu RAM Põhimäluks ehk operatiivmäluks (mõnikord ka süsteemimäluks) nimetatakse mälu, mida arvuti protsessor kasutab nii andmete kui ka programmide salvestamiseks ning kuhu saab kiiresti ja kergesti kirjutada ja kust saab ka sama kiiresti andmeid lugeda. Põhimälu on piisavalt suure mahuga (kaasajal 512M või rohkem). Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM, mis on üks suvapöördusmälu RAM (random access memory) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga
Paremajupoolkera määrab muusikalised, kunstilised võimed ja kujutlusvõime. Vasak pool aga on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimest tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näit. kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, ja haistmis- ning kõnelemis keskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid - nt kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, tänu sellele saame sõita jalgrattaga tasakaalu hoides ja niiti nõelast läbi ajada. Keskaju
Kreeka muusad mütoloogias. Kreeka muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm: · Mneme (kelle nimi tähendab "mälu"), · Melete (tõlkes umbes "keskendumine") · Aiode ("laul") Hesiodos oli see, kes rääkis esimesena üheksast muusast. Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat:
1934. aastal visati Dalí sürrealistide rühmitusest välja. Selle peale vastas Dalí: "Mina olengi sürrealism" . 1939. aastal kasutas A. Breton esmakordselt Dalí kirjeldamiseks halvustavat hüüdnime "Avida Dollars." 1942. aastal avaldas Dalí oma autobiograafia "Salvador Dalí salajane elu". Mälu püsivus 19491980 Alates 1949. aastast oli Dalí elupaigaks taas Kataloonia. Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud Dalí vaid maalimisega vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. Samuti inspireerisid Dalíd 1945.
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb
Arvamuslugu Mälu mugavus võib summutada tõe Tõeks nimetatakse tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid. Tihtipeale muudavad inimesed tõde , et näidata end paremast küljest. Ainus probleem pole see , et teistele inimestele luisatakse , vaid kiputakse lõpuks ka iseendile valetama. Igal inimesel on oma soovid , unistused ja eesmärgid. Mõne inimese soov on teha karjääri, kuid mõne soov on hea pere ning soetada ilus kodu ja hea auto. Paraku ilusaid
Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia: keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia: (ka käitumuslik neuroteadus) käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. · Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud
..........56 VIITMUUTUJA KASUTAMINE.........................................................................................57 Viitmuutuja kasutamine keeles Pascal...................................................................................57 Viitmuutuja kasutamine keeles C..........................................................................................58 MÄLU PAINDLIK KASUTAMINE.................................................................................... 58 Mälu hõivamine.....................................................................................................................59 Mälu vabastamine..................................................................................................................59 TÜÜPILISED KOMISTUSKIVID........................................................................................60 DÜNAAMILISED ANDMESTRUKTUURID.....................................................................61
poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. Prefrontaalkorteks. Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine 2 Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
