Olek on räbal ja töö ei lähe. Need seisundid on kas lühema või pikemaaegsed, vähem teadvustatud või selgemini teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt. Nii on mõnel inimesel palju täpsem mälu kui teisel, kolmandal hea tähelepanu, kellelgi hämmastav keskendusmisvõime, mõni aga on hoopiski ,,närvipundar". Psüühilisteks omadusteks on näiteks võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Psüühlised omadused on harilikult omavahel seotud kindlal, seaduspärasel viisil ja on isiksuse struktuuri keskseteks elementideks.
Naiste ja meeste erinevus naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1. Individuaalne ellujäämine - 2. Eneseohverdus kohusetunne on oluline 3. Vägivallatuse moraal - KOGNITIIVNE ARENG JA ÕPPIMINE Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on sellised psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine ja keel. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine (valiv iseloom, valime ise bjekti tahtlikult või tahtmatult) ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Eeldab keskendumist, peame teatud asjad kõrvale jätma ja süvenema. On seotud orienteerumisrefleksi Tähelepanu kui seisund Jaguneb: Tahtmatu tähelepanu täelepanu millelegi automaatselt ilma et peaks pingutama;
..............................................13 3. Klaviatuur.................................................................................................................................13 8. PILET...........................................................................................................................................13 1. Loendurid................................................................................................................................. 13 2. Mälu hierarhia arvutis.............................................................................................................. 13 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. ................................................... 14 9. PILET...........................................................................................................................................14 1. Registrid.....................................................................................
VAHEL · Uuringud on keskendunud loomade võimele jaotada tähelepanu eri aspektidele ning visuaalsele otsingule. Kui jagada inimese tähelepanu kahele asjale, siis ei suuda ta mitte kummagile korralikult keskenduda. · Teatud loomaliikidel aga on avastatud märkismäärseid võimeid (nt tuvidel on erakordne võime noppida teri substraadist). UURINGUD MÄLU · Kategooriad, mis on välja töötatud eesmärgiga analüüsida inimeste mälu (lühiajalist mälu, pikaajalist mälu ning töö mälu), on kohaldatud uurimaks loomade mälu. · Mõned oskused ning omadused on avastatud ka loomadel, eriti ahvidel. KATSE · Ühendkuningriikide Lincolni ülikooli teadlane Kun Guo ja ta kolleegid tegid katse, uurimaks kuidas näevad koerad nägusid. · Kui te kohtate seni teile tundmatut inimest, siis heidate pilgu talle näkku. Ja ehkki te seda ise ei taju, kaldub see pilk eelistatult vasakule.
ohverdavat isikut. 6. Vaenlase kuju loomine on üks sotsiaalpsühholoogilisi mõjureid. Mida niisugune manipulatsioon annab? Kirjelda märksõnadega farmi ja välismaailma vahelisi suhteid. · Pingelised · Kahtlustavd · Vaenulised farm Selline manipulatsioon võib muuta hea halvaks. Oleneb milline see on, kui on inimene endakasupüüdlik siis ta võidab sellega poolhääli. 7. a) Kirjelda MÄLU kujutamist Orwelli loos. Mälu on seal kujutatud kui kõrbe. Nimelt kõrbetuuled tekitavad alati uusi liivaluiteid, mistõttu see ei jää kunagi samaks ja ajapikku kustutab kõik. Sama oli ka "Loomade farmis", kus loomade mälust pühiti kõik õpitu,kuid ainult mõnel üksikul,kes oli isepäine, oli raske seda mälust pühkida. b) Nimeta põhjusi, miks mälu on totalitaarsuse tubli vaenlane. Sest mälu annab üle kavaldada. Kui kogu aeg räägitakse ühte ja sama siis sa
Passiivmaatriksiga OLED nii anood kui katood on ühelt poolt kaetud orgaanilise ainega. On valmistatud ribadena, mis on risti. Selle abil saab adresseerida kõiki punkte. Aktiivmaatriksiga OLED Kasutatakse TFT-maatriksit, millega määratakse heledus. Igal väljal 2 transistori. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, op automaat, juhtautomaat) Käsukoodi laadimises saadetakse käsuloenduri sisu mälu aadressiregistrisse (MAR), modifitseeritakse käsuloenduri väärtust (PC = PC + 1) ja loetakse käsukood mälust registrisse. Käsu täitmine tähendab, et juhtautomaat genereerib iga käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale. Käsukoodi dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud konkreetse käsu täitmiseks. Protsessorise loetakse käsud ja andmed, mällu kirjutatakse resultaate. Käsu täitmise e
Ühendused: RJ-45, USB 2.0 Operatsioonisüsteemid: windows 2000/98 SE/ME/NT 4.0/server 2003/XP Paberi vorming või maksimumsuurus: A4 First page out (s): 8 Mõõtmed (KxLxS): 27,3x44,5x41 Kaal (kg): 16,1 Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB Trükkimiskiirus: 26 lk/min (A4) Toiteplokk: 220-240V Operatsioonisüsteemid: windows 2000/server 2003/XP/Vista Mac OS X Version 10.2.8-10.5x Resolutsioon: 600x600 dpi First fage out: 6.5 sek Väljundmahtuvus: 125 lehte Meedia suurused: A4, A5, B5, C5, dl, letter, executive, legal Ühenduvus: USB 2.0 Mõõtmed: 399,7 mm x 378,6 mm x 267 mm Põhjendus: Printeril on lahutusvõime suhteliselt hea, prindib kiiresti,
Bioloogia KT 1.Mäluliigitus, kirjeldused Mälu inimene on ainus liik, kelle mälu saab jaotada vastavalt ülesandele kolmeks: 1)autobiograafiline mälu annab infot iseenda kohta, võimaldab ajas rännata ja unistada (minevikus, olevikus, tulevikus). 2)faktiline mälu info ümbritseva maailma kohta; teadmine asjadest, mis otseselt ise end ei puuduta (president). 3)protseduuriline mälu asjad, mis on kunagi õpitud, teostuvad automaatselt (rattasõit). 2.Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist 1)Suur ajumaht inimesega sama suurtel ahvidel on ajumaht 3 x väiksem. 2)Keha proportsioonid inimene on püstise kehahoiakuga ja liigub kahel jalal. 3)Areng inimese areng on aeglane ning erinevalt teistest imetajatest, ei ole seotud aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda.
.....20 X............................................................................................................................................. 21 1 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit......................................21 2.Erineva pöördusviisiga mälud: FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu..............21 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). VT I piletit................................21 XI............................................................................................................................................ 21 1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit........................................................................21 2. Konveier protsessoris ja mälus. VT I piletit.......................................................
- suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel
aitab veresoonte lupjumise vastu, risk veresoonkonna-südame haigusteks, tugevdab immuunsüsteemi immuunsüsteemi häired B1 (tiamiin) süsivesikute/ rasvhapete/ Närvitalitluse häired, aminohapete ainevahetus, ärrituvus, depressioon, närviimpulsside ülekanne, seedekulgla tegevuse häired, ajutegevus, mälu mäluhäired, tursed B2 (riboflaviin) Nägemisprotsess, naha/juuste/küünte Silmade valgustundlikkus, normaalne areng, depressioon, rakuhingamine juuste välja-langemine, kasvupeetus B6 (püridoksiin, Aminohapete, süsivesikute, valkude Väsimus, depressioon,
Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse
on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine;
poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Pinumälu(stack)realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu – LIFO ehk Last in, first out. On mälu poole pöördumise viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esiemsenas välja võtta. Tegemist on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmed registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viitava arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid
................................................................ 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) ..................................................................... 12 8. Arvuti mälu hierarhia (188-189) ....................................................
teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? a) Anatoomilised *Püstine, kahejalgne liikumisviis - Luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks *Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses *Suhteliselt suur aju - hästi arenenud ajukoor *Näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega b) Füsioloogilised *osavad käed *aastaringne sigimine *pikk raseduse kestus c) Arengulised *artikuleeritud kõne *sotsiaalne mälu *mõisteline infovahetus 14. Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege vähemalt neli erinevust)? *artikuleeritud kõne *sotsiaalne mälu *õppimisvõimeline olend *sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 15. Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik Loomariik
FÜÜSILISED MUUTUSED ...........................................................................................4 2. MEELEELUNDITE VANANEMINE .......................................................................... 5 2.1. Kuulmine.....................................................................................................................5 2.2. Nägemine.....................................................................................................................5 2.3. Mälu ............................................................................................................................5 2.3.1. Dementsus............................................................................................................6 2.3.2. Alzheimeri tõbi.....................................................................................................7 2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju ......................................................................
Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe takti ajal erineva arvu operatsioone
Olulisemad nendest on emaplaat, protsessor ja RAM-mälu. Lisaks määrab emaplaat ära ka teiste komponentide valiku, mida arvuti komplekteerimisel vaja läheb. Loetelu vajalikest komponentidest (sulgudes on toodud mõned parameetrid, mida tuleks nende valimisel jälgida): · emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on) · protsessor (AMD Athlon, Sempron; Intel Celeron, Pentium; kiirus 2.0-3.0 GHz) · RAM mälu (maht 256-1024 MB) · kõvaketas (maht 80-250 GB) · videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W) · monitor (tüübid: CRT ehk kineskoop või LCD-TFT; ekraani diagonaali suurus tollides, 17" või 19") · kõlarid (stereo, 2.1, 4.1, 5.1 jne) · klaviatuur (eesti ja/või vene keele toega)
Biol. psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu 16.11 Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem.
Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum
Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VON NEUMANNI TSUKKEL 1) Käsu lugemine 2) Käsu modifitseerimine 3) Käsu desifreerimine 4) Käsutäitmise mikroprogramm käivitatakse (juhtautomaat) 5) Resultaadi säilitamine registris
mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12
ülekanne. 27. Mis on sakaad? Sakaadiks nimetatakse kui silmad liiguvad väikeste nõksatustega vabalt ringi. 28. Mida tähendab tajuline Tajuline püsivus on taju omadus luua objektist püsivus? stabiilne pilt, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. 29. Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja Mälu, tähelepanu ja teadvus sõltuvad kõik tajust ja teadvuse protsessidega? sellest, kuidas inimene maailma tunnetab. 1. Kujund on igapäevane kogemus, mida 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri mõiste. Selgita, mille kogevad inimesed suuremal või väiksemal poolest erinevad kujund ja mõiste määral. Nad sarnanevad reaalsetele teineteisest
- Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 4. LOENDURID. Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks.
gümnaasium Protsessor kui närvisüsteem Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel.
Kvalitatiivseks muutuseks murdeeas on sootunnuste lõplik väljakujunemine, mis peegeldub ka psüühikas ning isiksuse arengus. (Tankler, M. 30, 31) Kognitiivne areng Eluliselt vajalik on pidevalt olla kursis sellega, mis toimub meie sees ja ümber. Laps võtab seda informatsiooni vastu meeleelundite- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- kaudu. Esmalt jõuab see lapseni aistingutena, millega edasi tegeleb juba taju ning siis on kaasa haaratud ka juba mälu. Mõtlemine on aga juba vahendatud info, sest inimene töötleb taju abil kogutud teavet ning süstematiseerib seda. (Tankler, M. 32) Kognitiivse arengu alla kuuluvad tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks võime lugeda taju ja selle arengut, tähelepanu ja selle arengut, mälu ja selle arengut, mõtlemist ja selle arengut, keelt ja kõne ning kõne arengut. Samuti kuuluvad kognitiivse arengu alla ka mäng ja õppimine koos õppimisteooriatega. (Tankler, M.) Tunnetusprotsessid
reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib
etapi ja jõudnud eise, alustada juba teise käsujuures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud, saame siis kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises, alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus, kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiseltajaühikus rohkem.Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieritöö tootmises. 8. Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) Mälu hierarhias on tipus suhteliselt väikese mahuline, kuid kiire registermälu. Registermälu on suhteliselt kallis ja sellepärast tema maht on ka piiratud. Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema
endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest jagunevad trigerid: ühetaktiline puuduseks see, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada kahetak line masterslave, kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimsel nulli haaramist elmineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, master järgneval. Kasutatakse nt. skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt. mälu vaatamine. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid ka: RS (resetset) seadesisendiga triger, keelatud on anda mõlemasse sisendisse korraga signaal 1, sest siis muutuksid väljundsignaalid määramatuks. 00=Q(t1), 01=1, 10=0, 11= T (toggle) loendussisendiga, iga järgmine impulss muudab oleku vastupidiseks. 0=Q(t1), 1=Q t 1
4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11
Kondensaator hoiab kas madalat või kõrget pinget, mis vastavad siis kas olekule 0 või 1. Transistor käitub lülitina, mis lubab kondensaatori olekut muuta. Kuna tegemist on odavama variandiga, kasutatakse seda laialdaselt arvutites. Tänapäeval on kasutusel põhiliselt väljatransistorid, mis säilitavad infot paisusiirdes, See tähendab, et ühe biti salvestamiseks piisab ühest transistorist, kuid et laeng säiliks, tuleb mälu pidevalt värskendada. See teeb antud mälutüübi jällegi aeglaseks. Mälusein – Mis ta võib olla? Miks ta on probleemiks? Arvutites on RAM-i vahetamine ja lisamine tehtud võimalikult kergeks kasutades mälumooduleid ning standardiseeritud liideseid. Tänapäeval on kasutuses DIMM mälud (Dual In-line memory module), mis koosnevad mitmetest DRAM mikrokiipidest trükkplaadi peal. Mõeldud personaal arvutites, serverites ja mujal kasutamiseks
Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Mäluvormid: ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu jaguneb kaheks: 1)lühimälu a)sensoorne-hetkemälu; info meeleelundites b)primaarne- sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2)püsimälu a) sekundaarne- primaarsest mälust koramise ja harjutamise teel b) tertsiaalne- info mis üldjuhul ei unune nt. nimi
Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid Sisemälu, operatiivmälu, otsepöördusmälu, muutmälu (RAM) mälu osa, kuhu salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.7 Küsimused: 1. Kui palju õnnetusi protsentides juhtub inimese vea tõttu ? 2. Mis on apsud ? 3. Mis on ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired ? 4. Kas apsud ja ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad juhtuda kõikidel inimestel ? 5. Mis on tahtlikult vale käitumine ? 6. Kas ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust ? 7. Kas ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu ? 8. Kas ohtlikumad on töötaja vead või juhi, inseneri ja disaineri vead ? 9. Mis on Human Reliability Assessment ? 10. Kas Human Reliability Assessment metoodika vajab ka Eestis rakendamist ? Vastused: 1
südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 1. Lühimälu a. Sensoorne – Info meeleelunditest b. Primaarne – Sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2. Püsimälu a. Sekundaarne – Primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel b. Tertsiaalne – Info, mis üldjuhul ei unune nt. nimi Närvirakud a) Dendriit – lühike jätke f) Neuriit – pikk jätke (terve kollane) b) Rakukeha
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega
· Kesknärvisüsteem Peaaju : Suuraju nägemine, kuulmine, mõtlemine, haistmine. Väikeaju ööpäevased rütmid. Piklikaju hingamise regulatsioon süsihappegaasi sisalduse alusel vees. 25. Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil? Koht, kus impulss kandub edasi ühe närviraku neuriidilt teise närviraku dendriidile mediaatorite abil. Neuriit dendriit 26. Mälu liigid - Sensoorne mälu ununeb kohe - Primaarne mälu 1 sekund - Sekundaarne mälu minut kuni aasta - Tertsiaalne mälu püsib igavesti 27. Mis on homöostaas? Homöostaas on stabiilse sisekeskkonna hoidmine. 28. Maksa roll homöostaasis · Veresuhkru reguleerija glükogeeni varunduspaik maksas · Aminohapete sisalduse kontroll · Hormoonide lagundamine
Andmed selles mälus säilivad ainult arvuti töötamise ajal. Seal hoitakse kõiki andmeid ja ka programme, mis neid andmeid töötlevad. Mõõtühikuks on bait, üldiselt MB. Tänapäeval võiks minimaalselt olla arvutitel 128MB. RAM-mälu ühendatakse emaplaadil olevatesse mälupesadesse. ROM (Read Only Memory) püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOS-ROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. kõvaketas (HDD hard disk drive). Kõvaketas on metallist (on tõesti "kõva") ja pole mõeldud arvutist väljavõtmiseks, seega on ta sisene andmekandja
Ained,mida nimetatakse mediaatoriteks,mõjutavad närvisüsteemi talitlust.Paljude mürkide ja medikamentide toime põhineb närviülekande mõjutamisel.Alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekannet ergutavalt. Miks narkootikumid on sõltuvust tekitavad? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemi mediaatoreid,kuna need on kehas olemas,siis organism neid juurde ei tooda.Kui narkootikumide mõju lakkab,säilib vajadus nende ainete järgi ja neid on vaja juurde saada. Õppimine ja mälu Ilma õppimise,mälu ja meenutamiseta ei ole võimalik ellu jääda.Lühimälu jaguneb kaheks:sensoorne mälu,mille kestvus on vähem kui 1 s ja primaarne mälu,mis kestab sekundeid.Püsimälu jaguneb kaheks:sekundaarne mälu mis võib kesta minuteid või aastaid ja tertsiaarne mälu,millel on püsiv kestvus.Püsimälu on see,mis on jäädavalt meeles. Mäluhäired Võimetus suuta õppida.Mälukaotus,mis jaguneb mitmeks errinevaks variandiks: · mälulünk
Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse
Platoni õpetus teadmistest kui meenutamisest kujunes lähtepunktiks hilisemale idealistlikule apriorismile (I. Kanti õpetuse nurgakivi), s.o õpetusele, mille järgi inimese mõistusele on omased mõningad hingega kaasa antud vormid ja teadmised, mis on kogemustest sõltumatud. Platoni õpilane Aristoteles rajas mitte ainult loogikataduse, vaid ka teaduse psüühikast. Tema üks kuulsamaid teoseid on traktaat "Hingest", milles käsitletakse ka spetsiaalselt ka mälu nähtusi. Meenutamise tingimuseks näiteks on seosed, mille kaudu ühe eseme ilmudes tekib kujutlus teisest. Need seosed on korrapära, sarnasuse, vastandlikkuse ja naabruse seosed. Aristotelesel ja epikuurlastel oli mäluprobleem tihedasti seotud üldfilosoofilise mõistega. Uue aja filosoofidest tuleks märkida Francis Baconit (1561-1626) kui eksperimentaalse teaduse ja uue aja materialistliku filosoofia rajajat. Tema arvates on kolm põhilist tunnetusvõimet: mälu - millele
Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. · Piklikajus paiknevad südametegevuse ja hingamise reflektoorsed keskused. · Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse järjekorda. · Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju, keskaju, sild. · Seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Teadvus ja mälu · Teadvus on see, mille abil aju võib liigutuskäsklust andes arvestada nii möödanikku, olevikku, kui tulevikku. · Mälu säilitab teavet varasemast kogemusest. · Sensoorse mälu kestus on umbes üks sekund. Väike osa infost läheb edasi lühimällu, mille kestvus on kuni mõnikümned sekundit. Lühimällu mahub ühe korraga umbes seitsmenumbriline telefoninumber. Oluline info liigub sealt edasi salvestusmällu, mis võib kesta minuteid, tunde või päevi
Seminar III, Leibniz - Struktueeritud kokkuvõte Teema: Elu olemus ja jumala täiuslikkus Uurimisprobleem: Miks on miski olemas ja pole eimiskit? (Miks on asjad nii ja mitte teisiti?) Põhiväide: 1. ,,Peab olema küllaldane (alg)põhjus"; 2. ,,Algpõjus on Jumal" Argument: ... Kõrvalväited: · Hinged kehastuvad ümber - loomad muudavad ümber, omandavad ja jätavad maha ainult oma osi. See toimub aegamööda ja pidevalt väikeste märkamatute osakeste kaupa toitumise teel; ühekorraga ja märgatavalt toimub see aga eostamise ja surma puhul, mis põhjustavad kõige omandamist või kaotamist korraga. · Mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta - ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti. · Kehad ja hinged ei saa olla olemas juhuslikkusest - sest aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu (see- j...
kehatemperatuur langeb; suurenenud söögiisu; koordinatsioonihäired; muutunud ajataju, aja kulg näib tarvitajale aeglustuvat; pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad. mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemine; kriitikavõime nõrgenemine; meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus. Lühiajaline toime Hirm ja paanika Alusetult kõrgenenud enesehinnang
SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu..........................................................
memory). hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 nihkeahelaga. Nihe paremale on B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 12.Käsu täitmine protsessoris väljundit: otsene ja invertne. madalamate bittide suunas ja 0011 Käsu täitmiseks peab protsessor Kasutatakse mäluelementidena vasupidi. Arvu nihutamine 10.Komparaator pöörduma mälu poole, lugema registrites, loendurites jne. paremale tähendab ta jagamist (võrdlusskeem). Võrdleb kahte sealt käsukoodi, dekodeerima Informatsiooni salvestusviisi arvusüsteemi alusega. Nihkereg arvu, kumb on suurem, või on selle, võtma vastu käsu sisule
Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
