Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu-
Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa Madagaskar Lääne-siberi lauskmaa Sri lanka Induse madalik Sumatra Gangese madalik Jaava Kaspia alamik Kalimantan Suur hiina tasandik Uus-giunea Mississippi madalik Jaapani saarestik Suur tasandik Uus-meremaa Kesktasandik Filipiinid Amasonaze madalik
Rahaühik birr (ETB) Etioopia on jaotatud 11 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna: Addis Abeba; Afari osariik; Amhara osariik; Benshangul/Gumuz; Dire Dawa; Gambella osariik; Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik; Oromiya osariik; Somaalia osariik; Tigray osariik 2 2. Loodus Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500
Rahvastikust moodustavad 67% mestiitsid, 21%eurooplaste järeltulijad ning 10 % neegrid ja mulatid. Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid. Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT'st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003). LOODUS: Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud, keskosas tasandik(Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove
koordnaadid on 40° 15' 0 N ,116° 30' 0 E. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Pealinna kaugus minu koduasulast (Koselt) on 8625 kilomeetrit. Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi (maailmaaeg +8). · Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. - Mäestik - Tasandik - Madalik - Tiibeti mägismaa - Himaalaja mägismaa - Mount Everest · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnamood on Hiinas väga erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres.Mäestikud moodustavad riigi kogupindalast 43%. Kuna Hiina on pindalalt suur,varieerub maastik väga palju. Lisaks asub riik veel laamade liikumise piirkonnas ja see tähendab et mäestikud ja kõrgendikud katavad peaaegu terve riigi
Etioopia Koostas: Kristiina Moosel Etioopiast Pealinn Addis Abeba. 1 127 127 km2 Amhara keel. 73 053 000 inim. Viisnurk lipul ja vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog. Amharas tuntud Tihlo. Mitu inimest söövad ühest kausist laua keskel. Ei sööda siga ega karpe.
Muusika 10 Sport 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud matejal 12 Sissejuhatus Etioopia on merepiirita riik Aafriga idaosas. Enamiku Etioopiast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia rahvastikust moodustavad oromod 34,49%, amharad 26,89%, somaallased
ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala · Asub Niiluse ja Punase mere vahel · Kaljukõrb · Enamasti peetakse teda Sahara kõrbe osaks · Tiheda kaljupinnase tõttu ei kogune seal kusagil suuremaid põhjavee koguseid ega ole püsivaid veerohkeid allikaid, mis võimaldaksid maa niisutamist nagu Liibüa kõrbes Iraani kiltmaa · Iraani kiltmaa e. mägismaa · Kõrgeim tipp Damvand · Asub Armeenia mägismaa, Mesopotaamia ja Induse madaliku vahel Gilgames · Uruki linna valitseja · Sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga · Gilgamesi ja Akka vaheline konflikt on esitatud lühieeposes "Gilgames ja Akka", kus Gilgames oma linna Kisi võimu alt vabastab · Hiljem kujunes Gilgamesist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis
Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse,
Pealinn: Brasilia Pindala:8 547 404 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase
Nende mõjuvõim jäi aga ametnike omast väiksemaks ________________________________________________________________________ Naabermaad Põhja pool elasid rändkarjakasvatajate hõimud-hunnid.hiinlaste õitsevad linnad pakkusid ahvatlust ja meelitasid hunne nii mõningi kord laastavatele retkedele.kaitseks hunnide eest rajasid valitsejad Suure Hiina müüri seda täiustati veel saduaastaid. ühel ajal kaitsetöödega saatsid keisrid oma vägesid ka vallutusretkedele.vallutati Tiibeti mägismaa põhjaosa ja osa kesk aasiast.nende maade hõivamine oli oluline eelkõige sellepärast,et sealtkaudu kulges hiinast läänepoolsetesse maadesse Siiditee.seda mööda viidi siidriiet ja muidki kaupu Iraani,mesopotaamiasse ja vahemere maadesse.Aastasadu oli see peamine ühendustee Hiina ja läänepoolse maailma vahel.mööda siiditeed said ka Euroopa rändurid ja maadeavastajad tuttavaks Hiina ning tema rikkustega. ________________________________________________________________________
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on
Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon ORKAAN-kariibi mere troopiline tsüklon TORNAADO- USA keskosa troopiline tsüklon MAKJA-igihaljas kõvalehine võsa vahameremaades GARIIG-prantsusmaa igihaljas kõvalehine võsa FRÜÜGANA- Balkani ps'l igihaljas kõvalehine võsa TOMILLAAR- Hispaania igihaljas kõvalehine võsa CHAPARRAL-Pürenee ps ka Californias KAMPO-Brasiilia mägismaa savann LJAANO- Orinoco madaliku savann SKRAB- raskesti läbitav torkpõõsastik Austraalias KAATINGA- kuiv, rohttaimede ja võsaga ala Brasiilias Mussoontuuled: suvel puhuvad- merele maale talvel puhuvad maalt merele
Beringi meri Beringi meri asub vaikse ookeani loode osas. Joonis1. Beringi mere asend 2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused ...
Hiina geograafilised koordinaadid on 75-135 E ja 21-53 N. Hiina on kaarja kujuga. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pindala on Eesti pindalast umbes 212 korda suurem. Idast ja kagust on pikk merepiir Vaikse ookeani nelja merega. Maismaapiiri on Hiinal 22 117 km, merepiiri pikkus on 14 500 km. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub TjanSani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega-ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2) , kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Tuntuim soolajärv on keskosas asuv Kukunori järv
Hiina Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%.Hiina on küttepuidu
sajab paljudes kohtades mitu meetrit aastas Taimestik 58% Brasiilia pindalast kaetud metsaga Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost, teistest kiltmaa piirkondadest, rannikumäestikud kasvab rikkalikult troopikapuid Palju kasvab kohalikke puuvilju kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal Sisemaal savannid Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks Mägismaa äärmises lõunaosas leidub metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid Lõuna-Brasiilia tasandikel levivad rohtlad Loomastik Brasiilialoomastik liigirikas Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve, troopikalinde On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle...
3) Ja madalmäestikud absoluutne kõrgus alla1000m, tavaliselt vanad mäed maailma pikim mäestik ? Lõuna-Ameerika läänerannikul Andid Euroopa kõrgeim tipp ? Alpides Mont Blanci mäetipp nimeta kaks peamist mäestikuvööndit 1) põhja-lõuna suunaline Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika lääneosas 2) ida-läänesuunaline Vahemerest kuni Malai saarestikuni algab Atlase mäestikuga Aafrika põhjaosas nimeta mägismaid Lõuna-Ameerikas Brasiilia mägismaa, Aafrikas Etioopia mägismaa. Näita kaardil mäestikuvööndid ja neid moodustavad mäestikud. Miks on osa mäestikke madalad ja lamedad? Nad on tavaliselt vanemad kui kõrged ja teravatipulised. Kuidas eristatakse tasandikke? Absoluutse kõrguse järgi: madalikud Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik Kiltmaad ? Tiibeti kiltmaa (Euraasia), Colorado platoo (Põhja-Ameerikas)
Kanada territooriumi ulatus läänest itta on 5 514 kilomeetrit ja põhjast lõunasse 4 634 km. Kanada suur territoorium tähendab geograafilist mitmekesisust. Seal esineb palju sisemaad, kõige pikem rannapiir maailmas ja üle 52 000 saare (mis teeb Kanadast kõige järve rikkama riigi maailmas). Pool mandriosast hõlmab suur Kanada kilp, harvade kõrgendikega tasandik. Selles piirokonnas on palju järvi ja jõgesid. Läänepool esineb preeria piirkond. Kaugemal läänepiirkonnas asub mägismaa. Kanada piirineb lõunast ja läänest (Alaska osariigiga) mööda maad USA-aga, see on kõige pikem maismaa piir kahe riigi vahel maailmas. Kanadal on pikad rannapiirid Arktilise, Atlandi ja Vaikse ookeani ääres. Idapool on Kanadal merepiir Gröönimaaga.
Austria! ! Austriat külastab aastas keskmiselt 36,8 miljonit turisti. Viimastel aastatel külastab Austriat suvisel ja talvisel hooajal ligikaudu sama palju turiste. Turismi tippkuud on talvel veebruar ning suvel juuli ja august. ! Tänu oma piiramatutele vaba aja veetmise võimalustele on Austria juba kaua nautinud maineka turismimeka positsiooni. Maalilised orud, avar mägismaa, võimsad liustikud, kristallselge veega järved, pehme kliima, arenenud infrastruktuur, esmaklassiline teenindus, kohalike elanike külalislahkus, grandioossete ajalooliste ja kultuuriliste mälestiste rohkus, hea asukoht, majanduslik ja poliitiline stabiilsus moodustavad vaid väikese osa Austria Vabariigi väärtuste nimistust. ! Suvel on turistide seas kõige kõige populaarsem Viin. Pealinnas paiknevad mitmed uhked kirikud
Hiina Kätlin talur Looduslikud eeldused 0,1 0,33 Põllumaa Rohumaa metsamaa muu 0,43 0,14 Looduslikud eeldused Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Looduslikud eeldused Mullastik on väga mitmekesine. Jangtse keskjooksualal alluviaalmullad. Kirde- Hiinas - stepi ja metsastepi mustmullad Kagu- Hiinas - lähistroopilised kolla- ja punamullad ...
Selle riigi pindala on 8 511 965 km2 ning olles pindalalt viies riik maailmas hõlmab Brasiilia 47% Lõuna-Ameerikast. Eestiga võrreldes on Brasiilia 188 korda suurem. Ka rahvaarvult on Brasiilia viies, Brasiilias elab 191,3 miljonit inimest. See on peaaegu 145 korda rohkem kui Eestis. Umbes pool riigi piirist paikneb rannikul. Seega on see osaliselt rannikuäärne riik, osaliselt sisemaal paiknev riik. Põhja pool paikneb suur madalik, Amazonase madalik. Lõunas asub ulatuslik Brasiilia mägismaa. Brasiilia ulatub üle kolme erineva kliimavöötme- lähisekvatoriaalse, troopilise ja lähistroopilise. Brasiilias on vihmametsa puna-kollased ja punased ferralliitmullad ning kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja pruunmullad. Brasiiliale kuuluvad suuremad saared on Sau Paulo saar, Trindade ja Martin Vazi saar. Kindlasti ei saa mainimata jätta maailma laiemat jõge, Amazonast. Suuremad järved Brasiilias on Sobradino veehoidla ja Balbina veehoidla
geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri
Pinnamood Absoluutne kõrgus- kõrgus mere pinnast Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalj...
Iseseisvus: 7. september 1822 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima. Amazonase madalik hõlmab üle kolmandiku Brasiiliast ja enamik seal olevaid jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. See on madal, väga sademeterohke maa, mida katab tihe vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas
Etioopia. Etioopia on riik Aafrika idaosas. Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Põhja-Etioopia territooriumil kujunes suur orjanduslik Aksumi riik. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. Peale 1468. aastat hakkas keisrivõim nõrgenema. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus kõigest formaalsuseks. Hiljem kujunes moslemite sultanaatidest Etioopiale oht. Seega vajati liitlasi
Rahvaarv: 88 013 491 (2011) Riigi pealinn on Addis Abeba. Riigikord on föderatiivne vabariik. Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt. mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr. aprill nn. väike vihmaperiood. Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Keskmine temperatuur on 16°.
Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moodustab suure mägismaa. Norra idaosas on aga suured orud. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m). Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Norras on registreeritud saari 239 057. 2. Maakasutus Asulate all 0,7% Siseveekogude all 6,0% Liustike all 1,0% Soode ja märgalade all 5,8% Põllumajanduslikus kasutuses 3,2% Metsade all 38,2% Muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 3. Kliima Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Talvel püsib
.......................................................................17 SISSEJUHATUS Etioopiat soovisin ma uurida, kuna ma ei teadnud sellest riigist midagi. Ma tean vaid, et see asub Aafrikas ning Etioopia kuulub arengumaade hulka. Ma soovin tööd tehes teada selle riigi rahvastiku, majanduse ning arengutaseme kohta. 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Etioopia on riik Aafrika idaosas. Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida- Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700
Eriti kirevad on tuukan, flamingo ja haigrud. Madudest elab Venezuelas boa, anakonda, lõgismadu ning mitut liiki kilpkonnad ja kaimanid. (5) Simon Bolivari (kuulasim Ladina-Ameerika rahvuste vabadusvõitleja) järgi on nimetatud riigi kõrgeim mäetipp Bolivar, mis on 5007 meetri kõrgune. See asub riigi põhjaosas Merida Kordiljeerides. Riigi põhjaosa hõlmavad Andide ahelikud vaheldumisi viljakate orgudega. Riigi lõunaosas laiub metsane Guajaana mägismaa, mille kõrgus on üle 2000 meetri. Kahe mägiala vahel asub Orinoco madalik, millel voolab Orinoco jõgi. See jõgi on riigi kõige tähtsam jõgi, mis on 2730 meetri pikkune. (1) Põllumajandusele on iseloomulikuks rohked eksporditavad saadused (kakaouba, tubakas, kohviuba), banaanide ning suhkruroo üleküllus ning ka suutmatus rahvale piisavalt põllumajanduslikke saadusi toota ja suur, oluline osa (nisu, mais, uba, aedvili, 6
et juuni, juuli, august on talvekuud, 22.dets.-21.märtsini aga kestab suvi; sügis on 22.märtsist-21 juunini; talv 22.juuni-21.september; kevad algab septembris ja kestab 22.sept.-21.dets.-ni. Seega saabume meie Brasiiliasse kevadel. Ekvaatori läheduse tõttu on seal meie mõistes siiski soe aastaringselt.(13- 18oC). Loodus Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks: ·põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ja kuhu ulatuvad ka Guajaana mägismaa haruahelikud, ·ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva, Brasiilia mägismaa kagunõlvul kasvab troopilist vihmametsa, siseosades on valdav põõsassavann (kampo), kirdeosas kuiv hõrendik (kaatinga) ja lõunas araukaariamets. Kokku katavad metsad Brasiilia territooriumist 64%. Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas: taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1. linnuliikide arvu poolest 3
PINNAMOOD 1. pinnamood ehk reljeef - Maa pinna kuju, mille moodustavad mitmesugused üksikult ja rühmiti paiknevad pinnavormid; pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. ...
3 sisaldab veel laia sood Orinoco delta ja Kolumbia piiri juures. Ala on nõlvaks ümbritsevatele kõrgetele aladele, mitte kuskil ei ületa kõrgus 2 000 meetrit. Orinoco lisajõest Apurest põhjas, mille lisajõed omakorda voolavad põhjamägedest ja lõikavad läbi madala oru, jätab maha murendatud valli, mis annab maale õrnalt rullunud väljanägemise. Apurest lõunas on maastik tasasem ja kõrguse muutused väiksemad. Üks vanimaid pinnavorme Lõuna-Maeerikas on Guiana mägismaa. See hakkab tõusma kohe Orinoco jõest lõunas ja idas. Erosioon on loonud ebatavalised pinnavormid. Hõlmates umbes pool Venezuelast, koosneb mägismaa põhiliselt platoo alast, andes Orinocole kiirevoolulisi lisajõgesid. Silmatorkavaim topograafiline tunnus on Gran Sabina. See on lai, sõgavalt murenenud platoo, mis on ümbritsevast alast järsku kaljuna 800 meetrit kõrgem. Üle Gran Sabina massiivi kekivad üles pealt lamedad rannajärsakud (kohalikud nimetavad seda
Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast. TagaKaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas KuraAraksi madalik ning lõunasse jääb Väike Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa. Taimestik on väga külluslik ja mitmekülgne. Õistaimede liike on üle 4500. Seal on nii jäänuktaimi kui ka sellele piirkonnale omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid
vaid maastikuliste üksuste, "kodunurkade ehk kodukurude järgi kodukoha ümber, mis on maapinna olude, looduse ja rahva töö ning talituse järele ühtlasi enam ehk vähem ümmargused tervikud". Loomuliku maastiku ühe tunnuse moodustab tema järgi ka ühesugune keelemurrak. Üksuste ülesleidmise ja piiritlemisega pidid tegelema kooliõpetajad. M. Kampmann ise eristas maapinna, looduse ja rahvastiku iseärasustega 13 maastikku ja viis need vastavusse administratiivpiiridega. [1] Lõuna-Eesti mägismaa näiteks hõlmas tema järgi Võru ja lõunapoolse osa Tartu maakonnast; Virumaa ehk Pandivere kõrgustik aga koosnes Rakvere, Jakobi (Viru-Jaagupi), Väike-Maarja ja Simuna kihelkonnast. [1] Ta jaotas maastiku järgmiselt: 1.Maltsakallas 6. Alutagune 2. Loopealne 7. Metsade ja soode serv 3. Virumaa ehk Pandivere kõrgustik 8. Läänepoolne paepind 4
Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud, Suurtasandik, Kesktasandik ning Amazonase, Mehhiko lahe ja La Plata madalikud. Uued madalikud: Kesk-Doonau, Po, Mesopotaamia ja Induse-Gangese madalikud. Antropogeen e. Kvaternaariajastu Inimese tekkimise ajajärk.
Väike-Maarja Gümnaasium Venezuela Koostas: Kristiine Kull Väike-Maarja 2009 Venezuela Riigi nimetus: Venezuela Bolivari Vabariik (Republica Bolivariana de Venezuela) Riigikord: presidentaalne vabariik Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km2 Rahvaarv: 24 287 670 (2002) Keel: hispaania keel Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannik...
7%(2012). Maakasutamise struktuur 2009.aasta seisuga: ● Põllumaa hõlmab umbes 71,6% Suurbritannia maismaa pindalast o sellest 25% on haritav maa ja 46,4% on rohumaad. ● Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,18% riigi territooriumist. ● Metsaga on kaetud 11,9% Suurbritanniast. ● 16,51% maismaast on muud maad ja 0,70% on siseveekogud. Pinnas ● Suurbritannia põhja-ja lääneosa on mägine o suurim on põhjaosa hõlmav Šoti mägismaa ● Maa lõuna- ja idaosa on madalik. ● Mullad on keskmise viljakusega üsna hästi haritavad o kohati vajavad kuivendamist ● Idaosas on okasmetsa leetmullad o on rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad ● Madalikel domineerivad metsapruunmullad ● Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad o peamiselt rabad ja kanarbikunõmmed. Kliima ● Tüüpiline mereline paraskliima. ● Aasta keskmine temperatuur Londonis on 11oC ja Põhja-Šotimaal 6oC.
Aafrika- Etioopia Aljona Millal? Kus? Kes? Kujunes 13.-14. sajandil Mere piirita Aafrika riigi idaosas Pealinn: Addis Abeba Riigi keel: amhara Rahvastik: oromos 34,49%, ahmarid 26,89%, somaallased 6,20% jne. Geoloogiline ehitus ja pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Mägismaa on murtud kaheks oskas (Etioopia alang ja Danakili alang). Etioopia idaosas võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700km laiusel alal, ja tõusevad üle 4500m kõrgusele Siemeni mägedes. 16.-17. sajand Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemitel seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud ala vaid levitada katoliku usu piirkonda. 30-aastane sõda. Etioopia suured inimkaotused, hävinud linnad, kloostrid, paleed. Clawdewos (1540-1559) saavutas edu moslemite vastu. Hakati mõtlema tugevamast ...
oma vajadused miinimumini. Neid nimetati askeetideks. Indias oli kõige tähtsamaks jumalaks Indra, kuid aja jooksul sai selleks Visnu, kes suutis end muundada. Iniast on ka pärit Buddha õpetus. Seda järgides ei tohi juua veini, süüa liha ega abielluda. Õpetuse mõte oli saada lahti kannatustest Hiina Asukoht hiina asub Vaikse ookeani rannikul. Rahvarohket riiki piiravad põhjast Mongoolia tasandikud ja lõunast Tiibeti mägismaa. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge. Üks neis on Huang He, mis suubub kollasesse merre ja kannab kaasas muda ehk lössi, mis teeb põllud viljakaks. Teine jõgi on Jangtse. Tegevusalad Põlluharimine sai algusee Huang He orus. Kõige tähtsamaks teraviljaks sai riis. Tegeleti ka karjakasvatamisega. Kasvatati siidiusse, kelle kookonist tehti siidi, mille valmistamide hoiti hoolikalt saladuses. Siidist sai valmistada kaunist kangast. Sepistati ka rauda, millest tehri relvi.
elustas majandust. 1985 legaliseeriti Brasiilia Kommunistlik Partei Kultuur: Iseloomulik multikultuursus segu Ameerika põliselanike, Portugali ja Aafrika kultuuridest, väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Araabiast ja Jaapanist Maailmakuulsad karnevalid ja jalgpalli suur populaarsus Loodus Riigi ulatus põhjast lõunasse on enam kui 4300km, Atlandi ookeani rannajoone pikkus on 7400km.Riigi põhjaosas, Guajaana mägismaa, on maa kõrgeim tipp Loraima. Mägismaade sademerikkamail aladel kasvavad igihaljad ja heitlehised metsad, kuivemal aladel on põõsassavannid ja hõrendikud. Bs kasvab u.5000 liiki taimiveerand kogu maailma taimeliikidest. Maa keskosas asub Amazonase madalik maailma veerikkaima jõe ja troopiliste vihmametsadega. Huvitavaid fakte: Brasiilia oli Portugali koloonia üle 3 sajandi (15001822) Seal asub maailma suurim vihmamets, mis koos Amazonase jõgikonnaga hõlmab
protektoraadi alla (Itaallaste meelest). Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. Loodus Etioopia territoorium pakub hulga kontraste, mille põhjal võime jagada maa kolmeks piirkonnaks. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Etioopia mägismaa on mägismaa Aafrika kirdeosas Etioopias, Eritreas ja Somaalia põhjaosas. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Etioopia mägismaad, mille keskmine kõrgus on 1675 meetrit, läbistavad arvukad jõed ja sügavad mägedest ümbritsetud orud. Kõrgeim mägi on 4620 meetri kõrgune Ras Dasan. Riigi keskosa
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka
Oromo keel Oromo keel on afroaasia keel kuši keelkonnast, mille erinevaid keelevorme räägib emakeelena rohkem kui 35 miljonit inimest nii Oromos kui ka naaberriikides Etioopas ning Põhja-Keenia mõnes piirkonnas (1). Veel räägivad seda keelt ka Wollega, Shoa, Illubabour’i, Jimma, Arsi, Bale, Hararghe, Wollo, Borana ja ka Gojjami edelaosa rahvad. Oromo keel on suuruselt kolmas keel Aafrikas. Oromo inimesed on suurim etniline grupp Etioopias ja nad moodustavad rohkem kui 40% Etioopia elanikkonnast (2). 95% Oromo keele kõnelejatest elabki Etioopias, peamiselt Oromia regioonis (1). Ladina tähestik võeti ametlikult kasutusele 1991. aastal, kui üle tuhande Oromo intellektuaali tulid kokku, et otsustada, millist tähestiku kasutada Oromo keele üleskirjutamiseks (2). Ladina tähestikku nimetatakse Oromos Qubeeks. Peale Qubee vastuvõtmist arvatakse, et vahemikus 1991 - 1997 on Oromo keeles ...
KEENIA Hiljutine ajalugu Tänapäeva Keenia riik, nagu paljud teised Aafrika riigid, kasvas välja 19. Ja 20. Sajandi Euroopa kolonialismist. Berliini konverentsil, aastal 1885, jaotas vägev Euroopa Ida-Aafrika ,,mõjusfääriks". Aastal 1895, rajas Briti valistsus Ida-Aafrika Protektoraadi ja avas Kenya viljaka mägismaa valgetele asunikele. Suurbritannia tegi Keeniast ametliku Briti koloonia 1920. Aastal, aga ei lubanud aafriklastel osaleda nende oma valitsuses kuni 1944. Aastani. Kohalik ärevus iseseisvuse üle jätkus Keenias ka Teise maailmasõa ajal. Riigile anti iseeisvus Suurbritannia poolt 12. Detsembril, 1963. Seda päeva tähistatakse igal aastal riigipühana. Võrreldes teiste endiste Euroopa kolooniatega Aafrikas, oli Keenia üleminek
vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on ka mets, kuigi pinnamood raskendab metsamajandust, on suur osa okasmetsadest
Kaskaadid (Rainier 4392 m) jaotavad osariigi territooriumi niiskeks lääne- ning suuremaks ja kuivemaks idaosaks. Puget Soundist osariigi lõunapiirini ulatuv org eraldab Kaskaade Rannikuahelikest, viimaste kõrgeim tipp Olympus (2428 m) paikneb Olympici rahvuspargis (3628 m², asutatud 1938). Enamiku Washingtoni idaosast hõlmab vulkaanilistest kivimitest, peamiselt laavast, koosnev tasane või lainjas kuiv Columbia platoo, mille kõrgus on 150-600 m. Seda äärestavad põhja poolt Okanogani mägismaa ja kagust Blue Mountains. Kaskaatides asub Saint Helensi vulkaan. Suurimad jõed on Columbia ja tema lisajõed (Snake River, Yakima), järvi on üle 900. Jõed on energiarikkad (u. 20% USA vee-energiavarust) ja voolavad kohati sügavais kanjoneis.Põliselanikke on u. 80 000, neist üle poole elab 27 reservaadis. Osariigi majandus tugineb põllu- ja metsamajandusele ning hüdro- energeetikale, kaevandatakse kivisütt ning vähesel määral tsingi-, plii- ja uraanimaaki
HIINA Hiina on eksisteerinud ühtset pärandit kandva riigina alates 221. Aastast e.m.a. Praegune Hiina Rahvavabariik kujunes 1949. aastal. Hiina asub euraasia mandri kaguosas, Ida-Aasia maailmajaos. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan–Šani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega- ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m)
Nad jaotuvad 3-me tsooni On ranniku tsoon, kus Vaikses ookeanis elutsevad paljud krabid, haid ja muud kalad Peruu on eriline koht nii külmavee, kui ka-soojavee kaladele Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal elutsevad: Flounder, Sea Bass ja Chita Teine tsoon jaoutub mäestike ja mägismaa aladele Forell on kõige levinum kala läheduses olevates järvedes ja jõgedes, kuid nede kõrval on palju rohkem loomi: Alpacas (laama), Condors (suured röövlinnud), tsintsiljad, Laamad ja Vikunja (omamoodi segu alpakast ja kaamelist) Antud tsoonis elab kõige rohkem peruu rahvast, kus temperatuur vaheldub kõige enam suveks ja talveks, selles piirkonnas on keskkond palju rahulikum kui järgmises tsoonis Kolmas Peruu loomade tsoon on ilmselt kõige kuulsam maailmas, samuti on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
