LOODUSGEOGRAAFIA mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim ...
Norra 10 suuremat saart on: Lääne- Edgeøya Senja Langøya Kvaløya Teravmäed Hinnøya Barentsi Sørøya Kvitøya Kirdemaa saar Vega saared Norra keskosas Nordlandi maakonnas kuuluvad alates 2004. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 8 Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind,
125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Pinnamood Soome territoorium on üsna tasane, kuigi on ka mõningaid mägesid. Umbes 80% Soome pindalast on tasandikuline ala. Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas.
Kõrreliste seas leidub palju Eestis tundmatuid taimi; on korvõielisi, liblikõielisi. Tunneme ära mõned bromeelialised ja paarkolm liiki kerajaid kaktusi perekonnast Gymnocalycium. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsi. Kuigi looduslikku pampataimestikku on alles väga vähe, ei ole selle kaitseks loodud veel ühtegi kaitseala. Sisemaale jäävad pampa kesk ja lääneosa on oluliselt kuivemad. Andide mäestik peab kinni enamiku Vaikse ookeani poolt tulevast niiskusest. Valdavad edelatuuled (Pampiana) on jahedad ja kuivad. Siinsed ulatuslikud kuivad rohumaad ja poolkõrbed on karjamaadena kasutusel suhteliselt lühikest aega: ulatuslikum karjakasvatus algas siin alles 120150 aastat tagasi. Liha ja piimaveised ning lambad asendavad peaaegu täielikult kunagisi looduslikke kariloomi, kaamelite sugulasi guanakosid. Argentina on tänapäeval maailmas viies
jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vahele siiski rannikumadalikku, mis paaris kohas Oslo lähemas ümbruses ja sealt edasi
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa
Talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, mis tähendab, et Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Talvel sõltub õhuniiskus sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Suvel aga on ekvatoriaalse õhumassi tõttu soe ja niiske. Hea kliima tõttu on riigis soodustatud agraarühiskond, saaki saadakse mitu korda aastas. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Loodusvarasid on Venezuelas rikkalikult ja mitmekesiseid. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis Idale
tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid, tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Vulkaaniline saarkaar tekib kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib kui ookeaniline laam upub vahevööse vastu mandri serva. Uus mandriline maakoor kasvab subduktsiooni piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt.See on varasematest kivimitest väiksema tihedusega, seega uppumatu. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad laamad hiidkontinentideks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa
PINNAMOOD Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa, vaheldusrikas Belgia jaguneb: Alam , Kesk ja Kõrg Belgia Alam Belgia: riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde Raekoda Brugge Muuseum Koomiksid Kunst Rumbeke loss Curající poiss (Manneken PI) Wijnendale loss Westerlo loss Brüsseli raekoda Atomium Click to edit Master text styles
Labradori meri. Saari on Atlandi ookeanis vähe, suurimad (Suurbritannia, Iirimaa, Suured Antillid, Teravmäed, Falklandi saared) on valdavalt mandrilised. Vulkaanilised saared on Island, Assoorid ja Kaaari saared(www.miksike.ee). 4 Tarmo Tuuling Atlandi ookean Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik, mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed (Altair, Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS
ROOTSI Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rootsi.......................................................................................................................................... 4 .....................................................................................................................................................4 Kliima ja taimestik...................................................................................................................... 6 Riik..............................................................................................................................................7 Majandus......................................
1. 1. Põllumajandusmaad on riigis kokku 38% kogu territooriumist. Metsa alla jääb 34% Itaaliast ning rohumaad hõivavad 15%. 2. Itaalia asub valdavalt poolsaarel, seega on seal hea võimalus kaladuse arenguks. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde- Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõuna-Itaalias
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas sai alguse põlluharimiseks soodsad olud. tsivilisatsioon ) Muistsed linnad Tekkisid umbes 2400 aastat eKr Induse jõe kallastele Tähtsamad : Harappa ja Mohendzo Daro
Too näiteid kohtadest, kus sellised nähtused esinevad. Kuumaveeallikad, geisrid, maavärinad, maalihked, mudavoolud (lahaarid), lõõmpilved (tuhk+gaas). Neid esineb seal, kus esineb vulkaanegi. 32. Mida kujutab endast maavärin ja miks see tekib? Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. 33. Nimeta piirkondi, kus võib tõenäoliselt esineda tugevaid maavärinaid. Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini ps, Antartise manner, Hisp. lõunaosa, California ps, Pakistan. 34. Miks ei anna Mercalli skaala objektiivset infot maavärina tugevuse kohta? See põhineb visuaalsel hindamisel ning ei aita määrata maavärina tugevust, kuna purustuste hulk sõltub peale tugevuse ka mitmest muust asjaolust. 35. Miks Mehhikos esineb tihti maavärinaid? Kookose laama ja Põhja-Ameerika laama piirkond. See asub laamade äärealal
40m Et see on maismaal süvend, mille sügavus merepinnast on 40m Kas kõrguse järgi on Eestis tegelikult mägesid? Ei Suure munamäe suhteline kõrgus on 60m, mägi hakkab 200 meetrist Kuidas jaotuvad mäestikud? 1) Kõrg- nt. Alpid, Himaalaja. Kaukasus vähemalt 3000m üle merepinna tipus jää ja lumi, nõlvad järsud, teravad tipud 2) Kesk- 1000 ? 3000m kõrgused, lauged nõlvad, ümarad tipud 3) Ja madalmäestikud absoluutne kõrgus alla1000m, tavaliselt vanad mäed maailma pikim mäestik ? Lõuna-Ameerika läänerannikul Andid Euroopa kõrgeim tipp ? Alpides Mont Blanci mäetipp nimeta kaks peamist mäestikuvööndit 1) põhja-lõuna suunaline Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika lääneosas 2) ida-läänesuunaline Vahemerest kuni Malai saarestikuni algab Atlase mäestikuga Aafrika põhjaosas nimeta mägismaid Lõuna-Ameerikas Brasiilia mägismaa, Aafrikas Etioopia mägismaa. Näita kaardil mäestikuvööndid ja neid moodustavad mäestikud.
Pedosfäär 1) Pedosfäär e. mullastik - biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid: veereziim, taimed, vesi, lähtekivim. 2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised -...
Ukraina pealinn on Kiiev, kus elas juulis 2013 2'847'200 inimest. Ukrainas räägitakse ukraina keelt. Rahaühik on krivna. Ukraina asub Ida-Euroopas, Musta mere ääres. Riiki ümbritsevad põhjast Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas Moldova ja Rumeenia ning läänest Poola, Slovakkia ja Ungari. Ukraina pinnamood on mitmekesine.70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides. Ukraina territooriumil asub viis kõrgustikku- läänes Volõõnia-Podoolia ja Dnepri, idas Aasovi, Donetsi ja Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas ja Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ning Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vastaskaldal. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes ja valitseb mandriline paraskliima.
SOOME VABARIIK Suomi(Soome keeles) Üldandmed: Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega. Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana.(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Eur...
aastal olid Hindukusi maavärinad milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi kodutuks. Pidevad sõjad peletavad inimesed mujale elama. Muu Omavad oma rahaühikut: AFN - afgaani Pealinn on Kabul Rahvastiku tihedus on 32 inimest ühel ruutkilomeetril Rahvaarv: 28 717 200 inimest. Faktid Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Enamus osa riigist katavad Hindukusi ja Safrid Khi mäestik mis on tekkinud Alpi kurrutusel Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Slangi kuru. Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshk ulatub 7485 või 7482 meetrini Faktid Kabulis ulatub temperatuur 30°C-st talvel + 40°C-ni suvel. Veerikkaim jõgi on Amudarja. Riigi pikim jõgi on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
kuni 200 kilomeetrit. Selle piirkonna lääneossa jääb Silesia-Krakovi kõrgendik, mis sisaldab suurt hulka kivisütt. Kolmas topograafiline ala asub Poola lõunapiiri ääres ning moodustub Sudeedi ja Karpaatia mäestikest. Mõlema mäestiku loodustingimused on imimasustatususele sõbralikud ja selle tõttu on need regioonid tihedalt asustatud, eriti Karpaatia. Sudeedi mäestiku kõrgeim tipp on 1602 meetrit üle merepinna, Karkonosze mäel. Karpaatia mäestik on kõrgeim kogu Poolas ja seal asub ja kõrgeim punkt riigis. Karpaadid ulatuvad veel Tsehhi Vabariiki, Slovakkiasse, Ukrainasse, Ungarisse ja Rumeeniasse. Keskmadalikest põhja jääb järvepiirkond, kuhu kuulub ka viimane ürgmets terves Euroopas. Järved selles regioonis tekkisid mandrijää liikumisel ning see kuhjas kokku ka väiksemad künkad, muidu suhteliselt lamedale piirkonnale. Enamus Poola 9300-st järvest asuvadki just selles piirkonnas.
põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).
Nazca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub astenosfääri- Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, >süvikud. Mandriline->kurdmäestikud. jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 1) Ookeanliste laamade eraldumine - Ookeanide keskahelikud, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kliima - http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hiina/ (7. Märts 2013) 1. 4 Pinnamood Pindalalt on Hiina maailmas kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Lõuna pool on suured mäeastikud, mille mäed ulatuvad 8000m kõrgusele. Himaalaja keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal ning mille mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast. Idaosas asub Suur-Hingani mäestik. Lõunas ja edelas laiub suur Himaalaja. Himaalaja keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal ning mille mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast. Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 5 Veestik Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2. Pinnamood: kesk-tasandik, Khorat platoo, mäestik. 3. Üldine kliima: troopiline, vihmane, soe, pilvine, edela tuuled, kuiv. 4. Loodusohud: põud, maa vajumine. (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php? &cat=125&newpage=Geography) Pinnamoodu kaart: (http://images.nationmaster.com/images/motw/middle_east_and_asia/thailand_veg_1974.jpg) Riigi globaliseeruv infoühiskond 1Riigi arengutase Põllumajanduse osakaal SKPs: 9.90 % Tööstuse osakaal SKPs: 44.10 % Teeninduse osakaal SKPs: 46
lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).
Kõik maailma keeled pärinevad ühest 50 000 aasta eest IdaAafrikas räägitud keelest, mille kõnelejad lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes. Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu...
VHK GÜMNAASIUM XI KLASS KUNSTIAJALUGU KREETAMÜKEENE JA VANAKREEKA KULTUUR KREETA Geograafilised andmed: Kreeta saar asub peaaegu võrdsel kaugusel Euroopa, Aasia ja Aafrika rannikust. Saare pikkus 245 km idalääne suunal, laius 1256 km, pindala 8261 km2. Loodus: merest kerkivad teravad mäed; idalääne suunaline mäestik; põhjakallas on laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seon...
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta...
LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvööndis. KLIIMA Click icon to add picture Click icon to add picture KLIIMA Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.
Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli
Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid 1. Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil. Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet ...
3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; 2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. 3. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka võõrsõnade kirjutamine. f,š Lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk f-i ja š-d kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš: profid (kaks) proffi šefid (seda) šeffi
maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid.
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
ümbritsevad Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveits. Põhjas moodustavad Itaalia loodusliku piiri Alpid. Valdav osa, koguni neli viiendikku Itaaliast on mägine,välja avatud Po jõe tasandik Emilia-Romagna piirkonnas. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad mitmed suured järved, näiteks Garda järv, mis on Itaalia suurim, olles 370 km² suur ning keskmiselt 132 meetrit sügav. Alpid jätkuvad Kirde-Itaalias Dolomoodidega ning piki Itaalia poolsaart kulgeb Appenniini mäestik. Itaalia lõunaosas asetsevad kaks suurt vulkaani- Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Etna on üks maailma aktiivseimaid vulkaane, kuid teda ei peeta eriti ohtilikuks ning inimesed elavad selle läheduses täiesti rahuliku südamega. Nimelt ei kogu Etna endasse energiat kaua aega, et siis suure hooga plahvatada, vaid eraldab seda vahetpidamata. Etna on ka Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Itaalias võib esineda ka maavärinaid. Itaalias on ka palju parke, mis meelitavad ligi turiste
Mäenõlvadel võib aastas sadada isegi 6000-12000 mm. Talvel vihma ei saja ja temperatuur on päeval üle 30'C, suvel, kui on vihmaperiood küündib temperatuur üle 40'C ning õhk on väga niiske. Sellest tulenevalt on Indias välja kujunenud turismihooaeg, mis kestab oktoobrist märtsini. Indiat ümbritsevad läänest Araabia meri, lõunast India ookean ja idast Bengali laht. Põhjast piirab riiki Himaalaja mäestik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). 16. 17. Joonis 4. India vapp 18. Linnastumine 19. Linnastumise armutu tempo tuleb eriliselt hästi välja, kui vaadata 3 20. 21. linnaelanike hulga suurenemise kiirust. 22. Kasvu mõõdetakse mitte enam kuudes või aastates, vaid päevades linnadesse kolib
Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on maailmal kahe silma vahele jäänud Mongoolia. See on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik, mille elanikke peetakse endiselt metsikuiks nagu Tsingis-khaani ajal Pindala: 1 565 000 km2 Rahvaarv: 2 569 000 Pealinn: Ulaanbaatar Keel: mongoli (riigikeel) Rahaühik: tugrik President: Natsagiyin Bagabandi Iseseisvus: 11. juuli 1921 Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -) · Selenge - (Sü...
alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb
Eriti väärtuslikud olid männi ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. · Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu PõhjaAmeerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhjalõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad RannikuKordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (PõhjaAmeerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).
Sanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. 3 Hiina kaart USA ÜLDANDMED Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Kliima
Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade (Ghatid) jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud (Malabari ja Koromandeli rannik). Induse-Gengese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna (Siwalik, Madal- ja Kõrg-Himaalaja; viimase kõrgus ületab 8000 m). Kõrgmäestikes on suuri liustikke, lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800 m kõrgusel. Maavarad Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid ). Areneva ja kaasaegsesks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
Selle tulemusena on kõrgem parasvöötmeline mets, mis sellest piirist kõrgemale jääb, päris ilusti säilinud. Sisemised orud on need, mis jäävad Himaalaja mägede vahele. Nende orgude kõrgemad osad ei ole nii tugevasti mõjutatud tugevatest tuultest nagu orgude põhjad. TagaHimaalaja Himaalajast põhja poole jääb kõrge kõrbepiirkond, mis on väga sarnane Tiibeti kiltmaale. Selle ala sisse jäävad Mustangi, Manangi ja Dolpo orud ning ka Tiibeti äärealad (neljas mäestik, mis ulatub KeskNepalist LoodeNepalini, olles keskmiselt veidi alla 6000 m kõrged). TagaHimaalaja on võrdlemisi kuiv ala ja ta saab märgatavalt vähem sademeid, kui mägede lõunanõlvad. Kaljurünkad, tornid ja lagunevad ehitised on sellele karmile maastikule tüüpilised lisad. Nepali ruupia: Raha Nepaalis kehtiv valuuta on Rupee (NPR). 1 EEK 6 Nepaali ruupiat (NPR) 1USD (1 USA dollar) 63,5 NPR Eestis ei vahetata
Skandinaavias ja Venemaal veel alles puutumata põlismetsa. Euroopa metsastik läheb sujuvalt üle Kaukaasia vihmametsadeks. Inimtegevus on põhjustanud suuri probleeme siinelava loomastiku keskel ning neid piirkondi, kus elab inimtegevusest mittemõjutatud loomastik, on Euroopas äärmiselt vähe. Mägipiirkonnad Mägipiirkond on üks vähesi alasid, mis on inimmõjudest (peaaegu) puutumatu. Euroopa olulisemad mäestikud on Püreneed, Skandinaavia mäestik, Alpid ja Apenniinid. Kuid ka mäestikes on kütitud mitmeid loomi väljasuremise ääreni (nt. karu Pürenee poolsaarel). Enamasti on mäestike loomakooslus siiski väga hästi säilinud oma esialgsel vormil. Alpides on tähtsaimateks asukateks karvasjalg-kakk ning lumepüü, Apenniinid on heaks elupaigaks itaalia hundile. Karpaadid moodustavad läbi Kesk- ja Ida-Euroopa suure kaare, olles koduks paljudele loomadele, olulisematena võib välja tuua pruunhundid ja karud. Vahemere piirkond
Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Riigi pealinn: Caracas. Riigikord: föderaalne vabariik. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Venezuela kliima on piirkonniti erinev, sõltudes enamasti koha kõrgusest: tasandikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
