nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Zugspitze on mägi Euroopas Saksamaal Baieri Alpides. Kõrgus 2963meetrit. See on Saksamaa kõrgeim mägi. Harz on mäestik Euroopas Saksamaal. Piirneb lõunast Tüüringiga. Mäestiku kõrgeim tipp on Brocken (ka Blocksberg), kõrgusega 1141 meetrit. Schwarzwald on mäestik Euroopas Saksamaa territooriumil. Kulgeb põhja-lõuna suunas, eraldab Badenit ja Württembergi. Läänenõlvad Badeni poolel on järsud, idanõlvad aga lauged. Kõrgus kuni 1493 meetrit. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna.
seitsme tunnipalve alusel. See algab päikesetõusuga, jätkudes kogu päeva jooksul. Palvete vahepeal tegeleb askeet käsitööga, mediteerib või siis puhkab. Peale keskööd kui on toimunud viimane palve, jääb anahoreet valvama, ning ei või enam magada. Vaheldust toob siia pühpäev, kuid mitte ka kõigile. Armulauast osasaamine kutsus anahoreete kloostrikirikusse. Nii oli tol ajal Antiookia ümbrus anahoreetidega tihedalt asustatud. Linna ümbruses asuv mäestik sobis hästi anahoreetide asulaks. Vahest veelgi suuremaks anahoreetide keskuseks on olnud Edessa. See linn on olnud 1 süüria kristlaste hulgas püha linn. Ka Edessa linna läheduses oli mäestik, mis sobis hästi anahoreetide elupaikadeks. Mesopotaamias asus anahoreetide tähtsaim keskus Mosuli lähedal mäestikus. Teine munkluse vorm koinobiitlus on askeetlik eluvorm, milles on kogukondlik mõtlemine ja kollektiivne tegutsemine
Kooli nimi Sloveenia Referaat Nimi perekonnanimi klass aasta Sissejuhatus Sloveenia asetseb Kesk-Euroopa lõunaosas, jäädes Austria , Ungari, Horvaatia ja Itaalia vahele ning Aadria mere äärde. Sloveenid ise nimetavad seda Alpide päikesekülje maaks, sest suur osa territooriumist on mägine ja rannik edelas lubab sooja vahemerelist kliimat. Kliimaolud lahknevad eripaikades väga suurel määral. Sloveenia on üks noorimaid riike Euroopas mille pealinn on Ljubljana . Läbi ajaloo on seda riiki himustanud lähemad ja kaugemad naabreid. Sloveenia kuulutati välja pärast teist maailmasõda Jugoslaavia liiduvabariigiks ja säilitas selle staatuse kuni sõltumatuse saavutamiseni 1991. Aastani. Sloveenia kaasalöömine rahvusvahelistes suhetes on intensiivne . Riik on saanud mitme rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks, mis tegelevad rahu kindlustamise, majanduse arendamise ja inimeste abi...
vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest mandriline maakoor- mandrite alla jääv maakoor ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv maakoor ookeani keskahelik- kõigis ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline süsteem süvik- ookeanilaama sukeldumisevööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus subduktsioon- e. laama sukeldumine on ookeanilise laama vajumine vahevöösse kurdmäestik- laamade kokkupõrkel tekkinud kurrutatud kivimitest mäestik kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine murrang- geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse maavärina kese e. epitsenter- maavärina koht maapinnal kolde kohal seismised lained- kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine seismograaf- masin, mis registreerib maavärina
Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Venezuela kliima on piirkonniti erinev, sõltudes enamasti koha kõrgusest: tasandikud
Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist E. Mayr. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Geograafiline evolutsioon - liikide levialad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega(mäestik, kõrb). Liigi bioloogilisi iseärasusi(ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat r...
750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva
030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääneja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas -2 °C, põhjas -16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C
Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift. Kurdmäestik - on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde.
12.R 20.sajandi kunsti 3 teose analüüsid Salvador Dali „Mälu püsivus“ (ka „Sulanud aeg“ ja „Pehmed kellad“) Autor maalis pildi 1931. aastal. Pildi maalimiseks on kasutatud kontrastseid ja jõuliseid värvitoone. Taamal on näha mäestik ning eespool justkui sulanud kellad. Pilt on täiesti ebareaalne, nagu sürrealistlik teos ikka. Kellad on moonutatud ning mõistuvastased, samuti ka üksik oks, mis nagu kasvaks kasti peal. Rõhutatud on ruumilist sügavust, tardunud valgusega. Pildi mõte võib olla see, et tegelikult ei ole ajal tähtsust, aeg lihtsalt kulgeb ning aastad mööduvad. Mulle meeldib see teos, sest ebareaalse pildi kohta on see vägagi reaalselt maalitud ning lisaks sellele on maali väga huvitav vaadata
Dalmaatsia rannik Horvaatia territooriumi läänepoolse osa moodustab Dalmaatsia. Seda Aadria mere rannikuriba ilmestavad Dinaari mäestik ja rohked saared. Seal valitseb vahemereline kliima . Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.Rannajoone suund on määratud või mõjutatud geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Suuremaid ja väiksemaid saaretäpikesi on kokku 1185, millest vaid 67 on asustatud
kuningas (Carl XVI Gustav). Riigikeeleks on rootsi keel, rahaühikuks rootsi kroon (SEK). Loodus. Rootsi pindalast on umbes 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui
Itaalia põllumajanduse iseloomustus Itaalia maismaa pindala on 29 414 Ha. Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme
Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga. 2. Põhja-ja loodeosa on mäestiku enamasti mäestiku(Andide) all ning lõuna-ja idaosa on tasane, kaetud vihmametsadega. Asub ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on aastaringselt soe ja vihmane, aga mida kõrgemale mäkke minna, seda külmemaks läheb. 3. Metsasus on 2007 aasta andmete järgi 58,5% (60 728ha), mis on üle poole riigi pindalast ning kui arvesse võtta, et osa maast on ka mäestik, on metsasuse protsesnt päris hea ehk palju, aga arvestades, kui kiiresti suudavad inimesed metsa maha võtta, on see väike protsent. (http://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/16267_PDF.pdf, 08.02.2015) 4. Kasvavad lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad, palju erinevaid puuliike:Quercuse tamm, mangroovipuud, balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid ja kautšukipuud. 5. Rohelisega märgitud ala nätab Amazonase vihmametsa, mis asub
Enamus Lapimaast jääb Polaarjoonest põhja poole. Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis ). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra meri, põhjast Barentsi meri, idast Valge meri ja lõunast Läänemeri. Lääne ja põhja piirkond on mõjutatud Atlandi ookeanilt tuleva sooja Golfi hoovuse jätku, Põhja-Atlandi hoovuse poolt. Lähim tektooniline piirkond, Põhja-Atlandi mäestik, jääb umbes 600km kaugusele. (Suur Maailma Atlas) Lääne lapimaa Norra rannik on saarte rohke. Suurimad saared on seal (lõunast põhja suunas) Moskenesoya, Vestvägoya, Austvägoya, Langoya, Hinnoya, Andoya, Senja, Kvaloya, Ringvassoya, Arnoya, Soroya, Seiland ja Mageroya. Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis ). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013) 2. RELJEEF
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepin...
Iraan Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv.
Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel? 2tk -kagupassaadid toovad ookeanilt niisket õhku -mäestik takistab niiskete õhumasside liikumist sisemaale, õhk kerkib ja jahtub ning kondenseerunud veeaur sajab rannikul alla Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadele/äärealadele? -äärealadel on rohkem sademeid, keskel on kõrb Põhjenda lamba ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. -lambakasvatus levib kuivematel sisealadel, kus on väiksema taimekasvuga rohumaad -veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade, Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas? -seal on lambakasvatuseks suured rohumaad, villa on kerge kaugele transportida Tõene või väär -Euroopas on põhilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ektensiivsed teraviljatalud. V -Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V -Maailma kõige o...
Paide Gümnaasium Venemaa Referaat Koostas: Gerda Kuusemets Juhendaja: Elbe Metsatalu 2012. aasta -1- Sisukord · Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) lk 3 · Huvitavaid fakte Venemaast lk 4 · Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2 Rahvaarv : 142 008 800 / Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km² Rahaühik : rubla Sümbolid: riigilipp, vapp, riigi hümn Keeled : vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt. Riigikord: presidentaalne vabariik President: Dmitri Med...
ØRiigi keel: Poola ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØPresident: Andrzej Duda ØPeaminister: Beata Szydlo President Lipp Vapp Peaminister Riigi asend ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa Loodus ØPinnamood Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt) ØPoola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499m Tatra mäestikus) kuni merepinast allpool asuvate aladeni (Visla jõe suudmeala Zulawy -1,8m) ØPoola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved ØPool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnas Kliima ØPoola kliima on parasvöötmeline (küllalt sarnane Eestile) ØKeskmine temperatuur talvel on -2 °C ja suvel 18 °C kraadi
Maavarade poolest on Norra rikas, seal leidub naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on Golfi hoovuse tõttu laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega
Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele, mis siin paduvihmadena alla sajab. Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja see sajab paduvihmadena alla. Himaalaja mäestik. Mussoonmetsade taimestik ja loomastik Sarnasest aastasest sademete jaotumisest ning ühesugustest temperatuuridest tulenevalt on Lõuna- ja Kagu-Aasia mussoonmetsade kliima sarnane Aafrika savannidega. Mõningate koolkondade teadlased vaatlevadki siinseid mussoonmetsi samuti savannidena. Põhjust selliseks arvamuseks ja liigituseks on tõepoolest omajagu. Lisaks sarnastele klimaatilistele tingimustele on
Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsioon- eraldatus, populatsioon- rühm sama liigi isendeid. Ristumisbarjäär- eri liigid ei anna järglasi. 2)ruumilised tõkked- mäestik,järv 3)Leviala laienemine 4)Ränded-kohaneb uute tingimustega Evolutsiooni tõendid: 1)kivistised-fossiilid, paleontoloogia-teadus,mis neid uurib 2)eri liikide ehituse võrdlus 3)rudimendid-organid,mida ei vaja,esivanematelt: pilkkile, kõrvaliigutajalihas, silmahambad, tarkusehambad, karvad, ussripik, sabakont 4)lootelise arendu võrdlus 5) DNA ja valkude uurimine Taimede evolutsioon: 4,5 mrd a.t. tekkis Maa. 1)Ürgookeani teke(soe,madal) + Ürgmanner 2)4 mrd a.t
Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka Eesti oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi pinnavorme võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele. Lähim koht Eestile, kus võib näha liustikke on Skandinaavia mäestik. Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid mõjutavad kliimat ja on ise selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.
Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on
Third level Boliiviaga ning põhjas Fourth level Fifth level Peruuga Pindala 756 950 km² Pealinn Santiago Jääb Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piirile Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam Liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas Väiksema kiiruse perioodidel tekib laamade piirile kurrutus-Andide mäestik Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud PeruuTsiili süvik Pinnamood Peaaegu 80% territooriumist on mägine hõlmab endas üle 6000 m kõrguvaid Andide mäetippe, mägijõgesid, vulkaane, liivaseid randu Tsiili Andides asub enam kui 600 vulkaani kõrgeim mäetipp küündib 6983 meetrini üle merepinna 1960. aasta Valdivia maavärin Ajaloo võimsaim tugevuseks mõõdeti momendimagnituudi skaalal 9,5
Mullad on ühed viljakamad Argentinas, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteraliselt poorsetel vett hästi läbilaskvatel settel. e) Maaparandustööd( niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Lõuna aladel on põldude pidamine ainult võimalik kunstlikul teel ehk siis tuleb koguaeg niisutada f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Ilmselt riigi lääne osas on raskem tegeleda kuna sealne mäestik ja rasked kliimaolud ei võimalda seda ja piisavalt lihtsalt ei saa saaki. Põldu on kõige etem pidada Pampas (on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas Argentina), kuna sealne kliima võimaldab seda. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) Kapitali olemasolu Riigil peaks olema kapitali, et arendada põllumajandust edasi. b) Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses)
HIINA Hiina on eksisteerinud ühtset pärandit kandva riigina alates 221. Aastast e.m.a. Praegune Hiina Rahvavabariik kujunes 1949. aastal. Hiina asub euraasia mandri kaguosas, Ida-Aasia maailmajaos. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan–Šani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega- ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on
geenitriiv- alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Sugulise paljunemise seos evolutsiooniga- ......... ristumisbarjäär- omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega Kuidas võib tekkida uus liik: geograafiline isolatsioon kus populatsiooni eraldab meri, mäestik jne siis tekib allopatriline liigiteke Millistesse taksonitesse kuulub inimene? Australopiteekus- e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj. Neandertallane- inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 150 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Mille poolest erineb neist tänapäeva inimene?- erinev koljuehitus, kehaehitus jässakas Mis eristab inimest teistest loomades
lauget pinnast piirkonnas vähe.Domineerib Andide mäestiku kõrgendik.Mäeseserva üleminek on suhteliselt järsk. 25. (lõuna) laiuskraadi juures muutub madala ja kõrge üleminek veelgi järsemaks. On näha, et mäestik on samuti kõrgm ning ookeani äär kulgeb sujuvalt sügavamale 30. (lõuna) laiuskkraadi juures on maastiku vaheldumine märksa elavam. Kõrguse poolest näeme,et tegemist on kõrgeima tipuga Tsiilis (6864 m) ning sellevõrra on jällegi järsem ka rannikuala. 36
Maagid: majanduslikku huvi pakkuvad metallid või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid LITOSFÄÄRI LAAMTEKTOONIKA Laamad: mitmesuguste suurustega plaadid, millest koosneb litosfäär Spreeding ehk ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine Vulkaaniline saarkaar vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida Vulkaaniline mäestik kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib see mandri äärele (näiteks Vaikse ookeani ümbritsevat tulerõngast) Kuum täpp süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohad Maa pinnale. Need ei tee kaasa laamatriive. Kontinentaalne rift kuum täpp paksu mandrilise laama all-> võlvkerge, sulatab maakoore kivimid->venituspinged->rebend(kolmeharuline -> kont. Rift. Rebendeid mööda tõuseb üles magma. Kont
Reegel #3: ! Tänavate, väljakute, turgude, teede ja puiesteede nimed kirjutatakse lahku (Viru tänav, Uus turg, Kadaka tee, Sõpruse puiestee). (*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast). (*) Kui täiendosa esineb ka muudes ühendites ning iseseisva nimena, siis kirjutatakse lahku (Võhandu jõgi, Balti meri, Kaspia meri, Altai mäestik, Habaja külas). (*) Kui täiendosa ei kasutata iseseisva kohanimena, siis kirjutatakase kokku (Annelinn, Emajõgi, Läänemeri, Põhjameri, Väljaküla, Äänisjärv). Koostas: TAAVI. MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA Reegel #1: ! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor). NB! Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna (tohutu suur, otsatu pikk, põhjatu sügav). Reegel #2:
Kui kaks laama põrkuvad Kui põrkuvad ja raskem hakkab vajuma kergema laama alla, siis hävib maakoor ja tekivad uued kivimid, tekib süvik(ja ka uued väikesed saared) Jaapani süvik, esineb maavärinad ja vulkaane. Kui laamad põrkuvad la liiguvad üles. Kivimid kuhjuvad, tekivad mäed Himaalaja, Maavärinad Maailmajagu Kõrgeim tipp Kõrgus Mäestik L-ameerika Aconague 6960m Andid Austraalia ja Met. Cook 3464m Uus-Meremaa okeaania Aasia Everest 8046m Himaalaja P-Ameerika McKinley 6194m Kordiljeerid Aafrika Kilimanjaaro 5095m Ida-aafrika mägismaa Euroopa Elbrus 5642m Suur Kaukausus
tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Maa lõuna-ja keskosas on väga viljakad mustmullad. Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Neid eraldab teineteisest Krimmi poolsaar, kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, mistõttu on suvel jahedam õhk, talvel aga suhteliselt soe, sellepärast ei esine ka väga madalaid temperatuure talvisel ajal. LOOMAD Ukraina loomastik on liigivaene. Levinud on pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist magavad talveund. Kohata võib hirvi, kopraid ja nugiseid
Suur Kanjon Kus uuritav objekt asub, kirjeldust + koht kaardil? Suur kanjon on järskude servadega kivine mäestik Colorado jõe ääres Arizona osariigis USAs. Ligi kaks miljardit aastat Maa geoloogilist ajalugu on välja toodud, Colorado jõe tõttu, ajast mil Colorado platoo kerkis. Olulisemad üldandmed (numbrilised andmed nt kui vana uuritav „objekt“ on jne). Suur kanjon on: 1. 446 km pikk 2. kuni 29 km lai 3. saavutab kohati sügavuse üle 1857m. Suur kanjon on arenenud tänasses vormi ligi 40 miljoni aastaga. Hiljutine uurimus väidab selle
Saart ümbritsevad vasakult poolt Atlandi ookean ja Iiri meri, mis on saarest paremal pool ja eraldab seda Suurbritanniast, on 17,6-192 km lai ja suurim sügavus on 200 meetrit. Iirimaa suurus kõige laiemast kohtast0 275 km, pikkus kõige pikemast kohast 486 km ja rannajoont on Iirimaal kokku 3 172 km. Pinnamood Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Loodusmaastikule annab põhiilme niidud, mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood. 3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga. Kliima Valitsev kliima on niiske ja mereline, sest saar asub Atlandi ookeani idarannikul, kust kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus, mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on
peamiselt toodetakse seal siiski varuosi autodele, laevadele jne. Ehk siis Argentiina on teinud endale tee rasketööstusesse. Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis? Riik peab leidma endale rohkem kapitali, et investeerida seda kõrgtehnoloogiasse. Transpordi iseloomustus Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Arengut lükkab tagant kindlasti Atlandi ookean, mis loob meretee, kuid takistav tegur on Andide mäestik. Millised transpordiliigid võiksid olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudes on oluline raudteed ning autoveondus. Rahvusvahelistes vedudes on kindlasti olulisim laevaliilus ning lennuliiklus, kuna see tagab kiireima transpordi võimaluse. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis Autotransport Paremad võimalused autotranspordiks on ookeani ääres, kuna seal on suuremad linnad. Hõredamalt on teedega asutatud jällegi andide piirkond
Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia. Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean. Laamade liikumine- laamade lahknemine- Põhja ameerika<- ->Euraasia(atlandi ookean).Protsessid: ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid. Ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad. Nazca-><-L-Am. Protsessid: ookeaniline sukeldub mandrilise alla. O. Laam hävib.magma-vulkaan, mäestik, süvik, maavärinad. O ja o laam põrkuvad- Vaikne ja Filipiini. Sukeldub, üks hävib, tekib süvik, tekivad vulkaanilised saared, maavärinad. Mandiline ja mandiline põrkuvad- Euraasia ja India. Tekib mäestik, maavärinad. Vulkaanid jaotused: seiskunud(saint Helena) Aktiivsed(Vesuuw, Kourpetist) Kustunud (Kilimamdzaza). Ehitus kuju:kilpvulkaanid(Mauna Loa) Kihtvulkaan(koonus)(Vesuw) Lõõrvulkaan( Hawai). Kaasnähtused- suits, lõõmpilved-tuhk, mudavoolud, maavärinad, kuumavee
894 384, seega on ta rahvastiku tihedus kõige suurem 636 ja sellega on ta ka naaberriikidest kõige kõrgemal kohal 9. Kõige hõredamini on asustatud Cordillera halduspiirkond, mis koosneb Abra, Apayao, Benguet, Ifugao, Kalinga and Mountain provintsidest, samuti ka Baguio linnast. Selles piirkonnas on rahvastiku tihedus 88 inimest/km2 kohta. Hõre asustus on tingitud piirkonna mägisusest, selles piirkonnas asub suurim mäestik riigis. 4.2.Linnade paiknemine 2010. aasta andmete järgi on kõige tihedamini asustatud piirkond National Capital Region (Riiklik pealinna piirkond) ehk Metro Manila, mis koosneb pealinnast Manilast ja ümbritsevatest linnadest Caloocan, Las Piñas, Makati, Malabon, Mandaluyong, Marikina, Muntinlupa, Navotas, Parañaque, Pasay, Pasig, Quezon City, San Juan, Taguig, ja Valenzuela, aga ka Paterosi omavalitsusest. Rahvastiku tihedus selles piirkonnas on 18 641 inimest/km2 kohta. Piirkond on
kestnud kommunistlik võim ja tänapäeva sise-ning välisinvesteeringud. Nagu igas teises Euroopa pealinnas on Varssavis palju kontraste. Ajaloolised monumendid, mis ehitati umber peale Teist maailmasõda eksisteerivad üheskoos sõjajärgsete elamutega, mis on ehitatud hallist betoonist, ja modernsete ärikeskustega. Samuti on liiklus ja kiire linnaelu kontrastiks ilusatele maalähedastele parkidele. 3. Tatra mäed Tatra mäed on kõrgeim mäestik Alpide ja Kaukaasia mäestike kõrval. Sealt võib leida kiviseid mäetippe, mis on aasta läbi kaetud lumega, teravaid servi, maalilisi järvi, koski ja orge, mis 16 kõik koos moodustavad Poola kõige imelisema paiga. Seal on ligikaudu 250 km radu ja suur hulk nõlvasid, mis peaksid rahuldama kõige nõudlikumaid matkajaid ning suusatajaid. Neile, kes armastavad nautida ilusat maastikku ja originaalset folkkultuuri,
Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud mäeahelike süsteemi. sellest algabki ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Kivimid sulavad osaliselt üles ning süviku kõrvale tekib magmast vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vastu mandri serva, tekib mandi äärele vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket. Kuum täpp on vulkaan, mis tähistab süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohta. See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise
III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus
paksenenud ookeaniline litosfäär vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib. Vulkaaniline saarkaar tekib ookeanilise laama vahevöösse vajumisel, mil osa kivimitest sulab üles ja tekkinud magma moodustab süviku kõvale ookeani põhjale vulkaanide rea. Kui aga ookeaniline laam ,,upub" (toimub subduktsioon) vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. (Vaikset ookeani ümbritsev ,,tulerõngas") Aktiivseid ookeaniääri ja mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti; Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud,
rannikul( Rijeka, Pula, Zadar , Split). Põllumajandus on väga mitmekülgne ning looduslike tingimuste tõttu piirkonditi väga erinev. Panoomia madaliku ja selle servaalade viljakate muldadel kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille ja tubakat. Loomakasvatuses rõhutakse piimakarjandusele. Mägedes kasvavad lambad ja kitsed, orgudes kasvatatakse viinamarju. Rannikualadel on tsitruseliste- ja oliivi istandused. Dinaari mäestik Zagreb Elekter ja nafta Energia kogutoodangust annavad 2/3 hüd- roelektrijaamad. 15% elekrienegiast ostetakse. Nafta annab 1/3 kogutoodangust. Naftajuhe kulgeb Omisalji naftsadamast naaberriikidesse. Naftajuhe pikkus on 583km. Kaevadamine Kaevadatava kivisöe ja rauamaagi hulk ei rahulda ka siseturu vajadusi. Tähtsaim maavara on boksiit ja seda kaevandatatakse Dinaari mäestikus ja Istra ps. Maagaas
mered. 4,(5) · Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu · Pinnamood maapinna kuju e pinnavormid kokku. Nimetatakse ka relfeefiks. · Lauskmaa kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik. · Alamik allpool maailmamere taset asuv tasandik · Madalik kuhjeline tasandik, absoluutkõrgusega kuni 200 m · Kiltmaa Mäestiku kulumisel tekkinud tasandik 500-1000 m · Mäestik mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikestja orgudest . jagunevad: madalmäestikud- 1000-2000 m absoluutkõrgus keskmäestikud 2000-3000 m absoluutkõrgusega kõrgmäestikud - 3000-... m absoluutkõrgusega
Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid
Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi . Suurimad veekogud riigi ümbruses on Venezia laht ja Aadria meri. Ookeanile Horvaatiast väljapääsu pole, hea väljapääs on aga Vahemerele. 4 Riigi pinnamood Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa. Drava, Doonau ja Sava jõega piiratud Pannoonia tasandik idas on seevastu viljakas põllumajanduspiirkond. Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik . Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge . Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . 5 Veestik Horvaatia suurimaks jõeks on Doonau lisajõgi Sava . Horvaatia ranniku mäed on meretaseme tõusu tagajärjel osaliselt vee alla jäänud ning seetõttu ilmestavad rannikut arvukad kaljused ning järsult merre langevad poolsaared ja kaldalähedased saarekesed . Horvaatia
Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja
GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS Pinnamood Lääneosas asub SKANDINAAVIA mäestik. Kõrgeim punkt on KEBNEKAJASE (üle 2000 m) Ida- ja lõunapoolne osa madaldub järk-järgult Läänemere suunas. Põhjaosas asub NORRLANDI platoo, Lõunas asub SMÅLANDI tasandik. Nende vahel suurte järvede piirkonda jääb Kesk-Rootsi madal ja tasane SKÅNE madalik, ida osas asub Botnia lahe rannikumadalik. Kliima 15% territooriumist asub polaarjoonest põhja pool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
