Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mäestik" - 461 õppematerjali

mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele.
thumbnail
4
docx

Uurali mäestik (Vene keel)

- - . - 2000 , - 40 150 . . : : (1895 ) - (1640 ) (1617 ) , . , , - - . , , . . : , , , , , , , . 55 , , 48. . - , , . -, , . . , , , .. , . , . , . . . , , ( 19,5 ). , - , 200 , . - . http://ru.wikipedia.org/wiki/_ http://www.cheltravel.ru/attractions/gory/ http://russia.rin.ru/guides/5905.html http://www.russia.yaxy.ru/rus/base/team/555.html http://botan0.ru/?cat=3&id=229 http://www.soliaris2010.narod.ru/2severnii_ural.html http://www.ecosystema.ru/08nature/world/geoussr/3-6-3.htm http://www.turgoyak.com/text/turgoyak-2.html ...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Apalatsi mäestik

Apalatsi mäestik Asukoht: Apalatši mäestik asub põhja Ameerikas. Ta jääb Ameerika ning Kanada piirkonda. Vanus: Apalatši mäestik tekkis 460 miljoni aasta eest ja tänapäevaks on mäestik raskelt kulunud. Mõõtmed: Apalatši mäestik on 3051km pikk ja 3403km lai. Kõrgeim tipp on Mount Mitchell kõrgusega 2037m. Tekkelugu: Apalatšid kerkisid 460 miljoni aasta eest võimsate vulkaanipursete saatel, neist paiskunud süsihappegaas oleks pidanud kliimat pikaks ajaks soojendama. Ometi algas pärast pursete lõppu viie miljoni aasta pärast ränk jääaeg....

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Uurali mäestik

Uurali mäestik Uural ∗ Uural ehk Uuralid on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. ∗ Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. ∗ Keskmine mägede kõrgus on 600m. ∗ Kõrgeim mägi uurali mäestikus on Narodnaja mägi (1894m). Veekogud ∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil suuremas veekogus. ∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad Uurali nii Läänest kui ka Idast....

Biogeograafia
7 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Ruwenzori mäestik

Mestiku geograafilised koordinaadid on 0 30? N, 30 0? E . Mgede ulatus kirde-edela suunas on umbes 120 km ja kagu-loode suunas 65 km. Kokku on mestiku pikkus 185 km. Krgeim mgi mestikus on mitme tipuga Stanley mgi. Selle 5109 meetri krgune Margherita metipp on Aafrika krguselt kolmas tipp. Teised krgemad med on Speke (4890 m), Baker (4843 m), Emin (4798 m), Gessi (4715 m) ja Luigi di Savoia (4627 m). Mgesid eraldavad sgavad mekurud. Mitu krgemat tippu on kaetud psiva lumikattega. Metippe mbritsevad umbes 300 peva aastas pilved. Aasta keskmine sademete hulk on 1990 mm. Mestiku liustikud toidavad Mubuku ja Luusilubi jge. Liustike pindala on viimase saja aastaga vhenenud kolmveerandi vrra. Aastal 1906 oli liustikke kuuel Ruwenzori tipul. Kokku 43 liustiku kogupindala oli 7,5 km. Aastaks 2005 oli neist alles alla poo...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti pinnavormid

Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Litosfäär - spikker

Tasandik ­ enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa ­ järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik ­ maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik ­ tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik ­ koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa ­ suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ­ ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ­ ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa ­ rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge...

Geograafia
225 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geograafia mõisted

mered. 4,(5) · Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu · Pinnamood ­ maapinna kuju e pinnavormid kokku. Nimetatakse ka relfeefiks. · Lauskmaa ­ kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik. · Alamik ­ allpool maailmamere taset asuv tasandik · Madalik ­ kuhjeline tasandik, absoluutkõrgusega kuni 200 m · Kiltmaa ­ Mäestiku kulumisel tekkinud tasandik 500-1000 m · Mäestik ­ mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikestja orgudest . jagunevad: madalmäestikud- 1000-2000 m absoluutkõrgus keskmäestikud ­ 2000-3000 m absoluutkõrgusega kõrgmäestikud - 3000-... m absoluutkõrgusega...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Riigi majanduse analüüs-Norra

Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik . Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maa siseehitus - Litosfäär

b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ­ Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine ­ (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse sukelduda ja seetõttu kuhjuvd kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort üha paksemaks....

Geograafia
92 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Mägismaale on iseloomulikud suured absoluutsed kõrgused ja väikesed suhtelised kõrgused. Tüüpilised mägismaad on Armeenia mägismaa, Iraani mägismaa ja Tiibeti mägismaa. Mäestike teke - Mäestikud ja mägismaad on tekkinud kauges minevikus ja tekivad tänapäevalgi laamade servades. Maakoore liikumise tagajärjel painduvad kivimikihid seal kurdudeks või kerkivad ja vajuvad piki maakoorde rebitud lõhesid. Kurdmäestik ­ Mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. See protsess toimub tektoonilistes survevööndites, näiteks kahe laama põrkepiirkonnas. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. Kurdmäestikud on tekkinud muu hulgas Alpi kurrutusel, näiteks Alpid või Himaalaja....

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pinnamood

pinnamood ehk reljeef - Maa pinna kuju, mille moodustavad mitmesugused üksikult ja rühmiti paiknevad pinnavormid; pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega....

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia - Laamad

* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik . * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad....

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Poola Vabariik

Nagu igas teises Euroopa pealinnas on Varssavis palju kontraste. Ajaloolised monumendid, mis ehitati umber peale Teist maailmasõda eksisteerivad üheskoos sõjajärgsete elamutega, mis on ehitatud hallist betoonist, ja modernsete ärikeskustega. Samuti on liiklus ja kiire linnaelu kontrastiks ilusatele maalähedastele parkidele. 3. Tatra mäed Tatra mäed on kõrgeim mäestik Alpide ja Kaukaasia mäestike kõrval. Sealt võib leida kiviseid mäetippe, mis on aasta läbi kaetud lumega, teravaid servi, maalilisi järvi, koski ja orge, mis 16 kõik koos moodustavad Poola kõige imelisema paiga. Seal on ligikaudu 250 km radu ja suur hulk nõlvasid, mis peaksid rahuldama kõige nõudlikumaid matkajaid ning suusatajaid. Neile, kes armastavad nautida ilusat maastikku ja originaalset folkkultuuri,...

Turismi -ja hotelli...
35 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Euroopa

Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik . Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid....

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Euroopa

Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik . Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Euroopa asend ja piirid

geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik , Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Suur Kanjon

Suur Kanjon Kus uuritav objekt asub, kirjeldust + koht kaardil?  Suur kanjon on järskude servadega kivine mäestik Colorado jõe ääres Arizona osariigis USAs.  Ligi kaks miljardit aastat Maa geoloogilist ajalugu on välja toodud, Colorado jõe tõttu, ajast mil Colorado platoo kerkis. Olulisemad üldandmed (numbrilised andmed nt kui vana uuritav „objekt“ on jne).  Suur kanjon on: 1. 446 km pikk 2. kuni 29 km lai 3. saavutab kohati sügavuse üle 1857m.  Suur kanjon on arenenud tänasses vormi ligi 40 miljoni aastaga. Hiljutine uurimus väidab selle...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Andide rahvad

Inimesed on suures osas koondunud linnadesse. Kuid kuidas tulevad need rahvad seal ikkagi toime ja saavad hakkama sellistel kõrgustel? Referaadi eesmärk ongi uurida, milline piirkond see täpselt on ja millised tingimused seal on. 2 1. Asend Andide rahvad elavad Andide mäestikus ja selle ümbruses. Andide mäestik jääb N10°- S40° laiuskraadide vahele ja W63°-W80° pikkuskraadide vahele. Andide mäestik asub Ameerika maailmajaos ja Lõuna-Ameerika mandri läänerannikul ja piirneb seega läänest Vaikse ookeaniga, idast Amazonase madaliku ja Amazonase jõega , mis saab alguse Andide mäestikust ja mille mitmed lisajõed Andide mäestikus voolavad. Andide mäestik on maailma pikim mäestik, olles üle 7000 km pikkune ja 200-700 km laiune...

Maailma regioonid
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tsehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru...

Geograafia
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun