Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
kombinatsioonides, nii et kulud jääksid samaks. Kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks. 5. Mida näitab samatoodangukõvera tõus? Kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. 6. Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt? Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. 7. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud? Muutuvkulud muutuvad toodangumahu muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline
kombinatsioonides, nii et kulud jääksid samaks. Kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks. 5. Mida näitab samatoodangukõvera tõus? Kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. 6. Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt? Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. 7. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud? Muutuvkulud muutuvad toodangumahu muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline
täiendava ühiku kasutuselevõtmine MP = TP : L KAHANEVA PIIRTULU SEADUS sätestab, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, jõutakse lõpuks punkti, kust alates muutuvressursi iga täiendav ühik toob kaasa ikka väiksema ja väiksema piirprodukti 7 Mare Randveer, TTÜ LÜHIPERIOODI KULUD: 1) PÜSIKULUD 2) MUUTUVKULUD KOGUKULUD: TC = TFC + TVC PIIRKULU: kogukulu muutus, mille põhjustab tootmismahu muutus ühe ühiku võrra MC = TC / TP KESKMINE ÜHIKUKULU: ATC = TC / TP ATC = AVC + AFC KESKMINE PÜSIKULU: AFC = TFC / TP AFC = ATC - AVC KESKMINE MUUTUVKULU: AVC = TVC / TP AVC = ATC - AFC
● Tuluvood - Milliste allikate kaudu ja mis vormis ettevõte tulu teenib. Tehingutest saadud tulud (ühekordsed maksed) või korduvtulu (pidevad maksed). Seda punkti täites tuleks kindlasti mõelda ka oma toote/teenuse hinnaklassile. Kas ja kui palju on kliendid nõus maksma? Mille eest kliendid praegu maksavad? ● Kulustruktuur - Millised on ettevõtte püsikulud (kulud mis ei sõltu tootmismahust) ja muutuvkulud (kulud, mis kasvavad/kahanevad vastavalt tootmismahule). Eraldi võiks välja tuua ka püsikulud ühe toote kohta. ● Lisamõtted: Kas saad muuta kliendi lahkumise ajaliselt või rahaliselt kulukaks? Kas ärimudel toodab korduvostud? Kui kerge on tegevusmahtu suurendada? Kas ettevõttel oleks mõistlik pakkuda lisatooteid? Kas sissetulekut on võimalik saada ka juba enne väljaminekut (ettetellimine) 8. Äriidee teostatavuse analüüsi olemus.
Enne rahavoogude diskonteerimist tuleb kindlasti leida maksudejärgsed rahavood. Eestis on prognooside tegemisel probleemiks tulumaksu arvestamine. Põhjus on selles, et tulumaksu tuleb maksta vaid kasumi jaotamisel. Seega tuleks projekti puhul tulumaksu arvestada üksnes siis, kui toimub dividendide makse. Tegevuslikud rahavood leitakse järgmise valemiga: (8.1) OCFt = ( S t - VC t - FC t - Dt ) + Dt , kus OCF tegevuslikud rahavood, S müügikäive, VC muutuvkulud, FC püsikulud, D amortisatsioon ehk kulum7. Projekti rahavood leitakse tavaliselt järgmise lihtsustatud valemiga8: (8.2) CFt = S t - VC t - FC t - Dt - Tt + Dt - INVt - NWC , kus INV investeeringud põhivarasse, NWC investeeringud puhtasse käibekapitali. 8.2. Nüüdispuhasväärtus Kõige rohkem kasutatavaks projekti edukuse hindamise kriteeriumiks on tänapäeval nüüdispuhasväärtus (net present value NPV)
II kv. III kv. IV Kokku kv. kulu Raha vajadus perioodil Tabel. Projekti rahastamise allikad Jrk.nr. Planeeritud I kv. II kv. III kv. IV Kokku rahastaja kv. kulu Raha vajadus perioodil Leidke oma ettevõtlusega seotud püsi- ja muutuvkulud. Määrake oma toodetele/teenustele hinnad. 10 Oma toote hinna kalkuleerimisel peate arvesse võtma kahte põhilist asjaolu: millised on Teie kulutused tootele kuni selle jõudmisel kliendini (tootmis-, transpordi-ja müügikulud) ning seda, millist hinda on Teie toote eest nõus maksma kliendid. Enne ülesande lahendamist mõelge läbi järgmised küsimused: 17.Hind. 17.1
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
sellest sõltub ressursside võimalikultoptimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttelejuhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: protsessipõhine; tootepõhine; tegevuspõhine. Omahinna arvutamiseks on vaja tehajärgmised otsused: Alginvesteering (seadmed jt vahendid) Investeeringu allikad (laen või omafinantseerimine) Muutuvkulud (tööjõud, materjalid, ..) Püsikulud (rent, side, turundus, juhtide palgad, kulum, ...) 18. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul: Seisundi aruanne: · Bilanss seisuga 31.12.2019 · Bilanss seisuga 31.12.2018 Perioodi aruanded: · Kasumiaruanne 2019
võtete kasutamine. Veega varustamine on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Niisutamise prob: sooldumine,kasvuhoone gaasid,joogivesi väheneb, toitaine väljauhtumine mullast. Liigne väetamine:põhjavee reostumine.Arengumaades alatoitlus, arenenud ületoodang. 28) Ettevõtete maj suurus. ESU- Eur suurusühik. Standardkogutulu= rahaline väärtus- selle toote tootmiseks muutuvkulud. ESU= st andardkogutulu/ 1200 EUR. 29) Põllumaj toetamise põhjendatus Els ja arenenud riikides. Sõltuvus looduslikest tingimustest. Tähtsaim tootmistegur maa on asukohalt liikumatu, turumuutustele reageerimine aeglane.,ebapiisav sisemine toodang,hinnalangus-põllumeeste sissetulekute langus-linnastumine. 30) EL ühtse põllumaj pol CAP eesmärgid: Suurendada põllumajanduses tootlikkust, aidates kaasa tehnilise
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Teenus G 60 60 60 Teenus H 75 75 75 Teenus I 25 35 50 Kasumiläve analüüs (EUR) 2015-2017 2015 2016 2017 Müügitulu 85940 125020 159600 Kaubad, toore, materjal ja teenused 17190 25000 31920 Muutuvkulud kokku 17190 25000 31920 Tööjõukulud 67032 75012 82992 Mitmesugused tegevuskulud 17100 26800 36600 Põhivara kulum ja väärtuse langus 2,000 12,000 12,000 Finantskulud 5,250 8,050 3,690 Püsivkulud kokku 91382 121862 135282 Kasumiaruanded (EUR) 2015-2017 18
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
töövahendid- ja seadmed teenuse asutamiseks. Ka riik saab organisatsiooni rajamisest kasu ning peab tasuma riigilõivu. Tuluks saab nimetada tulu tööst. Kõige suurem tulu on klientide pealt tulenev rahalineväärtus, vahetatav omandiõigus, rikkus ja palk. Toon meie tootevalikust uue lõpukleidi, mis on kasutatud kangast, mis valmistati aastal 2015. aastal. Arvutan tabelipõhjal toote omahinna: Muutuvkulud Püsikulud Materjal: 20 Ruumi rent: 900 Teenused: Õmblustöö(30) Kommunaalid: 150 Sidekulud: 50 Finantskulu:150 50 1250 KOKKU: 1300 Toote omahinna arvutamine: 1300/30= 43,3
aruandeperioodi tootmiskulud, kuluinformatsioon lõpetamata toodangu hindamiseks ja valmistoodangu varude hindamiseks; o Aruandeperioodi tegevuskulud; o Turustuskulud; o Üldhalduskulud. Juhtimisarvestuse tarbeks 7 o Tegelikud muutuvkulud ettevõtte/ struktuuriüksuse/ toote/ tegevuse kohta; o Tegelikud püsivkulud ettevõtte/ struktuuriüksuse/ tegevuse kohta; o Standardkulud toote / tegevuse kohta; o Tegelike kulude hälbed standardkuludest / eelarvelistest kuludest. Seega kuluarvestus teenindab nii välist kui ka sisest arvestust. Finantsarvestuse seisukohast on oluline, et kuluarvestuses tagataks: Kuluinformatsiooni objektiivsus
Näiteks lubatakse allahindlusi sõltuvalt ostjast, ostu suurusest, konkurentsi tugevusest jne. Vaatamata nendele soodustustele on ka paindliku hinnakujunduse puhul põhieesmärk kasum. î Dünaamiline piirkuludel baseeruv meetod - kogukuludest lahutatakse ettevõtte püsiv- kulud, teadusliku uurimise kulud ja kodumaised üldkulud, samuti ei arvestata kodumaiseid turunduse kulusid. Selle meetodi puhul eeldatakse, et kodumaised püsiv- ja muutuvkulud tehakse hoolimata sellest, kas eksporditakse või mitte. Seega tuleb ekspordihinnaga katta vaid muutuvkulud ja välismaise tarbijani jõudmise kulud. D turukeskne meetod - otstarbekam rakendada situatsioonides, kus tooted on eristatavad, tarbijad on segmentidesse jaotatavad, konkurendid on teada, tarbijataks on eraettevõtted ning organisatsioonil rohkem vahendeid turundustegevusteks. Hind püütakse viia võimalikult
o seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal o hinnata kriteeriume punktisüsteemis iga asukoha kohta eraldi (nt hinnaskaalas 0-100 punkti) o kasutada ühesugust punktisüsteemi iga asukoha hindamisel o korrutada kriteeriumide osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida o valida alternatiiv, mis sai enim punkte. y Tasuvusanalüüs. Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud. Seda võib teha nii graafiliselt kui ka analüütiliselt. Graafiline analüüs koosneb järgmistest sammudest: o määratakse iga asukoha püsi- ja muutuvkuulud o koostatakse kogukulude graafik o valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures Meetod põhineb eeldusel, et o püsikulud ei olene tootmismahust o muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...
(FC) ja kogu muutuvkuluks (VC) PÜSIKULU (FC) – fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu o Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad a...
tootmisprotsessis täiendusi, tõstma selle efektiivsust ning vähendama tootmisjäätmeid. Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ehk kahaneva toogi ütleb, et kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu seadus hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid
Juurdehindlusmeetodi korral lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa. Hind = Omahind x (1+ juurdehindlusprotsent) Hind = Omahind + juurdehindlussumma Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. Punkti, kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed, nimetatakse kasumilävepunktiks. Püsikulud + muutuvkulud ühiku kohta x kogus Hind = ------------------------------------------------------------- Kogus Kasum = (Hind – muutuvkulud ühiku kohta) x kogus – püsikulud Konkurentsipõhise hinnakujundusmeetodi aluseks võetakse konkurentide hinnad, analüüsides enne põhjalikult turuhindu. Turuhinnameetodi puhul võidakse määrata oma toote hind järgmiselt: a) konkurentide omadest kõrgem, b) konkurentide omast madalam c)
Kuidas maksimeerida kasumit? Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel Kulud Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb. Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks. Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast! Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest. Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas või väiksemas ettevõttes.
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on k...
omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) Kus P- toodang, T- tööjõuressurss, F- kapitaliressurss, M- maaressurss, C- kulud, m- kasum 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on arvestuslik suurus. Leitakse tavaliselt 1ha või loomühiku kohta Kattetulu = kogutoodangu väärtus muutuvkulud 48. Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted Konjunktuur iseloomustab teatud tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel. Kõige põhjendatum on uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri iseloomustatakse kahel põhimõttel: 1.selgitatakse tootmisharu eeliseid teiste harude või ettevõtetega võrreldes 2
Ettevõte pakub oma klientidele raamatupidamisteenuseid ning soovil ka erialast nõustamist toitlustustööde efektiivsemaks korraldamiseks. Sellise iseärasusega ettevõte eristub teistest raamatupidamisfirmadest ja äratab huvi toitlustusettevõtjate seas, kelle tegevus pole saavutanud tuntust ja klientide heakskiitu. 7.5 Hinnakujundus Hinna kujunemisel lähtutakse kulu-, kliendi- ja konkurentsipõhist hinnakujundusest. Kulu hinna kujundamine baseerub kuludel, hind katab püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldab kasumit; kliendipõhine - hind ja teenuse ulatus kujuneb kliendi valmidusest teenuse eest tasumisel; konkurentsipõhine - uuritakse konkurentide hinnastrateegiat, millest lähtutakse hinna kujundamisel. Lähtutakse kahest hinnaarvestuse põhimõttest, mis oleksid kliendi jaoks võimalikult paindlikud ja arvestaks tema soove ja vajadusi. Aidatakse kliendil leida sobiva hinnalahenduse ning vajadusel on võimalik seda alati muuta.
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport...
Kogu kumme aasta läbi toetuse suurus oli 104802, aga kõige suurem osa oli 2010 13502 euro. 2.4. KULUD. Diagraam 6. Kulud 2006-2015 a. Nii diagraamis me otse vaatame, et kõige tähtsamad kulud on sööjatele, mootor kütus, masina rent, väetised, seadmete korrashoid jne. Kui me näitame 2007 a, siis põhikulud on koresööda sööjatele 39 %, mootorkütus 18 %, masinate rent 11 %, väetised 5 %, seadmete korrashoid 5 %, kontsentreeritud sööt 4 %, muutuvkulud 4 %. Kui me vaatame, kui palju X ettevõtte kulub 1 ha kohta(oder + kartul 18,84 ha), siis see arv on 1703 ha kohta. Kuludega ettevõttes X on kõik korras, sest keskmine kulude suurus on 59995 euro, mis on suurem, kui on X ettvõttes. Aga mis kokkuvõted me võime teha, kui teeme kulude analüüs, siis kohe saame aru, et ettevõtte kulud masina rendile on liiga suured ja ettevõtte võiks mõtelda seda masinad osta ja võib olla ise anda rendile oma naabrile. 2.5. TULUD. Diagraam 7
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub ül...
o seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal o hinnata kriteeriume punktisüsteemis iga asukoha kohta eraldi (nt hinnaskaalas 0-100 punkti) o kasutada ühesugust punktisüsteemi iga asukoha hindamisel o korrutada kriteeriumide osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida o valida alternatiiv, mis sai enim punkte. y Tasuvusanalüüs. Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud. Seda võib teha nii graafiliselt kui ka analüütiliselt. Graafiline analüüs koosneb järgmistest sammudest: o määratakse iga asukoha püsi- ja muutuvkuulud o koostatakse kogukulude graafik o valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures Meetod põhineb eeldusel, et o püsikulud ei olene tootmismahust o muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust (NB
4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9
3. MP=0, TP on maksimaalne Nii piirprodukt (MP) kui keskmine produkt (AP) algul suurenevad, siis aga mõlemad vähenevad. Kui MP > AP, siis AP suureneb; MP < AP, siis AP väheneb; MP = AP, AP on maksimaalne Kahaneva piirtootlikuse seadus: Kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. Kogu- , püsi- ja muutuvkulud: TC (total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Lühiperioodi kogukulud TC koosnevad püsikuludest FC ja muutuvkuludest VC: TC = FC + VC VC (variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC (fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
Täiendav käsitsemiskulu mahukauba maha laadimisel / toodete kogus mahukaubana 5. Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu Ühikukulu vedamisel mahukaubana + täiendav käsitsemiskulu ühe rehvi kohta 6. Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta Ühikukulu vedamisel kaubaalustel - ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu 13 VEOAUTO MUUTUVKULUD Rehvide kulu- lähtuvalt rehvide arvust, hinnast ja rehvi planeeritavast läbisõidust leitakse rehvide kulu ühe kilomeetri kohta. Rehvikulu vaadeldakse kuluarvestuses alati muutuvkuluna, sest see on otseses sõltuvuses läbitud kilomeetritest. Rehvikulu (/km) = rehvi hind () * rehvide arv sõidukil (tk) / planeeritud kestvus (km) TELLIMUSPUNKTI ARVUTAMINE Laoartikli nõudlus on 30 tk päevas, varude täiendamise läbimisaeg 15 päeva ja planeeritud reservvaru suurus 150 tk.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. a) Õige b) Vale 29. Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad. a) Õige b) Vale 30. Tööjõu piirtoodang on seda suurem, mida rohkem on töölisi. a) Õige b) Vale 31. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. a) Õige b) Vale 32. Keskmine kulu ehk keskmine kogukulu iseloomustab ettevõtte suurust. a) Õige b) Vale 33. Tehnilise asendamise piirmäär iseloomustab tootmistegurite asendamise võimalusi nii, et kogutoodang ei muutuks. a) Õige b) Vale 34. Samakoguse joon ehk isokvant väljendab tootmistegurite hindade mõju tootmismahule. a) Õige b) Vale 35. Samakoguse joonel ehk isokvandil asuvad kõik sellised tootmistegurite kogused, mis
Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntuimad kulu-, tulu- ja kasumifunktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuvkuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud C (q) ' CF % cv q kus q on tootmismaht; CF on fikseeritud kulud; cv on muutuvkulu tooteühiku kohta. C Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, bürootöötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. C Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile,
8.5. Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 8.4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 8.1) tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned.
3000 Kui me võtaks arvesse arvestusliku kasumi oleks = 0,06 50000 Sel juhul teenib ettevõtte 6% kasumit, mis ei ole eriti suur, kuid piisav ettevõtte käigus hoidmiseks. Ennu jaoks on oluline, et ta ei maksa üüri ja arvestuslik üürisumma jääb samuti talle endale. 22 4. Püsi- ja muutuvkulud. Ettevõtte kulusid on võimalik jagada püsi-ja muutuvkuludeks. Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes
PUUDUSED: Sadamamaksud, Vähene paindlikkus, Pakkimise ja kinnitamise ranged nõuded, Intervallid ookeaniliinidel, kartelli-tüüpi hinnakujundus. Meritsi liiguvad 90 % maailma kaubanduse mahust tkm-s ja 70% väärtusest. Merevedudes domineerivad nafta (40%), konteinerid (30%), edasi tulevad rauamaak (13%), süsi (11%) Lisaks on ka siseveetransport. Õhutransport- EELISED: Suur veokiirus, Ülemaailmne võrk, Tihedad veograafikud PUUDUSED: Suured püsi- ja muutuvkulud, sõltuvus ilmastikuoludest, Kauba piiratud kaal ja mõõtmed, Kiiruse eelist kahandavad ülekoormus lennujaamades ja turvanõuded, IATA kehtestatud turvapiirangud, Kohati tihedas konkurentsis teiste veoliikidega. Pool õhuveostest maailmas liigub kaubalennukitega, pool reisilennukitega („belly cargo“) KONTEINERVEDUDE KARAKTERISTIKUD JA EELISED- EELISED: Kiire käsitsemine ja väiksemad laadimiskulud, Väheneb kauba kahjustumisoht
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms
konkurentsiga turul. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon? Millest sõltub samakulujoone tõus? Tootmisvõimaluste hulka. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma
TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE TOYOTA NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Vitali Antipov TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE „TOYOTA MOTOR CORPORATION“ NÄITEL Kodutöö Juhendaja: Mait Rungi Tallinn 2015 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.Sissejuhatus.........................................................................................................3 2.Autotööstuse evolutsioon....................................................................................5 3.Ärimudel.............................................................................................................7 3.1Toyota ajalugu.......................................
Meretransport EELISED : Kõige suuremad mahud ja käibed, Efektiivseim kütusetarbimine, kõige „rohelisem“, Lühematel liinidel kõrgem regulaarsus PUUDUSED: Sadamamaksud, Vähene paindlikkus, Pakkimise ja kinnitamise ranged nõuded, Intervallid ookeaniliinidel, kartelli-tüüpi hinnakujundus. Õhutransport EELISED: Suur veokiirus, Ülemaailmne võrk, Tihedad veograafikud PUUDUSED: Suured püsi- ja muutuvkulud, sõltuvus ilmastikuoludest, Kauba piiratud kaal ja mõõtmed, Kiiruse eelist kahandavad ülekoormus lennujaamades ja turvanõuded, IATA kehtestatud turvapiirangud, Kohati tihedas konkurentsis teiste veoliikidega. Konteineriveod EELISED: Kiire käsitsemine ja väiksemad laadimiskulud, Väheneb kauba kahjustumisoht väliskeskkonna tegurite poolt ning samuti vargusoht, Konteineriseeritud kaupade pakendamine on lihtsam ja odavam, kinnitamine on
1000 15 000 10 000 25 000 10.00 15.00 25.00 2000 15 000 20 000 35 000 10.00 7.50 17.50 5000 15 000 50 000 65 000 10.00 3.00 13.00 Tabelist näeme, et sõltumata tootmismahu muutumisest 1000 tootelt 5000 tootele (juhul kui toode meeldib tarbijale ja nõudlus kasvab) püsikulud ei muutu vaid jäävad absoluutsummas 15 000 € tasemele (vt veerg 2). Küll aga muutuvad muutuvkulud suurenedes 10 000 eurolt (1000 tk tootmisel) 50 000 eurole (5000 tk tootmisel) (vt veerg 3). Ühiku kohta jääb aga muutuvkulu konstantseks – 10 € ühiku kohta (vt veerg 5). Samas muutub aga püsikulu ühiku kohta, alanedes 15.00 eurolt (1000 tk tootmisel) 3.00 eurole (5000 tk tootmisel) (vt veerg 6). Näeme, et püsikulu võib alaneda kuni 5 korda kui kasutame püsikulusid efektiivsemalt, suurendades tootmismahtu 1000 ühikult kuni 5000 ühikule. Kuid tootmismahu suurendamiseks peab olema
Tavaliselt on transpordikulusid kõige lihtsam välja selgitada, eriti kui transporditeenust ostetakse sisse. Tavaliselt arvestatakse transpordikulude alla ka kõik transporditeenustega kaasnevad kulud (tollivormistus rahvusvahelistel vedudel, teenusepakkuja terminalikulu jms.), kui neid pakub transporditeenuse pakkuja. Kui transporditeenuseid ostetakse sisse, on tegu puhtalt muutuvkuludega. Oma transpordivahendite olemasolul kuuluvad transpordikuludesse nii püsi- kui muutuvkulud: autojuhtide tööjõu- ja koolituskulu, autojuhtide sidekulu, veovahendite amortisatsioon ja hooldus, kütus, kindlustus, litsentsid, teeload, raskeveokimaks, garantiid, transpordiga otseselt seonduvad halduskulud jms. Transpordi omahinna arvutamisel lisatakse transpordikuludele proportsionaalne osa ettevõtte logistilistest üld- ja halduskuludest. Oma veovahendite puhul on mõttekas arvestada ka oma transpordivahenditesse seotud kapitali kulu Ettevõtte omandusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
