Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC). - Püsikulu (FC) on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta. - Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Kulud Kulukõverad
· Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi. · Raudteel on suur läbilaske- ja suur veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. · Kauba lähetamisel suurele veokaugusele tekib eelis, kuna kulud veo ettevalmistamiseks ja lõpetamiseks kauguse suurenedes kaubaühikule vähenevad. · Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged. · Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav madalad muutuvkulud ja kõrged püsikulud. Kuid ühikukulud on madalad, kui süsteem juba eksisteerib ja seda ekspluateeritakse maksimaalselt. · Energiatarbimine (tkm-le) on madal ja tööviljakus kõrge. · Konkurentsi võimalus, kui on eraldatud ekspluatatsioon ja infrastruktuur. · Kasumimäär raudteetranspordil on kõrge kulude ja tulude suhe on kõrge. · Pole kaalu ja keskkonnapiiranguid.
erimasinad, mis täidavad ainult kindlaid tööoperatsioone ( nt kombainid) ja siis ka üldkasutatavad masinad (traktorid, veoautod jne). Masinakulude leidmisel kasutatakse kahesugust metoodikat: 1) traktoritele leitakse töötunni maksumus (kulud töötunni kohta, kr/h) 2) haagitavatele põllutöömasinatele, teraviöjakombainidele ja teistele erimasinatele leitakse maksumus (kulud) hektari kohta (kr/ha). Masinatöökulude a) muutuvkulud (*kütuse ja määrdeõlide kulu maksumus, *korrashoikulud, mis sõltuvad masina liigist, tüübist, vanusest jne, *traktori ja kombainijuhi töötasu. B)püsivkuludeks: *masina amortisatsioon, *hoiukulud, *kindlustuskulud, *ettevõtte üldkulud, *intressikulud. 17. Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused 1) üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele
vabatahtliku tehingu käigus ühelt omanikult teisele üleantavad. TÄITMISELE PÖÖRATAVUS omandiõigused peavad olema kaitstud mittevabatahtliku ülevõtmise eest. Sellisel juhul on omanik huvitatud ressurssi efektiivsest kasutamisest; kui omandiõigusi ressursile vahetatakse (tehakse tehing), suurendab see efektiivsust. TOOTJA HINNAVARU, KASUMI JA DEFITSIITSUSLISANDI SEOSED: LÜHIAJALISELT- teatud kulud (kapitalikulud) on fikseeritud, st kogukulud = toodangumahust sõltuvad muutuvkulud + toodangumahust sõltumatud fikseeritud kulud; kasum = kogutulu kogukulud; tootja hinnavaru (kogutulu muutuvkulud) = kasum + fikseeritud kulud. PIKAAJALISELT- kõik kulud on muudetavad; tootja hinnavaru = kasum = 0 hästitoimiva konkurentsiga turul, kus firmad saavad harusse vabalt siseneda ja väljuda. DEFITSIITSUSLISAND- tootja saadav tulu napi ressursi omamisest; esineb enamikus loodusressurssidel põhinevates harudes; sel juhul on hästitoimiva konkurentsi korral ka pikaajaliselt
o plaanid mis realiseeritakse järgmise … jooksul. a. 12 kuu b. 6 kuu c. 3 kuu 16. Milline järgnevatest kuulub finantsprognoosimise etappide hulka: a. Müügitulu ja kulude hindamine b. Turuanalüüsi koostamine c. Börsihindade jälgimine 17. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril ehk teisisõnu... a. Püsikulud b. Koguseline tasuvuspunkt c. Ühiku müügihind d. Muutuvkulud 18. Finantseelarve eesmärk: a. Saada ülevaade b. Kulutuste suurendamine c. Teha investeeringuid d. Ettevõtte sisemise juhtimise paremaks muutmine 19. Pikaajalisi finantsplaane koostatakse … a. Pikaajaliste laenude vajaduse selgitamiseks b. Et teada täpset aega plaani realiseerimiseks c. Lühiajalise finantseerimise vajaduse selgitamiseks 20. … skeemi korral prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
tänu sellele, et tegelevad ise turunduse, järgmise kursuse algusaega, mis raamatupidamisega, koristamisega, vajaliku mööbli kokkuvõttes pikendab tasuvusaega ja tehnika hankimise ja korrashoiuga - Napib palju oskusi ja vilumusi - Madalad püsikulud tänu heale asukohale ja valitud (näiteks on tegemist kogenematute turundusstrateegiale firma loojatega, kellel puudub firma - Madalad muutuvkulud tänu personali väikesele juhtimise ja turundusstrateegiate arvule (3 inimest) ja seega summas madalad elluviimise oskused) palgakulud, väga madalad materjalikulud (õpilased - Hetkel puudub tööjõu motiveerimise ostavad õppematerjalid ise), lisaks kasutatakse firma süsteem käivitamisel ainult omavahendeid (firmal ei ole laenukoormust) - Uus firma tekitab turul uudishimu - Olemas isiklikud kontaktid potentsiaalsete töötajatega
Hind = omahind x (1+juurdehindlusprotsent) Hind = omahind + juurdehindlussumma Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. Püsi- ning muutuvkulude summaarse kogukulude kõvera olemasolul saab leida müügikoguse ning kogutulu teatud hinna juures. Punkti, kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed, nimetatakse kasumilävepunktiks. Valem: Hind = (püsikulud + muutuvkulud ühiku kohta x kogus) / kogus Etteantud hinna ja müügimahu korral saab leida kasumi: Kasum = (hind – muutuvkulud ühiku kohta) x kogus – püsikulud Konkurentsipõhine hinnakujundus (aluseks võetakse konkurentide hinnad, analüüsides enne põhjalikult turuhindu) Turuhinnameetodi puhul: Konkurentide omast kõrgem – kui toote juures on midagi ainulaadset, mida tarbijad väärtustavad kõrgemalt (pakend, omadused)
Fikaseeritud maksete Ärikasum + Kulum kattekordaja (Fixed = , kus Carge Coverage Ratio) IKU + RM + LTM IKU - intressikulud, RM - kapitalirendi maksed, LTM - laenude tagasimaksed Andres Laar 2008 2007 KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Netokäive - Muutuvkulud Müügikatte tase = (Contribution Margin) Netokäive Ärikasum Ärikasumi tase = (Operating Profit Margin) Netokäive Puhaskasum Puhaskasumi tase = (Net Profit Margin) Netokäive Andres Laar 2008 2007 SUHTARVUD (Ratios) Müügikatte % =100 x müügikate netokäive
7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid - väljaminekud perioodi jooksul 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen 56. Püsi- ja muutuvkulud, tasuvuspunkti leidmine. (Laenukonturite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?) Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte,
1. Kulupõhine hinnakujundus on kõige lihtsam hinna määramise meetod, kus toote valmistamiseks läinud kuludele lisatakse juurdehindlus kasumi teenimiseks. Kulupõhine hind on toote või teenuse valmistamis kulu, millele lisandub juurdehindlus kasumi näol. Kuigi tundub, et see on lihtsalt rakendatav ja kasutatav, ei ole ainult kuludele põhinev hinnakujundus kindlasti kõige parem viis. Probleemiks võib kujuneda kulude arvestus igal ettevõttel on nii püsikulud kui ka muutuvkulud. Tootmis- või teenindusmahu suurenedes jäävad tavaliselt püsikulud samaks, muutuvkulud aga suurenevad. Kuid vahel võib ka olla vastupidi püsikulud on suuremad kui muutuvkulud. Siit tekivadki probleemid, kus ettevõtte juhid ei oska alati ette arvestada, kuidas muutuvad nende kulud. Sageli hinnatakse tootmise või teenindusprotsessi alguses kulud madalamaks kui nad tegelikult on. Viga tekib sellest, et
kiirsti. (näiteks toormaterjal, elekter, kütus) 27. Kahaneva piirtootlikuse seadus Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur. 28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud *Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. *Kaudne kulu on võrdne selle summaga, mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas samas ettevõttes või väljarentimisel teistele ettevõtetele. *Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks.
mastaabisäästu efektiga. d) Kasuta pikaajalist kulukõverat ja selgita, kui palju ahjusid peaks kalameeste ühistu soetama. Tootmise tase, kus kogukulud on pikaajaliselt minimaalsed, on praegusel juhul tootmismahu 15 juures. Seega oleks kõige efektiivsem toomismaht pikaajaliselt 15 ning kasutama peaks kahte suitsuahju. 7. Olgu kanala püsikulu 2000 eurot kuus. Tabel iseloomustab muutuvkulusid. Munade kogus kuus Muutuvkulud kuus (tuhandetes) 10 1000 20 2000 30 4000 40 8000 50 16000 60 32000
majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, mille järel jääb alles puhastulu. Talunikule ja pereliikmetele jääb lõpuks tulu, mille kehtiv maksukorraldus võrdsustab töötasuga, millest tuleb maha arvata sots. Kindlsutusmaks ja üksikisiku tulumask Püsikulud ja Muutuvkulud ehk tegevuskuudon seotud toodangu ja selle müügiga muutuvkuud ningmuutuvad võrdeliselt toodetud seaduste, müüdud kaupade või teenuste hulgaga. Muutuvkulude hulka kuuluvad seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad ja sellelt makstav sots.maks Püsikulud on seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga.
pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt). Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda. Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga. Kui firma majanduskasum on nullo, siis tähendab see, et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B on täiendkaubad. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdseliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne.
3 Simulatsiooni Modelleerimise etapid (skeem) 1.probleemi määretlemine punkte. Tasuvusanalüüsi meetod: Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga esitamisvorme; keerukust; üleandmisviise. (sõnastamine); 2.mudeli loomine (konstrueerimine, andmete kogumine, töötlemine); asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud. Seda võib teha nii 1.2. Otsustusprotsessi etapid 3.mudeli kontroll (katsetamine,testimine); 4.mudeli kasutamise tingimuste täpsustamine; graafiliselt kui ka analüütiliselt. Graafiline analüüs koosneb järgmistest sammudest: 1.probleemi määratlemine mis on probleem, millal ja kus esineb, kellega seotud? 5.mudeli käivitamine (rakendamine); 6
mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse(siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Näiteid siseriskidest: lühike tegevusaeg; - personalirisk; - kliendirisk; - kvaliteedirisk; Näiteid välisriskidest: - majanduslanguse risk; - poliitiline risk; - seadusandluse risk; - tehnoloogia risk. 20 MUUTUVKULUDE HULKA KUULUVAD: · Tooraine, kaubad. · Otsene tööjõu kulu. · Energia. · Muud muutuvkulud. PÜSIKULUDE HULKA KUULUVAD: · Kommunaalteenused. · Administratsiooni palgad. · Kontorikulud. · Põhivahendite amortisatsioon. · Reklaam. · Müügikulud. · Remondi- ja hoolduskulud. · Rendikulud. · Transpordikulud. · Muud kulud. 21
Tootmiskulud Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu · Vale.kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil on alternatiivsed kasutusvõimalusi,on nii otsesed kui kaudsed kulud alternatiivkulud. Mida suurem firma tootmis maht,seda väiksem on firma püsikulu · Vale.püsikulu suurus ei sõltutootmismahust,lühiperioodil on ta konstantne.tootmismahu kasvades väheneb keskmine püsikulu. Kui tootmismaht võrdub nulliga,võrduvad ka muutuvkulud nulliga · Õige Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogutulu on 151 krooni siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem,kui iga ühiku tootmise keskmine kulu · Õige Täiendav toodang,mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena,kujutab endast piirprodukti. Arvestuslik kasum võrdub firma kogu otseste kulude vahega.majanduskasum võrdub firma kogu tulu ja
Kokku investeeringud 3700 0 0 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa eurodes (aastate kaupa) 1. Omavahendid 2500 0 0 2. Laenatud vahendid 2.1. Pikaajalised laenud 2283,14 0 0 KOKKU 4783,14 0 0 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud puuduvad 5.3..2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, eurot kuus, eurot Lahendusmeeskonna 640 7680 11520 11520 töötajad Juhatuse liikmed 100 1200 1200 1200 KOKKU 740 8880 12720 12720 Muud kulud, eurot
Vilja kogusaak t 1200 Vilja müügihind kr/t 1600 Müügitulu kr 1920000 Sama kr/ha 6400 Ha-toetus kr/ha 1570 KOKKKU TULU ha.lt kr/ha 7970 Kulud Seeme kr/ha 430 Väetised kr/ha 952 Taimekaitsevahendid kokku kr/ha 300 Muud kr/ha 50 Muutuvkulud kokku kr/ha 1732 Kokku masina(püsi)kulud kr/ha 3319 Muutuv+püsikulud kr/ha 5051 Kokku muud kulutused kr/ha 361 KOKKU TULU ha-lt kr/ha 5412 KASUM/KAHJUM Tulu ha-lt kr/ha 7970 Muutuvkulud kr/ha 1732 Masina(püsi)kulud kr/ha 3319 Muud kulud kr/ha 361 Kulud kokku kr/ha 5412 Kasum(+) või kahjum(-) kr/ha 2558
Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 16 19. Finantsülesanded võib tulla lihtsate arvudega peastarvutamise ülesandeid, kalkulaatorit vaja ei lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem
Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 16 19. Finantsülesanded võib tulla lihtsate arvudega peastarvutamise ülesandeid, kalkulaatorit vaja ei lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem
võimaldaks toota minimaalkuludega. Tehakse vahet ettevõtte lühiajaliste ja pikaajaliste tootmisotsuste vahel. Ükski ettevõte ei saa endale lubada kahjumit pikka aega. Kuid teatud ajaperioodi jooksul võib selline kahjumiga tootmine olla isegi vajalik kasumi suurendamiseks pikemas perspektiivis. 1.29.1 Tootmiskulude liigitus Seos tootmisega: tootmiskulud(põhi ja lisakulud), tootmisvälised kulud (turunduskulud); Reageerimine tegevusmahu muutumisele: muutuvkulud ja püsivkulud; Kuluobjektile kirjeldamise alus: otsekulud ja kaudsed kulud; Kontrollitavuse aspekt: kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Majandusteadlased ja raamatupidajad käsitlevad ettevõtte kulusid erinevalt. Raamatupidaja ei tee tootmistegurite kulu arvutamisel vahet, kuidas seda on kasutatud. Majandusteadlased vaatlevad kulu teatud ressursi kasutamisel mitte kui reaalset makset, vaid kui alternatiivkulu. Võrreldes otsese kuluga, on see
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
tegevusala on õhuveondus eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega; b. tema käitada on üks või enam õhusõidukit, mis on ettevõtja omandis või lepingu alusel valduses; c. ta omab kehtivat lennuettevõtja sertifikaati; d. ta on suuteline täitma esimese kahe aasta äriplaanist tulenevaid kohustusi, sealhulgas katma kolme esimese tegutsemiskuu jooksul püsiv- ja muutuvkulud omavahendite arvelt, arvestamata antud perioodil teenitud tulusid Lennuettevõtja sertifikaat: a. Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti välja antud dokument, mis kinnitab sertifikaati omava isiku valmisolekut ärilise lennutranspordi või lennutööde nõuetekohaseks korraldamiseks b. Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja esmane sertifikaat kehtib üks aasta.
Põllukultuuride tasuvuse hindamine: - realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind. Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud); - püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud, kindlustused, intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted. 2) Kaudselt-…
Asutus kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt tulemiaruande skeemile. Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastavad maksu ja lõivud sealhulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud. Asutuse püsikulud on järgmised: Palgakulud Elekter Majandamiskulud (elekter, vesi jne) Asutuse muutuvkulud on järgmised: Kütus 2013. aastal moodustab põhilise osa kuludest tööjõukulu ja majandamiskulud. Antud toetused: 7173 Tööjõukulud: 16 426 Majandamiskulud: 10 685 Muud kulud: 2319 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3556 2012. aastal moodustab põhilise osa kuludest samuti tööjõukulu. Antud toetused: 5934 Tööjõukulud: 14 525 Majandamiskulud: 9703 Muud Kulud: 1787 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3807 Sotsiaaltoetuste eraldamine on 2013
· Kommunaalmaksude erinevus ettevõtte arengu erinevatel etappidel tuleneb erinevusest veekulus. Ühe töötaja kohta on arvestatud 2 m3 vett kuus. KASUMIPLAAN Summa Tulud/kulud 2003 2004 2005 ÄRITULUD 1. Realiseerimise netokäive 578118,1 3650580,4 4579366,6 ÄRIKULUD 1. Muutuvkulud 0 0 0 2. Püsivkulud 464879,4 2139335 2463976 3. Reklaamikulud 25744,6 29249,2 19906,6 4. Audiitorkontroll 0 4000 4000 ÄRIKASUM 87494,06 1477996,2 2091484 Finantstulud 0 0 0 Finantskulud 1
tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. – Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. – tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb Näiteks: rendikulu Kasumi maksimeerimine - Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. - Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. - Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks Näiteks: tooraine kulu Mastaabiefekt - Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks Püsiv mastaabiefekt - Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum = kogutulu kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud). Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline). Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs) Muutuvkulud muutuvad koos toodangu mahu muutusega. (VC variable costs) Kogukulud = püsikulud + muutuvkulud (TC total costs = FC + VC) Kui toodang on 0, siis kogukulud = püsikulud. Piirkulu (marginal cost, MC) = TC muutus / TP muutus Ehk MC = VC muutus / TP muutus. Algul piirkulu väheneb, siis edasi kasvab. Kui püsikulu ei muutu, siis iga lisanduva toodangu puhul piirtulu on suurem, kui piirkulu. Kuid mingi hetk hakkab ka püsikulu kasvama. Keskmine püsikulu (average fixed costs) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP
plaani. Kulusid tööjõule on vaja teada toote omahinna arvutamiseks. Muutuvate ja püsivate tootmiskulude plaan Tootmises on nii muutuva iseloomuga kulud nagu elekter, vesi jms kui ka püsiva iseloomuga kulud nagu tootmishoone rent, ööpäevaringne valve jms. Muutuvaid ja püsivaid tootmiskulusid on vaja, et selgitada välja toote omahind. Toote omahinda teades saab välja arvestada, milline on aasta lõpus laos oleva valmistoodangu omahind. ETTEVÕTTE MUUTUVKULUD Tooraine ja kaubad. Siia alla kuulub kõik, mis ettevõte kulutab toote valmistamiseks: nii tooraine toote valmistamiseks kui ka müügipakendile ja kauba transportimiseks vajaliku pakkematerjali kulutused. Nimetatud kulu arvutamisel võetakse aluseks müügiprognoos ning ühele tooteühikule kuluvate materjalide kogumaksumus. Korrutades müügiprognoosi materjalide maksumusega, saab selle kulu. Otsene tööjõu kulu. Iga toote valmistamiseks läheb vaja teatud arv töötajaid
· Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. · Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 21. Finantsülesanded. KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Käiberentaablus = (Puhas)kasum x 100%/ Käive Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes - (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 22. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping (10. loeng)
tootlikkusele) · taseme ja dünaamika analüüs · eksperthinnangud · korrelatsioon-regressioonianalüüs Tootlikkus ja kulude analüüs Kulude analüüs lähtub sellest, et tootlikkus sõltub muutuv- ja püsikuludest W=Q/F+v*Q ehk W=1/F/Q+v W-tootlikkus Q-ettevõtte koguväljund F-püsivkulud v-muutuvkulud väljundiühiku kohta Tootlikkus kasvab (muude tingimuste samaks jäädes), kui · vähenevad muutuvkulud väljundi ühiku kohta · vähenevad püsikulud väljundi ühiku kohta · vähenevad püsikulud absoluutsuuruses · väheneb muutuv- ja püsikulude summa Need variandid on seotud eri tegurite ja ajaperioodidega ning nende analüüs on võimalik, kui ettevõttes on kasutusele võetud kulude juhtimisarvestus ja controlling-süsteem. Tootlikkuse planeerimine Prognoosimisel võib kasutada lihtsustatud tehnilis-majanduslikke arvutusi, matemaatilis-statistilisi ja ökonomeetrilisi
kontrolli oma kaua üle. AVALIKUS LAOS on laopidaja sõltumata partner kes pakub teenust rohkem kui ühele kiendile. LEPINGULISES LAOS 7. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos? PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad? Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise.
13 13) Kliendiportfell – 14) Tooteportfell – Teised mõisted: 1) Kliendi eluaegne väärtus – kõigi aktiivsete ostude summa/aktiivsete klientide arv 2) Püsikulud - Kulud, mis ei sõltu tehtava töö mahust.Nt. juhtimis- ja administratiivkulud, hoonete rendid, maksud, küttekulud, kindlustuskulud. Püsikulud moodustavad põhilise osa ettevõtte üldkuludest. 3) Üldkulud - 4) Muutuvkulud - ettevõtte kulu, mis sõltub otseselt toodangu mahust (mahust sõltumatud kulud on püsikulud). Muutuvkulud on näiteks kulud materjalile, tööjõule, kütusele, mis suurenevad iga tooteühiku lisandumisel. 5) Muutuvad püsikulud - Kuna tootmis- ja müügimahu olulisel muutumisel muutuvad ka püsikulud, siis nimetatakse neid ka tinglik- püsikuludeks. Need muutuvad astmeliselt. Näiteks uue tööpingi ostmisel kulud
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
tagab ressurssidele kõige suurema piirkasulikkuse? • , on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. • Kasum on tulu ja kulu vahe. • Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC) Piirkulu on iga täiendava toodetava ühikuga kaasnev täiendav kulu. 17. TURUTÜÜBID Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol, monopol, oligopol, ja monopoolne konkurents. 18. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad....
tarbijas tekitada 23. Brändi kujundamine 24. Hinnakujundust mõjutavad tegurid Ettevõttesisesed tegurid Ettevõttevälised tegurid Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad Nõudlus sh sesoonlus, hinnaelastsus Turunduse eesmärgid ja strateegiad Kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes Tootmiskulud nii muutuvkulud kui Konkurents hinnakonkurents ja püsikulud hinnaväline konkurents Kasumivajadus hinnalisa tänu Turunduskanali nõuded kasuminõudlusele Laovarud laovarude kuhjumine tingib Riiklikud regulatsioonid hinnaalandusi ja vastupidi hinnakokkulepete, diskrimineerivate
36. Vasaku ja parema jala saapad on ... a) Kaashüvitised b) asendushüvitised 37. Auto kütus või auto on ... a)Kaashüvitised b) asendushüvitised 38. Ühe majapidamise nõutavat hüvise kogust mõjutavad põhiliselt: ** a) Selle hüvise hind b) teiste hüviste hinnad 3 Firmateooria 39. Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka muutuvkulud nulliga a) õige b)vale 40. Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka püsikulud nulliga a) õige b) vale 41. kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka kogukulud nulliga a) õige b) vale Majanduse alused KT küsimused 42. kui 10 ühikut tootmise kogukulu on 150 ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151, siis 11nda
1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. ETTEVÕTLUS - isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. ETTEVÕTJA - füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega. SISEMINE ETTEVÕTLUS (intrapreneurship) - ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt ettevõtlusega seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni. SISEETTEVÕTJA (intrapreneur) - üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́ i järgi. 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKROETTEVÕTE ...
Kasumi maksimeerimine MR=MC
MR>MC, siis kasum kasvab kui kui firma tootmismahtu suurendab
MR
omavahelise suhte ning mitmete muude asjaolude kohta, mida saab rahaliselt mõõta ja hinnata. 8.7. Kasumi-kahjumi läve analüüs Analüüsi eesmärgiks on leida toodangu maht, mille puhul ei saada kasumit, kuid välditakse ka kahjumit (toodangu kriitiline maht). 25 PÜSIKULUD (kaudsed kulud) on kulud, mis ei muutu, kui läbimüük või toodangu maht muutuvad. MUUTUVKULUD (otsesed kulud) on kulud, mis muutuvad koos läbimüügi või toodangu mahu muutumisega (on fikseeritud tooteühiku suhtes). MÜÜGIKÄIVE (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM KASUMI - KAHJUMI LÄVI Müügihind x müüdud - muutuvkulud x müüdud + püsikulud = 0 ühiku kohta ühikuid ühiku kohta ühikuid KATSE-EKSITUSE MEETOD kasumi-kahjumi lävi leitakse proovimise teel.
IV Kokku kv. kulu Raha vajadus perioodil Tabel. Projekti rahastamise allikad Jrk.nr. Planeeritud I kv. II kv. III kv. IV Kokku rahastaja kv. kulu Raha vajadus perioodil Ülesanne nr.16. Leidke oma ettevõtlusega seotud püsi- ja muutuvkulud. Ülesanne nr.17. Määrake oma toodetele/teenustele hinnad. Oma toote hinna kalkuleerimisel peate arvesse võtma kahte põhilist asjaolu: millised on Teie kulutused tootele kuni selle jõudmisel kliendini (tootmis-, transpordi-ja müügikulud) ning seda, millist hinda on Teie toote eest nõus maksma kliendid. Enne ülesande lahendamist mõelge läbi järgmised küsimused: 17.Hind. 17.1. Kas Te hakkate seda müüma turuhinnaga või hakkad sa õõnestama konkurente? 17.2
Ei kuluta me ju enamasti kogu oma raha mingi ühe kauba või teenuse peale, vaid moodustame erinevatest hüvistest (igal eelarveperioodil) mingi komplekti. Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks (marginal utility) Kogukasulikkus (ehk TU, ing k total utility) koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest. 3. Firmateooria: firma kui tootmisüksus. Püsi- ja muutuvkulud, keskmiste kulude ja piirkulu mõiste. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist. Kasumi kujunemine. Piirkasumi ja kogukasumi mõiste. Turu tüübid ja optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Tootmise üksuseks majandusteoorias on firma e ettevõte. Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid1
lühiajalisest finantseerimisest. Finantsprognoosimisel kolm etappi: 1) müügitulu (müügikäibe) ja müügiga seotud kulude hindamine plaaniperioodil; 2) kavandatud müügitulu (müügikäibe) saavutamiseks vajalike investeeringute hindamine ja 3) ettevõtja finantseerimisvajaduste hindamine plaaniperioodiks. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril e. koguseline tasuvuspunkt (QB)= F/(P-v), kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind ja v on muutuvkulud. Kasumieelarve Tulud ja kulud erinevatest alaeelarvetest, seos bilansiga. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. DuPont'i mudel-skeem- prognoositakse näitajaid omakapitali tasuvuse (ROE) ja varade rentaabluse ehk investeeringute tasuvuse (ROI) suhtarvu komponentidest lähtuvalt. Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud William Edwards
muutust. 26 Koguprodukti, keskmise produkti ja piirprodukti mõisted (arvutusvalemid) Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursi kasutamise tulemusena; ta võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. 27 Püsikulud ja muutuvkulud. Moodustamise iseärasused Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) on kulu, mile suurus firma tootmisvahu muutudes muutub. 28 Keskmiste kulude liigid ja arvutusvalemid Keskmine kogutulu (ATC) kogutulu ja valmistatud toodangu koguse jagatis. TC ATC= TP Keskmine püsikulu (AFC) kogupüsikulu ja koguprodukti jagatis. TFC AFC = TP Keskmine muutuvkulu kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali kompetentsuse tõstmine töökohal · Personali arendamise eesmärk töötajate ametialase kompetentsuse pideva tõusu tagamine vastavalt organisatsiooni vajadustele. · Personali arendamise ja koolituse etapid - arendus- ja koolitusvajaduste väljaselg...
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
