- seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal - hinnata kriteeriume punktisüsteemis iga asukoha kohta eraldi (nt hinnaskaala 1-10) - kasutada ühesugust punktisüsteemi iga asukoha hindamisel - korrutada kriteeriumide osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida - valida alternatiiv, mis sai enim punkte. 2) asukoha tasuvusanalüüsi meetodit, mis on eri osa kasumiläve analüüsist. Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud. Seda võib teha graafiliselt kui ka analüütiliselt. Graafiline analüüs koosneb järgmistest sammudest: määratakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud, koostatakse kogukulude graafik, valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures. Meetod põhineb eeldusel, et püsikulud ei olene tootmismahust, muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust, toodetakse ainult ühte tooteliiki.
aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib nullkasumit. p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta ühiku müügihind −ühiku muutuvkulud Kogukasumi % = ühiku müügihind Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) - püsivkulud Tasuvuspunkti ülesanne Pagar Malle kohta teame järgnevat: Aasta käive 10 000 SEK Püsivkulud 2000 SEK Muutuvkulud 5000 SEK Müüdud toodang 2000 saiakest Kui suur on saiakeste tasuvuspunkt, et Malle teeniks pagarina aasta lõpuks nullkasumi? Lahendus: Hind = 10 000 / 2000 = 5 SEK Muutuvkulud ühikule = 5000/2000 = 2,5 SEK
. = 7880,11 Ristkorrutis: 8000 100% 98,5% 7880,11 X 100% 98,5% = 1,5% Vastus: 1,5% tehakse allahindlust. (a = 1,5) Ül. Finantsanalüüs Laenude kaalutud keskmine intressimäär on 7,4%, DAH 120, DIH 26,4, debitoorne võlgnevus aasta algul 12000, VC=0,45S, DSO 10,2, ROA 10%, I t=0,074*(SIL+LD)t-1, DFAH 84, CR 0,75, SILt-1 20000, LDt-1 60000, ROE 25%, DAPO 16, SIL=1/3LD. Täita küsimärgiga lahtrid: Müük S 300 000 Muutuvkulud VC ? 135 000 Püsikulud FC ? 149 080 Ärikasum EBIT ? 15 920 Intressid It ? 5920 Puhaskasum NI ? 10 000 Raha M ? 15 100 Võlakohustused SIL ? 6667 Nõuded ARt ? 5000 Tarnijatele tasumata arved AP ? 6000 Varud IRY ? 9900 Palga ja maksuvõlad ? 27 333 Käibevara kokku CA
Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel koguto kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nullig Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: !!! maamaks kommunaalkulud !!! tootmisseadmete rent kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja se
Seega: Firma kogukulud TC =420 (TC = 10x22 + 10x5 = 420) ATC = 42 Muutuvkuludeks nimetatakse ettevõtte kulusid Mis muutuvad sõltuvalt toodangumahust nii lühi- kui pikal perioodil Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis: Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et: ühest momendist alates hakkavad ettevõtte tulud kahanema Kui firma toodab null ühikut, siis On firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga Pikal perioodil: pole firmal mingeid püsikulusid Lähtudes majandusteoreetilisest bilansist vasta küsimisele, milline alljärgnevatest seostest on õige? Majanduskasum = arvestuslik kasum -kaudsed kulud - normaalne kasum Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Lähtudes selles oleks firma kogukulu (TC): 1250(Õige, TC = 2x500 + 0,50x500 = 1250) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot
6.1 Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni
d) suuruse järgi 7. Põhivara hulka kuluvad c) seadmed 8. SWOT ei sisalda b) ettevõtte finantsanalüüs d)juhtide eneseanalüüsi 9. Elanike ettevõtlusaktiivsus iseloomustab ettevõtte arv 1000 elanike kohta. Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus 11. Leida kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 1000 kr/tk püsivkulud aastas 200000 kr ja muutuvkulud 800 kr ühiku kohta a) 1000 12. Märkige Eestis ettevõtte hulgas enam levinud õiguslik vorm b) osaühing 13. Üldreeglina püsivkulude kogusummale tootmismahu vähenemine a) mõju ei avalda 14. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 500 tuh krooni müük kasumilävi punktis aga 400 tuh krooni, seega planeeritav ohutusvaru on c) 20% 15. Käibevarahulka kuuluvad a) raha ja pangakontod 16. ettevõtte võimet tasuda lühi ja pikaajalisi kohustusi d) kapitali strukturi suhtarv 17
Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu:
· Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, sest püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum.Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud
PÕLLUMAJANDUS ÖKONOOMIKA Ülesanne... • On uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast Jaguneb... • Taastootmisteoorikas – käsitletakse põllumajanduses kasutatavaid ressursse, tootmiskulusid, toodangu arvestamist, omahinna kalkuleerimist • Efektiivsusteooriaks – käsitletakse põllumajandusressursside efektiivsema kasutamise seaduspärasusi • Arenemisteooriaks – on kasutusel 1)haruline käsitlus(käsitletakse põllumajanduses toimuvaid objektiivseid protsesse) 2)regionaalne käsitlus(käsitletakse tootmise paigutuse ja arengutaseme ühtlustamise küsimusi) Teadus • Põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu • Tekke põhjused: ühiskonna areng ja ühiskondliku tööjaotuse süvenemine • Põhiülesanded: turunõudlusele vas...
a. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu b. Suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu c. Keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb d. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu 25. Firma maksimiseerib: a. Kogukasum b. Kogutulu c. Turuosaga d. Kasumi väljundi ühikule 26. Mastaabisööst võimaldab selgitada: a. Mille poolest einevad püsi- ja muutuvkulud b. Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline c. Milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogemus d. Miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkõveraga viimase miinimumpunktis 27. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poo...
Toode, hind, turundussuhtlus ja müügikoht. Toode. Alustama peab tootest endast. See peab olema toode, mida tarbijad soovivad, tal peab olema toode, mida tarbijad soovivad. Tal peab olema selline välimus ja kvaliteet, mida tarbijad selle hinna eest loodavad saada. Hind. Teine oluline turunduse ülesanne on hinna määramine. Firmad peavad leidma hinna, mis võimaldaks neil teenida võimalikult suuremat kasumit. See tähendab, et hind peab katma kõik püsikulud, nagu rent ja kindlustus, ning muutuvkulud, nagu kulutused toorainele ja tööjõule. Ettevõtted peavad olema ettevaatlikud, et mitte oma toodet üle hinnata. Kui konkurentide hinnad osutuvad madalamaks, on nende käsutuses kas täpsem informatsioon, mis võimaldab neil odavamalt toota ja turustada, või on nad llihtsalt efektiivsemad. Turundussuhtlus. Turunduse ja toote eristamise võti peitub sageli just turundussuhtluses. Turundussuhtluse alla kuulub reklaam, erinevad müügitoetuskampaaniad, reklaam ja paljud muud
Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aasta) vara (generaatorid, · Püsivkulud (fixed cost) Cp on kulud, mis ei muutu koos tootmismahu muutusega trafod, liinid jms) Kulude funktsionaalne liigitamine · Käibevara, mittekestva kasutusega (kütus, materjalid jms)
b) suurem kui kulud c) võrdne kogukuludega d) inflatsioonist suurem 7. Hinnaelastsust väljendab: a) nõutava või pakutava kaubakoguse muutus, mis tuleneb nende hindade muutusest b) hindade muutumise kiirus nõudluse muutumise tagajärjel c) hindade muutumise kiirus, mis tuleneb sissetulekute kasvust d) hindade muutuste absoluutsumma aastas 8. Kui toodangu hulk suureneb a) vähenevad üldkulud tooteühiku kohta b) suureneved püsivkulud c) väheneved kogukulud d) väheneved muutuvkulud 9. Mikroökonoomika a) kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib b) ei oma mingit seost makroökonoomikaga c) uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist d) b ja c vastused on õiged 10. Majandusmudelit koostades majandusteadlased a) kasutavad kogu kättesaadavat informatsiooni b) teevad lihtsustavaid eeldusi c) peavad kasutama matemaatilisi võrdlusi d) püüavad täpselt kajastada reaalset maailma 11. Mida alljärgnevast tootmisvõimaluste kõver ei kajasta?
(lühiajalised) 12. Mis on likviidsus? 2 Likviidsus a)näitab, kui kiiresti saab varasid muuta rahaks. b) on ettevõtte võime täita oma maksekohustusi. 13. Millised on püsikulud? Too näited Püsikulud on kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumatu toodangu mahust. Näiteks: maamaks, hoonemaks, juhtkonna töötasu, rendimaksed, regulaarsed reklaamikulud jne 14. Millised on muutuvkulud? Too näited. Muutuvkulud on kulu, mis muutub tootmismahu muutumisel. Näiteks: tükitööliste palgakulu, toodangu pakkekulud, müügi komisjonitasu jne. 15. Kuidas jagunevad majandussüsteemid? Nimeta ja too välja olemus (4+1) Tavamajandus – tegeletakse käsitööga ja põllumajandusega. Käsumajandus – enamik omandiõigust riigi käes. Turumajandus – majandussüsteem, mis kasutab vabatahtlikku vahetust. Segamajandus – riigile kuuluvad ettevõtted kui ka inimestele
· Suunatud tulevikku · Ettevõte jaotatud üksusteks · Kehtivad sisemised regulatsioonid · Ei ole kohustuslik ( juhtkond otsustab ) · Järelduste tegemine juhtimisotsuste tegemiseks 9 Kulude arvestust on vaja näiteks tootekulude objektiivseks kalkuleerimiseks, toodete ja klientide tulukuse kindlaksmääramiseks, müügihinna kujundamiseks jne. Kulude klassifitseerimine: · Muutuvkulud ja püsikulud · Otsekulud ja kaudkulud Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügi/tootmise mahu muutumisega, näiteks toorme kulu mida rohkem toodetakse seda rohkem tooret vajatakse. Samas muutuvkulu tooteühikule ei muutu ühe laua tootmiseks kulub 2 ruutmeetrit materjali, ükskõik kas me toodame ühe laua või kümme lauda. Püsikulud on kulud, mis müügi/tootmise mahu muutumisel jäävad samaks, näiteks rendi kulu
· Import riigist väljas toodetud kaupade ost sisse · Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe · Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus. · Kahaneva tootlikkuse seadus: kui püsivate tootmisressurssidele nt hoonetele lisada ühe enam muutuvaid tootmisressursse nagu nt tööjõud, hakkab mingil hetkel lisa ehk piirprodukt vähenema. · Püsikulud jäävad samaks, vaatamata ettevõtte tegevusele · Muutuvkulud muutuvad ettevõtte tootmismahu muutusega. Nt energia, vesi, elekter. · Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurema tootmise tagajärjel. · Kuidas tootlikkus kasvab: inimressursi kvaliteet, juhtimise kvaliteet, kliendi rahulolu, tähelepanu kvaliteedil,töötajate kaasamine, ühine visioon, põhivarade hulk, tehnoloogilised muutused. · Tootmise muutustega muutuvad ka kulud. · Püsikulud + Muutuvkulud ehk kogukulud
Kasumi-kahjumi piiri analüüs lähtub kulude jagunemisest püsikuludeks ja muutuvkuludeks. Rakendamine: täiendava kriteeriumina investeeringuprojektide juhtimisel kulude struktuuri planeerimisel toote tootmistehnoloogia valikul. Puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri, eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 41. Toodangu kriitline maht naturaalnäitajates- ülesanne P-müügihind ühiku kohta Q- toodangu kriitline maht naturaalühikutes (tk) V- muutuvkulud ühiku kohta F- püsikulud (P*Q)-(V*Q)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F 42. Müügikäibe piir rahalises väljenduses * Müügikäive- (muutuvkulud+püsikulud) =0 ehk S-(VC+F)=0 S* müügikäibe kriitiline maht rahas F summaarsed püsikulud VC summaarsed muutuvkulud S müügikäive S* = F_____ 1-VC S 43. Tegevusvõimendus DOL* Tegevusvõimendus ehk kasumi elastsus müügikäibe suhtes on seotud püsikuludega.
2)Põhivarade hulk ja kvaliteet haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sisepidamismeetodid. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule(amortisatsioon, ruumide küte, juhtide palgad, laenuintressid) Muutuvkulud- Kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega(tööliste palgaraha, elektri hind, tooaine hind. Püsikulud + Muutuvkulud = KOGUKULU Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad. Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb ka iga tooteühiku maksumus. Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele Kahanev tootlikkuse seadus Kui püsivatele tootmisressurssidele(hooned, seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse(tööised, tooraine), siis teatud määrast alates hakkab toote omahind suurenema. Põhjused on muutuvate tootmisressursside lisandudes tekib teatud
fikseeritud tulemuse saavutamise ratsionaalsuse ja efektiivsuse analüüsile. KAIZEN EELARVEST- E muudetakse pidevalt pingelisemaks, lähtudes tegelikest tulemustest. Analüüsib iga protsessi osa. Otsib aja säästliku kasut teid ja kadude vähendamise võimalusi. Lähtub kontrollitavate kulude kärpimisest Muutuvkulude E sõltub vastava toote jaoks vajalike materj soetuskuludest, seda üldjuhul ei saa kontr. Kontr muutuvkulud nagu tööjõukulu, varuosad, tootmise üldkulud-neid võetakse arvesse Kaizen eelarvestamisel. SIHTKALKULEERIMINE e EESMÄRKKALK(müügihind sihtkasum=sihtkulud) -kui palju võib toode meile maksma minna? Turule orienteeritud strateegiline kulude juhtimise süst. Erinevate e/v tegevusvaldkondade koordineerimissüst, hõlmab arendus ja uurimistegevust, tootmist, turundust. TEGEVUSPÕHINE EELARVEST- määratakse kindlaks ja eelarvest E-per-il vajalike
4)avalikud suhted- suhete loomine ettevõtte ja tema huvigruppide vahel Eesmärgiks saada avalikkuse tähelepanu, kujundada positiivne mulje. Nt pressikonverentsid 7. Katusekive toodavad ja müüvad Eestis kaks ettevõtet. Ettevõtte A katusekive müüakse vahendajate kaudu. Ühe ruutmeetri katuse katmine kividega maksab tavapäraselt lõpptarbijale 105 krooni ning eelmisel aastal müüdi juunis tavahinnaga 12 000 ruutmeetrit katusekive. Ettevõtte püsikulud ühes kuus on 500 000 kroonining muutuvkulud 20 kr/m2. Ettevõte planeerib lõpptarbijatele hinnasoodustuskampaaniat. Lõpptarbija soodushinnaks planeeritakse 93 kr/m2. Ettevõte müüb tavapäraselt vahendajatele tooteid 80 kr/m 2. Kampaania ajal müüakse vahendajale tooteid 11% tavahinnast odavamalt. Ettevõtte A aastane katusekivide müügimaht Eesti turul on 120 000 ruutmeetrit. Eesti turul müüakse aastas kokku 250 000 ruutmeetrit katusekive. (3) Ettevõte võte müüb tavaliselt toodangut 120 kr. Allahindluse korral müüakse 99
c. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral d. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral Küsimus 20 Küsimuse tekst Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: Vali üks: a. tootmistöötajate otsepalk b. tulumaks c. firmas valmistatava toodangu omahind d. firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised Küsimus 21 Küsimuse tekst Mastaabisääst võimaldab selgitada: Vali üks: a. mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud b. milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus c. miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline d. miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõkub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 22 Küsimuse tekst Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €
𝐸𝐵𝐼𝑇 ∗ +𝑀𝐶+𝐺𝐶 (4.30) ℎ𝑙 𝑇 = Täishinda ei tohi kasutada kui muutub kogus! 𝑄∗𝑉 ∗ Osakuluarvestuse puhul kasutatakse hinnalisandi protsendi arvutamiseks järgmist valemit: 𝐸𝐵𝐼𝑇 ∗ +𝐹𝐶 (4.31) ℎ𝑙𝑂 = , 𝑄∗𝑉 Kus V * – tootmiskulud ühiku kohta (täisomahind), V – muutuvkulud ühiku kohta (osaomahind), MC - müügikulud (nii muutuv kui ka püsiosa) GC - administratiivkulud (nii muutuv kui ka püsiosa) EBIT∗ – soovitav ärikasumi suurus (ROI kaudu). FC - püsikulud (sõltumata muutuv ja püsiosadest) 15 000 1. 𝑇ä𝑖𝑠𝑜𝑚𝑎ℎ𝑖𝑛𝑑 = 8 + 7 + 2 + = 18€ 15 000 2
Uus infrastruktuur täitub ,,iseenesest" · California: ,,despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode" · Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti? Kulukontseptsioonid Kulusid saab käsitleda (liigitada) erinevalt: · Majanduskulud ja finantskulud · Pöördumatud kulud · Regulaarsed ja perioodilised kulud · Lühiajalised, keskmised ja pikaajalised kulud · Kogu-, püsi- ja muutuvkulud · Keskmised ja piirkulud Üldised, ühis- ja erikulud Majanduskulud ja finantskulud · Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse. See ei ole otsene rahaline väljamakse, vaid näitab pigem maksevalmidust. · Finantskulu on otsene mingi projekti teostamisel tekkiv rahaline kulu raha, mida peab maksma vaja minevate
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm omanikele iga aasta lõpus dividendidena. Laenu projekti eluea jooksul tagasi ei maksta. Projekti kestvuseks on 3 aastat. Esimesel aastal on toodete hinnaks 40 krooni ning toodetakse ja müüakse 60 000 toodet. Teisel aastal suureneb toodete müügihind 5% ja kogus on 10% suurem ning kolmandal aastal väheneb hind eelneva aasta hinnast 9,5% ja kogus suureneb 10%. Muutuvkulud moodustavad hinnast 60% ning püsikulud on 100 000 krooni aastas. Seadet amorditakse järgnevalt: 40%, 35% ja 25%. Leida: Puhtad rahavood tegevusest NPV IRR ja MIRR Projekti tasuvusaeg puhaste rahavoogude põhjal ja PV-de põhjal Kasumiindeks 4. Ettevõte teeb investeeringu aastal 0 summas 40 000. Kolme aasta
panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks. 3 5. Mida näitab samatoodangukõvera tõus? Kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. 6. Kuidas leida optimaalne tegurikomplekt? Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. 7. Mille poolest erinevad muutuvkulud ja püsikulud? Muutuvkulud muutuvad toodangumahu muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline
Kuid klientidel on võimalus oma pesu pesta, seda kuivatada kui ka triikida. Eesmärgiks on muuta tudengite elu kergemaks ja mugavamaks, seepärast on teenust võimalik kasutada ööpäevaringselt, valides endale sobivaim aeg. 4.2. Kuidas näevad tarbijad selle toote kasulikkust Kuna ühiselamutes elavad tudengid on pärit üle Eesti ja ka välisriikidest, siis on neil kõige mugavam oma pesu pesta, samas hoones asuvas pesumajas. 5. KULUD ETTEVÕTTES 5.1. Mis on selle ettevõtte püsi- ja muutuvkulud Ettevõtte püsikulude alla kuuluvad: · Püsitöötasu · Ruumi rent · Elekter · Vesi (külm) · Küte Ettevõtte muutuvkulud: · Masinate remont · Pesupulbrid · Vee pehmendajad · Loputusvahendid · Katlakivi eemaldajad Ettevõtte lisakulu: · Reklaamikampaania 5.2. Põhjendage, miks on teatud kulud just püsikulud Ettevõtte ülesandeks on palgata töölised pesumajja, kelle kohustuste alla kuuluvad:
· Vaja on leid a Q , mille juures TR suudaks katta VC ja osa FC, seega TR>VC, · Tabel: Kahjumi minimeerimine lühiperioodil (lk 182) · Analüüs: kahjum on minimaalne Q=10 Muutuvad kulud-palgad jne sõltuvad toodangu koguasest Püsikulud-maamaks-sõltumatud toodangu kogusest 3.2 Marginaalanalüüs kasutamine · (3.1. eelnenuga sama tulemus) · MR=MC, P>AVC · Tabeli järgi kõige madalam hind, millega suudab katta muutuvkulud on 2.47, · Q=9 3.3 · Tegevuse lõpetamine lühiperioodil · Jätkab tootmist kui suudan katta vc ja osa fc · Avc>p · P=atc min nim sulgemishinnaks 3.4 · Turuhnna muutudes muudakse ka Q · Joonis: firma tootmisotsuses lühi · Perioodil, selgitab koguse valikut, kui p muutub · E normaalkasumit, kui hind tõuseb saadakse majkasumit · Frma lühiperiodill pakkumiskõver näitab missugust toodangust firma soovib ja on
tuju, motivatsiooni tase. Nad on erinevad isiksused, tajuvad asju erinevalt, samade sümbolite puhul meenuvad neile erinevad assotsiatsioonid. Tarbija ostukäitumine on dünaamiline. Tegemist on pidevalt muutuva protsessiga, muutuvad nii keskkond, inimesed kui ka tooted. 32. Mis on ettevõtte otsesed ja kaudsed kulud? V: Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis jagunevad omakorda: muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud koosnevad üksikteenuste hindadest (majutus, toitlustus, piletid muuseumidesse jne) ning on otseselt seotud klientide arvuga. Reisipaketi koguhinnas on muutuvkulu seda suurem , mida suurem on grupi suurus. Püsikulu ei sõltu klientide arvust. Siia alla kuuluvad antud reisi otsesed kulud nagu giidi ja reisisaatja töötasu ning majutus, transport, ruumide üür jne. Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud, töötajate
eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega; tema käitada on üks või enam õhusõidukit, mis on ettevõtja omandis või lepingu alusel valduses; ta omab kehtivat lennuettevõtja sertifikaati; ta on suuteline täitma esimese kahe aasta äriplaanist tulenevaid kohustusi, sealhulgas katma kolme esimese tegutsemiskuu jooksul püsiv- ja muutuvkulud omavahendite arvelt, arvestamata antud perioodil teenitud tulusid lennuettevõtja sertifikaat- 1. taotleja peab tõendama, et tal on ärilise lennutranspordi ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem, 2
5) Lühi- ja pika perioodi eristamise alus. Lühiperiood on vaatluse all olev periood ning pikk periood on tulevikule suunatud. Lühiperiood: ajavahemik mille jooksul on võimalik muuta kasutatava tööjõu (L) kogust,aga ei ole võimalik muuta kasutatava kapitali (K) kogust-eeldame,et uute seadmete püstipanek võtab aega. Pikk periood: võimalik on muuta mõlemat tegurit [ (L) ja (K) ] 6) Millisest hetkest algab pikk periood? Kui kõik kulud on muutuvkulud 7) Püsi- ja muutuvressursi mõiste Püsiressurss: osa ressurssidest mille kasutatavat kogust lühiperioodi jooksul muuta ei saa muutuvressurss:osa ressurssidest mille kasutatavat kogust lühiperioodi jooksul saab muuta. 8) Kogutoodang,keskmine toodang,piirtoodang Kogutoodang (total product TP) ettevõtte poolt toodetava hüvise kogus Keskmine toodang (average product AP)- ettevõtte kogutoodang ühe kulutatud teguriühiku
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel.
· Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides · Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud
kas on vajalik eraldi tootmise/teenindamise ruum, millised peavad olema ruumi tingimused, milliseid täiendavaid investeeringuid see vajab. · Kirjeldatakse asukoha eelistusi (geograafiline asukoht, teeninduspiirkond, kulud). · Kirjeldatakse võimalikke piiranguid tootmisele/teenuse osutamisele (näiteks litsentsid, tegevusload). · Tuuakse välja hinnakujunduse alused: mis maksab tootmine, millised on püsi- ja muutuvkulud, millised on kulutused tootele selle jõudmisel kliendini? Tootearendus · Kirjeldatakse kuidas on kavas muuta/arendada tulevikus toodete/teenuste nomenklatuuri · Kirjeldatakse kuidas arendatakse tooteid/teenuseid · Kirjeldatakse kust võetakse ideid toote/teenuse arendamiseks Turg Toote või teenuse turustamiseks peavad sellel olema potentsiaalsed kliendid. · Kirjeldatakse detailselt turgu, iseloomustatakse kliente ning nende regionaalset paiknemist.
privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted
4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 4 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted
Otsesd kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud mõõdavad tulu, mida antud ressurss ooleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi ja muutuvkulud: PÜSIKULUD (FC) on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. MUUTUVKULUD (VC) on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: keskmine püsikulu AFC=FC/TP; keskmine muutuvkulu AVC=VC/TP; keskmine kogukulu ATC=TC/TP
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Äriplaan Juhendaja nimi: Avar Daniel Väimela 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Kokkuvõte...................................................................................................................................3 Ettevõte....................................................................................................................................... 3 Tulevikuvisioon.......................................................................................................................... 3 To...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. P...
piirkasulikkus igast täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem Küsimus 14 Mastaabisääst võimaldab selgitada: 4/10 Arvestustest 4.1 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. mille poolest erinevad püsi ja küsimus muutuvkulud b. milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus c. miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on Ukujuline d. miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõkub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
kasum = (kogukasumi % * müügi summa) – püsikulud turuosa = [(toote X müügimaht regioonis N) / (tootegrupi müügimaht regioonis N)] *100 kasum = kogutulu - kogukulu Ül 3 Alljärgnevalt on toodud teave usina kartulikasvataja Joosepi majandustulemustest Müük 1 800 000 rootsi krooni Püsivad tootmiskulud 22 000 rootsi krooni Administreerimiskulud 14 000 rootsi krooni Ühiku müügihind 9 rootsi krooni Ühiku muutuvkulu 5 rootsi krooni Müügikulude muutuvkulud ühikule 1 rootsi krooni a) palju tuleb koguseliselt müüa, et saada kartuli müügi eest 0-kasumit. Leia tasuvuspunkt toodangu ühikutes. 22 000+14 000 Tasuvuspunkt = 9−6 b) milline kogus kartulit tuleb kasvatada, et saada kasumit 20% kartuli müügihinnast 20% 9st (hinnast) 0,2*9=1,8 1,8x=(9-6)x-36 000 X=30 000 c) leia tasuvuspunkt toodangu ühikutes, kui kõik muutuvkulud alanevad 10% ühiku kohta, kusjuures püsivkulud jäävad samaks
(TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. MIKROÖKONOOMIKA 34 Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 6.1) tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud
Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6
Selliste tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse (kogu)püsikuludeks(total fixed costs, FC või ka TFC) Püsikulud on kulud mis ei muutu toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Püsikuludeks on näiteks renditasud, ettevõtte kulud valvele, küttetasud, laenuintressid jne. Muutuvate tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse muutuv- e varieeruvateks kuludeks(total variable costs, VC või TVC) muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab. ettevõte tootmismahu muutustega on seotud näiteks palgakulu, materjalide, tooraine, energia maksumus jne. Kogukulud(TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse(väljundi) valmistamisest. kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC
kahjumit (toodangu kriitiline maht). PÜSIKULUD (kaudsed kulud) on kulud, mis ei muutu, kui läbimüük või toodangu maht muutuvad. MUUTUVKULUD (otsesed kulud) on kulud, mis muutuvad koos läbimüügi või toodangu mahu muutumisega (on fikseeritud tooteühiku suhtes). MÜÜGIKÄIVE – (PÜSIKULUD+MUUTUVKULUD) = KASUM KASUMI-KAHJUMI LÄVI Müügihind x müüdud - muutuvkulud x müüdud + püsikulud = 0 ühiku kohta ühikuid ühiku kohta ühikuid KATSE-EKSITUSE MEETOD – kasumi-kahjumi lävi leitakse proovimise teel. Müüdud Ühiku Müügikäive Ühiku Muutuvkulud Püsikulud Kogukulu ühikuid müügihind muutuvkul e summa d Kasum u
· GATT defineeris dumpingut ka kui toote pakkumist eksportturul müügiks hinnaga alla "normaalse väärtuse"[2]. Sporaadiline Pole tahtlikku kavatsust dumping dumpinguks (odavalt müüakse toodangu ülejääke) Pidev dumping - Kasumi maksimeerimine hinnadiskrimineerimine üle erinevate turgude Tsükliline dumping Katta vähemalt muutuvkulud Kaitsev dumping Minimiseerida kahjud üle- määrastest toomisvõimsustest Masstootmine Saavutada mastaabisäästu efekti realiseerumine täies ulatuses Turu loomise Saavutada kompaniile dumping turuliidri positsioon uue toote osas Röövellik dumping Saavutada monopoolne positsioon välisturul "Laubad-kokku" Rünnata turuliidrit
hinnaga alla “normaalse väärtuse”[2]. Sporaadiline dumping Pole tahtlikku kavatsust dumpinguks (odavalt müüakse toodangu ülejääke) Pidev dumping - hinnadiskrimineerimine Kasumi maksimeerimine üle erinevate turgude Tsükliline dumping Katta vähemalt muutuvkulud Kaitsev dumping Minimiseerida kahjud üle-määrastest toomisvõimsustest Masstootmine Saavutada mastaabisäästu efekti realiseerumine täies ulatuses Turu loomise dumping Saavutada kompaniile turuliidri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
