summa. Kasum- tulu ja kulu vahe. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu ehk piirtulu ja piirkulu on võrdsed. Fikseeritud müügihinna korral osutub kasumi maksimeerimine tingimuseks hinna ja piirkulu võrdus p= MC. Kui hind langeb madalamale on ettevõttel mõttekas tootmine lõpetada. Seega kattub lühiperioodi pakkumiskõver piirkulukõveraga juhul kui hind ületab keskmist muutuvkulu. Turupakkumisfunktsioon- leitakse kõigi vastavat hüvist tootvate ettevõtete pakkumisfunktsioonide liitmisel. Selle funktsiooni graafikut nim. Turupakkumiskõveraks. Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle ühiku tootmise kulud, kõigi teiste tootmisühikute korral ületab hind nende ühikute tootmise kulud seda vahet nim tootjahinnavaruks või tootja ülejäägiks. Turg- mehhanism mis viib kindlal ajal ja kindlaskohas kokku tootja ja tarbija, et need
ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuvkuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud C (q) ' CF % cv q kus q on tootmismaht; CF on fikseeritud kulud; cv on muutuvkulu tooteühiku kohta. C Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, bürootöötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. C Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile, töötasu. NÄIDE 2.3. Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr.
igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x). Kui iga arvu y ϵ Y korral leidub ainult üks x ϵ X, mille korral y=f(x), siis öeldakse, et funktsioonil y=f(x) on pöördfunktsioon y=g(x) Mis on püsikulu, muutuvkulu, Püsiv kogukulu (TFC) – kulu, mis ei sõltu kogukulu, keskmine kulu? kauba tootmismahust (hoone üür, kindlustus) Muutuv kulu (TVC) – kulu, mille suurus sõltub tootmismahust Q. Kogukulu (TC) – kõigi kulude summa TC(Q)= TFC+TVC(Q) Keskmine kogukulu näitab kogukulu
178 exchange rate valuutakurss 179 executive ettevõtte juhataja 180 expendables kulukaubad 181 expenditure kulud, väljaminek 182 expense kulu, tarbimine 183 exploit the market turgu ära kasutama 184 export finance ekspordi rahastamine 185 external demand välisnõudlus 186 extra staff lisapersonal 187 factor cost muutuvkulu 188 factory tehas, vabrik 189 fair mess, näitus 190 falsification võltsing 191 field tegevusala, valdkond 192 financial asset finantsvara 193 financial projections finantsilised prognoosid 194 financial statement finantsaruanne 195 financial system arahandussüsteem 196 firm firma, ettevõte 197 fix altkäemaks
5. Tootmise lisakulude eelarve 1 Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h. Tootmise lisakuludes olev püsivosa on 40 000 kr. igas kvartalis, s.h 20 000 kr. tootmisseadmete kulum. I II III IV A ajakulu, h 24 33 43,5 36 136,5 muutuvkulu norm kr/h 6 6 6 6 6 tootmise LK muutuv osa 144 198 261 216 819 tootmise LK püsiv osa 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 kokku tootmise LK-d 40 144 40 198 40 261 40 216 160 819 5A. Lisakulude tasumise eelarve Tasumine toimub samas kvartalis, kui kulutus tehti.
Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 6.1 Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja
Üksiku kulumäära kasutamine kulude jagamise puhul tähendab seda, et kulukogumi kõik kulud jagatakse kuluobjektile (näit. osakondadele või toodetele) kasutades ühte ja sama määra ühiku kohta. Sellisel juhul ei tehta vahet erinevate kulude vahel selles kulukogumis nende erinevusest lähtudes (püsikulud ja muutuvkulud). Kahese jaotusmäära kasutamise puhul jaotatakse esiteks ühte kulukogumisse kuuluvad kulud kahte erinevasse alamkogumisse (tavaliselt muutuvkulu ja püsikulu alamkogumid) ning seejärel jaotatakse alamkogumite kulud, kasutades erinevat jaotusalust. Oletame , et ettevõttes on IT osakond, kelle teenuseid kasutavad kaks tootmisosakonda A ja B. Rohkem IT osakonna teenuste kasutajaid selles ettevõttes ei ole. Järgneva aasta kohta on eelarves järgmine informatsioon: IT osakonna püsikulud 300 000€ aastas IT osakonna koguvõimsus 1 500 tundi Osakondade eeldatav IT osakonna teenuste kasutamine
Kanepi Gümnaasium Kanepi söögikoht Äriplaan Taivi Oja Juhendaja: Piret Viil Kanepi 2008 1 Sisukord Lühikokkuvõte ............................................................................lk 2 Üldandmed .................................................................................lk 3 Missioon, visioon, eesmärk ..............................................................lk 4 Teenus, turg, konkurents .................................................................lk 5-6 Turundusstrateegia ja turunduseelarve .................................................lk 7 Tootmise/teeninduse planeerimine ......................................................lk 8 Sisustus .....................................................................................lk 9-10 Projekti maksumus ............................................................................
36. SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. 37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot. 41. Väljavoog on maksud ja säästud. 42. Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43. Hüvised on kaubad ja teenused. 44. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. 45. Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused,
Pikk periood kui kõik ressursid, mida kasutatakse, on ära muudetud. Ülipikk periood majandusteoreetiliselt kasutatakse harva muudetakse põhimõtteliselt ka tehnoloogiat lisaks ressurssidele. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Lühiperioodi kulud: lühiperioodil seob toomisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC=const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Keskmine produkt (AP average product) Keskmine kulu (AC average cost, vahel ka ATC) AC=TC/TP Keskmine muutuvkulu (AVC - average variable cost) AVC=VC/TP Keskmine püsikulu (AFC - average fixed cost) AFC=FC/TP Keskmine kogukulu (ATC - average total cost) ATC=TC/TP Keskmise kulu joonised (vt. Joonis 5.2) LOENG 6 4. (magasin pealkirja maha...) Pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline mastaabifekti tõttu. Kasvav mastaabiefekt LAC (Long run pikk periood inglise keeles, sellepärast see L seal AC ees) väheneb. Konstantne mastaabiefekt LAC on konstantne. Kahanev mastaabiefekt - LAC kasvab.
muutuvkuluks. TC = FC + VC Püsikulu (FC – fixed cost) on kulu, mille suurus ei muutu, kui ettevõte muudab lühiperioodil oma tootmismahtu. Püsikulud esinevad isegi juhul, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulu (VC – variable cost) on kulu, mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (näiteks tööjõukulud või toormaterjali soetamine). NB! võrdluseks pikal perioodil TC = VC (sest kõik kulud on muutuvkulud) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu. 20 TP FC L VC TC MC AFC AVC ATC 0 150 0 0 150 - - - - 2 150 1 50 200 25 75 25 100 5 150 2 100 250 16,7 30 20 50 9 150 3 150 12 150 4 200 14 150 5 250 15 150 6 300 21 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste.
Kindlustuse väljamakseid tehakse II kvartalis 2500 EEK, III kvartalis 2500 EEK ja IV kvartalis 3000 EEK. 11 Mittetootmisseadmete kulum (vt. Tab 11 ). arvestatakse vastavalt investeeringute plaanile. (vt. Tab 10). 10. Turustus ja halduskulude eelarve I kv II kv III kv IV kv Aasta müügikogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 MK muutuvkulu ühikule 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 KOKKU MK 6 000 10 500 12 000 4 500 33 000 reklaamikulud 3 000 3 000 3 000 3 000 12 000 palgakulu mittetootm.tööline 10 500 10 500 10 500 10 500 42 000 sotsiaalmaksu kulu 33% 3 465 3 465 3 465 3 465 13 860
151 krooni, siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem kui iga ühiku keskmine tulu. Õ Täida lüngad! · Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena, kujutab endast piirprodukti. · Arvestuslik kasum võrdub firma kogutulu ja otseste kulude vahega ja majanduskasum võrdub firma kogutulu ja kõikide kulude vahega. · Tootmismahu puhul, kus keskmine muutuvkulu (AVC) on minimaalne, võrdub AVC piirkuluga. Tee õige valik! · Firma muutuvkuludeks on: o Töötasu o Amortisatsioonikulud (nt tehnika kulumine) o Tootmisruumide rent o Kõik nimetatud · Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu (TC) on 240 krooni ning püsikulu (FC) on 100 krooni, on: o AFC=10 ja ATC=14 o AVC=14 ja ATC =24 o MC=140 ja ATC=34 o ATC-d ja AFC-d ei saa kindlaks määrata
Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Püsikulud (FC)- on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC)- mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. MC = TC : TP; TC - firma kogukulud Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP 5.TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned- * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga.
Debitoorse võla pikkus päevades: DSO = Ci Di Kus DSO debitoorse võla pikkus päevades C ostja osakaal koguostjatest protsentides D ostja tasumise aeg päevades Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu (= raha laekumise välde*müük päevas*rahastamisallika hind): CDD = DSO S V % kd Kus CDD debitoorse võla ülalpidamiskulu S müük päevas V% muutuvkulu osatähtsus müügist k lühiajalise laenu hind 9 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Diskonto suurus: DIS = S (1 - BDL%) S % a Kus DIS diskonto S müügikäive BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete %
45. Kasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu ... a) Summaga b) korrutisega c)vahega 46. Firma muutuvkuludeks on: ** (ei tule töösse) a) Tööliste töötasu (tükitöö alusel) c) tootmisruumide rent b) (hoonete) amortisatsioonierialdised 47. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu on 240, sh. Kogupüsikulu on 100, siis on: a) Keskmine püsikulu 10 ja keskmine kogukulu 14 b) Keskmine muutuvkulu 14 ja keskmine kogukulu 24 48. Firma kohta on olemas tabel: Töötajate arv 1 2 3 4 5 6 Kogutoodan 3 8 12 15 17 18 g Neljanda töötaja piirtoodang ehk piirprodukt on: a) 3 b) 3,73 c) 4 d) 15 49. Eelmise tabeli järgi on nelja töötaja keskmine toodang:
teenuste hindade võimalikku muutumist jne. Samuti uuritakse äritegevust takistavaid tegureid. Tavaliselt mõõdetakse möödunud ja tuleva 3 kuu suhtes. Hoiak tähendab inimese kestvat suhtumist nii iseendasse kui teistesse Valemid 𝑃ü𝑠𝑖𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 tasuvuspunkt ühikutes = 𝐾𝑜𝑔𝑢 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎 kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu 𝑝ü𝑠𝑖𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑+𝑠𝑜𝑜𝑣𝑖𝑡𝑢𝑑 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = 𝑘𝑜𝑔𝑢𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑−üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚𝑢𝑢𝑡𝑢𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑
Selles punktis kasumit ei teki, kuid püsi- ja muutuvkulud on kaetud. Tegevusmahu suurenem. sel- lest tasemest toob kaasa kasumi tekkimise. Käibe kasvuga kaasneb ka muutuvkulude mahu kasv. Seepärast on oluline tulude (osakasumi) tase, mis jääb alles lahut. käibest muutuvkulud. Nimet. tase on: Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Muutuvkulu - muutub proports. müüdava kauba kogusega, kajastatav ühiku muutuvkulu kaudu. Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Näitab, kui suures ulatuses aitab iga müüdud toode katta summaarseid püsikulusid. Jääktulu moo- dustab alati 60% käibest. Nimet. määra kajastab: Jääktulu määr = jääktulu / käive Jääktulu määr %-na jääb muutumatutel tehnol. tingimustel konstantseks. Mida suurem on tegevuse maht (ühikutes, käibes), seda suuremaks kujuneb jääktulu absoluutsumma. Mida suurem on jääk-
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka v...
9 Kulude arvestust on vaja näiteks tootekulude objektiivseks kalkuleerimiseks, toodete ja klientide tulukuse kindlaksmääramiseks, müügihinna kujundamiseks jne. Kulude klassifitseerimine: · Muutuvkulud ja püsikulud · Otsekulud ja kaudkulud Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügi/tootmise mahu muutumisega, näiteks toorme kulu mida rohkem toodetakse seda rohkem tooret vajatakse. Samas muutuvkulu tooteühikule ei muutu ühe laua tootmiseks kulub 2 ruutmeetrit materjali, ükskõik kas me toodame ühe laua või kümme lauda. Püsikulud on kulud, mis müügi/tootmise mahu muutumisel jäävad samaks, näiteks rendi kulu tavaliselt lepitakse rendilepingus kokku perioodi rendisummas, mis ei sõltu müügi/tootmise mahust. Loomulikult ei jää püsikulud igavesti samaks näiteks müügi/tootmise mahu olulisel suurenemisel tuleb pinda lihtsalt juurde rentida.
keskmine kogukulu average (total) cost, AC Средние (совокупные) затраты keskmine kogutoodang average physical product, APP Средний продукт Ilmutatud kulu Explicit cost Явные затраты ilmutamata Implicit cost Неявные затраты keskmine muutuvkulu average variable cost, AVC Средние переменные затраты keskmine püsikulu average fixed cost, AFC Средние постоянные затраты keskmine tulu average revenue, AR or ATR Средний доход kogukasum total profit, TP or Прибыль kogukulud total cost, TC Совокупные затраты
või vähendab KOGUKULUD (total costs TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse (väljundi) valmistamisest. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC = TFC + TVC KESKMINE KOGUKULU ATC või AC (average (total) cost AC or ATC) on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks TC TC ATC = = TP Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC (average variable cost AVC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna TVC TVC AVC = = TP Q KESKMINE PÜSIKULU AFC (average fixed cost AFC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna TFC TFC AFC = = TP Q KESKMINE KOGUKULU ATC (AC) TC TVC + TFC TVC TFC ATC = = = + TP TP TP TP ATC = AC = AVC + AFC
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine....
müüakse 15 000 saiakest? püsikulud Kasumilävepunkt = ühiku müügihind - ühiku´.muutuvkulud Kasumilävi = 3900 / (4-0,2) = 1027 saiakest kuus 15 000 / 12 = 12590 saiakest kuus 1250 * 4EUR = 5000EUR kuus Kasum kuus = 5000 4108 = 892EUR kuus 15 000 saiakese müügi korral on kasum 892EUR kuus. Te soovite hakata tootma puidust riiuleid. Kavatsete neid müüa mööblipoes, kus on 50% hinnalisand. Olete välja arvutanud, et muutuvkulu (materjal, tarvikud, viimistlus, tööjõud) on ühe riiuli kohta 12 eurot. Teie ettevõte on väike ning üldkulud ei ole väga suured. Ettevõtte püsikulud aastas on 37 0000 eurot (Teie enda palk, põhivahendite amortisatsioon, müügikulud jne). Olete uurinud, et tarbija on nõus maksma taolise toote eest 50 eurot. Vastake järgmistele küsimustele: 1) Kui palju peate riiuleid tootma ja müüma, et katta püsikulud?
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
TC=FC+VC Kogukulu ja valmistatud toodangu koguse (koguprodukti) jagatis on keskmine kogukulu (ATC). Keskmine püsikulu (AFC) on püsikulude (FC) ja koguprodukti jagatis ning keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub muutuvkulude (VC) ja toodetud koguse jagatisega ATC=TC/TP AFC=FC/TP AVC=VC/TP Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogutulu samuti algul väheneb ja hiljem suureneb. Piirkulu (MC) -on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. Võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega, ning ka muutuvkulude ja koguprodukti muutuse jagatisega. Tootmiskogust mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatakse firma kapatseediks e tootmisvõimsuseks. PIKK PERIOOD
· piirkulude hinnakujundus (hinnapõranda hinnakujundus) Hinnapoliitika täiendavalt pakutava odavama toodangu jaoks - võimaldab ära kasutada kõiki (st. Ka ülejäävaid) tootmisvõimsusi Viimase toote tootmiseks tehtud kulutused "Hinnapõrand" = Piirtulu ühikult > Piirkulu ühikule Viimase toote tootmisel saadud tulu (müügist) Piirtulu=täiendava partii ühiku hind Piirkulu=täiendava partii ühiku muutuvkulu Meetodi eelised: Võimaldab kasutada tootmisvõimalusi madala turukonjunktuuri tingimustes Võimaldab täiendavat kasumit kui hind on muutuvkuludest kõrgem Meetodi puudused: Ei arvesta turunõudlust Põhipartiile peab olema võimalik kalkuleerida kõik püsikulud 14) Kasumiläve analüüsi koht ja võimalused hinnakujunduses Kasumiläve (tasuvuspunkti) võime defineerida kui müügimahtu, mille juures müügilaekumine on võrdne kogukuludega, st et sellise müügikäibe juures ei kujune
kvartalis, kindlustuskulud 12 000 kr kvartalis, mitte tootmisseadmete kulum vastavalt investeeringute plaanile. Kindlustust maksti esimesel kvartalil 4500, teisel 5000, kolmandal 7500 ja neljandal 9000 krooni. I II III IV A Müügikogus, tk 5 000 10 000 15 000 15 000 45 000 Muutuv.kulu üh. kr/tk 2 2 2 2 2 Kokku muutuvkulu 10 000 20 000 30 000 30 000 90 000 Püsikulud: Reklaamikulu 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 22 Palgakulu 25 000 25 000 25 000 25 000 100 000 Sotsmaksukulu 6 930 6 930 6 930 6 930 27 720 Lähetuskulu 7 000 7 000 7 000 7 000 28 000
f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Turupotentsiaal on turu võime maksimaalselt osta.
Need kulud on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad järsult, jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-püsikulu on tavaliselt näiteks mittepõhitööliste palgakulu. Segakulu on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Praktikas käsitletakse segakulu koosnevana püsi- ja muutuvkomponendist. segakulude kogusumma = püsikulude kogusumma + muutuvkulu ühiku kohta * ühikute arv Segakulud on eriti olulised seetõttu, et paljusid kulusid ei ole võimalik üheselt liigitada kas muutuv- või püsikuludeks. Planeerimisel on andmed segakulude muutumise kohta sõltuvalt tegevusmahu muutumisest hädavajalikud, kulude täpne prognoosimine on strateegilise juhtimise üks võtmeküsimusi. Esiteks aitab kulude prognoosimine kindlaks teha tulevasi kulusid, kasutades toimingupõhiseid, mahupõhiseid jm kulukäitureid. Teiseks,
Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud. 18. EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. 2 DS Q= IC D nõudlus Q korraga tellitav kogus S ühe tellimuse kulu C ühe kaubaühiku hind I ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs · 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest · 80% käibest/kasumist tuleneb 20% toodetest/klientidest · Näitab, millele pöörata firmas enim tähelepanu X (1 - Y ) (1 + A) X A= Y= (Y - X ) A+ X · Y toodete osakaal müügi alusel · X - toodete osakaal tooteartiklite alusel · A seost kirjeldav konstant ABC analüüs-
Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud. 18. EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. 2 DS Q IC D – nõudlus Q – korraga tellitav kogus S – ühe tellimuse kulu C – ühe kaubaühiku hind I – ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs • 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest • 80% käibest/kasumist tuleneb 20% toodetest/klientidest • Näitab, millele pöörata firmas enim tähelepanu X (1 Y ) (1 A) X A Y (Y X ) A X • Y – toodete osakaal müügi alusel • X - toodete osakaal tooteartiklite alusel • A – seost kirjeldav konstant ABC analüüs-
Käibemaks kajastub automaatselt real 87. 19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD Ka püsi- ja muutuvkulude jaoks ei ole äriplaanis eraldi alapeatükki, kuid nende tundmine lihtsustab finantsprognooside koostamist. Siinkohal tuleb kulud jagada kaheks liigiks: muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi mahust, püsikulud ei muutu koos toodangu hulgaga. Näiteks palk, mida makstakse tükitöötajatele, kes seda valmistavad, on muutuvkulu. Osakonnajuhataja kuupalk aga kuulub püsikulude hulka. Kui kasvatatakse varast köögivilja, siis lisatakse kasvuhoone kütmine muutuvkulude, abihoonete kütmine aga püsikulude hulka. Siinjuures tuleb silmas pidada, et käibemaksukohuslased ei arvesta ostetud kaupade ja teenuste eest makstud käibemaksu kuluna, kuna nad lahutavad selle riigile makstavast käibemaksust maha. Mittekohuslaste jaoks on ostetud kaupade ja teenuste hinna sisse arvestatud käibemaks kulu.
muutuvkulud püsivkulud poolpüsivkulud väliskulud 19. Mis on logistikas kuluefektiivsuse mõiste sisuks? saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulemus toota võimalikult väikeste kuludega maksimaalset müügitulu minimeerida kulusid minimeerida kulusid ja saavutada minimaalsete kulude tasemega maksimaalne tulemus 20. Materjalikulu on loomult tüüpiline otsekulu / muutuvkulu kaudne kulu / püsivkulu püsivkulu / otsekulu muutuvkulu / kaudne kulu 21. Milline kuluallikas loetelus on ettevõttes tüüpiline kaudse kulu tekitaja? veok, mis veab igapäevaselt laiali klientide kaupu tööpink, mida kasutatakse ühe kindla toote valmistamisel laotõstuk, mida kasutatakse nii materjali- kui ka valmistoodangu laos kaubik, mis teenindab ettevõtte erinevaid allüksusi 22. Ettevõtte püsivkulude tase muutub oluliselt, kui liisiti eelmiste asemele kolm uut sõiduautot
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
makstud üür kujutavad endast: alternatiivkulusid. 17. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. 18. Mastaabisääst võimaldab selgitada: miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. 19. Firma maksimiseerib: kogukasum 20. Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. 21. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud: kaks töötajat 22. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on 1250 23. Alljärgnevas on õige: Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga. 24. Kui kõigi ressursside hinnad tõusevad 10%, siis isokulujoon: nihkub vasakule, koordinaatide alguspunkti suunas. 25. Iga punkt isokvandil on: ressursside teatud kombinatsioon, mis kindlustab teatud tootmiskoguse. 26
Näide on küllaltki pikk,
Hinnakujundus 2016 slaididel.
4. REVPAR järgi maksimeeritakse REVPARi, see on tulude juhtimise meetod ("yield
management"). Arvestatakse selliste faktoritega nagu hooajalisus, nädalapäev,
kliendisegment jms. Näide:
5. Jääktulupõhine hinnakujundus selle puhul vaadeldakse eelkõige muutuvkulusid. Hind,
mis on pandud kõrgem muutuvkuludest, katab püsikulusid ja kasumjit. P
Kui kapital on seotud masinate, seadmete, inventari, hoonete jms-ga, räägitakse kulust põhivahenditele. Kui ettevõtte oma või võõrkapital seotakse tootmise eesmärgil sisseostetud materjalidega või edasimüügi eesmärgil sisseostetud kaupadega, räägitakse aga kulust käibevahenditele. Keskmine kulu ehk ühikkulu saadakse vaadeldava perioodi kogukulu jagamisel toodangu või teenuse mahuga. Keskmise kulu mõistet võib kasutada nii lühiajalise kui pikaajalise, püsiv- ja muutuvkulu või kogukulu kohta. 93 Regulaarsed kulud on need kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena. Perioodilised kulud on sellised, mis esinevad suhteliselt madala sagedusega. Harva esinevaid suuri kulusid oleks õige käsitleda perioodilistena.
Kui kapital on seotud masinate, seadmete, inventari, hoonete jms-ga, räägitakse kulust põhivahenditele. Kui ettevõtte oma või võõrkapital seotakse tootmise eesmärgil sisseostetud materjalidega või edasimüügi eesmärgil sisseostetud kaupadega, räägitakse aga kulust käibevahenditele. Keskmine kulu ehk ühikkulu saadakse vaadeldava perioodi kogukulu jagamisel toodangu või teenuse mahuga. Keskmise kulu mõistet võib kasutada nii lühiajalise kui pikaajalise, püsiv- ja muutuvkulu või kogukulu kohta. Regulaarsed kulud on need kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena. Perioodilised kulud on sellised, mis esinevad suhteliselt madala sagedusega. Harva esinevaid suuri kulusid oleks õige käsitleda perioodilistena. Transpordipoliitilised otsused peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii regulaarseid kui ka
n (7.11) DSO = C i Di , i =1 kus DSO debitoorse võlgnevuse pikkus (päevades). C i ostja i osakaal koguostjatest (protsentides), Di ostja i tasumise aeg (päevades). Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu arvestatakse järgmiselt: (7.12) CDD = DSO S × V% k d , kus CDD debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu, S × müük päevas, V % muutuvkulu osatähtsus müügist, k d lühiajalise laenu hind. Kui ettevõte pakub ostjatele ettenähtust varasema maksmise puhul allahindlust (diskontot), siis diskonto suuruse saab arvestada järgmise valemiga: (7.13) DIS = S (1 - BDL%) S % a , kus DIS diskonto, S müügikäive, BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete %, S % allahindlusega müügi osatähtsus, a allahindluse suurus (%). 7.9. Ettevõtte kasvumudelid
Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks:
- Kulud – Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. – Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. – tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb Näiteks: rendikulu Kasumi maksimeerimine - Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. - Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. - Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks Näiteks: tooraine kulu Mastaabiefekt - Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks Püsiv mastaabiefekt
(VC variable costs) Kogukulud = püsikulud + muutuvkulud (TC total costs = FC + VC) Kui toodang on 0, siis kogukulud = püsikulud. Piirkulu (marginal cost, MC) = TC muutus / TP muutus Ehk MC = VC muutus / TP muutus. Algul piirkulu väheneb, siis edasi kasvab. Kui püsikulu ei muutu, siis iga lisanduva toodangu puhul piirtulu on suurem, kui piirkulu. Kuid mingi hetk hakkab ka püsikulu kasvama. Keskmine püsikulu (average fixed costs) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost) ATC = TC / TP Lihtne ja loogiline teema, mõttetult palju tähiseid. Tootmisfunktsioon ja kulud Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = Const. (kehtib kahaneva piirtootlikuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse et sisendi hind ei muutu (antud näites). Tootmismahu kasvades kahaneva piirtootlikkuse seaduse toimel MP ja MC muutuvad vastupidises suunas
tootmistehnoloogiast kui turul kehtivatest hindadest (nii sisendi kui väljundi hinnad). Optimaalse toodangumahu puhul on piirkulu hinnaga samal tasemel. MC=p Kasum on saavutanud maksimaalse kasulikkuse siis, kui koguse suurenedes, kasum enam ei suurene, vaid hakkab langema. Optimaalse toodangumahu korral on piirkasum null (piirtulu ja piirkulu vahe on null) MR-MC=0 MR=MC 3.9. ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu. 3.10. horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver asub minimaalse keskmise kulu tasemel, sest pika perioodi jooksul on ettevõttel võimalik oma kapitali kogust ehk tootmisvõimsust muuta, seega on ettevõttel võimalik pakkuda ükskõik millist kogust sama hinnaga. See hind võrdub minimaalse tükikuluga: p=Acmin. Tegutsedes täieliku konkurentsi tingimustes ei ole ettevõttel pika perioodi jooksul võimalik kasumit
rajatised, seadmed jne. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on varieeritavad. Kulukõverate analüüsil eeldatakse, et ettevõte ei saa tasuta ühtegi tootmise sisendit, samal ajal on aga kõik tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, s.o mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega. Lühiperioodi kulukõverad - Lühiajaliselt tuuakse välja kogukulu(TC), püsikulu(FC), muutuvkulu (TVC), keskmine kulu(AC) ja piirkulu (MC). Muutuvkulud kogukuluna lühiajas on proportsionaalne kulukõver st mida rohkem tahame toodangut siis materjali kulu muutub samas proportsioonis. Püsivkulu lühiajas on muutumatu nt amortisatsioon. Vaadeldes muutuv-ja püsivkulusid ühikkuludena lühiajas, võib välja tuua nende käitumise vastupidiselt varemtoodule, st. sellele, kuidas nad käitusid kogukuludena.
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon-...
lühiperioodi kuludena ja pika perioodi kuludena. Lühiperioodi kulud tulenevad muutuvsisendite ostmise kuludest, neid nimetatakse muutuvkuludeks. Lühiperioodil on ka püsikulu, aga see ei muutu. 46 Kogukulu (TC) = püsikulu (FC) + muutuvkulu(VC) Analüüsi seisukohast on olulisemad keskmised kulud kui kogukulud. Arvutatakse keskmine kogukulu ATC, keskmine muutuvkulu AVC, keskmine püsikulu AFC, seega need on kulud 1 toodanguühiku tootmiseks. Piirkulu MC on kogukulu suurenemine 1 täiendava toodanguühiku tootmisest. ATC ja AVC kõverad on U-kujulised, nad langevad, saavutavad miinimumtaseme ja hakkavad uuesti tõusma. MC kõver algul langeb, aga edaspidi toodangu kasvades tõuseb. Pikal perioodil ei ole püsikulusid, sest kõiki sisendeid on võimalik muuta vastavalt vajadustele. Pikal perioodil vaadatakse keskmist kogukulu LAC, mis mõõdab erinevate
konkurentsi turu tingimustes. Firma tegevuse eesmärgiks on tema kasumi maksimeerimine. Kasum on firma tulude ja kulude vahe. Kulud on raha, mida firma maksab rakendatud ressursside eest ja tulud on raha, mida ta saab oma toodangu müügist. Muutuvkulu (AVC) sõltub toodangumahust, näit. kulu tööliste töötasule, materjalidele, mis läheb ehituskehasse ja ehitusmasinatele. Püsikulu (AFC) ei sõltu lähiperioodil toodangu mahust; kulud hoonetele, firma juhtimiskulud jm. Kogukulu = muutuvkulu + püsikulu Ühikkulu on kogukulu, mis on jagatud tooteühikute arvuga. Piirkulu on kogukulule lisanduv kulu, kui toodangu ühik suureneb ühe ühiku võrra. Traditsiooniline firmateooria eeldab, et ühikkulukõver (AC) on U- kujuline. Joon. 11.1. Ühikkulukõver Tootmismahu kasvades püsikulud tooteühikule (AFC) kahanevad, muutuvkulud võivad alguses kahaneda (näit. materjalide laokulud), kuid teatud piirist hakkavad kasvama (näit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
