4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X element. {(x;y): f(x)=y} 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x= f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu ja keskmine kulu? Püsikulu (TFC) - kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust Muutuvkulu (TVC) - kulu, mis sõltub tootmismahust Kogukulu TC(Q) = TFC + TVC - muutuvkulu ja püsikulu summa Keskmine kulu AC(Q) - kogukulu jagatud toodetud kogusega, 7. Mis on tulu, keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ Keskmine tulu AR(Q)- tulu jagatud toodetud kogusega,
2) ilmutamata kujul (2x-y=0), 3) funktsiooni parameetrilisel esitusviisil (x=2t, y=t süsteemis) 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni f graafik on kõikide järjestatud paaride (x, f(x)) hulk, kus x on määramispiirkonna X element. 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x). x= f-1(y) 6.Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, keskmine kulu? Püsikulu on kulu, mis ei sõltu otseselt kauba tootmismahust (hoonete üür, kindlustus, halduskulud, TFC-total fixed cost). Muutuvkulu on kulu, mille suurus sõltub tootmismahust Q (TVC-total variable cost). Kogukulu on kõigi ettevõtte kulude summa (püsikulu+muutuvkulu=TC). Keskmine kulu on tootmise kogukulu jagatis toodangu kogusega (AC=TC/Q). 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ.
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaas...
majandusteadlane Adam Smith, kelle olulisemaks teoseks on ,,Rahvaste rikkus". Õige 50.Piirkasulikkuse teooria mõõdab iga täiendavalt tarbitud hüvüseühikust saadud kasulikkust. õige 51.Kui kauba L hind tõuseb siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub vasakule. vale 52.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. vale 53.Kui on teada et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (cetris paribus) siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. vale 54.Kui on teada et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (cetris paribus) siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kodugutulu. õige 55.Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis mis lähtub eeldusest et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Õige 56.Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt tuleb selleks et tootjad kaupa rohkem pakuksid kauba hinda alandada. vale 57
Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tagajärjel Mastaabisäästu tekkimise põhjused: 1. Tööjaotus töö jaotatakse rohkemateks etappideks 2. Tooraine varustuse ostmine suurtes kogustes- madalam hind 3. Omahinna alandamiseks ostatakse spetsiaalseid masinaid ja seadmeid 4. Omahinna alandamiseks investeeritakse uurimis ja arendustöösse Kasum on ettevõtte tulude ja kulude vahe Tegevuskulu Püsikulu Muutuvkulu Toiduained x Elekter x Vesi x Küte x Bürootarbed x Köögitarbed x Telefonikulud x x Karastuskoogid x
keskmist tootlikkust. On koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. 23) Piirprodukt MP (Marginal product) on täiendav toodang, mis sadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutava ressursikoguse muutuse jagatisega. 24) Püsikulu FC - (Fixed cost) on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab 25) Muutuvkulu VC (Variable cost) on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub 26) Piirkulu MC (Marginal cost) on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu. Ta võrdub kogukulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega, samuti võrdub ta kogumuutuvkulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus (Capacity) on tootmistae, mille korral firma keskmine kogukulu on minimaalne.
Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
• , on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. • Kasum on tulu ja kulu vahe. • Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC) Piirkulu on iga täiendava toodetava ühikuga kaasnev täiendav kulu. 17. TURUTÜÜBID Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol, monopol, oligopol, ja monopoolne konkurents. 18. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist Kasumi kujunemisel on seega samavõrd oluline firma tulude pool. Tulu saab firma hüvise müügist
Ühe summuti vahetamise kulud Püsivkulud G 1333,3 H 800 I 571,4 Muutuvkulud J 400 K 400 L 400 Ühe summuti M 1733,33 N 1200 P 971,42 vahetamise kulud kokku Leia arvud, mis peavad olema tähtede asemel. (10P) Too välja ka arvutusvalemid. G = 400 000: 300 =1333,3 H = 400 000: 500 = 800 I = 400 000: 700 = 571,4 K = 200 000 : 500 = 400 J ja K = muutuvkulu on ühe ühiku kohta sama C = 300 x 400 = 120 000 E = 400 000+120000= 520 000 M= 1333,33+400 = 1733,33 N = 800+400 = 1200 P = 571,4+400=971,42 D = 700x400 = 280 000 F = 400 000+ 280 000 =680 000 2. Selgita järgmiste mõistete sisu OMA SÕNADEGA (arvesse ei lähe copy konspektist või mõnest teisest allikast) ning too ka lühike numbriline näide eelarvete koostamise kohta, sh eelarveridade arvutusvalemid vajadusel (10P): a) eelarve -
Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm1 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 50 punkti. On toodud mitmesugused jalgrattatehase kulud. Iga kulu puhul märkida tähtedega millist liiki kuluga tegemist. Ühte kulu võib liigitada mitmeti. Kululiigid: muutuvkulu (vc), püsivkulu (fc), perioodikulu (pec), tootekulu (pc), põhimaterjal (dm), põhitööliste palk (dl), tootmise lisakulu (poh) (iga õige 2 p, kokku 16 p) 1. tehase juhtimine pec, fc ,poh 2. terastoru pc, dm, vc 3. tehase amortisatsioon fc, pc,poh 4. kvaliteedi kontrollija töötasu poh, fc,pec 5. põhitöölise palk dl, vc,pc 6. laokulud pec, fc,poh 7. porilauad dm, vc, pc 8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid:
alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti, Püsikulud (FC fixed cost) kulud, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC variable cost) kulud, mille suurus muutub, kui firma muudab oma tootmismahtu. Kogukulud on nende summa.(TC total cost) Keskmine kogukulu (ATC avarage total cost) on kogukulu ja valmistatud tootekoguse jagatis, ehk kesmine kulu ühe toote kohta. Keskmine muutuvkulu (AVC avarage variable cost) keskmine muutuvkulu ühe toote kohta Keskmine püsikulu (AFC avarage fixed cost) keskmine püsikulu ühe toote kohta Kui kogutoodang kasvad, siis kesmine püsikulu väheneb; kesmine muutuvkulu samuti väheneb ja seejärel vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele, suureneb; samuti toimub püsikuluga. Kui firma otsustab, missugust tootmiskogust toota, on väga oluline kindlaks teha piirkulu suurus Piirkulu (MC marginal cost) on täiendava tooteühike valmistamise täiendav kulu. Ta on
Selleks võetakse siin prognoosimisel arvesse ainult põhitegevusest laekuvad tulud ja põhitegevusega seotud kulud. Kommentaarid meie ülesande kasumiprognoosi koostamise kohta: Käive tuleneb müügiprognoosis arvutatud käibe summadest. Muutuvkulud on kulud, mis on seotud toodangu mahuga näit. materjali kulu, töötajate tükitöötasu jms. Meie näites on arvestatud selle hulka peamiselt toodangu materjali kulu ja kudujate töötasu (töö on tükitöö alusel). Muutuvkulu on soovitav eraldi tabelina välja arvutada siis on selgelt näha, kui palju materjali, töötasu jm. toodangu valmistamiseks kulub. Kui muutuvkulu on keeruline arvutada, võib muutuvkulu arvestada ka keskmise arvestusliku %-na prognoositud käibest. Muutuvkulu esimesel kuul on arvestatud suurema sisseostetava materjali kogusega. Püsikulu on kulu, mis ei ole seotud toodangu kogusega. Prognoositabelites võib kasutada n.ö.
Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: muutuvkulude (AVC) kõvera allapoole nihkumise Firmateoorias nimetatakse piirkuluks: Kogukulule lisanduvat kulu, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra Mastaabisääst võimaldab selgitada: Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline Ettevõtte kogukuluks nimetatakse: Püsikulu ja muutuvkulu summat Lühiperiood on ajavahemik: Mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest ei ole muudetav. Sellisteks sisenditeks on tavaliselt mitmed põhikapitali elemendid (hooned, rajatised, seadmed jne.), kuid selleks võivad olla ka maa, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud jm. tootmissisendid. Lühiperiood ei ole mingi kindel arv kuid või aastaid. Ta erineb majandusharuti ja muutub oluliselt ajas. Mis alljärgnevast on õige?
aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja;
b) Rahavoogude aruanne 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) kui tema aastakäive ületab 250 tuh kr. 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 40 000 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising 15
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Robert Hisrich (1985) ettevõtja definitsioon oli: ettevotja on isik, kes kulutab oma aja ja jou oma ettevotmisele, vottes enda kanda finants, psuhholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahvusvaheliselt liigitatakse ettevõtteid suuruse järgi .... Vali üks: a. turuosa suuruse alusel b. müügitulu suuruse alusel c. töötajate arvu alusel d. kasumi suuruse alusel Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: töötajate arvu alusel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Startup ettevõte on orjenteeritud kiirele kasvule. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ...
Sotsiaalkuludena arvestatakse: Energiakulusid ning hoolde- ja käidukulusid nimetatakse ka tegevuskuludeks CT · mõju tööhõivele (ka jooksvateks kuludeks) · mõju väliskaubandusele CT = CW + CH · mõju riigi rahandusele Energiakulu on selgelt muutuvkulu, hoolde- ja käidukulu on nii muutuvkulu kui ka püsivkulu. Vahel Tööhõivega kaasnevate rahasummad on järgmised: kasutatakse üht, vahel teist liigitust, oleneb ülesandest. Kapitalikulu on selgelt püsivkulu. · töötute toetused Energiasüsteemides on olulisel kohal elektrivarustuse tagamine, millega on seotud varustuskindluse · suurem sissetulek riigi- ja munitsipaaltuludesse tulumaksust kulud CV
4. Ühe muutuja funktsiooni diferentsiaalarvutus Majandusanalüüsi korral uuritakse majandusalaste suuruste vahelisi seoseid, mis on kirjeldatud funktsionaalse sõltuvusena. Toome näiteks mõningad probleemid, mida võib uurida majandusanalüüs: · Kas toodangu hinna suurendamisel ettevõtte kasum suureneb või väheneb? · Millisel määral võivad kapitalimahutused asendada lisatööjõudu? · Millise tootmismahu juures on kulu tooteühiku kohta kõige väiksem? · Kui tundlik on hüvise nõudlus hinna muutustele? · Kuidas mõjutab maksude suurendamine laekumisi riigieelarvesse? Vastuste leidmiseks nendele küsimustele konstrueeritakse algul vastavad mudelid ja siis uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded. Majandusalases tegevuses tuleb tihti analüüsida, millal on tootlikkus maksimaalne, kasum maksimaalne, kulud minimaalsed jne. Maksimumi ja miinimumi ...
27 Püsikulud ja muutuvkulud. Moodustamise iseärasused Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) on kulu, mile suurus firma tootmisvahu muutudes muutub. 28 Keskmiste kulude liigid ja arvutusvalemid Keskmine kogutulu (ATC) kogutulu ja valmistatud toodangu koguse jagatis. TC ATC= TP Keskmine püsikulu (AFC) kogupüsikulu ja koguprodukti jagatis. TFC AFC = TP Keskmine muutuvkulu kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis TVC AVC = TP 29 Piirkulu mõiste ja arvutusvalem Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. TC MC= = TVC TP 30 Pika perioodi keskmise kulu kõver. Näidata joonisel Pika perioodi keskmine kulu mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel, et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Iga
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...
Q1−Q2 p1− p2 valitakse alghinnaks E= : Q1 +Q2 p1 + p2 TU muutus Kahaneva piirkasulikkuse seadus – MU = q – tarbitav kogus q muutus Kasum – TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud Kasumi maksimeerimise kuldreegel – MC = MR Keskmine kogukulu – (average total cost, ATC) ATC = TC/TP Keskmine muutuvkulu – (average variable cost, AVC) AVC = VC/TP Keskmine produkt – (average product, AP) koguprodukti hul muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. AP(L)=TP/L või AP(K)=TP/K Keskmine püsikulu – (average fixed cost, AFC) AFC= FC/TP Keskmine tulu – (average revenue, AR) AR=TR/TP Kogukulu – TC = FC + VC Kogutulu (TR) – Tulu, mida firma saab oma toodagu müügist. TR = P * Q (TP)
muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu 10. Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver? Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge minimaalse keskmise kulu tasemel. Firmateooria raames (täieliku konkurentsiga) tegutsedes ei ole firmal võimalik kasumit teenida. 11. Kuidas kujuneb ettevõtete pakkumiste põhjal turupakkumine? Kõikide ettevõtete summaarne pakkumine turul. Tuleb kõik liita nah. 12. Kuidas tekib tootja hinnavaru? Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle
Ehk MC = (VC)/ (TP) Kogukulude muutus /toodangumahu muutus Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25 Edasi MP(piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1) Keskmised kulud: Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost, ATC) ATC = TC / TP Avc ja atc algul vähenevad, kui tootmiskogus kasvab ja seejärel hakkavad kasvama. Joonise selgitus: Firma kulud Lühiperioodil saab firma oma tootmismahtu muuta muutuvressursse muutes, see toob kaasa kogukulu muutuse, MC näitab kogukulu muutust, mida on vaja teha, et juurde saada 1 ühik toodangut. Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC-
Pakkumiskõver kirjeldab toodetava koguse sõltu-vust toote hinnast fikseeritud tegurihindade p MC korral. Kuna pakutakse kasumit maksimeerivat kogust, (q ). siis seose võrrand: Pakkumiskõver langeb kokku piirkulukõveraga, kui turuhind katab: ( AVC p MC ), · lühiperioodil keskmise muutuvkulu ( AC p MC ). · pikal perioodil tükikulu Turu pakkumiskõver Turupakkumine on hüvise kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav kogus teadaoleva turuhinna korral. Turupakkumiskõver kirjeldab kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutava koguse sõltuvust toote turuhinnast ceteris paribus. Lühiperioodi turupakkumiskõver on hinna tõustes kasvav piirkulu suurenemise eelduse tõttu.
Tarbija ostukäitumine on dünaamiline. Tegemist on pidevalt muutuva protsessiga, muutuvad nii keskkond, inimesed kui ka tooted. 32. Mis on ettevõtte otsesed ja kaudsed kulud? V: Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis jagunevad omakorda: muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud koosnevad üksikteenuste hindadest (majutus, toitlustus, piletid muuseumidesse jne) ning on otseselt seotud klientide arvuga. Reisipaketi koguhinnas on muutuvkulu seda suurem , mida suurem on grupi suurus. Püsikulu ei sõltu klientide arvust. Siia alla kuuluvad antud reisi otsesed kulud nagu giidi ja reisisaatja töötasu ning majutus, transport, ruumide üür jne. Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud, töötajate palgad,täiendõpe jne), turunduse (reklaamikulud jt) ning kasumiga. Kaudsete kulude puhul kasutatakse sageli teatud protsenti muutuv- ja püsikulude summast. Tavaliselt
o Tootmisliku infrastruktuuriga seotud kulud o Juhtimis- ja müügikulud - Kapitalikulu Inrastruktuuriga seotud kulud (infrastruktuurikulu) - Ekspluatatsioonikulu o Hoolduskulud o Liikluskorralduse kulu - Kapitalikulu o Remondikulud (NB! Ei pruugi võrduda kulumiga finantsarvestuses) 2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus, püsivkulu on palk, üür, kindlustus,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. 3) sõidukist, marsruudist ja veomahust sõltuvad kulud (st otsekulud), püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest: reisijateveokäive (sõitjakm); QM - kaubaveokäive (neto tonnkm); T - kauba kaal; N - transpordivõrgu kogupikkus; L - keskmine veokaugus.
ning kui lepingus on kirjas kindel summa(püsikulu) Elektrikulu(segakulu) Teatud aja vahemikus loetakse kulusid püsikuludeks. Kasum on suurem, kui kliente on rohkem, sest püsikulud on samad alati. Kasum ei võrdu tuluga. Kasum võrdub tuluga siis kui kulusid ei ole. Kasum ei võrdu raha. Nt. kinnisvara maksis 50000eurot , aastate pärast maksab see 80000eurot. 30000 on tuli, milles saab plussiks kasumisse, kuid raha päriselt ei eksisteeri. Püsiv ja muutuvkulu ei saa konkreetselt arvutada. et jõuda kasumisse 0 = Tulud - Püsikulud - Muutuvkulud Kasum 0 = TULUxInimeste arv - püsikulud - muutuvkulud x inimeste arv AUDIITORIKONTROLL (Vara, tulu, inimeste arv) Auditeerimine on raamatupidamisaruande kotrollimine ja sellele hinnangu andmine, seadusest lähtudes. Kõik aktsiaseltsid on kohustatud? Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, kohaliku omavalitsuse üksusele jt.
Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil.
punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa TC=FC+VC Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis AVC=VC/TP Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis ATC=TC/TP Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine kogukulu (TC) on minimaalne HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed,
kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi ja muutuvkulud: PÜSIKULUD (FC) on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. MUUTUVKULUD (VC) on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: keskmine püsikulu AFC=FC/TP; keskmine muutuvkulu AVC=VC/TP; keskmine kogukulu ATC=TC/TP Kuna pikal perioodil pole firmal püsikulusid, on tal ainult üks kogukulukõver ja ainult üks keskmise kulu kõver (LAC). LAC kõver puudutab iga lühiperioodi keskmise kulu (SAC) kõverat sellises punktis, kus antud tootekoguse keskmine kulu on minimaalne. Täielik konkurents Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol
ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel juhul turutasakaalu ei teki. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1
6. Ressursid 7. Hea planeerimine 12. Nimeta turunduse toetuse e. edenduse meetmeid. ▪ Tootenäidis ▪ Ergutushind ▪ Preemia 3 ▪ Garantii ▪ Esitlus müügikohal ▪ Spetsiaalne reklaamtoode. 13. Mis on muutuv- ja püsikulud? Püsikulud - kulud, mis ei muutu sõltuvalt osutatud teenuse kogusest ega teenindatud klientide arvust. Muutuvkulu - otseses sõltuvuses toodangu mahust ja/või klientide arvust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. 14. Kuidas tõsta toote väärtust kliendi jaoks ilma toote omahinda oluliselt tõstmata? ▪ Personaalne teenindus ▪ Teha reklaame, mis rõhutavad omapära ▪ Kasutada mahepõllumaj. saadusi toidu valmistamiseks ▪ Märkida ära vaatamisväärsused läheduses ▪ Asjatundlikud ja külalislahked võõrustajad.
Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 49 Piirkasulikkus on summaarne kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 50 Keskmine kulu on püsikulu ja muutuvkulu summa. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 51 Nõudmise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on tootjate poolt pakutav kogus. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud
b) Rahavoogude aruanne ! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem ! 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad ! 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe ! 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator ! 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: !! 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 25000 ! 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising ! 15
muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu 10. Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver? Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge minimaalse keskmise kulu tasemel. Firmateooria raames (täieliku konkurentsiga) tegutsedes ei ole firmal võimalik kasumit teenida. 11. Kuidas kujuneb ettevõtete pakkumiste põhjal turupakkumine? Kõikide ettevõtete summaarne pakkumine turul. Tuleb kõik liita nah. 12. Kuidas tekib tootja hinnavaru? Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle
muutudes, püsikulusid toodangumaht aga ei mõjuta. 8. Milline toodangumaht tagab ettevõttele maksimaalse kasumi? See sõltub nii ettevõtte tootmistehnoloogiast kui ka turuhindadest. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu on võrdsed. 9. Millise kõveraga ja kuivõrd kattub ettevõtte lühiajaline pakkumiskõver? Lühiajaline pakkumiskõver kattub piirkulukõveraga juhul, kui hind ületab keskmist muutuvkulu 10. Millisel tasemel ja miks asub horisontaalne pikaajaline pakkumiskõver? Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge minimaalse keskmise kulu tasemel. Firmateooria raames (täieliku konkurentsiga) tegutsedes ei ole firmal võimalik kasumit teenida. 11. Kuidas kujuneb ettevõtete pakkumiste põhjal turupakkumine? Kõikide ettevõtete summaarne pakkumine turul. Tuleb kõik liita nah. 12. Kuidas tekib tootja hinnavaru? Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle
Mare Randveer, TTÜ LÜHIPERIOODI KULUD: 1) PÜSIKULUD 2) MUUTUVKULUD KOGUKULUD: TC = TFC + TVC PIIRKULU: kogukulu muutus, mille põhjustab tootmismahu muutus ühe ühiku võrra MC = TC / TP KESKMINE ÜHIKUKULU: ATC = TC / TP ATC = AVC + AFC KESKMINE PÜSIKULU: AFC = TFC / TP AFC = ATC - AVC KESKMINE MUUTUVKULU: AVC = TVC / TP AVC = ATC - AFC TÄIELIK KONKURENTS TURUTÜÜBID: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol TÄIELIKU KONKURENTSI TURU (TKT) TUNNUSJOONED 1. Turul osaleja suutmatus turuhinda mõjutada 2. Ühetaolise kauba müümine 3. Täieliku info olemasolu. 4. Turukaitsetõkete puudumine TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA (TKF) NÕUDLUSKÕVER: horisontaalne sirge
U R G TURU LAIENDAMINE DIVERSIFIKATSIOON U U S Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt ehk kasumilävepunkt on toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib nullkasumit. p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta ühiku müügihind −ühiku muutuvkulud Kogukasumi % = ühiku müügihind Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) - püsivkulud Tasuvuspunkti ülesanne Pagar Malle kohta teame järgnevat: Aasta käive 10 000 SEK Püsivkulud 2000 SEK Muutuvkulud 5000 SEK Müüdud toodang 2000 saiakest
kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Optimaalse tegurikomplekti puhul EI ole vahet kas kulutada raha ühele või teisele tootmistegurile- lisaks saadav toodangumaht on ikka sama suur. TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos. Tootmistehnoloogia ja tegurihinnad määravad. Sõltub tootmisfunktsioonist. Kogukulud TC jagunevad: Muutuvkulu VC – toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangu kasvades. Tööjõud, kütus, materjal. Püsikulu FC – kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent, maamaks, elektrikulud. Mida vähem toodetakse, seda väiksem.
on inimese motiveerimine ja toetamine ettevõtlusega alustamisel (läbitud ettevõtluskoolitus/majandusalane kutse-vüi kõrgharidus/ettevõtluskogemus. Tegutsevatele ettevõtetele on eraldi toetused, nt kasvutoetus. 6. Bilanss: 7. OÜ osakapital peab olema vähemalt 2500 eur. 8. Kulu on vajalik tulu tekkimiseks. 9. Püsikulu on kulu, mis jääb erinevate teegvusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks, nt hoone rent. Muutuvkulu on kulu, mis muutub proportsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. 10. Ettevõtlus on kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine ja ärakasutamine, sellega seotud riskide võtmine. Äritegevus kasu saamise eesmärgil. 11. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Võib olla ka juriidiline isik, milleks on seaduses sätestatud äriühing. 12. Ettevõte on tegutsemise vorm ja viis, majandusüksus, mille kaudu tegutseda
48 8.5. Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 8.4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 8.1) tootmisfunktsiooni
4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 6.1) tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni.
Haldma 13 ruumi valgustuseks ja kütteks ning seadmete hoolduskuluks kogusummas (perioodi kohta) 15 000 eurot. Muutuvkuludeks (materjali, tükipalga ja tootmisliku energia kulud) planeeriti 10 eurot tooteühiku kohta. Alltoodud tabelis on toodud muutuv- kulud, püsikulud ja ühikukulu (omahind) erinevate tootmismahtude puhul. Tabel 2. Kulude käitumine ja ühikukulude kujunemine Maht Kogu Kogu Kogu Muutuvkulu Püsikulu Ühiku kulu ühikutes püsikulu muutuvkulu kulu ühiku kohta ühiku (€) (tk) (€) (€) (€) (€) kohta (€) 1 2 3 (v1*10€) 4 5 6 (v2:v1) 7 (v4:v1)või (v2+v3) (v5+v6) 1000 15 000 10 000 25 000 10.00 15.00 25
2) kulude käitumine Mõisted: OTSEKULUD JA KAUDKULUD · OTSEKULUD saab otse arvestada kulukandjale · KAUDKULUD puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel. PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD · PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD on kõik põhitegevuse kulud va otsekulud. Nendena arvestatakse ka põhitegevusele tugiteenuseid osutavate allüksuste kulusid.
, =TC/Q; 24..Keskmine kogukulu (average total cost)- Kogukulud jagatud 25. tooteühikute arvuga, ATC = TC/Q; AFC = TFC/Q; 25.Keskmine püsikulu (average fixed cost) AFC = TFC/Q; 26. 26.Keskmine muutuvkulu (average variable cost) AVC = TVC/Q; 27.ATC = AFC + AVC; AVC = TVC/Q; 27. ATC = AFC + AVC; 28.Piirkulu (marginal cost MC) on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu, TC/Q 28. - MC = TC/Q = TVC/Q
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset val...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
