viiksid kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs. • muutuvkulud (variable cost) on kulud, mis olulisuse vahemiku piires kasvavad või kahanevad proportsionaalselt koos toodangu mahu muutumisega. • püsikulud (fixed cost) on kulud, mis jäävad olulisuse vahemikus toodangu mahu muutumisel konstantseks, nad eksisteerivad ka siis, kui toodang (või tegevuste hulk) kõnealusel perioodil on null. KOGU MUUTUVKULU ÜHIKU MUUTUVKULU KOGU PÜSIKULU ÜHIKU PÜSIKULU Tinglikult püsivad kulud kui Tinglikult püsivad kulud üldistatuna Astmelised püsikulud muutuvate kuludena • Kulud defineeritakse muutuvaks või püsivaks lähtudes konkreetsest kuluobjektist. • Ajaperiood on oluline. Püsikulu suurus on konstantne kindlas ajaperioodis. • Kogukulud käituvad lineaarselt. • Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes.
Seega on mul soov midagi osta ehk nõudlus. Peale piima on valikus veel kohupiima, jogurtit, hapukoort, keefirit, erinevaid piimatoodetest maiuseid, juustu jne. Seega on piimaturul palju pakkujaid, kes valmistavad mingit toodet ja on suutnud sellega turule tulla. Mina kui tarbija valin toote oma maitseeelistuse ja hinna järgi. Kui ühel firmal on 3,5 `% piim 90 senti ja teisel firmal 50 senti, siis ostan odavama piima. 7. Selgita mõistete kogukulu, püsikulu, muutuvkulu, käive, kasum sisu ühe lihtsa näite abil. Minu OÜ ettevõtte kogukulud on 500 000 eurot aastas. Mis jagunevad püsikuluks ja muutuvkuluks. Muutuvkulu sõltub kuust ja toodangumahust. Ühe toote muutuvkulu on sama, kuid muutuvkulude kogusumma kuulõike oleneb sellest kui palju tooteid toodetakse. Püsikulud on igakuiselt samad, sest nende suurus ei sõltu oluliselt toodangumahust. Näiteks peab firma maksma tagasi pangalaenu ning see püsikuluna igakuine kohustus
hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on oluline teada, kuidas firma kogukulud muutuvad tootmiskoguse muutudes. MC=(TC1-TC2)/(TP1-TP2) Kui püsikulud ei muutu, siis võib arvutada piirkulu ka muutuvkulude kaudu: MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2) Kui sisendi piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb, aga kui piirprodukt kahaneb, siis piirkulu suureneb. Keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). AFC=FC/TP AVC=VC/TP ATC=TC/TP Firma saab lühiperioodil tootmismahtu muuta muutuvressursse varieerides ning sellekaudu muutuvad ka muutuvkulud ning kogukulud. Piirkulu näitab, kui palju muutub kogukulu, kui tootmismaht muutub ühe ühiku võrra. AVC saavutab oma miinimumtaseme punktis, kus ta lõikub MC-ga, sama kehtib ka ATC kohta. ATC ja MC lõikepunktis on kogukulud minimaalsed. Tootmisfunktsioon ja kulud
Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel koguto kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nullig Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: !!! maamaks kommunaalkulud !!! tootmisseadmete rent kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja se bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Tootmine ja kulud TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q). TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K ATC (average total cost, keskm...
MP = TP : L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; 2. kui MP < AP, siis AP väheneb; 3. seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; 4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäielik konkurents MC = MR MR < p MR = MC MR < p (MC < p). tt MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid. MRP = MP * MR, MRPL = TR : L, kus
Valemid: MRPL = MP * MR MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP
saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) vahel? ATC = AVC + AFC 14. Toodangu kogus/töötajate arv 15
Reisikalkulatsioon Ühe 7 päevase pakettreisi eelarve näide 1. Leping lennukompaniiga (60 kohase lennuki hind 155 000 krooni), 2584 krooni inimese kohta, kui kõik kohad välja müüa. 90% täituvuse puhul 2870. 2. Lennujaamamaksud ja muud lisakulud kokku 550 krooni. 3. Hotellilepingu järgi kahese toa hind 140 eurot. (üks inimene 70 eurot) x 7 = 490 eurot e. 7668.5 krooni. 4. Transfeerikulud 525 eurot. (90% täituvuse puhul/54 reisijat 152 krooni in. kohta) 5. 2 reisisaatjat (3000 krooni x 7 x 2 = 42 000, ühe in. kohta 778 krooni. Buss 500 Eurot Reisisaatja-giid 100 eurot Grupis 30 reisijat. Arvututa müügihind Tegevuskulude kate 5% (igapäevatöö, turundus, kataloog, broneerimissüsteemid, tagatisrahad, valuutakursikõikumised, hindade kallinemised, kompensatsioon reisijatele jne.) Reisibüroode vahendustasud 10% Kasum 10% See tuleb otsestele kuludele lisada 25% Arvestuskäik 2780 + 5...
Ülesanne 1 Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10q kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2+150q - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140q-1800 kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 kasum praegu saadavast 25% suurem -q2+140q-1800=2750 -q2+140q-4550=0 -b + D -140 + 37
osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 kardinaid. Õmblemine müüb oma toodangut hinnaga 75 eur m2. Kardinate omahind sisaldab lisaks materjalile veel muutuvaid ja püsivaid üldkulusid, mis kokku on 35 eur eelarvestatud tootmiskoguse m2 kohta. Milline oleks eelarvestatud kasum kummagi tootmisüksuse kohta juhul kui kasutatakse: a) Muutuvkulu transferhinda b) Kogukulu transferhinda c) Turuhinda? Palun kommenteeri saadud tulemust. Millise meetodi valiksid sina? Transferhind ülesande lahendus Kasumiaruanded Kangas Muutuvad kulud Kogukulud (000) Turuhind (000) (000) Tulud Õmblemine(200 000 x1,1) 11 eur 2420 24 eur 5280 30 eur 6600
Toote nõudlust kirjeldab mudel p(q)=-q+150. Kulufunktsiooni konstrueerimiseks uuriti ettevõtte kulusid, millest selgus, et püsikulud on 1800 eurot kuus ning tootmismahu suurenedes 50 ühiku võrra suurenesid kulud 500 euro võrra. a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Cv=500/50=10 – muutuvkulu ühiku kohta C(q)=CF+ Cv*q=1800+10 – kulufunktsioon R(q)=q*p=q(-q+150)=-q2 - tulufunktsioon P(q)= R-C=-q2+150q-(1800+10q)=-q2+140 – kasumifunktsioon b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmism et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(40)=-402+140*40-1800=-1600+5600-1800=2200 – kasum , kui q=40 2200*1.25=2750 – kasum praegu saadavast 25% s -q2+140q-1800=2750
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese teg...
Ülesanne 1 Linnas on bensiiniliitri hind 1.43 , maal on aga bensiin odavam, 1.33 liiter. Kuu aja jooksul oli autojuht ostnud 100 liitrit bensiini ja kokku kulutanud selle peale 140 . Mitu liitrit kallimat ja mitu liitrit odavamat bensiini oli ta kuu aja jooksul ostnud? Olgu linnast ostetud bensiini hulk x liitrit ning maalt ostetud bensiini hulk y liitrit. Siis kokku on ostetud x +y =100 liitrit ja kokku on kulutatud 1,43x + 1,33y = 140 . Lahendame võrrandisüsteemi. Saame, et x=70 ning y=30. Kontroll: 70*1,43+30*1,33=140. Vastus: Kuu aja jooksul osteti kallimat bensiini 70 liitrit ja odavamat 30 liitrit. Ülesanne 2 Hinnaga 7000 eurot müüdi toodet 40 tk, hinnaga 5700 eurot müüdi 65 tk. Kulud olid vastavate tootmismahtude juures 22 000 eurot ja 33 000 eurot. Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a) kulufunktsioon; b) nõudlusfunktsioon; c) kasumifunktsioon; d) optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. ...
KODUNE KT 1. mõned lahendused Mina sain teise ülesande võrrandi lahendamisel 2 vastust: p1=2, p2=5. Küsimus on aga "Millise honorari korral saabub nõudmise ja pakkumise tasakaal?" Sel juhul tuleb välja, et ühe kontserdi honorar võib olla nii 2$ kui ka 5$? Kui olen artist, küsin 5$, kui olen korraldaja, pakun 2$? Ülesanne 2 Antud: Nõudlusfunktsioon qD (p) = -p + 10 Pakkumisfunktsioon qS (p) = 6p p2 Leida: p = ? , st, leida tasakaaluhind, mille puhul pakutav ja nõutav kogus on võrdsed ehk: qD (p) = qS (p) Lahendus: qD (p) = qS (p) ....asendame antud funktsioonidega: -p + 10 = 6p p2 Tegemist on ruutvõrrandiga (vt. konspekt lk.18), kus kõik liikmed viiakse ühele poole võrdusmärki ja pannakse võrduma 0-ga, seega kujule: ax2 + bx + c = 0 Viime nüüd võrrandi -p + 10 = 6p p2 elemendid kõik ühele poole (teisele poole minejatel muutub märk): p2 7p + 10 = 0 Ma enam ei oska Word`is valemeid kirja panna. Võtke ko...
saagid ja seega ka tulud madalamad ja lõpuaastatel saagid ja tulud suuremad. Kalkulatiivne meetod – põhivara soetusmaksumus prognoositakse tema eluea lõpuks. Amortisatsiooni arvutatakse prognoositud soetusmaksumuselt. Väga harva kasutatav meetod. Masintunni meetod – lähtub põhivara kasutamise intensiivsusest. Antud juhul on amortisatsioon muutuvkulu, mis sõltub otseselt põhivara kasutamisest. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. Toodangumahu meetod – arvutamise aluseks normatiivne kulum tooteühikule. Amortisatsioon on muutuvkulu, mis sõltub otseselt toodetud tooteühikute arvust. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. 8. Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan?
Samakoguse joon kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera. Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada tootmismahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab thnilise asendamise piirmäär (MRTS). KOGUKULU TC=FC+VC KESKMINE KOGUKULU AC=TC/Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC=VC/Q PIIRKULU MC=TC/Q (MC=w/MPL) PIIRTULU MR=TR/Q PIIRPRODUKT MPL=Q/L TÖÖJÕU KESKMINE PRODUKT APL=Q/L PIIRTULU PRODUKT MRPL=TR/L KESKMINE PÜSIKULU AFC=FC/Q KASUM =TR-TC KOGUKULU TR=P*Q
21) Koguprodukt (Total product) TP on teatud perioodi jooksul valmistaud kogutoodang. 22) Keskmine produkt (Average product) AP- on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutava muutuvressursi hulga jagatis 23) Piirprodukt (Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena 24) Püsikulu (Ficed cost) FC on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma lühiperioodil muudab oma tootmismahtu 25) Muutuvkulu (Variable cost) VC on kulu, mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub 26) Piirkulu (MC) on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus tootmiskogus, mille juures keskmine kogukulu (ATC) on minimaalne. 28) Kulude ja tulude ringkäik joonis: 29) Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 30) Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + väljas tulnud tulu
Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: tootmisseadmete rent kommunaalkulud maamaks kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent, bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
Näiteks, kui ettevõte kasutaks seitset ühikut tööd ja ühte ühikut kapitali, oleksid kulud: 𝑇𝐶 = 5 × 7 + 20 × 1 = 55 6. Olgu tegemist kalameeste ühistuga kellele kuulub neli kalade suitsetamise tehast. Tehased erinevad suitsuahjude arvu poolest. Tabel iseloomustab nelja tehase tootmisfunktsioone. Ühe ahju kulu päevas on 100 eurot ja ühe töölise päevapalk on 75 eurot. Olgu tööjõukulu muutuvkulu ja ahjudega seotud kulutused püsikulu. Töö Tehas 1 Tehas 2 Tehas 3 Tehas 4 (töölisi päevas) (1 ahi) (2 ahju) (3 ahju) (4 ahju) 1 4 8 11 13 2 8 12 15 17
Firma püsi- ja muutuvkulud: Püsikulud (FC) - on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP TÄIELIK KONKURENTS Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3. monopolistlik konkurents; 4. oligopol. Turu struktuur - kajastab selle majanduskeskkonna kõige tähtsamaid tunnusjooni, kus firma tegutseb: * firmade arv harus; * turule pääsemise tingimused;
hindade ja kogukulu juures FIRMATEOORIA KULUFUNKTSIOONID Kulud KOGUKULU (C) – kõigi ettevõtete kulude summa o Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC) PÜSIKULU (FC) – fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu o Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu
a) Õige b) Vale 42. Optimaalse valiku korral eelarvejoon ja samaväärsuskõver puutuvad. a) Õige b) Vale 43. Kui asendamise piirmäär väljendab tarbija soovi kaupu vahetada, siis suhteline hind näitab, kuidas on võimalik olemasolevate hindade juures seda teha. a) Õige b) Vale Firmateooria 1. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus kõiki sisendeid on võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. kasumilävi tõuseb b. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe c. kasumilävi langeb d. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Ühiku Piirkasumimäär piirkasum a) Suureneb Ei muutu b) Suureneb Suureneb c) Ei muutu Ei muutu d) Suureneb Väheneb e) Ei muutu väheneb Vali üks: a. Ei muutu;ei muutu b. Ei muutu;väheneb c. Suureneb,suureneb d. Suureneb;ei muutu e. Suureneb;väheneb Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ...
Täieliku konkurenssi korral onfirma nõudlus c) mitteelastne Sulgemispunkt on b)keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunkt Mis alljärgnevast ei ole täielikukonkurentsi turu pika perioodi tasakalpunktis d)keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu on võrdsed Firma toodab 300 ühikut,kusjuures ühiku hind(p) on 12 krooni.sel tootmistasemel on keskmine muutuvkulu (AVC) 15 kr ja piirkulu (MC) 12 kr.firma peaks c)tootma null ühikut Mis alljärgnevast ei ole õige, kui firma toodab optimaalset tootmiskogust c)hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne 6. Mittetäielik konkurents Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt,kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga · Õige Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu,et uute firmade
ressurssidelt, pikal perioodil firmade arv muutub ja tootmisvõimsused muutuvad samuti.) 12. Loomulikult, sest kui tarbijad on väga hinnatundlikud, siis nad võivad minna üle alternatiivsetele hüvistele, kui hind on liig kõrge. 13. Lühiperioodi kulud: MC-piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. ATC- keskmine kogukulu on kogukulu ja koguprodukti jagatis(TC/TP) AVC- keskmine muutuvkulu on muutuvkulu ja koguprodukti jagatis (VC/TP) AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa.
Ühe muutuja funktsioonid 2 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks Vastused Q 2 1.Kulufunktsioon on C(Q) = 600 + 4Q + 200 ning tulufunktsioon R(Q) = 20Q, kus Q on tootmismaht. Leida M C(8) ja M R(4). Leida püsikulu ja muutuvkulu, kui Q = 10. Leida ka tooteühiku hind. Q Lahendus: M C = C (Q) = 4 + 100 . M C(8) = 4.08. Toodangu suurendamisel kaheksast tooteühikust üheksa tooteühikuni suurenevad kulud 4.08 rahaühiku võrra. M R = R (Q) = 20. Nagu näha MR ei sõltu toodangu hulgast. Toodangu suurendamisel ühe ühiku võrra tulu suureneb alati 20 rahaühiku võrra. Kulufunktsiooni vabaliige on 600, mis ongi püsikuluks (see ei sõltu toodanguhulgast Q).
48 / 3 = 16 c) kui suur on keskmine püsikulu 3 ühiku tootmisel? 24 / 3 = 8 d) kui suur on kuuenda ühiku tootmise piirkulu? 69 – 61 = 8 24. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see a) AVC kõvera allapoole nihkumise; b) MC kõvera allapoole nihkumise; c) ATC kõvera allapoole nihkumise; d) kõike ülalnimetatut. 25. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on a) 2,50; b) 1250; TC = 2*500 + 0,50*500 = 1250 c) 750; d ) 1100. 26. Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. Seega a) ATC = 35 b) ATC = 57 c) firma TC = 30 d) firma TC = 270= 10*22 + 10*5 27. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis a) AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; b) AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole;
Liis Peet PS-1.kursus-kaug Ülesanne 1 Ettevõte müüb praegu 10 000üh hinnaga 285kr tk. Üh muutuvkulu on 185kr. Püsikulud moodustavad 750 000kr. Vabad tootmisvõimalused on olemas. Samaaegselt pakutakse tellimust 15 000 tootele tükihinnaga 195kr. Kas tellimus võtta töösse? Püsikulud 750 000 Muutuvkulud 185* 10 000= 1 850 000 Kulud kokku 1 850 000+ 750 000= 2 600 000 Tulud 10 000* 285= 2 850 000 Kasum 2 850 000- 2 600 000= 250 000 2. pakkumisel 195- 185= 10kr tulu tk 15 000* 10= 150 000 kr müügitulu (1.juhul 285-185=100kr tulu tk, puhas müügitulu kokku 100* 10 000= 1 000 000kr)
liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis. Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel.
ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel juhul turutasakaalu ei teki. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1
1. ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Pakkuda on äriidee milleks on autokino.Peamiselt mõeldud autodega noorukitele ja ka vanema generatsiooni inimestele kes saaksid sõita oma autoga suurele platsile kus asub kinolina ja kus mängib film.Ettevõtte puhul oleks peamine selle asukoht,ja tehnilised vahendid.Ettevõte tegutseks kesklinnas suurel platsil.Tööjõu vajadus ei ole ka väga suur,piisab kahest töötajast kellest üks tegeleks teeninduse ja teine tehnilise poolega.Teenindaja tegeleks peamiselt piletite müümise ja karastusjookide ning alkohoolsete jookide ja toidukaupude müügiga.Tehniline personal tegeleks filmide näitamise ja tehnilise poolega..Ettevõtte rakendamiseks läheb vaja ühte suuremat krunti või platsi mis mahutaks palju autosid.Vaja oleks ka suurt kinolina ja selle paigaldamiseks konstruktsioone ning müügiputkat. Äriidee plussiks on see ,et Eesti riigis pole sellist asja veel rakendatud ja see meelitaks kohale ki...
MF II KÕ HINNASÕDA Hinnasõja aluseks on võetud järgmised andmed: Minu firma Konkurendi firma Müügikogus 960 000 000 tk Müügikogus 1 296 000 000 tk Turuosa hetkel 40% Turuosa hetkel 60% Püsikulud 500 000 000.- Püsikulud 500 000 000.- Muutuvkulu 500.-/tk Muutuvkulu 400.-/tk Kulu 1 toote kohta 1 125.- Kulu 1 toote kohta 817.- Kogukulu 900 000 000.- Kogukulu 980 000 000.- Kasum 60 000 000.- Kasum 316 000 000.- Langetasin müügihinda 50.- võrra igas etapis. Ainukeseks positiivseks tulemuseks oli turuosa kasv 4% võrra. Alljärgnevatel joonistel on näha, et kõik ülejäänud näitajad muutuvad ebasoodsamas suuna nii minu, kui ka konkurendi jaoks
Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte. Ettevõtte püsikuluks võib olla ka reklaamikulu, mille tulemusena suureneb firma käive, samas aga tasu reklaami eest firma käibe kasvust ei sõltu. Seega on muutuvkulu ettevõttes tootmismahu kasvades pidevalt suurenev kulu. Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte teatud uuel tasemel muutuda. See muutus on aga astmeline. Näiteks ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde uue tootmishoone. Ettevõtte kulude ja tulude vahelisi seoseid iseloomustab joonis. kulud TULU MUUTUVKULU
tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon? Millest sõltub samakulujoone tõus? Tootmisvõimaluste hulka. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma
kaaluhind langeb alati kokku hüvise tootmise komplekt, mis võimaldab piiratud tootmiskulude minimaalse tükikuluga eelarve korral toota kõige rohkem väljundit Kui kulufunktsioon on lineaarne, on piirkulu ja Tehnilise asenduse piirmäär on optimaalse sisendi- keskmine muutuvkulu võrdsed komplekti korral võrdne ressursihindade suhtega 2. Joonisel on kujutatud mikroökonoomikast tuntud Puutepunkti A koordinaadid näitavad (mida?) tüüpsituatsioon. Vastavalt sellele, millega on Teie arvates tegemist, märkige joonisel teljed (1 punkt). ..................................................................................
Aastad 0 1 2 3 Müügimaht 30 000 30 000 30 000 Ühiku hind 500 500 500 Müügikäive 15 000 000 15 000 000 15 000 000 Muutuvkulu 9 000 000 9 000 000 9 000 000 Püsikulu 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Amortisatsioon 3 000 000 3 000 000 3 000 000 Ärikasum 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Tegevuslikud rahavood 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Tulumaks 0 ...
Kogukulud(TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse(väljundi) valmistamisest. kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC variable costs) Keskmine kogukulu ATC või AC (average total cost AC või ATC) keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks. valmina: Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Valem: Keskmine püsikulu AFC (average fixed cost) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Valemina: Keskmine kogutulu ATC või AC (average cost, average total cost) Valemina: Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks.
muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne. Kõik nimetatud kululiigid muutuvad teatud ühikute võrra, kui tegevusmaht muutub ühe ühiku võrra. (Haldma, Karu, 1999, lk 46) Muutuvkulu kasvab ja kahaneb proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu on konstantne toodanguühiku kohta[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ]. Püsikulud on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud
rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks. Maslow vajadused: Ostuprotsess: Ostusoovi teadvustamine Info otsimine (mälu, välised allikad) Alternatiivide hindamine(väärtushinnangud) Ostmine Ostujärgne rahulolu või rahulolematus 9. Ettevõtlus turumajanduses, ettevõtlusvormid, ettevõtte tulud ja kulud, tootmine, investeerimine, püsikulu, muutuvkulu, aruandlus ettevõttes, bilanns, kasumiaruanne, kasum, amortisatsioon, kahjum. Ettevõtlus turumajanduses: Ettevõtlusvormid: Majandustegevust reguleerivate seaduste hulgast on enne mingi ettevõtlusvormi kasuks otsustamist kõige olulisem tutvuda Äriseadustikuga, mis määrab ära valikuvõimalused: alustada tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, asutada täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu. Viimast reguleerib küll Tulundusühistuseadus
Kahaneva piirtootlikkuse/kahanevate piirtulude seadus kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisada täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema piirprodukti. Püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. Kogukulu TC = FC +VC Keskmine kogukulu Keskmine püsikulu Keskmine muutuvkulu Piirkulu täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu. Kapatsiteet ehk tootmisvõimsus tootmiskogus, mille juures keskmine kogukulu on minimaalne. Pikk periood: Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel, et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. 5. Täielik konkurents Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Täieliku konkurentsi tingimused:
MUDELID KARTELL grupp firmasid, mis oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerivad - seetõttu saab kartell käituda nagu monopol HINNALIIDER haru toodangu hinna kehtestab üks või paar firmat, kusjuures teised järgnevad liidri eeskujule 18 OLIGOPOOLSE TURU MUDELID MÄNGUTEOORIA vaatleb firmade käitumist kui strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat KULUPÕHINE HINNAKALKULATSIOON hinna alus on toodangu keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatud protsent, et katta jagamatuid kulusid ja saada kasumit 19 KASUTATUD ALLIKAD: https://www.energia.ee/et/elektrituru-toimimine http://avatud2013.ee/ http://majandus24.postimees.ee/3053029/elektrienergia-keskmine-hind-eestis-langes-mullu-12-8-protsenti http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Elektrienergia_hind http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/turg_noudlus_pakkumine/turg_____nudlus____pakkumine.html
save сбережению kalduvus AR Average revenue Средний доход Keskmine tulu AS Aggregate supply Совокупное предложение Kogupakkumine ATC Average total cost Средние общие затраты Keskmine kogukulu AVC Average variable cost Средние переменные Keskmine muutuvkulu затраты C Consumption expenses Затраты потребления Tarbimiskulutused c Marginal propensity to Средняя склонность к Tarbinise piirkalduvus consume потреблению CPI(THI) Consumer Price Index Индекс потребительских Tarbijahinnaindeks цен
· Tegevusmaht, kus tulud katavad kulud, kasumit ei teki. · Tegevusmahu suurenemine sellest punktist toob kaasa kasumi tekke · Kuna käibe kasvuga kaasneb samas proportsioonis ka muutuvkulude kasv, on oluline lisaks tasakaalupunktile leida ka jääktulu 60 Jääktulu (piirkasum, kate) (contribution margin) · Jääktulu = käive muutuvad kulud · Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulu · Jääktulu määr = jääktulu/käive · Jääktulu määr protsendina jääb muutumatutel tehnoloogilistel tingimustel konstantseks. Seega, mida suurem on tegevuse maht, seda suurem on jääktulu absoluutsumma ning seda suurem summa jääb püsikulude katteks ja kasumi saamiseks 61 Näide 1. Ettevõttes on püsikulud 2 000 , toote müügihind 50 , toote muutuvkulud 30 . Tootmismaht Muutuvkulud Kulud Käive
VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega. L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC). Kui LAC on kõrgem kui keskmine hind, siis firma ei püsi konkurentsis.
Valemi abil, graafiku alusel, tabeli abil. 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni graafik on kõikide järjestatud paaride [x, f(x)] hulk, kus x on määramispiirkonna X element. 5. Mis on pöördfunktsioon? Pöördfunktsioon on funktsioon, mis seab antud funktsiooni y=f(x) muutumispiirkonna igale väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x=f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, keskmine kulu? Püsikulu (TFC) kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust. Muutuvkulu (TVC) kulu, mis sõltub tootmismahust. Kogukulu TC (Q) = TFC +TVC muutuvkulu ja püsikulu summa. Keskmine kulu AC (Q) kogukulu jagatud toodetud kogusega. 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R (Q) tulu, mis saadakse toodangu müügist R (Q) = pQ. Keskmine tulu AR (Q) tulu jagatud toodete kogusega.
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toode...
saavutavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu. Piirtoodang- kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. Keskmine toodang- kogutoodang ühe muutuva tootmisisendi ühiku kohta. Kulud: Kogukulu(TC)- TC = FC +VC kõigi ettevõtte kulude summa. Jaguneb kaheks: püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu ja muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. V V Piirkulu täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu. V W W Arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Keskmine kogukulu(AC)- AC=TC/Q on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Jaguneb omakorda
Kontrolltöö ülesanded TAK Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud reede, 9 märts 2012, 07:10 PL Lõpetatud reede, 9 märts 2012, 07:55 PL Aega kulus 44 minutit 52 sekundit Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12 a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 2 Sulge 1 ...
Vitriiniefekt! tulemuste ilustamine seaduslikul teel Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sundmusi Soetusmaksumus ja turuvaartus Immateriaalse vaartuse kajastamine Regressioonianaluusi probleemid 27. Eelarvete planeerimise meetodid Kõige enam on levinud protsendimeetod, mille puhul maaratakse, mitu protsenti moodustab uks kirje teisest. Protsendimeetodit kasutatakse tavaliselt raamatupidamisaruannete uksikute kirjete prognoosimisel. Naitena võib tuua muutuvkulu prognoosimise muugikaibe abil, kus muutuvkulud on alati mingi protsent muugikaibest. Keerulisemal juhul on tegemist ökonomeetrilise meetodiga (vt allpool). Protsendimeetodi erivormiks on prognoosimine kasvumaaradega (g), kus uue aasta vaartus leitakse eelmise aasta põhjal, millele tuleb juurde teatud kasv. Naiteks: (1 ) 1 X X g t t = + + Kasvumaar g võib olla g > 0, g = 0, g < 0. Viimasel juhul on tegemist kahanemisega. Seda on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
