Hamlet's View on Life and Death Hamlet has a everlasting dilemma " to be or not to be" he is dissatisfied with life and lists many things that trouble him but he is not sure what death will bring him. He is thinking that the experience of death itself maybe worse than life itself Hamlet is a melancholic, always thinking about the dark things in life (he always dresses in black, he's fascinated when he finds the old clown's skull, etc.) I think that Hamlet does not really value his life so much because he is so consumed with his desire to kill Claudius that he doesn't have time for real life. Hamlet's view of death influences his morality: if all people die, no matter what they do, then one's actual life becomes less significant than its purpose. In Hamlet's case, this means that his death is not of great concern, but his revenge is. Hamlet saw death as a reliable end to ...
Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu: * kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus * tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest * teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad
sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald, kes seisavad võrdväärseina itaalia suurmeistrite kõrval. (Kunsti portfoolio: Renessanss Saksamaal, s.d.)
1) Patarei 2) Plokk, kontrollib kvartsi ja sammumootorit 3) Kvarts 4) Trimmer 5) Sammumootor, muudab elektriimpulsi mehhaaniliseks jõuks 6) Tunni, minuti ja sekundirattad 7) Sihverplaat Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Kvartsi kronomeetrid on ehitatud nii, et nad hoiaks kvartskristalli ühtlasel temperatuuril. KVARTS Suurus ei muutu temperatuuri kõikudes. Sulatatult kasutatakse laboriseadmetes, mis ei tohi kuju muuta temperatuuri muutudes. Kvartskell jääb temperatuuri muutudes täpseks. AJALUGU Kvartsi piesoelektrilisus avastati 1880. aastal. Esimene kvartskristallil põhinev ostsillaator ehitati 1921. 20. sajandil hakati valmistama kvartskellasid, mis kasutavad piesoelektrilist efekti. Esimene kvartskell ehitati 1927 Warren Marrisoni ja J. W. Hortoni poolt. Esimene kvartskäekell lasti turule 1967. KASUTATUD ALLIKAD http://www.kellassepp.eu/index.php?id=10542 http://en.wikipedia.org/wiki/Quartz_clock
mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel mõõtepiirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Andmed: 0,033268 mõõtepiirkond (mp) = 1000 V näit U= 950.525 V taatlusest möödunud 1 kuu, seega veaklass 0,0035+0,0010 (% lugemist + % piirkonnast) Mõõteviga: U vigalugem mp viga piirkond U = + 100 100 950.525 0,0035 100 0,0010 U = + = 0,034V 100 100 Vastus: U = ( 950.525 ± 0,034 ) V Ülesanne nr. 3
jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. (entroopia) Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 1)Le Chatelier'i printsiip: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele. 2)Reaktsiooni H ja S ei muutu oluliselt tempi muutudes, kuna temp mõjub nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga märgatavalt ja võib isegi märki muuta. 3) Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat. 4) Metallimöllud 5) Hessi seadus. · Entalpiamuut sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest
Leian mõõtmise piirvea valemiga I = mpk 100 0,2 I = 0,150 = 0,00030 A 100 Vastus. I = (0,07450 ± 0,00030) A 2.Ülesanne Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 10 V oli 8,85210 V. Viimasest taatlusest oli möödas 9 kuud. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel piirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Antud: mõõtepiirkond mpk = 10V näit piirkonnal U = 8,25210V viimasest taadeldusest möödas 9 kuud viga: 0,0030+0,0005 (± % lugemist + % mõõtepiirkonnast) U viga lugemist mpk viga mõõtepiirkonnast Leian mõõtmise piirvea valemiga U = ± + 100 100
Aniliini struktuurvalem Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobense enist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliu mdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine.Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta
Muutuvad kulud 520 000 74% PK= JT- EBIT JT määr A 26% PK= 180 000- 98 000= 82 000 PK B EBIT 98 000 b) NK C 100% JT= EBIT + PK= 140 000 MK D 70% NK= JT/30%= 466 667 JTmäär 30% MK= NK- JT PK 90 000 MK= 466 667- 140 000=326 667 EBIT 50 000 6. Kulukäituri muutudes muutuvad: a) ühiku muutuvad kulud ja ühiku püsikulu b) muutuva kulu summa ja püsikulude summa c) ühiku muutuv kulu ja püsikulude summa d) muutuvulude summa ja ühiku püsivkulu 7. Finantsarvestuses ja juhtimisarvestuses kasutatakse ainult monetaarseid ühikuid: a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad:
juhtida tulutoovalt ning maksimeerida ettevõtte kasum. Ettevõtte juhtidele peab olema selge mitte ainult see, millised kulud tootmises esinevad, vaid kuidas muutuvad kulud tootmismahu muutumisel ning milline on seos kulude ja kasumi vahel. Traditsioonilise juhtimisarvestuses kohaselt valitseb tootmismahu ja muutuvkulude vahel sümmeetriline seos nii mahu suurenemisel kui vähenemisel. Teisisõnu tootmismahu muutudes muutuvkulud suurenevad ja vähenevad sama protsendi võrra, sõltumata sellest, kas mahtu suurendatakse või see väheneb. Mitmed majandusteadlased aga usuvad, et tootmismahu suurenemisel muutuvkulud suurenevad enam kui sama tootmismahu langedes muutuvkulud langevad. Ehk et muutus ei ole proportsionaalne. Uurimustöö eesmärk on saada vastus küsimusele, kas kleepuvkulude teooria peab paika. Selleks uuriti Horvaatia toiduainete- ning joogitööstusse kuuluvaid ettevõtteid aastatel 2003- 2010
Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need
Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud
Jäi mulje nagu nad oleksid mõnes kohas viisist mööda mänginud. Paraku oli tegemist sellise zanriga, mida kutsutakse free-jazz'iks ja seal on lubatud teha kõike, mida hing ihaldab. Mis mind veel ka üllatas oli see, et kontserdi algul ei olnud mingit avakõnet, vaid see toimus peale esimest lugu. Kuna ma istusin kõrvaltoas ei kuulnud ma midagi, millest Faust kõneles ning selle tõttu jäid mulle tundmatuks ka loode pealkirjad. Esimene lugu algas vaikselt muutudes aina rütmikamaks ja hoogsamaks. Sellisele ülesehitusele järgnes ka järgmine lugu. Mis minule sügava mulje jättis oli kolmas lugu, mis kandis vist nime Jõud ja vähk. Taaskord kostis muusika veidi vaiksemalt, kujutades endas vähki, muutudes aina suuremaks ja nii ka lugu rütmikamaks. Siis aga tuli mängu jõud, mis lisas loole tugevaid tundeid. Neljas ja viies lugu kõlas vaikselt, kuid samas tegemist oleks olnud nagu mingi detektiivi filmi taustalauluga
olla ju kellegile elu murdepunktiks. Saada rutiinist välja, mitte sarnaneda teistele, elada oma elu täiel rinnal, omamoodi hästi või halvasti, see on inimese enda valida. Nagu kuulus valgustaja Voltaire on öelnud ,,Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud." Seega on iga indiviidi enda teha see, kas laseb ennast muuta maailmal või muudab maailma rohkem enda moodi. Saksa füürer Hitler tahtis muuta maailma rahvust puhtamaks, selleks hävitas ta juudi rahvust, muutudes samas maailma vihatuimaks ja kardetuimaks meheks. Kuid ta ei hoolinud rahva arvamustest, vaid jäi iseenda põhimõtetele kindlaks. Tänapäeva noored arvavad, et nad teavad maailmas kõike, kuid tegelikult salgavad nad fakti, et nad ei tea midagi. Mark Twain kord naljatas, et neljateistkümneaastasena pidas ta oma isa parajaks tobuks, kahekümne ühesena ei suutnud ta ära imestada, kui palju vanamees selle seitsme aastaga arenenud oli
kamaarinskaja. Püüti jäljendada sümfooniaorkestri pillidega rahvapillide kõlavärve. Teost oli väga mõnus kuulata eriti just sellepärast, et mängijad elasid ise väga kaasa, mida oli näha nii nende nägudest kui ka liigutustest. Peojuht astus lavale ja esitas järgmist esinejat Olga Sosnovskajat. Olga on Venemaa teeniline näitleja ja paljude konkursite laureaat. Esimene teos, mida ta esitas oli Nikolai Rimski Korsakov ooper ,,Lumivalguke". Algus oli aeglane, muutudes aina kiiremaks, viiulid mängisid väga kõrgelt. Naise ilus hääl kostis üle terve saali. Kohe saime aru, et esineja laulab ka ooperis, mida hiljemalt ka mainiti. Laul muutus lõbusamaks ja kiiremaks. Naise hääl oli väga kõrge ja veniv. Laul rääkis lumivalgekesest, kes elab metsas koos oma isaga. Lumivagleke küsib isalt luba käia sõbrannadega marjul, mängida põdraga ja ütleb, et lauludeta pole elu olemas. Lõppus ta hakkas väga kõrgelt laulma ja laul lõppes järsult
Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab
sellest on vee peal. Vee all võib jäämägi ulatuda veepealsest osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik).
käsitletaksesirgjoonelist liikumist.Relativistlik füüsika on kõikvõimalike kiiruste füüsika. Taustsüsteem väljendab vaatlejaid, mille suhtes me liikumist arvestame.Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg-ja lõpp-punkt liiguvad kiirusega v. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüst.
muundumisi. Eelkõige osakeste mitteühtlast liikumist. Pööriselektrivälja jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned, kuna elektriväli ei ole potentsiaalne. Dünamo: magnet, mille küljes on mähised, on võlli abil ühendatud rulliga. Mähised on omakorda ühendatu klemmiga. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes tekib elektromotoorjõud. Faraday katsed: 1. Voolutugevus mähises muutub magneti asukoha muutudes. 2. 3. Induktsioonivool tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Magnetvoog näitab suutlikkust läbida vaadeldavat pinda (pinda läbivate jõujoonte arvu). Faraday induktsiooniseadus näitab, et elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. i = k( /t) Lenzi reegel: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele Induktsiooniseaduste rakendusi:
........................................................................ Antud soola kasutatakse põllumajanduses taimekahjurite ning seenhaiguste tõrjeks, puidu konserveerimisvahendina, aga ka villa värvimisel ja tindi ning värvainete valmistamisel. Samuti kasutatakse teda peitsina (lisandina) taimedega värvimisel. Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks: FeCO3 + H2O + CO2= Fe(HCO3)2. Looduslik vesi sisaldab tihti raudvesinikkarbonaati, mis on veeslahustuv. Vee keetmisel reageerib see õhuhapniku ja veega ning tekib raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega. Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee
VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus.
OKSÜTOTSIIN S Mõiste Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv 9-st aminohappe molekulist moodustunud hormoon. Oksütotsiin... toodetakse hüpofüüsi tagasagaras toimib ajus virgatsainena(ehk neuromediaatorina) mõjutab seksuaalfunktsiooni, nagu erutumist, paaritumist ja paarisuhte hoidmist ning järglaste eest hoolitsemist mõjutab silelihaste kokkutõmbed sünitamine mõjutab piima eritus imetamine Oksütotsiiniretseptorid ahendavad veresooni vajavad funktsioneerimiseks kolesterooli naistel emakas, rinnanäärmetes, neerudes, südames raseduse ajal ka platsentas Mõju sünnitusele Laps surub emakakaelale signaal ajju oksütotsiini emakalihaste kokkutõmbed. Stimuleerib prostaglandiinide vallandumist vereringesse, mis tugevdavad emakalihaste kontraktsiooni. See protsees hoogustub sünnitustegevuse käigus, muutudes aina jõulisemaks ja lõpeb l...
4. Dividendipoliitika meelitab uusi investoreid siis, kui see neile isikuliselt kasulik 5. Teooria näitab seda, kumb oskab kasumit paremini kasutada: firma või aktsionärid 21. Dividendide muutumatu väljamaksukordaja poliitika 1. Säilitab pikaajaliselt dividendide püsiva taseme 2. On kasutatav vaid kasvava kasumi tingimustes 3. Suunab dividendide väljamaksmiseks muutumatu osa kasumit 4. Korral on kasumi muutudes dividendide suurus ebastabiilne 5. Kasutamisel on kasumi muutudes dividendide suurus stabiilne 22. Fondiesmmissioon erineb splittimisest 1. See vähendab jaotamata kasumit 2. Suureneb aktsiate arv 3. Ei suurene aktsiakapitali suurus 4. Suureneb aktsiakapitali maht 5. Erinevusi pole 23. Investeerimisprojektide põhirühmad on 1. Firma likvideerimise projekt 2. Tootmise uuendamise projekt 3. Seadmete asendamise projekt 4. Lühiajalise arengu projekt 5
Aga ei taha ka maja linnast väga kaugele, sest maa kohtades ei pruugi olla koralikke poode ja päästeamet saabub kauem. · Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidessesissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole.
lained üksteisega liituvad. Liitumise tulemus oleneb lainete käiguvahest. Joonisel 1 avaldub see järgnevalt: , kus lisaks joonisel 1 näidatud suurusele on valguselainepikkus vaakumis ja on laadisuhteline murdumisnäitaja. Kus k = 1, 2, ..., Suurust k nimetatakse vastava interferentsimaksimumi või miinimumi järguks. Tasaparalleelse ja homogeense plaadi puhul muutub käiguvahe ainult valguse langemisnurga muutudes. Kui valgustada plaati hajuva momokromaatse valguslainega, siis tekib kõigis nendes punktides, kuhu plaadilt sama nurga all peegeldunud valguslained jõuavad, ühesugune interferentsiolukord. Kõik need valguskiired moodustavad plaadi pinnaga sama kaldenurga. Seepärast nimetatakse nii tekkivat interferentsipilti samakaldeinterferentsipildiks. Antud töös on jälgitavaks pildiks samakalderõngad. Harilikult nimetatakse kõiki nii tekkinud
Arvuti ajaraiskaja või abivahend? Personaalarvuteid kasutatakse tänapäeval aina rohkem. Muutudes pidevalt väiksemaks ja odavamaks, on see jõudnud arenenud riikides pea igasse kodusse. See on küll väga hea vahend informatsiooni kogumiseks, kuid enam ja enam noori muutub arvutist sõltuvaks ning kaotavad selle taga väärtusliku aega. Kas arvuti on siis ajaraiskaja või abivahend? Interneti avarustest leitav informatsioon on lõpmatult paisuv ning selle hämarustest võib pea kõike leida, kui osata otsida. Sada aastat
Ameerika keskel ja läbinisti Lääne Ameerikas. Teised liigid esinevad Aafrikas, suures osas Aasias ja läbinisti Austraalias. Euroopas osad liigid esinevad Hispaanias, Portugalis, Türgis, Itaalias ja Küprosel. Paljunemine Suur ja pikk protsess on mehel omale sobiva aja ootamine ja sobiva paarilise leidmine. Naistarantel muneb 50 kuni 2000 muna, oleneb liigist ja kaitseb ta neid mune 6-8nädalat ise muutudes aja pikku järjest agressiivsemaks. Mürk Kuigi kõigil tarntlitel on mürk ja mõned hammustused põhjustavad tõsist ebameeldivust mis võivad kesta mitmeid päevi, pole siiani ühtegi dokumentatsiooni et hammustus oleks põhjustanud inimsurma. Üldiselt pole tarantlite hammustuste efektid väga hästi teada, kuigi teatakse et mõne tarantli hammustus pole hullem kui sääse hammustus, kuid mõne tarantli hammustus
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid.
omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised ... Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Peamised asutuspiirkonnad ja tegevusalad Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi
Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level Arukuklane Third level Fourth level Karukuklane Fifth level Liivakuklane Karula Rahvuspargid Karula Lahemaa Matsalu Soomaa Vilsandi Lahemaa Kliimamuutused kliima muutudes peavad paljud loomad ja taimed kolima endale sobivamasse keskkonda pargipuid kahjustavad külmad talved, tulekahjud, sõjad Koosluse püsimine Rohttaimede niitmine mitu korda kasvuperioodi jooksul lõigata oksi riisuda lehti korrastada veekogud Aitäh kuulamast!
Klamüüdia Marianne Martinov K108 Haiguse olemus Sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus. Tekitajaks on rakusisene parasiit - Chlamydia trachomatis. Kuna haigustekitaja hävineb kuivamisel, temperatuuri muutudes, ei ole klamüdioosi võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades jne. Pooltel juhtudest võib klamüüdia esineda kaebusi tekitamata. Arsti juurde pöördumata võib haigus jääda avastamata. Kaebused võivad olla ka lühiaegsed, nii et nakkust kandev inimene võib neid mitte oluliseks pidada. Nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 päeva. Haiguse sümptomid. Emakakaelapõletik avaldub rohkenenud limasmädase vooluse tekkes. Emaka
Küsimus 1 Küsimuse tekst Tootmispinna kuurent on Vali üks: a. esmaskulu ja inventeeritav kulu b. konverteerimiskulu ja inverteeritav kulu c. esmaskulu ja mittekapitaliseeritav kulu d. konverteerimiskulu ja mittekapitaliseeritav kulu Küsimus 2 Küsimuse tekst Segakulude kogusumma Vali üks: a. suureneb tegevusmahu vähenedes b. suureneb tegevusmahu suurenedes c. ei muutu tegevusmahu muutudes d. väheneb tegevusmahu vähenedes Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulude täpne prognoosimine pole oluline Vali üks: a. finantsaruannete koostamiseks b. hinnakujunduseks c. rahavajaduse hindamiseks d. plaanide ja eelarvete koostamiseks Küsimus 4 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus c. on (a) ja (b d. on segakulu erijuhus Küsimus 5 Küsimuse tekst
Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema 3 hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Kuigi jäämägi võib juba kaugelt näha olla, on raske tema suurust määrata, sest vaid umbes kümnendik sellest on vee peal
on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest.Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine.Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule.Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks.Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti mõistetud.
Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta muusikuid Jazz hakkas eemalduma svingist, muutudes keerukamaks. Tallina jazzfestival tõi palju inimesi kuulama/vaatama tuntuid ansambleid. Tõnu Naissoo; Tiit Paulus; Lembit Saarsalu; Arvo Pilliroog 10) Kuidas väljendus 60.datel biitmuusika vaimustus? Teismelised leidsid oma muusikalise väljundi; pikad juuksed, isetehtud pillid jms. 11) Nimeta biitmuusika bände & liikmeid Juuniorid Toomas Kõrvits; Tõnis Mägi Virmalised Toivo Kurmet; Ülo Kurmet; Paavo Soots; Kalju Oppi 12) Milliseid stiile hõlmas 60.date estraadimuusika
erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta, Hoiduda suuremast kehalisest koormusest, 4 tundi suitsetamata, 1,5 ööpäeva ilma alkoholita, Astma ja KOKi haigetel: kuni 24 tundi enne
summa. See pole üks ja seesama, sest rööpad ei puutu üksteisega tihedalt kokku: otste vahel on väikesed vahed, et rööpad saaksid soojenemisel vabalt pikeneda. 8 m pikkustel rööbastel peab õhuvahe pikkus temperatuuril 0 oC olema 6 mm. Et õhuvahe täielikult kaoks, peab rööpa temperatuur tõusma 65oC-ni. Raudbetoon koosneb betoonist, mis on tugevdatud terasvardaga. Temperatuuri muutumisel ei lagune raudbetoon just selle tõttu, et betoon ja teras paisuvad temperatuuri muutudes ühepalju. Elektripirnis on elektrivoolu juhtimiseks pandud kaks traati. Voolu sisselülitamisel pirni klaasballoon ja traadid soojenevad. Et pirn ei puruneks, peavad klaas ja traat paisuma soojenemisel täpselt ühepalju. Selle tagamiseks valmistatakse need traadid raua ja nikli sulamist, mida nimetatakse raudnikliks. Raudnikkel ja klaas paisuvad soojenemisel võrdselt. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekanne liigitatakse siseenergia
See lülitab ahju sisse ja välja. case(ümbris)-ümbritseb ja kaitseb seadeldise mehanismi. pointer(osuti)-metallist nõel, mis on ühendatud võlliga, mis näitab skaala peal temperatuuri. dial(skaala)-progressiivne numbrilaud osutiga, et määrata temperatuuri. Bimetallic helix(bimetalliline spiraalne kuju)-Vööt, mis on tehtud kahest kokkukeevitatud erineva paisumise koefitsendiga metallidest;see kõverdub temperatuuri muutudes. shaft(võll)-varras, mis annab edasi bimetallilise spiraali keerlemise kiiruse osutile kuumusest tuleneva kõverdumise pärast Bimetallilise tala kumeruse määramine: Kus E1 ja h1 on tõmbekoefitsent ja esimese materjali kõrgus. E2 ja h2 on teise materjali tõmbekoefitsent ja kõrgus. on väärpinge, mida arvutatakse: Kus 1 on esimese materjali soojuspaisumise koefitsent ja 2 on teise materjali soojuspaisumise koefitsent.
Koeru 2010 Sula "Sula all tähistab sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära." 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid.
termoballoon, ühendustorustik ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. (3) Dilatomeetriline termomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, ülekandemehhanismist, osutist ja skaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. (3) Termomeetri ajalugu 1597. aastal ehitas Galileo Galilei temperatuuri mõõtmise seadme. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk- termoskoobiks. 1611. aastal kalibreeris Galileo termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. 1650. ehitas Toskaana hertsog Ferdinand II piiritustermomeetri . 1657
Kuiv paks talve kasukas -7 c * Browsen, R. & Ames D."Winter Stress in Beef Cattle" Cattle Producer's Library. CL760. Tegurid, mis loovad stressi talvekuudel on külm, tuul, lumi, vihm ja pori. Kõik need tegurid mõjutavad energia kulu karjal. Talvel energia vajadus suureneb aga proteiini nõuded jäävad samaks. Külmajal ajal peab ka vesi olema saadaval, muidu võivad veised keelduda söömast. Päevase kuivaine tarbitav kogus temperatuuri muutudes Temperatuur, < -15 -15 - (-5) -5 - 5 5 - 15 15 - 25 25 -35 >35 c Tarbimise 1.16 1.07 1.05 1.03 1.02 0.90 0.65 muutus % Metaboolne vastus külmale hõlmab praktiliselt kõiki keha süsteeme. Vöötlihased tekitavad külmavärinaid, süda lööb kiiremini, hingamine muutub sügavamaks, uriini vool suureneb ja hüpofüüsi juhitavad süsteemid on aktiveeritud nii,
merendusalane kutseõpe (kutsekeskharidusõpe, kutseõpe keskhariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis); rakendusuuringud ja arendustegevus merenduse valdkonnas; merendusalane täiendus- ja ümberõpe. Rakenduskõrgharidus Antakse EMERAs alates 1992. aastast. Alates 2006. aasta septembrist toimub EMERAs õpe ka magistriõppe tasemel. 2009. aasta jaanuaris liideti Merekool EMERAga muutudes EMERA kutseõpet andvaks struktuurüksuseks. Täiendus- ja ümberõppe osakond Ülesandeks on kursuste, seminaride ja konverentside korraldamine merenduse, tehnika ja tehnoloogia valdkonnas, organisatsioonide ja üksikisikute vajadustest. Kasutatud info http://www.emara.ee/?id=1211?id=1211&windowType=print (11.11.2012) http://www.emara.ee/?id=1094?id=1094&windowType=print (11.11.2012) http://www.emara.ee/?id=1090?id=1090&windowType=print (11.11.2012)
Saksamaal juugend. Juugendi kunstnike eesmärgiks oli, et dekoratiivne element muutub iseseisvaks ning mille väljendusvahendiks on "joon". "Joon" väljendas stiili põhiolemust, mille põhirõhk omistati tervete joonsete rütmide dekoratiivsele väärtusele, mille väljendamiseks pöörduti omakorda looduse poole. Oluline oli mitte loodust jäljendada, vaid seda taas luua. Loodus oli vaid inspiratsiooniks ja ,,joon" vahendiks. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või siis agressiivne. Vastavalt meeleolule võis olla see kurviline või virvendav. Värvidest olid soositud violetsed, valged, kahvatukollased, rohekad ja teised analoogsed toonid. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju: punane- meelelisus, kollane- puhtus, sinine- jahedus, valge- miski, mida meeltega tajuda ei saa. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Eriti naise seksuaalsus. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja
pakkumist. 2.Kumma toote või teenuse nõudlus on elastsem? a) pudel coca-colat vs käikudega jalgratas käikudega jalgratas b)juustuburger vs maja küte talvekuudel - juustuburger, kütet peab ostma nii või teisiti c)väljas einestamine vs leib-sai väljas einestamine, sest leiba-saia tarbime pidevalt d)küttepuud selleks talveks vs küttepuud järgmiseks talveks küttepuud järgmiseks talveks Elastne nõudlus on see kui hinna muutudes muutub ka nõudlus. 3.Selgita lühidalt, miks on hind pakkuja stiimul. Mida suurem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 4.Kas turg, kus on ainult üks pakkuja, võib olla efektiivne? Kuidas seda turuolukorda nimetatakse? Ei, seda turgu nimetatakse monopoliks. 5.Müüjad konkureerivad turul parima hinna nimel, selleks pidevalt hindu muutes. Nimeta veel vähemalt kaks viisi, mis osas pakkujad turul konkureerivad. Kvaliteet, reklaam, kasum. Hind= tootmiskulud + vahenduskulud 6
fotosünteesima, seda ainult valges, pimedas toituvad nemadki teistest organismidest Higavad kogu keha pinnaga vees Kuidas algloomad liiguvad? Algloomad on enamasti liikumisvõimelised Amööb liigub oma keha kuju muutes Silmviburlane vibureid kasutades Kingloom liigub ripsmetega Rakkudes parasiteerivad loomad ei liigu Kuidas algloomad paljunevad ja elavad üle ebasoodsad ajad? Algloomad ei sure elukeskkonna muutudes Nad moodustavad tsüsti mis sisaldab vähem vett ja aeglustab elutegevust Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldudes või pungudes Kinglooma pooldumine http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-13-4-2.jpg Algloomade osalemine toiduahelas ja aineringis Nad lagundavad surnud organisme On tähtis lüli toiduahelates Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest, neid kasutatakse ka
Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene - ehk embrüonaalseks ehk perinataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni 2. Üsaväline - ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees - ehk munaraku areng toimub munasarjas. Inimkeha kõige suurem rakk. Viljastamata munaraku eluiga on umbes 8-12 tundi. Ovulatsioonil väljub munarakk munasarjast, liigub edasi munajuhasse ja sealt emakaõõnde. Munarakk pole iseseisvaks liikumiseks võimeline Ta liigub edasi munajuha peristaltiliste liigutuste ja limaskesta ripsepiteeli ripsmelöökide toimel. Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga ja sellest võtavad osa munarakk ehk o(v)ot...
Mootoriõlide viskoossust mõõdetakse +100 oC juures. Tänapäevastel mootoriõlidel tuuakse välja ka nn. HTHS- viskoossus, mis iseloomustab õli omadusi suurematel koormustel ( määratakse + 150 o C juures ). Kui kinhemaatilise viskoossuse väärtus korrutatakse õli tiheduse näitajaga mõõtetemperatuuril, saadakse dünaamiline viskoossus. Mõõtühikuks tehnilises süsteemis on puaas (P). SI -süsteemis ühikuks paskalsekund (Pa.s) või (ns/m2). Viskoossus muutub temperatuuri muutudes. Seda muutust väljendab viskoossusindeks ( VI ). Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ( õli vedeldub ) ja temperatuuri langedes suureneb ( õli pakseneb ). Mida rohkem muutub õli viskoossus temperatuuri muutudes, seda väiksem on viskoossusindeks ja seda madalam on õli kvaliteet. Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus, · õli filtreeritavus ja kulu, · mootori detailide (näit. kolvirõngaste) tihendamine.
kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti 3 oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta
Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega Metallid reageerivad aktiivselt hapetega, tõrjudes happe lahusest välja vesinikku.
aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Peamised asutuspiirkonnad ja tegevusalad: Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi juba harjunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
