välisteguritest põhjustatud haigus. 6. Suguline paljunemine põhjustab kombinatiivset muutlikkust selgita mida see tähendab. See tähendab seda, et geenid üritavad omavahel kombineeruda. 7. Missugused muutused toimuvad geneetilises materjalis mutatsioonilise muutlikkuse puhul? Mutatsioonilise muutlikuse puhul säilib liik, kui tervik aga takistatud on uue liigi levik. 8. Kuidas jaotatakse geneetiline muutlikkus? Geneetiline muutlikus jaotatakse Mutatsioonid: kasulikud, neutraalsed, kahjulikud. 9. Too näiteid mutageenidest. Mutageene võivad tekitada organisimi välised tegurid nt: geneetiline triiv, mis mõjutab alleelide ülekannet järgmisesse põlvkonda. 10. Lisaks looduslikule valikule mõjutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid. Selgita, milles seisneb geenivool ehk geenisiire ja geenitriiv. (Ära aja neid omavahel segamini tee selgeks, mis vahe neil on). Geenivool e
kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1. Geenmutatsioonid tekitavad uusi allele ja mõnikord ka uusi gene. Äädikkärbsetel geenmutatsioonid avalduvad mõnedes tunnustes: tiivad, kehavärvus, silmavärvus, peakuju .Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses. Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide arv. Mutatsioonid 2
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude
see on me sisim sisu ja vorm. Mida mõtleb autor sellega, et me valime ühe valu ja laseme selle endasse? ,,Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?" Ma magasin mineraalide und, ma magasin nagu magma ja nägin nägemust: helkiv tuul tõusis, ähvardav, mägede taga. Päevad sulasid kokku ainsaks pisaraks, kurgust kerkis vaid kiituselaul, igimänglev erk leekkristall mu muutlikus kujus ujus. Miks on autor kasutanud esimeses kahes reas selliseid võrdlusi? Millist emotsiooni tahetakse luuletusega edasi anda? Tänan tähelepanu eest!
Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi
3 Mugulatega paljunevad näiteks kartulid. Kui kartuli mugul maha panna, tekivad sellele idud, millest kasvavad uued taimed ja sinna alla tekib uus mogul ehk kartul. Risoomidega paljunevad näiteks orashein ja piparmünt. Lehtedega paljunevad nõelköis ja aas-jürilill. Vegetatiivse paljunemis positiivsed küljed on : 1. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond 2. Järglased on omadustelt vanematega ühesugused 3. Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. 4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti
ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast 2. Paljunemisviisid (mittesuguline ja suguline, võrdlus) Suguline Mittesuguline vanemorganism vajab kahte või erisoolisi sugurakke vajab ühte pärilik muutlikus ... suur väike või puudub üldse evolutsiooniliselt ... noorim paljunemisviis vanim paljunemisviis järglaste hulk ... väike suur lühikese ajaga pärilikud omadused vanematega ühesugused vanematest erinevad 3. Rakutsükkel (osad, jagunemine) Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni.
Traditsioonide ja uute tavade suhe tänapäeva muutlikus ühiskonnas Aastasadu tagasi, kui vaba ja suveräänne Eesti Vabariik oli meie eelkäijatele vaid helesinine unistus, elasid me vanavanemad, nende lapsed ja mitu põlvkonda lapselapsigi kindlate tavade ja normide järgi. Iga pere järgis kindlalt juba ammu paika loksunud ja end õigustanud plaane pea kõikjal: põllumajanduses, karjakasvatuses, religioonis, pühade tähistamisel, rituaalide läbiviimisel kui ka igapäevases pereelus. Suure mõra, mis tänaseni aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju. Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või näär...
Samuti saaks mitmikidentiteedi koha pealt kasutada väga paljusi tahke ja mõneti on mitmikidentiteet kohanemist hõlbustav aspekt. Seega peaks kool edasi andma kultuuri- ja keeleruumile omaseid väärtusi ning seostama selle mitmikidentiteediga. Idendideet on kohanemisvõimeline ning sellest lähtudest näeme ka keele säilimisele – kõnelejatele on vaja pakkuda positiivseid stereotüüpe, mis annaks võimaluse kasutada oma identiteeti paremaks kohastumiseks antud muutlikus ja globaliseeruvas keskkonnas. Ehala ütleb kokkuvõtteks, et eestis on küll neid positiivseid stereotüüpe, kuid pigem ikka kiputakse rõhutama neid negatiivseid (isegi 13 aastat hiljem).
aluseks molekulaargeneetilised meetodid. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) 11)Mis infot annab kultuurtaimede ja koduloomade aretus, miks ta on evolutsioonitõendiks?Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel. 12)Elupäritolu: keemilise evolutsiooni etapid, nende kirjeldus, arvatavad tingimused,Oparini hüpotees. Stanly Milleri katse.Keemilise evolutsiooni etapid: 1 bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2 bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid
Sellisel juhul oleks intellekti roll inimese käitumise reguleerimisel minimaalne. Kuid maailm, milles me elame, ei ole muutumatu ja ühesugune. Pidevalt toimub midagi etteaimatut, tekib midagi uut, sellega kaasnevad aga ohud, raskused ja probleemid meie jaoks, sest vanadele harjumustele, tavadele ja uskumustele tuginedes ei saa enam kk'ga kohaneda. Pragmatism püüabki välja töötada sellise maailmavaate, mis võimaldaks inimesel elada selles muutlikus, ebakindlas ja ohtusid täis maailmas. Niisiis, mitte alati ei saa tugineda harjumustele, tavadele jne. Selleks, et uue situatsiooniga kohandeda, tuleb tugineda intellektile, mõtlemisoskusele. Intellekt peab olema selleks ,,instrumendiks", mis aitaks meil leida väljapääsu mittestandardsest situatsioonist. Siit ka Dewey filosoofilise õpetuse nimetus-,,instrumentalism": elukk'ga kohanemiseks me kasutame erinevaid ,,instrumente", nende seas ka tavasid, harjumusi, teooriaid.
Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõndede organellide koostisse Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Modifikatsiooniline muutlikus - mittepärilik muutlikus on keskkonnatingimustest tulenev tunnuste verieerumine Molekulaarbioloogia - bioloogiaaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, on seotud tihedalt keemia ja füüsikaharudega Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite
kromosoomide muutused või ümberkombineerumine on muutunud kromosoomide sugurakkudes ja viljastumisel arv 8.Võrdle pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Nimeta 1 sarnasus ja 1 erinevuste paar (peale järglasele pärandumist) PÄRILIK MUUTLIKKUS MITTEPÄRILIK MUUTLIKUS erinevus sarnasus erinevus * järglaste erinevusi * võime organismi muuta * järglase erinevused põhjustavad muutused ning seetõttu üksteisest kujunevad välja vanemate geenide või erineda keskkonnategurite mõjul kromosoomide ehituses või (mitte muutustest geenides või
· St ka ajaloo teket mälestusi varasematest · 17. Inimese EV põhilised muutused · Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak · Segatoidulisus · Sotsiaalsete suhete täiustamine kõne 18. Muutuste põhjused · Keskkonna muutused o Kliima kuivendamine · Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine · Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng 19. Inimese EV tänapäeval · Pärilik muutlikus toimib alati · Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud · Ka stabiliseeriv valik on nõrgenenud · Ev seisneb peamisel inimkonna ühtlustumises · Geenivool vaba ja ulatuslik üleilme inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi. Kui ka rahvustunnetused
2. (11) Vastus: kuna kõigi laste genotüüpide esinemissagedus on ¼ e. 25%, siis tõenäosus, et tütrel sünnib värvipime poeg on 25% 3.(12)Vastus:- LK 135 Mõisted. 1. Geneetiline muutlikkus - võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline) 2. Modifikatsiooniline muutlikkus - tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 3. Mutatsiooniline muutlikkus - on muutus väline (fenotüübiline) 4. Kombinatiivne muutlikus tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. 5. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. 6. Geenimutatsioon - muutunud võib olla 1 geen ja selle tagajärjel võivad toimuda suured muutused välisilmes või talitluses. 7. Kromosoommutatsioon- muutub kromosoomide ehitus ja arv (downi sündroom) 8
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl.
*Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks, viroloogid aga elusaks. Tunnused, mille poolest viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. üliväikesed mõõtmed (nanomeetrites). 4. puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid *lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA. *nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike.
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
meie maalt minema kihutada. Kuigi see võttis aastaid, aastakümneid. Minule meeldib see maa sellepärast, et siin on kõike, mida üks nooruk kasvamiseks ja täisväärtuslikuks inimeseks kujunemiseks vajab. Siin on töökad ja edasi püüdlikud inimesed, siin peetakse esmatähtsaks õppimist ja vaimuvara, siin osatakse meie esivanemate kommetest ja traditsioonidest lugu pidada. Ja veel siin on säilinud küllaltki palju puhast ning puutumata loodust. Ja sellel kõigel on tänapäeva muutlikus maailmas hindamatu väärtus. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, kas Peipsi järve sillerdavate vete ääres, kuulates kõrkjates sahistava tuule salasosinat, Ontika kõrgel paekaldal või Saaremaa kadakasel karjamaal kõikjal on tunda Eestimaa, meie armsa isamaa ilu ja võlu. Ilus on meie sünnimaa kevad. Kui esimeste lumest vabanenud künnivaosoonte kohal hakkavad lõõritama lõokesed ja koduaias kasvava sireli okstel paisuvad pungad. Niisama võrratu ja hurmav on meie kodukoha suvi
1. Abiootiline olelusvõitlus – põhjustatud eluta looduse teguritest (valgus, temperatuur, vesi) 2. Biootiline olelusvõitlus – põhjustavad teist liiku organismid (konkurents) Tagajärjed: 1. Hukkub palju erinevas vanuses isendeid 2. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi Looduslik valik* On evolutsiooni põhiline suunav jõud. Organismide ebavõrdne paljunemine vastavalt nende indivuaalsetele iseärasustele. Põhjused 1. Individuaalne ehk pärilik muutlikus. 2. Olukorrad/tingimused, kus individuaalsed iseärasused saavad mõjuda. Vormid 1. Stabiliseeriv valik – toimub püsivates keskkonnatingimustes. Eelise paljunemiseks saavad keskmise tunnusega isendid. Liigi või populatsiooni geneetiline struktuur võib küll muutuda aga liigi kohastumuslikud tunnused. (2 joonis ehk PAREM) 2. Suunav valik – Toimub kui keskkond muutub mingis kindlas suunas. Eelise paljunemiseks saavad keskmisest erinevad isendid
aeroobne hingamine Eukarüoodid (2 miljardit aastat tagasi) tuum Tekkisid organellid, kujunes rakusisene tekkis lähteraku membraani ,,neelamisel". tööjaotus; pärilikkusaine kogunes Suur rakk neelas väikse. Mitokondrid, kromosoomidesse; arenesid välja raku plastiidid tekkisid endosümbioosi teel jagunemisviisid; tekkis suguline paljunemine, suureneb geneetiline muutlikus (uued võimalused evolutsioonis). Hulkraksus (1 miljard aastat tagasi) Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. kujunemine kloonialiste vormide kaudu. Kujunes organismisisene tööjaotus; püsiv sisekeskkond; arenesid regulatsioonisüsteemid; uute organismitüüpide areng.
18. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?. 19. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? 20. Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? 21. Miks kutsutakse mutatasioone kunstlikult esile just mikroobidel? 22. Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? 23. Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. 24. Mis on DNA, geen, kromosoom, kromosoomistik, geenialleel, mutatiivne muutlikus, kombinatiivne muutlikkus, mutatsioon, mutageen, eos, meioos, geenhaigus, kromosoomhaigus, geeniteraapia, sünnieelne diagnostika, tehnogeneetika, transgeenne organism.
Teaduslik probleem- küsimus, millele vastus hetkel puudub. Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia (rakuteadus)- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. 2) Elu omadused on: rakuline ehitus, kõrge organiseetituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng, pärilikkus ja muutlikus, keerukas ehitus. Organismide koostis. 1 Keemiliste elementide sisaldus rakkudes- hapnik(65-75%), süsinik(15-18%), vesinik(8-10%), lämmastik(1,5-3,0%), fosfor(0,2-1,0%). 2 Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes- anorgaanilised ained(vesi 80%; teised 1,5%) ja orgaanilised ained(valgud 14%, lipiidid 2%, sahhariidid 1%, nukleiinhapped- DNA 0,4%; RNA 0,7%). 3 Vee ülesanded on: olla lahusti polaarsetele ühenditele; aitab hoida rakusisest temperatuuri (kuna tänu H-sidemetele on tal suur
Lihtsalt pühendatakse rohkem tähelepanu oma tervisele, ümbritsevale keskkonnale ja ka sellele, mida omale suust sisse aetakse. Toit ei ole ainult kõhutäitmine ja oma söömiskire rahuldamine, vaid energia saamine. Tänapäeva ülikiire elurütmi juures on vaja pidevalt ja palju energiat. Liha süüakse paljuski sellepärast, et nii on kombeks ja ka et sealt saab suure portsu energiat kätte kiiresti ja lihtsalt. Liha söömine on kombeks just kiires ja muutlikus ühiskonnas, taimetoitlus aga rahulikumas ja stabiilsemas ühiskonnas. Taimetoitlus selle enda pärast on keha piinamine, taimetoitlus oma heaolu suurendamiseks aga igati tervitatav nähtus. Sama vahe on ka nälgimisel ja paastumisel. Nälgimisel on mõtted suurel määral koormatud mõtetega toidust, paastumisel ollakse aga teadlikult loobunud toidust, et saavutada mõnda uut eesmärki. Kõht on tühi mõlemal juhul, kuid kuna eesmärgid on erinevad, siis ka tulemused tulevad erinevad
Fosfolipiid rakumembraani koostises esinev järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) jäägile valgumolekulis. molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide Fossiil maakoores, eelkõige settekivimites leiduv vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises kivistis. materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja Fotosüntees klorofülli sisaldavates mutatsiooniliseks
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
DNA repilkatsioon Suureneb rakuorganellide arv Sünteesitakse ATPd Tsentrioolide kahestumine 1.jagunemine I Profaas- Ristsiire I Metafaas- Kromosoomid ekvatoriaaltasandil, mitoosikääv I Anafaas- Kromosoomid lahknevad poolustele I Telofaas- Tsütokinees, tsentrioolid kahestuvad uuesti I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid
lõhuvadnatuuritruu modelleeringu idülli Kummatigi pole vormieksperimendid talle kunagi pelgalt formaalsed käeharjutused, vaid on alati rakendatud mingisse teemasse Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ülo Õun - kelle looming tundub eesti kunstis väga erandlik Temaga tuli eesti skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikus Õuna realismi poole kalduvatel skulptuuridel on alati mingi nihestatus, seda ka portreedes Ülo Õuna loomingu keskmes oli inimene Tänu temale muutus eesti skulptuur tunduvalt komunikatiivsemaks ,,Nimetu" on tõenäoliselt üks Ülo Õuna viimastest töödest Töö on lahendatud modelleerimist kõrvale jättes vahetult suurelt kitkutud linnukehandilt võetud vormina Korduvalt esinev motiiv varasemates toestes
desoksüribonukleiinhape on nukleiinhapete hulka kuuluv rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Organismis võib igal geenil olla kaks erinevat vormi ehk alleeli. Dominantne alleel on alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivseks alleeliks nimetatakse allasurutud alleeli. Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb pärilikuks muutlikkuseks (see pärandub järglastele, muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides) ning mittepärilikuks muutuseks. Pärilik muutlikus esineb mutatiivse (juhuslikud, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või
Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikult on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed . Organismid paljunevad kas suguliselt v mittesuguliselt . Vegatiivne paljunemine on vanim viis. See levinud looma,taime ja seeneriigis. Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine v hulgijagunemine. Hulkraksetel loomadel esineb jagunemine ja pungumine. Vegetatiivne paljunemine on vanim. Iseloomustab väga vähene pärilik muutlikus, moodustunud järglaskond oma pärilikkuselt ühesugune. Sellel paljunemisel osaleb üks vanemorganism,ei toimu sugurakkude valmimist, ega ka viljastumist. Samas on ka vegetatiivne paljunemine suhteliselt kiire paljumsviis. Eoseline paljunemine on levinud algloomadel, seentel, taimedel. Tekib palju eoseid, eosed on erilised üherakulised struktuurid, mida katab paks kest. Sugulisel paljunemisel on vaja üldjuhul kaht eri soost vanemorganismi
suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sibul, liilia) o JUUREVÕSUDEGA – (lepp, vaarikas) o VÕSUNDITEGA – (maasikas, hanijalg) o MUGULATEGA – (kartul)
Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss) Y-määravad lootel meessoo tunnuste kujunemise, kontrollivad spermatogeneesi X-määravad ainevahetuslikke, arengulisi, vaimseid tunnuseid (Xgeenid-suguliitelised) suguliitelised puuded(retsesiivsest X-st)- daltonism, hemofiilia Pärilik muutlikus Pärilik ehk geneetiline muutlikus: Kombinatiivne-vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks(meioosi, viljastumise käigus) kromosoomide, geenide struktuur ei muutu, toimub geenide ja kromosoomide erivormide pärast Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid) Geenmutatsioonid: muutused DNA nukleotiidses järjestuses(võivad tekkida uued alleelid)
Mitmes laps inimene on ja kas ta on sündinud väikeses või suures perekonnas ei mänginud rolli intelligentsuses. Oli leitud tugev seos abikaasade IQ väärtuste vahel meid tõmbab sama IQ tasemega inimeste külge. Keskmine IQ tulemus muutub süstemaatiliselt eluaja jooksul, tõustes noorukite east alates kuni kahekümnete aastate keskpaigani ja seejärel langedes pidevalt umbes 25-30% võrra 50 järgneva aasta jooksul (Wechsler, 1981). Langus toimub eelkõige muutlikus intelligentsuses, kusjuures kristalliseerunud intelligentsus jätkab kasvu või püsib samal tasemel eluaja jooksul. Uuringud on näidanud, et on olemas seos mentaalse aktiivsuse ja kognitiivse funktsiooni peetuse vahel. Alzheimer-i tõve ja teiste dementsuse vormide sagedus on pöördvõrdelises korrelatsioonis inimeste hariduse tasemega ja kognitiivsete võimetega. Sagedam osalemine kognitiivsetes aktiivsustes näitas omavat seost vaskulaarsete probleemide tagajärjel tekkiva
kt küsimused pärilik ja mittepärilik muutlikkus? kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus geen-, kromosoom- ja genoom- mutatsiooni polüploitsus indutseeritud ja spontaansed mutatsioonid somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid reaktsiooninorm kaksikute meetod downi sündroom mutatsioon mutageen ja kantserogeen (3 näidet) pärilik haigus ja päriliku eelsoodumusega haigus (näited) kuidas võib tekkida pärilik haigus? (2) kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikus?(2) kuidas saab ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi? (2) mis põhjustab vähkkasvajaid? kt küsimused mis on bio tehnoloogia? too näiteid selle rakendamisest toiduainete tööstuses, tööstuses ravimitööstuses mis on funktsionaalne toit(2) mis on geenitehnoloogia geeni tehnoloogia on geenide muutmine organismide pärilikkuse muutmine inimesele kasulikus suunas selgita geenitehnoloogia rakendamist geeniteraapias uute geenide viimine inimese sisse eesmärgiga ravida vähki jms
organisatsioonuis või osakonnas. Liikmed pigem arendavad ja motiveerivad ennast eesmärkide saavutamisele ise (Alas 1999). Mittesekkuja juhi puhul saab mõnes mõttes paralleele tõmmata autokraatliku stiiliga, ehk liidri roll on sama minimaalne kui autokraatliku puhul rühma roll, mille tagajärjeks võib juhtuda organisatsiooni eesmärkidele vastupidine talitamine, mis võib viia selle pankrotistumiseni. Kokkuvõte Kuna juhid tegutsevad muutlikus keskkonnas, peavad nad ennast pidevalt arendama ja oma juhtimisstiile muutma või kohandama neid keskkonnaga. Intelligentne inimene on see, kes suudab keskkonnaga hästi kohaneda. Otsitakse ju üha enam liidreid organisatsioonidesse, kes oleksid eestvedajaks eesmärkide saavutamisel. Iga liider rakendab eesmärkide saavutamiseks oma juhtimisstiile, mis on just tema arvates kõige efektiivsem. Liidriks ei saa lihtsalt hakata, liidriks saadakse oma kompetentsi pideva suuredamise teel
Vetelpääste olemasolu ei kõrvalda potentsiaalseid ohte! Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud; Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud; Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata; Olukord vees on tähistatud signaallippudega: Punane lipp: ujumine keelatud- ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla; Roheline lipp: ujuda võivad kõik Ujumisel Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC; väldi alajahtumist Ära uju ülekuumenenult Ära uju täis kõhuga Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära hüppa, vaid mine rahulikult Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas
uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades. · St ka ajaloo teket mälestusi varasematest · 17. Inimese EV põhilised muutused · Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak · Segatoidulisus · Sotsiaalsete suhete täiustamine kõne 18. Muutuste põhjused · Keskkonna muutused o Kliima kuivendamine · Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine · Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng 19. Inimese EV tänapäeval · Pärilik muutlikus toimib alati · Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud · Ka stabiliseeriv valik on nõrgenenud · Ev seisneb peamisel inimkonna ühtlustumises · Geenivool vaba ja ulatuslik üleilme inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi. Kui ka rahvustunnetused
translatsioon (valgu süntees). samuti on suur samasus geneetilises koodis. Kinnitavad Maa ühtset päritolu ja tõendavad elu evolutsioonilist arengut. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid. On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised?
21. Miks tuleb sugulist valikut käsitleda loodusliku valiku erijuhuna ? Suguline valik kujundab sugupooltele selliseid omadusi, mille tõttu on nad edukamad võitluses paari pärast MUUTUMISVÕIME ON EVOLUTSIOONI EELDUSEKS 22. Mõisted: pop. Genofond, kombinatiivne muutlikkus, geenitriiv, mutatsioon, mutagen, pudelikaelaefekt, rajaja- ehk asutajaefekt. Populatsiooni genofond- populatsiooni isendite kõik geenid ja nende allelid Kombinatiivne muutlikkus – muutlikus, mis tuleneb geenide omavahelisest kombineerimisest sugulisel teel Geenitriiv – geeni allelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus Mutageen – mutatsiooni põhjustav tegur Pudelikaelaefekt - populatsiooni arv kahaneb tohutu, alles jäänud isendid panevad aluse uue populatsioonile Rajaja- ehk asutajaefekt – populatsioonist eralduv väike hulk isendeid, kes panevad aluse uue populatsioonile.
bakterid- tavalisse võivad tõvestavad sattuda. -Transduktsioon- uute geenide ülekanne bakterile toimub viiruse vahendusel- võib üle kanda tõvestavaid omadusi määravaid geene. -Konjugatsioon- Plasmiidi ülekanne ühelt bakterilt teisele- nt. resistentsus. 21. Genoomide ühinemine viljastumisel- veg paljunemisel puudub, eoselisel esineb piiratult, partenogeneesil piiratult, iseviljastumisel kõigil kolmel, ristviljastumisel on maksimaalne. Kombinatiivne muutlikus annab põhiosa muutlikkusest. 22. Tunnused e. modifikatsioonid- mittepärilik modifikatsiooniline muutlikkus- organismi tunnuste kujunemine ja muutumine eluae jooksul. Konkreetsed tunnused vanematelt järglastele ei pärandu, ainult tunnuse kujunemise piirid. Tunnuse kujunemine sõltub: 1)keskkonnast 2) genotüübist. reaktsiooninorm- tunnuse muutuse piirid. Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus:
Mitoos on vaja sest tagada organismi kasvamine ja areng, rakkude aendamine vigastuse parandamine. Meioos- et kromosoomide arv viljastumisel ei 2x peab nende arv sugurakkudes 2x vähenema. Rakk jaguneb nii et kromosoomide arv tütarrakkudes 2x vähäeneb. 2 jagunemist. 1 jag- profaas- homoloogiliste kromosoomide liibumine ja vahetatakse võrdse pikkusega osad, geenivahetus et oleks pärilik muutlikus. Metafaas- kääviniidid. Anagaas- niidid lühenevad, telefaas- kaks tütarrakku. 2 jag- interfaas profaas metafaas anafaas. Meioosi tulemusel ühet rakust neli haploidset tütarrakku c) Inimese sugurakkude areng. Sperm- seemenraku areng algab spermatogoonist suguküpsuse saabudes mitoosi teel. Igast spermatogoonist 3 spermi. Kuni kõrge eani võib neid tekkida. Naise munarakud valmivad munasarjades, eelaseks ovogoon
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Lüsogeenses: Rakku sisenenud viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse. Sel juhul ei pea järgnema uute viirusosakeste moodustumist ja viiruse DNA võib rakus säilida lühemat või pikemat aega mitteaktiivses olekus. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viirusgeenid jaguneva põlvkonna tütarrakkudesse. 25. Geneetikaülesanded (monohübriidne ristamine, veregrupid, suguliiteline pärandumine) 26. Mis on modifikatsiooniline muutlikkus? Modifikatsiooniline muutlikus on mittepärilik muutlikkus, keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Ei kaasne muutusi kromosoomides. 27. Millised on pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused? Pärilikeks võib nimetada haigusi, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigus põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel.Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse ...
kujunemise, ovogenees, palju ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid. Sugukromosoomid on see kromosoomi paar, mis meestel ja naistel erinevad. Autosoomsed on ülejäänud kromosoomid. Suguliitelised puuded. X-liitelised: daltonism (punarohepimedus), hemofiilia (vere hüübimatus). Y-liitelised: ainult meestel- kõrvalestade karvasus. 39 Organismide muutlikus Organismi võime teistest erineda. Pärilik muutlikus. Pärandub järglastele, kuna muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Kombinatiivne muutlikus. Vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Toimub a) meioosis- ristsiirde tulemusel sõltumatu lahknemise tõttu. B)viljastumisel- juhuslike sugurakkude kohtumine. Selle tõttu võivad retsessiivsed alleelid sattuda homosügootsetesse seisunditesse
Geenmutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket. Geenravi - vt. geeniteraapia. Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) - erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Geneetiline polümorfism - populatsiooni geneetiline mitmekujusus; nähtus, mille puhul populatsioonis esineb mingi geeni kaks või enam sagedat alleeli. Tihti kaasneb feneetiline polümorfism. Geneetiline triiv (geenitriiv) - alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega
Bioloogiline areng elu areng esimestest elusolenditest inimeseni Evolutsioon · Georges Cuvier : palentoloogia rajaja, arvas et liigid võivad välja surra, liigid on algselt loodud ning muutumatud · Jean Baptise Lamark : elu jooksul omandatud tunnused, kael arenes välja kuna oli vaja kaela sirutada kõrgemal olevate puulehtede poole, esimene terviklik evolutsiooniteooria · Charles Darwin Sai kuulsaks evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga darvinism, muutlikus ; olelusvõitlus;looduslik vali;liigiteke Evolutsiooni tõendid · Evolutsiooni võrdlusmetoodika võrdlev anatoomia mida sarnasemad olendid seda rohkem on põhjust arvata et tegemist ona samade esivanematega Homoloogilised elundid näiavad ühtset põlvnemist Rudimendid on kaotanud oma algse eesmärgi · Molekulaarsella printsiip ühised esivanemad · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimed ja koduloomade aretuse andmed Mikroevolutsioon
Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
