7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid ...? 2. Kombinatiivne muutlikkus ...? 3. Geenivool = geenisiire - ühe pop. geenid satuvad teise. 4. Geneetiline triiv pop.geneetilise struktuuri juhuslik muutumine. Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. Nt juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides. Looduslik valik. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad:
ülesandeid. Vestiigium mandunud elund. Embrüonaalse arengu võrdlemine kõrgemate loomade isenditel esineb alamate isendite tunnusjooni. Geneetilised võrdlused maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid
eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused. Pärilikkus. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus, nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramine inimesel. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid. Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis. Inimene. Inimese organismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism. Organismide kooseksisteerimine. Peamised ökoloogilised tegurid
-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses,
koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c. Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond b. Mikrokeskkond c. Sisekeskkond d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused, keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) e. Juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus: milline on eetiline ja sotsiaalselt vastutav juht? 9. Planeerimine kui juhtimisfunktsioon a. Plaanide tüübid b. Planeerimise erinevad tasandid c. Planeerimise käik d. Ülevaade starteegilisest planeerimisest e. Toote elutsükkel f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused 10
MUTATSIOONIDE TÜÜBID Deletsioon muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad kaduma Duplikatsioon DNA-lõigu kahekordistamine Inversioon -Geenide järjestuse pöördumine 180º ümber oma telje ühes kromosoomis või kromosoomi osas Insertsioon DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või DNA-lõike Translokatsioon- terved lõigud liiguvad ühest kromosoomist teise Mittepärilik muutlikkus (nt. inimese mõõtmed, nahavärvus, juuksevärv) Eugeenika- õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna geenifondi parandamine Epigeneetika teadusharu, mis uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest põhjustest kui DNA järjestuse muutus; näiteks DNA-le keemiliste rühmade lisamine, mille tulemusena muutub geenide avaldumine reaktsiooninorm tunnuse varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab SRY-geen
Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Mitoosi ja meioos
loogiliselt seostada. Kuigi inimesed sarnanevad küll teatud omaduste poolest loomadele, on neil siiski hulga erinevaid tunnuseid, mis teevadki inimesest inimese. Inimesele iseloomulikud tunnused on: suur ajumaht, kahel jalal liikumine, aeglane areng, mitmekesine toit, keerukas kultuuriline käitumine, elamine perekonniti, oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid ning eluviis lagedal maal, metsast väljas. Peale nende omaduste eristab inimest teistes olendidest pidev muutlikkus ja arenemisvõime. Iga inimpõlvkond on erinev, inimesed muutuvad ajas- täna ei ole me need, kes me olime eile. Suurimad erinevused põlvkonniti tulenevad just erinevatest väärtushinnangutest, kommetest-tavadest ja ellusuhtumisest. Inimesed püüdlevalt pidevalt, millegi uue poole: leiutatakse uusi tehnoloogiaid ning tehakse seninägematuid avastusi. Seetõttu võib öelda, et mina kui 21.sajandi pärisinimene olen uuendusmeelne,
miljonit,Esimesed maismaaloomad 450 miljonit kahepaiksed ja lülijalgsed(nt kiilid,merealune skorpion),Roomajad,Linnud ja imetajad,Inimene 2 miljonit aastat tagasiEvolutsiooni tõendid:1)Kivistised,fossiilid2)mandunud elundite esinemine3)embrüonaalne areng4)biogeograafilised tõendid5)geneetilised võrdlused6)kultuurtaimede/loomade aretusEvolutsiooni geneetlised alused:Mutatsioonid muutused pärilikus aines(tulevad juurde uued geenid DNA muutub)Kombinatiivne muutlikkus geenid kombineeritakse ümber(uusi geene juurde ei teki),Viljastumine,Kromosoomide ristsiire.Geeni siire eri populatsiionide vahel järglaste andmine ja saavad juurde uusi geene.Geenitriiv Geeni sagedus muutub põlvkondade vaheldumisel.Pudelikaelaefekt kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga.Looduslik valik:Olelusvõitlus organismide vahel tekib konkurents, tugevam jääb ellu,Isendi eripära omadused,Looduslik valik
ürgimetajatelt, poegade ülessünnituse- esimestelt pärisimetajatelt, ruumilise nägemise seoses silmade ümberpaiknemisega pea külgedelt ette- ahvidelt. 22. Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest inimeseni. 23. Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest, geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas. 24. Pärilik muutlikkus on, kui organism sarnaneb oma vanematega, geenisiire on erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. 25. Inimese aju muutus evolutsiooni käigus väiksemaks, arenenumaks. 26. Inimese evolutsiooni määravad paljud loomariigi evolutsiooni astmed, ahvilaadsete eellaset arengut pärisinimeseni. 27. Inimeste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak kahejalgse liikumisega. 2) eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks. 3) peaaju areng,
· Kasutatakse · Sõltub organismitüübi · Ei mõjuta paremini keskkonda arenemisvõimest ja põhitunnuseid elupaikade mitmekesisusest Mikro ja makroevolutsiooni sarnasused · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Mikro ja makroevolutsiooni erinevused · Mikroevolutsioon toimub kiiremini · Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid · Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket
sisemaaga samavõrra jahedamaks. Suvel territoriaalsed erinevused kaovad ning need hakkavad taas tekkima sügisel, tingituna sisemaa kiiremast jahtumisest. Keskmine tuule kiirus aastas on Eesti sisemaal alla 4 m / sek., rannikualadel aga üle 6 m / sek. Suured on erinevused ka tormituulte esinemissageduses sisemaal puhub tormituul (kiirusega üle 15 m / sek.) harva, rannikul ja saartel keskmiselt 30-45 päeva aastas. Lumi Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Lumikatte keskmine kestus on 75135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Padivere kõrgustikul. Lumikatte kestus on suures negatiivses korrelatsioonis talvise õhutemperatuuriga ja on viimase sajandi jooksul lühenenud. See suund pole siiski statistiliselt usaldusväärne. Teine tähtis kliimanäitaja peale lumikatte kestuse on lumikatte paksus. See on aga piirkonniti sedavõrd muutlik, et üldisi seaduspärasusi on raske esile tuua
Ekson- kodeeriv ala Intron- mittekodeeriv ala, lõigatakse välja 9. Transkriptsiooni ja antibiootikumid Rifamütsiin-seostub RNA polümeraasile. Aktinomütsiin D-seostub DNA-ga ja peatab mRNA ahela pikenemise. Erütromütsiin ja spectinomütsiin-mõjutavad mRNA seostumist ribosoomidega. Kloramfenikool, linkomütsiin ja tetratsükliin seostuvad ribosoomiga ja blokeerivad elongatsiooni. Streptomütsiin inhibeerib peptiidi sünteesi initsiatsiooni ja elongatsiooni 10. Geneetiline muutlikkus e. pärilik muutlikkus e. mutatsiooniline Pärilik muutlikkus- ernevused tulenevad muutusest geneetilises materjalis ( kombinatiivne ja mutatsiooniline). Sugulisel paljunemisel saab organism poole kroom. Emalt ja teise poole isalt. Mittesugulisel paljunemisel ainult ühest vanemast Mutatsioon- DNA struktuuris toimunud pärilik muutus Polümorfism- muutused, mis ei põhjusta fenotüübi muutust Ühenukleotiidne polümorfism ehk SNP
· kiire paljunemine · odav pidada · palju järglasi · selgelt avalduvad tunnused. · Äädikakärbse geenid on kaardistatud · Ta on bioloogiliselt üks läbiuurituimaid organisme Geenivahetuse olemus ja tähtsus: · toimub meioosi esimeses profaasis · homoloogilised kromosoomid vahetavad vastastikku osasid · toimub DNA molekulide katkemine ja osade vahetus ü tekivad uued geenikombinatsioonid ü tagatakse pärilik muutlikkus ü moodustub materjal loodusliku valiku jaoks populatsioonides ü tekivad REKOMBINANTSED ISENDID(geenivahetuse tagajärjel moodustunud isendid) Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus: ü põhineb faktil, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad koos. ü Tagab selle, et evolutsioonis ennast õigustanud geenikombinatsioonid jäävad muutumatuks. ü Välditakse kõikvõimalike kahjulike geenikombinatsioonide teket.
Suguliitelised geenid Analüüsiv ristamine Intermediaarsus Mendeli esimene ja teine seadus Heterosügoot ja homosügoot Genotüüp Fenotüüp Hemofiilia Daltonism Autosoomid ja sugukromosoomid Selgita kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu x-kromosoomiga seemnerakk viljastab siis naine y-kromosoomiga seemnerakk viljastab siis mees miks esineb meestel suguliitelisi haigusi rohkem kui naistel miks tegi mendel katseid hernestega kt küsimused pärilik ja mittepärilik muutlikkus? kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus geen-, kromosoom- ja genoom- mutatsiooni polüploitsus indutseeritud ja spontaansed mutatsioonid somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid reaktsiooninorm kaksikute meetod downi sündroom mutatsioon mutageen ja kantserogeen (3 näidet) pärilik haigus ja päriliku eelsoodumusega haigus (näited) kuidas võib tekkida pärilik haigus? (2) kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikus?(2) kuidas saab ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi
keskkond, teiste liikide mõju või isendite vähesus. · Taasühinemine lähtepopulatsiooniga · Püsiv isolaat annab aluse uute isendite tekkeks, mis tagab uue liigi kujunemise LIIK ja LIIGI PÜSIVUS Liigi kriteeriumid: 1) Morfoloogiline- liigi moodustavad sarnase sise- ja välisehitusega isendid. +praktiline kriteerium (sellel põhinevad kõik määrajad) +ajalooliselt vanim kriteerium -raske määrata liike, mille esindajatel suur muutlikkus -raske määrata sarnaste tunnustega liike 2) Geneetiline-liigi esindajatel ühtne ja unikaalne geenifond, mida kaitsevad ristumisbarjäärid (välditakse ristumist teiste liikidega) +geenifond lubab mitmekesist feenifondi, arvestab liigisisest muutlikkust -praktikas raskesti kontrollitav -raske eristada liike, kes paljunevad vegetatiivselt -on paljue erandeid erinevate liikide ristamisest
Transkriptsioon ja translatsioon toimuvad üheaegselt ning samaaegselt mRNA degradatsiooniga 8. Kirjelda bakterite paljunemise võimalusi? - Bakterite paljunemine toimub peamiselt pooldumise teel, kuigi on olemas ka midagi sugulise paljunemise sarnast. Plasmiidid -- muutuvad episoomideks, kui ühinevad bakteri-DNA-ga. Transposoonid ehk "hüppavad" DNA lõigud -- transpositsioon on protsess, mille käigus liikuvad DNA fragmendid sisenevad peremehe genoomi järjestusse DNA muutlikkus! 9. Bakteri genoomi iseloomustus? - vt punkt 7 10. Geeniülekande viisid bakteritel (3) ja nende lühike iseloomustus? - Geneetilise info ülekandeks bakterite vahel on 3 võimalust: Transformatsioon doonori DNA satub retsipienti väliskeskkonnast. Transduktsioon bakteri DNA kandub ühest rakust teise faagide abil. Konjugatsioon bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab otsest kontakti.
osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus. Üllatav oli ka kaudselt Alberto Giacometti hilisloomingut meenutav vaba modelleering. Ülo Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikkus. Tema lemmikmaterjal oli kips ja üksnes osa tellimustöid viidi hiljem muusse materjali. Talle meeldis kipsi pehmus, võimalus seda pisut ootamatult värvida, tekitades nii elevust kui elavust. Ülo pakkus eesti suletud ja kitsas kultuuriruumis sedavõrd palju skulptuuriga seni seondamatuid uusi võimalusi, et publikul oli võimatu ükskõikseks jääda. Õuna loomingus leidis käsitlemist inimese subjektiivsem vaimne olemus. Võiks öelda, et ta fikseeris sügavalt inimlikke
jäigemalt määratud käitumuslikud kohastumused. Elutingimused muutuvad tihti ka ajaliselt. Näiteks kui ühel aastal on putukaid (toitu) elupaigas palju, tasub lindudel muneda suuri kurni, teisel aastal jällegi, kui putukaid on külma ilma tõttu vähe, tasub muneda väiksemaid kurni. Järelikult ei eksisteeri universaalselt optimaalset kurna suurust, vaid optimaalne otsustusreegel. Elutingimuste ajaline muutlikkus tuleb alternatiivsete käitumisstrateegiate kooseksisteerimise põhjusena eriti sageli arvesse just parasvöötmes, kus esineb aastaaegade vaheldumine. Isenditevahelised erinevused Mõnikord on isend kas liiga nõrk (kasvanud näiteks üles ebasoodsates tingimustes) või alles noor ja kogenematu, et tal tasuks valida samasugust käitumist, mis toob edu temast paremas konditsioonis isendile. Sellisel juhul on ta sunnitud talitama piltlikult põhimõtte "parem
- Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon.
Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et jaapanlased ja hiinlased olid valgetest paremad IQ-testis, mis mõõtsid sünnipäraseid oskusi. See tõestas nende üleolekut geenides intelligentsuse suhtes. Lõpuks väitis ta veel seda, et juudid on geneetiliselt kõige andekamad rahvas, sest Nobeli auhindade võitjate hulgas on olnud juute palju rohkem kui teisi rahvusi.
5. Elu algne areng Maal. - vanimad elusorganismid olid bakterid, kles esmaselt olid anaeroobsed kemasünteesijad. - 2,7 miljardit a. Atgasi tsüonobakterid. - Eukarüootide teke - 1900mln. a. Tagasi. - eelised : a) tekkisid organellid ja kujunes rakusisene tööjaotus. b) pärilikkusaine koondus kromosoomidesse. c) arenesid rakujagumimisviisid. d) tekkis suguline paljunemine suurem geneetiline muutlikkus. - Hulkraksed. - 569miljonit a. Tagasi. - eelised : a) rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. b) vähem sõltuvad keskkonnast. c) suguline paljunemine. d) kiirem evolutsioneerumine. - Tähtsamad sündmused taime- ja loomariigi evolutsioonis. ( vihik )
alleeli poolt määratud tunnus ei avaldu. -) Heterosügootide omavahelisel ristumisel on moodustuvas järglaspõlvkonnas fenotüübiline lahknemissuhe 1:3 või 1:2:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1. -) Retsessiivseks nimetatakse alleeli, mis avaldub ainult homosügootse genotüübi puhul. -) Somaatilised mutatsioonid tekivad organismi keha rakkudes. -) Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. -) Pärilik muutlikkus jaguneb mutatiivseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. * 4. Osa Lahendage ülesanne -) B-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on B ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- vererühm, kuid kelle õel on 0-vererühm. Neil sündis A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüübid nind määrake naise vanemate vererühmad.
fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismid kohasemaks, mistõttu võivad nad võrreldes populatsioonikaaslastega kauem elada või rohkem järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini
populatsioon suur. IV Suremisfaas. (toitainepuudus, jääkained kuhjuvad. *bakterid paljunevad lihtpooldumisega e. amitoosiga. *osa baktereid moodustab spoore. Spooride eripära : 1) Paksud kestad. 2) Vähene veesisaldus (15%) 3) Allasurutud ainevahetus. 4) Erakordne vastupidavus äärmuslikele tingimustele. 5) Elu säilib pikka aega. NB! Bakterid spooride abil ei paljune. * Spooride abil elabad bakterd üle ebasoodsaid tingimusi ja levivad. Bakterite muutlikkus : *Bakteri rakkudes on mutatsioonide sagedus väiksem kui päristuumsetes. (Kuna bakterid paljunevad kiiresti, ja neil on kromosoom ühes korduses avalduvad neil kõik mutatsioonid) Inimese bakterkooslused : -meie sees ja peal elutsevad bakterid. *Inimese mikrofloora kujuneb sünnijärgselt.(esimesed bakterid tulevad ema sünnitusteedest. -> keisrilõikega lapsed põevad rohkem nakkushaiguseid. *Vastsündinu seedekulgla bakterkooslused kujunevad välja rinnapiima kaastoimel.
munadest (pärivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mõjutavad seda järglaste genotüübi st töömesilaste kaudu. Töömesilased määravad pere toodangunäitajad (v.a ema viljakus), kuid ei võta osa järglaste saamise sugulisest protsessist ja nendele geneetilise info edasiandmisest. 20 TUNNUSE MUUTLIKKUS. MUTATSIOONITEOORIA. Tunnuse muutlikkus Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnus- teks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse
Klamüdioos. Tekitavad bakterid, mis kutsuvad esile kuse- ja suguelundite põletikke naistel ja meestel. Tunnuseks valge voolus, kõhuvalu, menstruaaltsükli häired, valulik urineerimine naistel. Meestel tekib valulik urineerimine, hiljem liigesevalud. Rabitakse arsti määratud antibiootikumidega. Nakkushaigused Eristatakse patogeenseid ehk haigust tekitavaid mikroorganisme ja mittepatogeenseid. Mikroorganismidele on iseloomulik muutlikkus, võime kohaneda väliskeskkonnaga, võime muutuda patogeenseks kindlatel tingimustel. Et inimene haigestuks nakkushaigusesse, peab haigustekitaja sisenema inimese organismi. Seda nimetatakse nakatumiseks ehk infektsiooniks. Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on
9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastus. (praktiline töö) 2. Keemia, geograafia, bioloogia 1. Modifikatsiooniline muutlikkus võilillel. 2. Kuressaare rahvastikupüramiid 2012. 3. E- ained minu toidulaual. 4. Maasikate paljundamine seemnetega. 5. Erinevate (puhastus)vahendite võrdlus ja mõju. 6. Energiajookide tarbimine. 7. Kohvijoomisharjumused ja kohvi mõju tervisele. 8. Püsiühendusega seotud probleemistik. 3. Ajalugu 1. Minu kodukoha : a)küla b)ettevõtte või c)arhitektuuri mälestise ajalugu. 2. Tuntud inimesi minu elukohas. 3. Minu koduküla kultuurielu enne ja nüüd. 4
Geneetika põhimõisted ja ülesanded Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) Muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri Genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Alleel geeni erivorm Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides ehk heterosügootses olekus Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis ühesuguste alleelidega (AA, aa) Hübriid genotüübilt erinevate vanemate ristamisel saadud järglane Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud genotüübis erinevate alleelidega (Aa, ...
arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Nad võivad olla kas samast või erinevast soost, pärilikkuselt alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu tavalised ühepere lapsed. 11. Millistest teguritest on põhjustatud muutlikkus? V: Muutlikus on põhjustatud pärilikest ja mittepärilikest teguritest. Pärilik muutlikus on muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine. Mittepärilik - 12. Millised on geneetiliselt muundatud toidu eelised ja puudused?
Molekulaarbioloogia Elu molekulaarne tase Molekulaargeneetika Molekulid Rakubioloogia; tsütoloogia Rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia Kudede ehitus ja talitlus Anatoomia Organite ja organismi ehitus Füsioloogia Organite ja organismi talitlus Geneetika Pärilikkus ja muutlikkus Molekulaargeneetika Pärilikkuse seaduspärasused molekulaarsel tasemel Ökoloogia Organite ja keskkonna seosed Evolutsiooniõpetus Elu ajalooline areng Paleontoloogia Möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika Elusolendite rühmitamine taksonitesse
Kas keskkond või pärilikkus ? Küsimust, mis on ennekõike määravaks meie intelligentsuse kujunemisel, on viimastel aastakümnetel intelligentsuse uurijatele esitatud üha uuesti ja uuesti. On see pärilikkus või keskkond ? Teadlased on püüdnud sellele küsimusele ka vastust leida, kuid sageli on pärilikkuse osakaalu väljaselgitamist intelligentsuse kujunemisel ning rassiliste erinevuste uurimist peetud poliitiliselt ebakorrektseks. Kuidas siis aga seletada valgete püsivalt kõrgemaid tulemusi intelligentsuse testimisel võrreldes Afro-ameeriklastega ja madalamaid tulemusi võrreldes Aasia päritoluga inimestega. Enamasti on põhjusteks pakutud kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi. Oluline oleks aga silmas pidada, et küsimust, kas geenid või keskkond ei saagi nii absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati se...
abiootiline-organisme ümbritseb eluta maailmast tulenevadökotegurid adaptatsioon-organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja mai...
13. Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuks on geenivahetus. 14. Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? 15. Milles seisneb meioosi tähtsus? · tagatakse sugurakkude teke; · Tänu kombinatiivsele muutlikkusele pole sugurakud geneetiliselt identsed ! · Kombinatiivne muutlikkus tagatakse: · krossingover (I profaas) · kromosoomide sõltumatu lahknemine (I anafaas) · Kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis 16. Võrdle mitoosi ja meioosi. Mitoos meioos Tekib 2 rakku Tekib 4 raku Rakud sarnanevad geneetiliselt Rakud erinevad geneetiliselt Üks jagunemine 2 jagunemist Ovogenees- toimub naisorganismis, ja areneb munarakuks
-liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsiooni ristumine kohalike isenditega
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
-liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsiooni ristumine kohalike isenditega
Toimub looduslik valik. Väga populaarne on Darvini evolutsiooniteooria. 8. Eluteke, mitu miljonit aastat tagasi? 3 põhiseisukohta: Elu algne loomine; elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt; elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Tekkis 4 miljardit aastat tagasi. 9. Taimede evolutsiooni etapid 10. Loomade evolutsiooni etapid 11. Nimeta 4 evolutsiooni geneetilist alust ja selgita Mutatsioonid Kombinatiivne muutlikkus Geenivool Geneetline triiv 12. Selgita looduslikku valikut, joonis lk 73 13. Selgita stabiliseerivat, suunavat ja lõhestavat valikut (näited!!!) Stabiliseeriv valik säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Ellu jäävad tüüpiliste tunnustega isendid, nt hõlmikpuu Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelpaljunemises. Tekib elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel ning ellu jäävad
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud
................ F2 - küüliku 2 genotüüp ................... Millised genotüübid võivad olla valgetel siledakarvalistel küülikutel? .................................................................................................................................................... 6.14. Kirjutage organismide muutlikkust kujutavale skeemile puuduvad mõisted. 3 punkti organismide muutlikkus kombinatiivne muutlikkus 6.15. Joonisel on kujutatud seos ema sünnitusvanuse ja vastsündinute kromosoomhaiguste esinemissageduste vahel. Millisesse vahemikku jääb selle uurimustulemuse alusel soodne sünnitusvanus? Miks naise vanuse tõustes suureneb kromosoomhaigusega lapse sünni tõenäosus? 3 punkti Sobiv vanusevahemik on.............
kromosoomhaigusega lapse sünni tõenäosus? 3 punkti Sobiv vanusevahemik on................................ Põhjendus ................................................................................................................................. ................................................................................................................................................... Nimetage üks kaasasündinud kromosoomhaigus, mis seostub sünnitaja vanusega. organismide muutlikkus kombinatiivne muutlikkus 38 ................................................................................................................................................... 6.16. Joonisel on kujutatud kahe erineva geenmutatsiooni toimumist. Seletage joonise põhjal, milles need seisnevad. 5 punkti Mutatsioon A: ............................................................................................................................. ..........................................................
GENEETIKA www.nature.com/scitable eksam test (mõisted) Loeng 1 (3.09) Geneetika- teadus pärilikkusest ja muutlikkusest. pärilikkus- organismi võime anda edasi oma tunnuseid ja arenemise iseärasusi muutlikkus- tunnused varieeruvad populatsioonis 1. Rakuteooria (Schleiden, Schwann, 1839) 2. Evolutsiooni teooria (Darwin, 1859) looduslik valik 3. Pärilikkuse teooria (Mendel, 1865) geneetika algusaasta, tunnused määratakse ära geenide poolt 1. Klassikaline geneetika - tunnus ja pärilikkus, tunnuse kujunemine - ülekandumise seaduspärasused - tunnuse varieerumine 2. Populatsiooni 3. Mutatsiooni 4. Kunstlikud mutatsioonid Loeng 2 (10.09) Geneetika arenemine: 1905 geneetika nimetus Mendeli geneetika ehk Mendelism ehk klassikaline geneetika 1. Fenotüüp- organismi tunnuste kogum, kõik tunnused, mis organismil on kujuneb välja: k...
- Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitte harjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele ↑ Vale 1858 avaldas C. Darwin raamatu “Liikide tekkimine”, kus avaldas oma teooria - Kõikidele organismidele on omane paljude järglaste saamine - Looduses esinev individuaalne muutlikkus on päranduv - Ressursside hulk on piiratud - Olelusvõitlus (konkurents) - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad - Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) EVOLUTSIOONI TÕENDID - SELGITUS (NÄITED), JOONISED - ÜRGLIND, HOMOLOOGSED JA ANALOOGSED ELUNDID, MANDUNUD ELUNDID, BIOGENEETILINE REEGEL 1
a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b. Neutralism c. Katkeva tasakaaluteooria Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon. Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon: 1) Kuuluvad ühte liiki isendid 2) Kes annavad järglasi 3) Kes asustavad ühte levilat 4) Kes on isoleeritud teistest samaliigi populatsioonidest Evolutsioonis populatsioonide puhul oluline: 1) Muutlikkus: a. Pärilik muutlikkus (piisab muutustest alleelide tasandil): i. Mutatiivne ii. Kombinatiivne 2) Populatsiooni geneetiline struktuur: a. Alleelide vahekord põlvkonniti b. Genotüüpide suhe põlvkonniti Hardy-Weinbergi seadused Eeldused: 1) Ideaalne populatsioon a. Isendite arv on hoomamatult suur b. Puudub valik c. Puudub ränne d. Puuduvad mutatsioonid e. Kõikide isendite ellujäävus on võrdne
eritriin ja ekmoliin. Lüsosüüm − on valguline aine, mida leidub munavalges, pisarates, süljes, kalamarjas jne. Eritriin − saadakse looma punastest verelibledest (erütrotsüütidest). Tal on bakteriostaatiline toime nt stafülo- ja streptokokkidele. Ekmoliin − saadakse kalade kudedest ja ta mõjub antibakteriaalselt soolehaigusi tekitavatele bakteritele. 19. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus − mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini
· Igatahes jäävad ellu need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Kes jäävad ellu · Ellujäämine ja järglaste andmine ei sõltu üksnes piiravatest asjaoludest, vaid organismi individuaalsetest iseärasustest. · Nt. On liikuvamad, suurema produktsiooniga, parem kaitsevärv- seega ellujäämine sõltub veel individuaalsest iseärasusest. · Individuaalsuse, määrab ära pärilik muutlikkus. · Järglased saavad geneetilisi omadusi, mis aitavad paremini kohastuda 1 Looduslik valik · Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest. · Looduslik valik on võimalik ainult tänu sellele, et organismidele on iseloomulik muutlikkus- erinevused sama liikide isendite vahel · Suunav valik
bakteri hukkumine. Lüsogeenses: Rakku sisenenud viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse. Sel juhul ei pea järgnema uute viirusosakeste moodustumist ja viiruse DNA võib rakus säilida lühemat või pikemat aega mitteaktiivses olekus. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viirusgeenid jaguneva põlvkonna tütarrakkudesse. 25. Geneetikaülesanded (monohübriidne ristamine, veregrupid, suguliiteline pärandumine) 26. Mis on modifikatsiooniline muutlikkus? Modifikatsiooniline muutlikus on mittepärilik muutlikkus, keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Ei kaasne muutusi kromosoomides. 27. Millised on pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused? Pärilikeks võib nimetada haigusi, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigus põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel
sellega paaris olev väiksem kromosoom, mis nim. Y-kromosoomiks Isastel ja emastel on võrdne arv kromosoome Lindude puhul on kanad heterogameetsed, kuked homogameetsed. Tunnused 1)Kvantitatiivsed- isendi suurus, elusmass, varavalmivus, produktiivsus. Leitakse mõõtmise, loendamise arvutamise teel. 2)Kvalitatiivsed tunnused- isendi erinevad üksteisest välimuselt Muutlikkus ehk variatsioon -pärilik (geneetiline)- Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks -mittepärilik (mittegeneetiline)- modifikatsiooniline, paratüübiline Mendelism Interkromosoommne rekombinatsioon Hübridisatsiooni meetod Selgesti eristuvad tunnused Genotüüp- isendi geenide kogum Fenotüüp-kirjeldatavad, mõõdetatavad tunnused ja omadusd Dominantsed tunnused- A, B C .. Retsessivne tunnus- a,b,c,.. Ko-dominanten- mõlemal vanemal dominantne tunnus, mis järgmisel on mõlemad olemas, ehk kumbki ei domineeri
4. sotsiaalne evolutsioon III J.B Lamarcki evolutsiooniõpetuse põhiseisukohad. 1. elu tekib Maal isetärkamise teel ja on pidevas arengus 2. elu jooksul omandatud muutused päranduvad osaliselt järglastele 3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a.)sisemine täiustumistung b.)kohanemisvõime elutingimustega IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1. elu on tekkinud isetärkamise teel 2. muutlikkus on pärilik ja mittepärilik 3. elusas looduses toimub olelusvõitlus (konkurents) 4. kehtib looduslik valik 5. liigiteke- materiaalsed tõendid VI Evolutsiooni tõendid 1. paleontoloogilised- kivistised, jäljendid, orgaanilise tekkega kivimid(lubjakivi, kivisüsi), evolutsioonilised vahevormid ( ürglind, latimeeria, kopskala) 2. feneetilised- kõik elusolendid on üles ehitatud rakkudest, taimedel on ühtne ehitusplaan, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
