õhustada ja hapnikuga rikastada kompressoriga sinna õhku pumbates. Vee jäätumise ja jääkatte paksenemise ärahoidmiseks on sellist õhustamist parem teha sulailma ajal. Külma õhu pumpamine tiigi põhjakihti võib halvimal juhul tekitada veesisese jää või põhjajää. 22 4. Kasvatuse viisid ja tsükkel Suguvähke peab olema piisavalt palju, et sugukarja pärilik muutlikkus oleks piisavalt laiapõhjaline ja et investeeringud hakkaksid kohe kasumit tooma. Liiga väike suguvähkide arv viib geneetilise tagapõhja osas vaesustunud, kasvanduse tingimustega kohastunud sugukarja kujunemisele, kus võib ilmneda inbriidingu e. sugulusristumise tõttu arengu häireid. Suguvähkide talvise suremise tõttu muretsetakse aastas 10-30% uusi. Looduslikest veekogudest uusi suguvähke sisse tuues tekib aga haiguste leviku oht,
Maetud gleimuld TzG Rusukaldemullad B Maetud madalsoomuld TzM Kujunenud paeastangu (või klindi) jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevasti koreselisel materjalil. Astangu allikalisusest iseloomust tingitud suur veereziimi muutlikkus. Puistangumullad Tu Profiiliosas vähearenenud (A C), bioloogilisesl aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee Kujundatud rekultiveerimise käigus looduslikule puistangmaterjalile (nt. tõttu. Laialehelised pangametsad. põlevkivikarjääride) Vähe uuritud Pealmiseks kihiks kultuuride kasvatamiseks sobiv tehnogeenselt mõjutatud huumus-,
suurpuhastusest, mida tehtud, millele tähelepanu pöörata) • Ehituslikud lahendused: materjalide tundmine, millised uksepakud, kas materjali serv on tõstetud seinale, läved (vahatamine), materjalide kinnituskohad ja nende vastupidavus, pinna kalded • Materjalide vee- ja kemikaalikindlus • Mööbel ja selle kinnitus, kui palju mööblit on võimalik ruumist välja viia • Akende avamistingimused Aastaaeg, ilmastiku muutlikkus • Kas objektil on ventilatsioon, õhutamisvõimalus, põrandasoojustus • Liftid, koristusruumid, nende asukohad, veevõtukohad, valamud ja pistikupesad, valgustus - eriti treppidel • Kasutatavad ained, töövahendid ja masinad (sobivus, kogus, seisud) • Milliseid abivahendeid läheb vaja • Turvalisus ja isikukaitsevahendid • Tööjuhendid ja tööjärjestus, kuidas töö sooritada: n. HEAD TÖÖVÕTTED,
tugevaid suhteid EL-iga. Osa sihtriike aga tunnistaksid, et nad selleks pole valmis või siis eelistavad Armeenia kombel hoopis tugevamini integreeruda SRÜ raames loodud poliitilis-majanduslike liitudega. Suurte raskustega on tänaseks sõlminud EL-iga assotseerumis- ja vabakaubanduslepingud Gruusia ja Ukraina. On ju tõsiasi, et sisepoliitika on muutliku iseloomuga kogu Euroopas. Kuid EL-i idanaabrite juures lisandub sisepoliitilisele muutlikkusele geopoliitiline muutlikkus, nii et mängus on tervete riikide strateegiline tulevik ja mitte ainult nende majanduslik heaolu. Sealjuures püüavad oma geopoliitilist tähtsust tõsta nii Venemaa kui Hiina RV. Mõistagi ei soovi neist kumbki näha - 13 - Idapartnerluse sihtriikide tihedat integreerumist EL-iga. Ent vaid Venemaa on siin söandanud kasutada sõjalist vahelesekkumist. Armeenias surus ta peale oma sõjaliste baaside loomise majandusabi
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
tugisein. 2. Geotehnika arengu etappid. I etapp- 19. saj algus ,,Murrang" o Naaberteadused geoloogia, geomorfoloogia ja mehhaanika saavutasid vajaliku taseme o Geoloogiline kaart ja profiil stratigraafia ja tektoonika, setete genees ja diagenees o Aurumasina leiutamine uus puurtehnika, uued tööstushooned o Raudtee areng- raudteede ehitus nõudis insenergeoloogilist infot. Omadused sõltuvad geoloogilisest ajaloost. Kivimite levik. Omaduste muutlikkus. o Suurte kanalite rajamine (Suez, Panama) o Algas insenergeoloogia kui teaduse õpetamine (1842 Praha) o Geoloogia kõrgkoolid alates 1880... II etapp 19. saj lõpp kuni 1950 ,,Areng ja valikd" o Kõrghooned, sadamad ja hüdroelektrijaamad nõudsid uut taset o Pinnasemehaanika kui teadus 1925 konsolidatsiooniteooria sünd o 1929 raamat ,,Insenergoilogie" K.A.Redlich K.V. Terzaghi R.Krampe
Punetti ruutmeetodit ja üle kahe geeni vaatlemise juures tõenäosusmeetodit ja hargemismeetodit. 13. Kirjelda saltatsionistide (hiljem mendelistide) ja biomeetrikute lõhet? Kes oli peamised osalejad? Kuidas mõjus sellele Mendeli seaduste taasavastamine? Vt küsimust 8. Mendeli seaduste taasavastamine suurendas alguses lõhet, kuna käsitles M. makromutatsioone, tunnuse muutusi põlvkondades, mis on silmaga nähtavad. Biomeetrikud tunnuse diskreetset muutumist ei tunnistanud, geneetiline muutlikkus pidi olema pidev. Kui aga avastati, et geenidel on polümeerne koostoime, lepiti sammhaavaliste muutustega ja selgus, et see pidev varieeruvus sobib ka Mendeli seadustega. 14. Millised avastused viisid biomeetrikute ja mendelistide lõhe ületamiseni? 1909. Rootsi taimegeneetik H. Nilsson-Ehle geenidel on polümeerne koostoime, mis põhjustab tunnuste astmelise kvantitatiivse muutlikkuse. Morgani ,,kärbseruumis" näidati väga väikeste mõjudega mutatsioonide olemasolu. R. A
Projektiivtestid. Töötlus. Korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs. - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi. - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra. Faktor=isiksusejoon. Eesmärk: faktorite arvu leidmine. Nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine. R-tehnika (R-technique) – nomoteetiline lähenemine. P-tehnika (P-technique) – idiograafiline lähenemine. Isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel. ISIKSUSEJOONTE TÜÜBID: Isiksus – isiksusejoonte struktuur. Isiksuse süvastruktuur. Pindmised isiksusejooned – jälgitavate omaduste või käitumise klastrid. Isiksusejooned – isiksuse püsiva käitumise põhjustajad. Vastavus – samad isiksusejooned, kui erinevus on nende manifesteerumises. Sixteen pesonality facto questionnaire (16PF), 1960: Pärlikkuse ja keskkonna determinatsioon.
Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 8. Taime koed. Kudede liigituse erinevad alused Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm. Nimetus ja ülesanne Allrühma nimetus Asukoht taimes ALGKUDE e meristeem Tipmine Varte ja juurte Algkoest kujunevad kõik tippudes teised koed
Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst on dialoog, seega üksnes lugeja osavõtt annab tekstile lõplikkuse. Tekst sisaldab küsimust ja stimuleerib lugejat küsimusi esitama, saades tekstist ka vastuseid. Lugeja suhtub teksti valikuliselt ja loob uue teksti. Tekstis on muutumatu ja muutlik osa. Muutumatu osa on materiaalne (kirjamärgid), muutlik osa kerkib lugeja teadvuses. Tänapäeval on teksti muutlikkus suurenenud. Retseptivistika uurib teksti muutlikku osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi. Vastuvõttu eri kultuurides ja ajas. b) mentaalsuste uurimine. Tekkis saksa ja inglise romantismis. Volksgeist (rahva vaim) irratsionaalne mõiste. Uuriti, kuidas kliima, geograafia jm mõjutab kultuuri. Rangemas teaduslikus tähenduses on uuringud seotud mentaalsusega. Mentaalsuse moodustavad alateadlikud hoiakud, menetlused jne, mis on teatud kultuurikandja jaoks loomulikud
mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabale ja rõõmsameelsele täitmisele. vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." · Kokkuvõte · "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste · Kriitilisi märkusi: all." · Ebakindlus religiooni küsimuses. · I.Kant eitab revolutsiooni teoreetiliselt. · Muutlikkus suhtumises revolutsiooni. · Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem. · "Asi iseendas", mis see on, milleks seda sisse · Sõda tuua? · Sõda on seadusetu olukorra seadus. · Mõistus käsib meid sõja seisundist väljuda. See · John Locke mõistuse idee pole inimsõbralik vaid õiguslik idee.
Kombinatiivne muutlikus. Vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Toimub a) meioosis- ristsiirde tulemusel sõltumatu lahknemise tõttu. B)viljastumisel- juhuslike sugurakkude kohtumine. Selle tõttu võivad retsessiivsed alleelid sattuda homosügootsetesse seisunditesse. Avalduvad tunnused, mida kummalgi vanemal fenotüübis ei esine (pärilikud retsessiivsed haigused, 0 veregrupp). Mutatsiooniline muutlikkus. Muutused toimuvad geneetilise materjali ehituses. Mutageenid: Bioloogilised- viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid. Keemilised- mõned ravimid, olmekeemia, orgaanilised ühendid, tugevatoimelised happed ja alused. Füüsikalised- kiirgused. Geenmmutatsioonid- kahjustatud on üks geen. Geenmutatsioonid ei avaldu kui: tegemist on sünonüümsusega; aminohappeline
Nende semiootika käsitleb 1) kultuuri, ühiskonda ja poliitikat 2) Keelest erinevaid märgisüsteeme 3) Kõneakti ja konkreetseid tähenduspraktikaid teistes (mitte loomuliku keele) koodides 4) Diakrooniat, ajalugu, protsessi ja muutumist 5) Tähendustamisprotsessi, tähistavate süsteemide ja referentsiaalsete struktuuride vahelisi seoseid 6) Tähistatava struktuuri 7) Märkide ainelisust F. de Saussure keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse kindlustavad: 1. Märgi suvalisus (arbitraarsus) 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Muutused tulenevad keelemärgi asümmeetrilisusest. Sergei Karcevskij 1884-1955(Praha Lingvistiline Ring) väidab, et keelesüsteemi evolutsioon toimub tänu tähistaja ja tähistatava lahknevale liikumisele: keelemärgi asümmeetria. See asümmeetria ilmneb erinevates sfäärides: 1
Mõnes elupaigas on paljude liikide elutegevus täiesti välistatud. Näiteks ei suuda ükski taim ja enamik loomi elada imetajate soolestikus. Läänemeri oma riimveega ei sobi kuigi hästi ei mere- ega mageveeorganismidele. Rabad oma toitainete vähesusega, liigniiskuse ja happelise pinnase poolest ei sobi paljudele liikidele. Seetõttu on sellised elupaigad sageli vähese liigirikkusega. Oma osa mängib ektreemsete elupaikade puhul ka nende haruldus ja isoleeritus. Keskkonnatingimuste muutlikkus Kui piirkonnas esinevad muutused (näiteks kliima) on etteaimatav, võivad seal elada koos paljud liigid, kes jaotavad omavahel mitte ainult ruumi vaid ka aega. Nii oitsevad mõned taimeliigid värakevadel (puudel pole veel lehti ja valgust palju), teised jälle hilissugisel, (puudel pole enam lehti, valgust jälle palju). Jarjestikune õitsemine võimaldab jaotada ka tolmendajaid kui ressurssi. Seega on regulaarselt muutlike tingimustega kooslused sageli liigirikkamad. Elupaiga häiritus
Inimene kuulub esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Inimlaste sugukonnas ainult üks liik inimene. Primaadid pärinevad ühisest esivanemast umbes 70 miljonit aastat tagasi. Tegid läbi pika arengu, mille käigus osa liike suri välja, teised säilusid ja muutusid. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut nimetatakse hominisatsiooniks. Inimese arengu määrasid evolutsioonitegurid: 1. pärilik muutlikkus, 2. geenitriiv, 3. geenisiire, 4. looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiirdeid nende ulatuslik rändamine uutele aladele. Alates 1960.-ndatest on liikidevahelisi geneetilisi erinevusi uuritud immunoloogiliste, biokeemiliste ja molekulaargeneetiliste meetoditega. Esimene põhjalikum uurimine inimese ja simpansi sarnasuse üle tehti 1975. a. Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1% ja DNA unikaalsete järjestuste erinevus u 2%.
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
aastaaegadel. Kõige külmem kuu on veebruar, kõige soojem juuli. Suve lõpuks ühtlustuvad ka temperatuuri regionaalsed erinevused. Keskmine õhutemperatuur talvel on 6° C kuni 7° C ja suvekuudel 13,8° C kuni 19,6° C. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm ning keskmine õhuniiskus on 8083%. Kõige vähem on sademeid Lääne-Eesti saartel ja piki mererannikut, kus sademete hulk on tihti alla 500 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on 75-135 päeva. 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund Eesti jurisdiktsiooni alla jääv mereala on pindalalt vaid veidi väiksem kui maismaa, kokku 36 500 km². Sellest 25 200 km² on territoriaalmeri, millele lisandub veel 11 300 km² majandusvööndit. Eesti merealad jagunevad Läänemere mitme erineva basseini vahel, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad
hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi. Tõusmeid ja noori puittaimi lämmatavad sageli rohttaimed või kiiremini kasvavad puuliigid. Allesjäänud eksemplarid suurendavad oma mõõtmeid ning hakkavad omavahel konkureerima valguse, toitainete ja vee pärast. Konkurentsis ei ole kõik isendid võrdväärsed, see viib puude diferentseerumiseni. Iga isendi saatuses etendab suurt osa nende individuaalne muutlikkus (geneetilised omadused). Erinevused võivad kajastuda nii puude välisilmes (tüve pikkuses või läbimõõdus, võra suuruses, juurestiku ulatuses jm.) kui ka füsioloogilistes omadustes (sünteesiprotseside intensiivsus, kasvuperioodi 8 pikkus, põua- ning külmakindlus jm.). Järelikult vastavad ühtede isendite omadused olemasolevatele tingimustele paremini
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Jõgede toitumine Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab ligikaudu 1/3 aastasest äravoolust. Põuasel suvel ja pikal ning külmal talvel toituvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest. Jõgede veerežiim Jõgede veerežiimis saab eristada pikaajalisi ja aastaajalisi muutusi. Veetaseme pikaajaliste muutuste hindamiseks peab olema vaatlusandmeid vähemalt 60–70 aasta kohta. Selgelt avaldub Eesti veeoludes tsükliline muutlikkus. Eristada saab lühema ja pikema kestusega tsükleid. Kõige selgemini on jälgitav umbes 30-aastane muutlikkus, millele järgnevad 6- ja 3,5-aastase kestusega tsüklid. Jõgede äravool Eesti territooriumi jõgede aastane äravool on keskmiselt 12 km3. Sademete keskmisest aastasummast – 667 mm – moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Aastati võib äravoolu ja sademete suhe muutuda. Veebilansi põhielementidest muutub auramine kõige vähem ja
Indias ja Hiinas - seebu, pühvel, kana ja siga. Neilt aladelt levisid kodustatud loomad ka Euroopasse. Kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel on märgatavad. Neid põhjustasid nii looduslikud tegurid, kliima, mullastik, maapinna reljeef, taimestik kui ka inimese poolt loodud söötmis- pidamistingimused. Käivitavaks jõuks nende muutuste esilekutsumisel oli looduslik ja kunstlik valik. Viimane saavutas järjest enam ülekaalu ning tulemuseks oli koduloomade väga suur muutlikkus ja mitmekesisus. Värvuses domineerivad ulukitel kaitsevärvi toonid, mis tagab neile alalhoiu looduses. Koduloomade värvus on kontrastsem, tugevama pigmenteerumisega. Luustik on ulukitel peenem ja tihedam, lihastik samal ajal rasvavaesem ja õhem kui kodustatud loomadel. Kogu ulukite kehaehitus on suunatud sellele, et kindlustada vastupidavus looduslikule valikule - olla vähemärgatav vaenlastele, vastupidavam keskkonna mõjudele, head kiiruslikud omadused, jne.
· avatus ettepanekutele, mida teha · tavaliste käitumispiirangute nõrgenemine Et hulk oleks psühholoogiline, peab tal olema mingi kihutav mõju kindel eesmärk. Hulga korraldumisel hääbub teadvuslik isiksus ning tekivad ühesuguse suunaga mõtted ja tunded. Kollektiivne hing. Hulk on anonüümne => vastutamatu (vastutustunne täielikult kadunud). Vaimne nakatus. Üksikisik ohverdab oma huvi kollektiivsele huvile. Hulkade impulsiivsus (mitmed impulsid, millele hulgad alluvad), muutlikkus (hulkade juures pole midagi ette mõeldud; pole võimaline püsivaks tahte- ega mõttetegevuseks) ja ärritatavus (ei tunne takistust oma ihalduse ja selle ihalduse teostamise vahel). Hulkade vastuvõtlikkus sugestioonile ja kergeusklikkus. Hulkade tunded väga lihtsad ja väga liialdatud. Hulkade sallimatus (ideid ja usukumisi, mida hulkadele sugereeritakse, peetakse kas absoluutseks tõeks või on need tervenisti kõrveleheidetavad), sõnakuulmise nõudmine (hulk ei salli
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel. · Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud: umbes 120 miljonit kepikest ja umbes 6 miljonit kolvikest. Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks ja kolvikesi värvuste nägemiseks. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta osa nim
korduvusega ja muutlikkusega, kusjuures korduvusega samasuunaline ja muutuvusega vastasssunaline. Korduvus (R) eeldab võimalust sama tunnust korduvalt mõõta. R näitab, kui suure tõenäosusega saadakse korduval mõõtmisel sama tulemus. Enamik jõudlusnäitajaid võimaldavad seda, olgu see kehamass, piimatoodang, munamass jpm. Korduvus arvutatakse analoogiselt päritavusega, kusjuures korduvuse tase on päritavuse piirmääraks, mis tähendab et R>h2. Muutlikkus (s; v) avaldub isendivahelist erinevust ühe tunnuse järgi.Kui kõik isendid on tunnuse (näiteks värvus) järgi ühesugused, pole võimalik kedagi eelistada. Muutlikkust väljendavad minimaalse ja maksimaalse näitaja vahe, standardhälve (s) ja variatsioonikoefitsent. Majanduslik väärtus (w) tagab inimtegevuse otstarbekuse. Loomade hindamine ja valik toob kaasa kulutusi, mida peab korvama valikutunnuste paranemisest tulenev tulu. 6. Valiku põhiparameetrid
Kõik sõltub isikute käitumisest, kes ei lootnud teiste tegutsemisele, vaid toimisid iseseisvalt. Kui tekivad vaenulikud teod, võib neid iseloomustada kahe terminiga: märatsev kollektiivne käitumine (vabanemine kontrollist; tegevuse kontrolli transfereerimine teistele) või pärast loodusõnnetusi ilmneda võiv rüüstav kollektiivne käitumine. Toimub suletud grupis; liider ütleb, mida teha. Kollektiivse käitumise (hulkade) iseloomulikud tunnused : 1) impulsiivsus, muutlikkus, ärritatavus hulk on mänguasi kõikide väliste ärrituste käes ja kajastab lõputuid variatsioone. Impulsid, milledele ta allub, on küllalt tugevad, et kaotada isiklikku huvi. Üksik isik võib sattuda samade mõjude alla kui hulgas olev isik, kuid ta mõistus näitab talle, et nendele mõjudele ei kõlba järele anda, ja ta ei annagi järele. Üksik isik valitseb oma reflekse, kuid hulgal ei ole seda omadust. Hulgas kaob enesealalhoiutunne. Hulgad on äärmiselt muutlikud, kuna
O+AT- horisondi tüsedus on 10-30 cm. Mullareaktsioon läheneb neutraalsele (pHKCl 5,0-7,0). 38 Veereziim: iseloomulik on mineraalaineterikka maapinnalähedase liikuva põhjavee esinemine. Vete hea liikuvuse tagab maapinna kallakus ja soodsad filtrat- sioonitingimused. Veetase on muutlik: kevadeti kõrge, tihti maapinnale ulatuv, suvel langeb madalamale. Selline veetaseme muutlikkus tingib kõdu intensiivse lagunemise. Puurinne: sagedamini domineerivad kased ja sanglepp, tüübi vähemsoostunud või kuivendatud aladel kuusk. Harvem on enamuspuuliigiks haab, hall lepp, või saar. Järelkasvuna või II rindes, harvem I rindes, võib esineda saar, pärn, jalakas, vaher. Boniteet Ia II. Põõsarinne: hõre kuni keskmiselt tihe, liigirikas: toomingas, must sõstar, mage sõstar, paakspuu, harilik kuslapuu, lodjapuu. Põõsastel sageli humal.
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
Abraxas asub kõrgemal kui Päike ja kõrgemal kui Kurat. Tema on ebatõeline tõelisus. Kui Pleromal oleks olemus, siis oleks Abraxas tema väljenduseks. Kuigi ta on tõelisus ise, pole ta mitte midagi kindlaksmääratut, vaid üksnes üleüldine toime. Ta on ebatõeliselt tõeline, kuna tal pole kindlat toimet. Ta on ka Loome, kuna ta on Pleromast erinev. Päikesel on kindel toime, samuti Kuradil, mistõttu nad näivad meile ka aplju tegevamad kui ebamäärane Abraxas. Ta on jõud, kestvus, muutlikkus. Siis tõstsid surnud suurt kära, sest nad olid kristlased. Sermo III Surnud tulid ligemale, nagu ligineb udu soodest, ja hüüdsid: räägi meile veel kõige kõrgemast Jumalast. Abraxas on raskesti tunnetatav Jumal. Tema võim on kõige suurem, sest inimene ei näe seda. Päikesest tuleb inimesele summum bonum (ülim hüve), kuradist infimum malum (halvim halb), Abraxasest aga igas suhtes määramatu elu, mis on kõige hea ja kõige halva ema.
füsioloogilisi muutusi. Menstruatsioon lakkab, rinnad muutuvad valulikuks, naine on väsinud ja võib ennast halvasti tunda. Nendel tunnustel on vaimne tähendus. Nad annavad märku sellest, et rasedus on tõeline ja loode on olemas. Nad sunnivad naise rahunema, hindama iseennast ja oma jõuvarusid. Raseduse alul on naisele omane tundeseisundite muutlikkus ja iseendasse tõmbumine, püüd muutunud eluolukorda lahendada. Ta 70 vajab hellust ja tähelepanu kogemaks, et ollakse heakskiidetud ja veetlev naisena ka emaks saades. Ootamise algusetapis väljendub rasedus mehele naise muutnud käitumise kaudu. Helluse vajadus, soov olla oma olekus ja muutlikud tunded ei ole mehele kergelt mõistetavad. Iga juhtumi puhul vajavad muutused paarisuhetes arutelu ja mõtlemist.
olla huvitav uurimisobjekt iseeneses: kui levinud selline seisukoht tegelikult on, miks inimesed niimoodi arvavad ja mida sellest keele kohta järeldada võiks? Sõnastikukoostamise tehnoloogia seisukohalt aga saab teema üldistada igasugusele osasünonüümiale olenemata selle põhjusest, olgu selleks siis denotaatsamane mõttelahksus ja selle ainealane relevantsus (Saari 1980: 665-666), termini häälikulise koostise ületähtsustamine, ala terminisüsteemi loomulik ebasüsteemsus ja muutlikkus, soov katta sõnastikuga mitu omavahel veidi erineva terminikasutusega naaberala vms. Lühidalt • Ilmunud sõnastikes esineb ohtralt tarbetuid sisemisi vastu- olusid: – viited ei tööta, – sünonüümide kohta saab vastuolulist infot, – sarnased mõisted on esitatud erinevalt. • Neid on lihtne vältida järgmistes peatükkides kirjeldatud meetodite abil.
vabama õhu valduses, libisedes preestrite käest kunstniku võimkonda. Kunstnik hakkab teda oma maitse järgi ümber ehitama. Jumalaga müsteerium, müüt, seadus! Elagu fantaasia ja tuju! Kui preestri päralt jääks ainult ta kirik ja altar, rohkemat ta ei nõuagi. Seinad on juba kunstniku päralt. Arhitektuuri-raamat pole enam vaimulikkude, usu ega Rooma asi, ta kuulub fantaasiale, luulele, rahvale. Sellest tolle arhitektuuri erakordselt kiire muutlikkus ja arenemine, mis meid seda enam rabab, et tema valitsus- 1 Sest mu nimeks on lovi (lad. k.). 171 aeg on ainult kolmsada aastat, romaani arhitektuur aga püsis muutmatuna, otsekui kivinenuna kuus-seitsesada aastat. Kunst läheb hiiglasammul edasi. Mis enne oli piiskoppide ülesanne, on nüüd rahva omapärase vaimu teha. Iga sugupõlv kirjutab sellesse raamatusse möödaminnes oma rea, kustutab katedraalide esikülgedelt maha vanad romaani hieroglüüfid, ja on veel õnn, kui uue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
