20. sajandi teisel poolel hakkasid eestlased üha rohkem tähelepanu pöörama muusikale ja kultuurile. Nad hakkasid eeskujuks võtma traditsioone teistest maadest. Eestisse jõudsid mitmed popmuusika voolus, mida saab jagada kolmeks gruppiks: jazz, biit ja etraad. Üheks Eesti populaarsemaks pop muusika viljelejaks on Gunnsr Graps, kes oma elus osales 3 ansamblis, Mikronid ning veel kaks, tema ansamblid, Magnetic Band ja GGG. Temast võtsid eeskujuks paljud Eesti lauljad ja muusikud. Ta hoolitses järeltuleva põlvkonna ja jagas neile lahkelt oma kogemusi. Tema hoolitsemise tagajärjel andis paljudele praegustele pillimeestele julgust. Järgnevalt saate rohkem teada Gunnar Grapsist ning tema bändidest. 1.Gunnar Graps Gunnar Graps sündis 27. novembril 1951. aastal Tartus. Ta oli populaarne Eesti muusik. Isa Igor oli tal olnud tsellist. Graps harrastas mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt rokki ja bluusi
lindistamisega, bändiruumi rentimisega. 3.1.1. Otsesed konkurendid iseloomustus Põhikonkurent on aastast 1995 Tartus tegutsev Need Neli Head OÜ (tegutseb Forwards Studio nime all), mis on ainus väljaspool Tallinna tegutsev professionaalne helistuudio Eestis. 3.1.2. Eeldatavad konkurendid iseloomustus Plaadifirmad ja ettevõtted, mille tegevuse hulka kuulub mõni OÜ Punn Põhja pakutavatest teenustest. Näiteks: Muusikud OÜ (tegutseb nime all Helix), Hüpermootori OÜ (tegutseb nime all Nailboard Records) 3.1.3. Ettevõtte konkurentsieelised ja strateegia Pakume mitut teenust korraga, samuti on hind soodsam. Oleme turuks eri elualadelt tulevatele klientidele. Erinevalt plaadifirmadest käsitleb meiega sõlmitud leping ainult tehnikat, mida kasutatakse. Lindistaja ei kohustu mainima meie nime oma plaadil. 4. TURUNDUSSTRATEEGIA 4.1. Püsiklientuur, nende osakaal müügist, maksetingimused
Romantism Demokraatlikud ideaalid vabadus , võrdsus, vendlus levisid kogu Euroopas.Ajastule on iseloomulik , et ka kunstnikud ja muusikud osalesid võitluses.Hoogustus rahvusliku kunsti areng.Romantikud pidasid väga oluliseks oma kunstis kohalikku koloriiti ja seetõttu tegelesid ka rahvakunsti kogumise ja uurimisega.Romantikute tähelepanu keskendus erandlikule isiksusele.Romantilise kangelase missiooniks on tõe kuulutamine.Romantikutele kuulub väide: " Mõistus võib eksida , tunne ei eksi kunagi. " Romantikutele on omased suurused kontrastid kõiges.Kõigist kunstidest seadsid romantikud esikohale
o Aleksander Eduard Thomson (1845-1917). o Friedrich August Saebelmann (1851-1911) o Karl August Hermann (1851-1909) 10. Miks oli saj. vahetusel Peterburg eestlastele sobivaks paigaks ning miks eestlased läksid sinna muusikat õppima? Millisel erialal said hariduse eesti esimesed kutselised muusikud? Kuna Vene Taaririik hakkas Eestis läbi viima venestamispoliitikat ja luhtusid paljud ärkamisaegsed ettevõtmised siis läksid mõned muusikud Peterpuri konservatooriumisse muusikat õppima. Paljud kasvandikud õppisid konseravooriumis oreli erialal. 11. Nimeta 4 eesti esimest kutselist muusikut? Kes oli kõige esimene haritud muusik Eestis? Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudol Tobias. Esimene kutseline kontsertlaulja oli Rudolf Tobias. 12. Millist Miina Härma teost peetakse eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks? Esimeseks muusikaliseks lavateoseks eesti muusikas võib pidada 1902. Aastal esitatud
kabuki, bunraku). Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud Jaapani algasukate religioossete rituaalidega. See muusika hõlmas nii laulu kui ka instrumentaalmuusikat. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ning jagunesid löökpillideks (trummid), puhkpillideks (flöödid) ja keelpillideks (kannel). (Samast) 5. sajandil avas Jaapan end Aasia mandri kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud tutvustasid keisri õukonnale senitundmatuid muusikavorme. (Samast) Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) pani aluse noodistamisele, mistõttu arenes religioosne muusika templites ja keisri õukonnas kiiresti edasi. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika gagaku ja paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid, näiteks sarugaku. (Samast)
häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumalik algupära - Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses Sumer (mesopotaamia) 4500 eKr Härjakujuline harf Lauto - šukar Topeltflööt - šem Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal (nimetatakse sageli muusika “leiutajaks”) ja pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides oli oluliseks signaalpilliks šofar ehk huulikuta sikusarv - Kuningas Saalomoni ajal Kujunesid kutselised muusikud - leviidid Vana-Egiptus 3000 eKr
Franz Schubert 1797-1828 Schubert sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud. Mõnda aega töötas ta seal isa koolis abiõpetajana, kuid seetöö ei huvitanud teda. Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaveriuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Sellest alates sai Schubertist vabakutseline helilooka, kes elas peamiselt oa sõprade juures. Mitmed neist olid muusikud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud ning selle sõpruskonna korraldatud salongiõhtutel kõlas esiettekandes Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. Suurem osa tunnustusest saabus alles surma-aastal 1828 ku sõbrad korraldasid Schuberti esimese autoriõhtu mis oli tohutult edukas. Schubert suri haigusesse 31-aastaselt ning
elekrooniliste rocki pillidega ja souli ning rhythm and bluesi rütmidega JAZZROCK Mõiste jazzrock hakkas levima 60.aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat &Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazz-orkestri (bigband) vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4 mängijast koosnev puhkpillirühm, kus olid juurde tulnud trompetid ja tromboon. Jazzrock'i arengus mängivad põhirolli nn. jazz'i taustaga muusikud. Esimese tippmuusikuna astus traditsioonilise jazz'i radadelt sammu rock'i suunas trompetist Miles Davis. FUSION 1970.aastate keskel oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam), kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega, vaid said ideid mujaltki (Chick Corea). Herbie Hancocki kui musta muusiku puhul on sulamis jazz'iga liitunud soul ja eelkõige funk (afroameerika mõjudega rütmiliselt aktsenteeritud jazzrock'i stiil)
tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. sümfoonilised teosed 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
ülesehitus (teema-improvisatsioonid- süüdistasid free jazz'i muusikuid lihtsalt teema), loost loosse kanduv valesti mängimises. Ometi kujunes 1960. trompetisaksofoni ühehäälne kõla, aastate keskpaigaks kindel grupp selle repertuaari ühekülgsus ja isegi viimse suuna esindajaid. Sinna kuulusid piirini arendatud virtuoossus. Nii saksofonistid Archi Shepp, Albert otsustasid mõned nooremad muusikud Ayler, John Tchicai trummarid Sunny lahti öelda pea kõigist senistest Murray ja Milford Graves, trombonist põhitõdedest vabastada jazz seda Roswell Rudd, kontrabassist Charlie piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist populaarseks kui omal ajal sving või Ornette Coleman
Romantismi üldiseloomustus See periood hõlmab 19.saj teisest aastakümnest. Ajalooliselt oli see periood väga võitluslik. Terve Euroopa oli Prantsuse revolutsiooni tulemusena haaratud sotsiaalsete konfliktide keerisesse. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikest konfliktidest kõrvale. 19saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. Pariisi ülestõus 1839 . H. Berlioz läks barrikaadidele võitlema. R. Wagner 1849 Dresdenis oli ülestõus, ta ühines nendega. Ungaris võttis vabadus võitlusest osa Fr. Liszt. Fr .Chopin.. poolakas J. Sibelius soomlane, astus välja venestamispoliitika vastu Itaallane G. Verdi , esimesed ooperid olid kõik revolutsioonilistest ideedest. Vabadus võitlus hoogustas rahvusliku kunsti arengut. Tekkis palju uusi koolkondi: poola, norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19.saj ilmu...
Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes
Arvustus 16. Oktoobri Reede õhtul toimus Pärnu kuursaali kõrval asuvas Beach Clubis kümnendat korda Pärnumaa noorte DJde finaalvõistlus "DJ Fest 09", mida ilmestas oma kohalolekuga ka kuulus beatbox'iartist Dub FX. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et üritusel mängitakse elektroonilist muusikat. Kuid peale esinejate listi lugemist, olid mu ootused ääretult kõrged. Dub FX´i näol on tegemist artistiga, kes tuuritab mööda Euroopat ja annab live esinemisi, jättes kõrvale kõik muusikalised instrumendid ja kasutades vaid enda häälelisi oskusi. Esitusviis oli just selline nagu see olema peaks ja see oli ka väga originaalne. Esituse kohta ühtegi halba sõna ei ole. Dub FX ei tee koostööd suurte plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. ...
Nemad ongi ühed eesti punki eestvedajad ja arendajad ning kõige kuulsamad ja värvikamad esindajad. Koos kontserttuuriga tuli välja kolme CD-line kogumik ,,Disko pole oluline, punk on põhiline!", mis siis andis ülevaate sellest, mis toimus eesti punk muusikas 80ndatel. Minu arvates oli see kontserttuur väga heaks ja lahedaks austusavalduseks ning tähistamiseks eesti punki 30ne aastaseks saamise puhul. Just kõige paremad hittlood ja kõik laval olnud muusikud suutsid rahva käima tõmmata ja kaasa laulma. Kui selline üritus toimuks taaskord uue juubeli tähistamisel, läheksin kindlasti kuulama.
Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused. Eestlased on väga töökas ja tubli rahvus. Eestis on palju häid sportlasi ja muusikuid. Näiteks Kristiina Smigun-Vähi ja Andrus Veerpalu on toonud Eestile palju medaleid. Samuti on hästi läinud ka Eurovisioonil, ühe korra on see lauluvõistlus isegi võidetud. Mõned Eesti muusikud on mitmel pool maailmas väga tuntud. Näiteks Kerli Kõiv vallutab Ameerikat. Kunagi oli Vanilla Ninja väga tuntud Saksamaal. Eestlased hoiavad rasketel aegadel kokku. Nad võitlesid oma vabaduse eest Eesti Vabadusõjas. Ühtse rahvuse nimel korraldatakse juba ammustest aegadest Laulu-ja tantsupidusid. Seal lauldakse isamaalisi laule ja tantsitakse rahvatantse. Eestlastel on ka midagi negatiivset. Nad on üpris kadedad inimesed. Tahetakse olla paremad naabrimehest või isegi oma sõpradest
elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo,
Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse v...
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20
Näiteks inimene, kellele looduse poolt pole musikaalsuse annet antud, peab tunduvalt rohkem harjutama, õppima ja vaeva nägema, et tähelepanuväärse eesmärgini jõuda. Samas kui inimene, kellele on muusikalisi geene antud rohkem ning kes ei pea saavutama tulemusi harjutamise teel. Arvan, et need kaks tõestavad seda, et musikaalsus on kindlasti suurel määral päritav. Palju esineb perekondi, kus üks vanematest või isegi mõlemad on muusikud. Sellisel juhul eeldatakse tihtipeale, et ka lapsel on võrreldes teistega sobilikumad võimed muusikaga tegelemiseks. Aga pole võimatu ka see, et laps ei teagi üldse, et ta vanemad on väga musikaalsed ja seetõttu pannakse kiiret arenguvõimet imeks. Teadmata oma võimekusest, võib talendikus üldse kasutamata jääda. Eelneva kahe väite põhjal võib jällegi eeldada, et musikaalsus on päritav, aga iseasi, kas ja kuidas osatakse seda elus omatarbeks ära kasutada.
MAIKELLUKE Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Sellest räägivad ka mitmed kuulsate inimeste mälestused, muusikud on oma tunded tema vastu pannud heliteostesse. Armastatust inimeste hulgas näitavad maikellukese arvukad rahvapärased nimed, vaid vähestel taimedel on neid rohkem. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esmalt on ta muidugi väga ilus. Pikad ühekülgsed lumivalged õiekobarad väikeste armsate kellukakujuliste õitega sügavrohelisel taustal ei jäta kedagi külmaks. Teiseks on tal kaugelt tuntav väga tugev ja meeldiv lõhn
· tihedad surmajuhtumid · aja sisustamiseks · grupivõitlused (kasutati ehtsaid relvi) · ratsakahevõitlus (odaga üksteise sadulast maha tõukamine) · jalgsivõitlus (aiaga piiratud platsil, võitis see, kellel paremad löögid, relvad ja löökide arvud eelnevalt määratud. Turniir · võideldi eri viisidel · pidustusi e. kultuurisündmus · kohtuti aadlikega · koguneti oma senjööri ümber · esinesid muusikud, poeedid · noored rüülid demonstreerisid daamidele oma mehisust Rüütlite kasvatamine · peaeesmärk ettevalmistamine sõdimiseks · rüütlid kirjaoskamatud · raamatutarkust ei peetud kohaseks · rüütlid ei osalenud mõisade valitsemis Rüütli kasvatamise etapid · 0-7a. kodus, vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde ning lõpuks sai paaz · õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist (ratsutamine,
Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. Siim Aimla (sündinud 1
Haydn alustas heliloojana alles 30. eluaasta paiku Esimeselt Londoni (1792) visiidilt naases Haydn rikka ja maailmakuulsana, Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad taskus. Sümfooniad on rahvasuust saanud tunnusnimed, nt. “Jaht”, “Kana” Vanemad soovisid, et Haydn alustaks Viinis vaimulikuõpinguid- poiss keeldus ja rahalist toetust ei saanud enam. “Lahkumissümfoonial” järgneb kiirele finaalile aeglane viies osa, mille käigus kõik muusikud ükshaaval lavalt lahkuvad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn http://www.biography.com/people/franz-joseph-haydn-9332156 http://www.hot.ee/mercka/Referaat-_Joseph_Haydn.html Pilt 1 : http://en.wikipedia.org/wiki/File:Joseph_Haydn.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:WhereHaydnLived.PNG Pilt 3: http://notesfrommiddleengland.blogspot.com/2011/04/other-hay dn-family-affair-from-barbara
2011,festivali toetab SA Tallinn 2011 Festivali eesmärgid on: - tuvustada Eesti publikule vabaimprovisatsioonilise muusika tippe -tekitada vabaimprovisatsioonilist muusikat puudutav diskussiooniring -viia läbi õpitubasid muusikaõppuritele -tutvustada Eesti vabaimprovisatsiooni artiste välismaistele promootoritele - lülitada kontsertsari ja festival IMPROTEST Euroopa vabaimprovisatsiooni kontsertide ja festivalide võrku Festivali sihtgruppideks on: - Muusikud - Muusikaüliõpilased, muusikaõpilased - Üliõpilased - Kõik avatud meelega kontserdikülastajad Visioon XII Rahvusvaheline Noorte Rütmimuusika Festival Visioon 29.-31. mai 2014. Festivali Visioon kolmel päeval toimuvad kontserdid ja meistriklassid Tallinnas ja Saue linnas. Festivalil osaleb igal aastal 120- 140 mängijat Eestist ja mujalt riikidest.2014.aasta Visiooni Tallinna kontserdid toimuvad 29. ja 30
oleks selles peres kasvanud ei oleks ta kunagi võibolla muusikaga tegelema hakkanud, sest siis oleks ta elanud mujal. Seal oleks teised võimalused teisteks aladeks ja poleks muusika õppimiseks võimalust. Lapsepõlv Eisenachis Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Tema isiklik elu oli väga habras, sest kaotas vanemad noorelt, aga vanemate kaotusega liikus ta mujale ja talle oli parem koht, kus end arendada. Vanemad oleksid elus siis ta ei oleks mujale kolinud ja tema võimalused oleksid, kas väiksemad või suuremad
Tal oli uni kohe läinud ja ta liikus muusika poole. 500m kauguselt ta leidiski rändmuusikud kes lihtsalt mängisid aja viiteks. Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta tahtis ka hirmsasti mingit pilli mängida. Peale väikest mõtlemist võtsid muusikud oma hobusevankrist välja löökpilli ja andsid meelisele. Nad hakkasid siis kõik koos mängima. Meelis mängis löökpilli, Pauno fiidelit, Mauno rebekki, Riina portatiivi ja Edgar mängis lautot. Järgmine päev nad liikusid edasi, õhtuks jõudsid nad Tallinnast 5km kaugusele. Õhtul nad arutasid kuidas Meelis linna toimetada, kuna linn oli müüridega ümbritsetud ja väravates olid valvurid, kelle ülesandeks oli orjad ja vaenlased eemale hoida.
Arvo Pärt Lugesin läbi Arvo Pärdi kolm kõne ning kuulasin läbi mitu tema muusikateost. Kõige rohkem meeldis mulle tema kõnedest Tänukõne Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia üleandmise puhul. Arvo Pärt tsiteerib seal Juhan Liiva: ,,hing helise - hing on sõnad''. Teda hämmastub sõnade võimust, et mis võimsad sõnad peavad olema, et need paneks hinge helisema. Iga muusikaline heli on ka sõna. Nii on ka muusikaga, need on sõnad, kuid tõsisemad ja teises võtmes aga muusikud unustavad selle tihti ja viskavad need ära, kuigi sellest oleks võinud tulla midagi suuremat. See oleks võinud olla justkui nurgakivi. Ta mainib seda kui saladust ja seetõttu unustataksegi seda, sest kõik seda veel ei tea. Arvo Pärt rääkis, kuidas nelikümmend aastat tagasi vanamuusikat õppides kuulas ta tohutult muusikanäiteid mis olid tehtud nagu tema ütleb anonymos'te poolt. Teda paneb imestama, et nii imelisted teosed, kuid autorit pole kirjas
Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
rohkematel lugudel vahet, mis on positiivne ja avardab oluliselt silmaringi. Keskaeg Muusika oli tugevalt kirikuga seotud, ideaaliks oli vaimulik ühehäälne saateta koorilaul. Gregooriuse laul ühehäälne kirikulaul, mida esitasid mehed ilma saateta ja ladina keeles. Muusikaline palve, mis on määratud Jumalale ja tekst pärines piiblist. Renessanss Levis ilmalik muusika, mida viljeleti nii oma lõbuks kuid tekkisid ka juba muusikud, kes teenisid sellega elatust. Renessasni ajal loodi ka uusi pille, sealhulgas pill, mille "võis laulma panna nagu inimese". See pill on viiul. Maailmakuulsad viiulimeistrid on Stradivariused ja Amatid. Esimene ooper esietendus Firenzes 1597 a., kuid see pole kahjuks säilinud. 3 aastat hiljem esietendus "Eurydike" ja see on ka säilinud tänapäevani. Barokk Barokiajal muutusidki väga laialt kasutatavaks suured kontrastid muusikas. Muusika oli senisest õukonnakesksem
Adiemus laulu-ja tantsuetendus Käisin 25. oktoobril 2008 vaatamas ning kuulamas Tallinnas, Kanuti Gildi saalis laulu-ja tantsuetendus Adiemust. Mind kutsus etendust vaatama üks mu hea sõber, kes ka ise selles lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu...
Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Keskaja muusika oli mitmehäälne. Keskaja muusika oli seotud luule ja tantsurütmidega. Renessansi ajastu muusika oli mitmehäälne. Teost saab siduda kindla autoriga. Ilmalikud znarid määravad kunstimuusika stiili. Hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib polüfoonia.Ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia.Proffesionaalsed muusikud olid mungad. 5) Renessansi ilmalik muusika ja zanrid!! Vastus: Ilmaliku laulude noodiväljaannetes leidub lageli märge ,,laulmiseks või mängimiseks", mis viitab erinevatele võimalustele nende esitluses. 16.sajandi I poolel tegutsenud Pariisis üks kuulsamaid sansoonimeistreid oli Climent Janequin (u. 14851558). Jäljendati lindude hääli. Motettlevis nii ilmalikul kui ka vaimulikul viisil. Madrigalitaaliast pärit ilmaliku sisuga, sageli filosoofilise sisu ja
Linn Keskajal Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ...
Prado Muuseum Endise hispaania keelse maailma impeerimu hiilgust, meenutavad mehhiko muusikud linnaväljakutel. Väljaspollt on muuseumi hoone ilus ja suursugune, kuid midagi ajaloolist seal pole, maalid on lihtsalt hästi paigaldatud, paigutatud ja valgustatud. Maailma kuulsaid kunsti teosed pole eraldi esile tõstetud, ning kuivas õhus on hästi säilinud ka originaalmaalid. Külastajad aga ei usu tihtipeale, et tegu on originaal maaliga, mitte koopiaga..Senini pole avastatud ühegi maali juures pettust ega riukast. Praado muuseum on seest väga suur, pildid on kõik seinad täis,
kultuuriväärtusi, kohalikke looduslikke kultuuriväärtusi, kodukoha eripära (näiteks keelt, kombestikku, omakultuuri) ja traditsioone (näiteks käsitööd, rahvarõivaid, külakultuuri, kohalikke laulu- ja tantsupidusid). See kõik aitab välja kujuneda ja säilida kohalikul identiteedil, mis on samuti väikese koha jaoks väga oluline. Igal piirkonnal võivad välja kujuneda kohaliku päritoluga vanasõnad, kõnekäänud, rahvalaulud või muistendid; kohalikud kirjanikud, muusikud, näitlejad ning nende looming võib tähelepanu alla sattuda. Kunagi tulevikus on leht tunnistuseks antud koha tegevuse ja elu kohta. See säilub kirjaliku ajalooallikana ning hea oleks näidata ka enda lastele ja lastelastele, milline oli aeg siis, kui mina veel noor olin. Seega kokkuvõtlikult läheb kohalikku lehte vaja selleks, et edastada aktuaalset infot, tunnustada kaaskodanikke ja nende ponnistusi ning väärtustada kohalikku kultuuri.
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Ta sündis 31. märtsil 1685 ja suri 28. juulil 1750. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8- aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Pärast ema surma kolis ta Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa ning
20. sajandi keskelt on kasutatud ,,folkmuusikat", et kirjeldada popmuusikat, mis põhineb traditsioonilisel muusikal. Sellest tulnud zanrite hulka kuuluvad näiteks folk rock, electric folk, folk metal, progressive folk, psychedelic folk, freak folk ja neofolk. 1950ndatel leidis aset folkmuusika taaselustumine ning sellest sai popmuusika osa. Üks rahvalugude kogujatest ja kirjutajatest oli Pete Seeger. Ta on sündinud 1919. aastal New Yorgis. Mõlemad ta vanemad olid muusikud. Harvardist välja kukkudes liitus ta rändnukuteatriga. 1940ndatel hakkas ta ameerika rahvalaule lindistama. Ta on esinenud paljudele tähtsatele isikutele, näiteks Eleanor Roosevelt. Seegeri iseloomulikemaks pillideks on bandzo ja 12 keelega kitarr. Tal on palju plaate, enamusel neist on ameerika ballaadid ja rahvalaulud. Oma muusikaliste saavutuste eest on ta saanud paju auhindu. Praegu on ta 91aastane ja veel mõni aasta tagasi andis kontserte.
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud elava muusika õhtu kohta, mis leidis aset Arensburgi päikeseterrassil, neljapäeval, 20. augustil algusega kell 20.00. Esinejateks olid Saaremaa kohalikud muusikud Andreas Hõlpus ja Robin Mäetalu. Kontsert oli tasuta. Kontsert kestis kuskil poolteist tundi koos väikese vahepausiga. Andreas enamjaolt laulis ning saatis vaid mõnda lugu kitarril, küll aga Robin saatis kõiki laule kitarril kaasa. Kuna mõlemad noormehed minu enda tuttavad ja sõpradega tahtsime õhtupoolikut mõnusalt veeta, siis kontsert värskes õhus tundus ideaalne variant õhtu sisustamiseks. Robin ja Andreas on korduvatel kordadel Arensburgi päikeseterrassil esinenud ning kuulata sai nii nende enda loomingut kui ka tuntumaid laule, mida sai kaasa ümiseda. Arensburgi päikeseterrass on minu meelest ideaalne koht sellise mõnusa õhtu veetmiseks. Sealne õhkkond oli mõnus ning sooj...
mõistetavamaks ning kõigil ei olnud neid lihtne lugeda. Eesti kultuurile võibki ohtlikuks saada võõras võim. Isegi, kui eestlased tahtsid oma kultuuri rohkem panustada, ei olnud neil see võimalik. Tänapäeval ei mõjutata meie kultuuri sunniviisiliselt, vaid me otsime eeskujusid vabatahtlikult. Eesti keele sõnavarasse on palju üle tulnud laensõnu inglise keelest, näiteks point, diiler, tiim. Samuti kirjutavad eesti muusikud aina rohkem inglise või mõne muu keelseid laule. Äri on muutunud kultuurist olulisemaks. Inglise keelsete laulude kuulajaid on rohkem, kui eesti keelsete. Ka tähtpäevad on muutunud. Lisaks mardi- ja kadripäevale tähistatakse Eestis nüüd ka halloweeni. Tahaplaanile on jäänud tähtpäevad, mis on seotud karjakasvatamisega ja heina tegemisega, näiteks karjalaskepäev, heinamaarjapäev. Tänapäeva elu ja olu areng on kiire
Kontserdiretsensioon Kuressaare Gümnaasimi aulas, 1. oktoobril 2015. aastal kell 12.00 toimus kontsert, kus astusid ülesse Eesti muusika- ja teatriakadeemia Swing-orkester. Lisaks mängis klaveril Johan Randvere ning Karl-Johan Kullerkupp löökpillidel. Orkestrit juhendas kammermuusik Toomas Vavilov. Kontsert oli üllatavalt tore ja huvitav. Mulle isiklikult meeldis seda väga vaadata ja kuulata ning kui võimalus tekib, siis külastaks korra veelgi taolist kontserti. Meile räägiti muusikapäevast üldiselt, mida see endast kujutab ning toodi erinevaid muusika näiteid. Silma jäi see, et publikuga osati hästi suhelda. Eriti meeldis, et pianist, Johan Randvere, rääkis emotsioonide rikkalt nii, et rahval oli tõepoolest huvitav kuulata ja jälgida tegevust, mis lava ees toimus. Meile räägiti, et ükskõik millisesse muusikakooli sisse ei astutaks, siis asi, mida tulevased muusikud peavad kindlalt tundma, on rü...
Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem ...
lamas diivanitaolisel voodil. Diivanid olid asetatud laua ümber ja laud oli hobuseraua kujuline, selleks et orjadel oleks kerge oma isandaid teenida. Söödi näppudega ja kahte tüüpi lusikaga (suur ja väike) Enne sööki ja söögikordade vahel pesti käsi. Kõik, mida ei söödud visati maha ja orjad pühkisid selle ära. Suviti söödi tihtipeale väljas ja siis juba toolil istudes või isegi seistes. Meelelahutus Söögi korral, kui olid külalised, esinesid muusikud, akrobaadid, luuletajad või tantsijad. Tantsijad olid kõige ebaharilikumad, sest seda peeti mitte sobivaks ning ei sobinud lauakommetega.
Arvestustöö Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus. Romantism sai alguse Saksamaalt 19.saj. ja laienes üle Euroopa. Romantikud tõstsid esile tundeid. Väga kirglik ja tundeküllane stiil. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerumine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Märksõnadeks: peen hingeelu, madal valulävi, liialdamine, romantiline kunstnik on traagilise loomuga, usk imesse, unistamine, huvi mineviku vastu, oma rahvuse väärtuse toonitamine. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikust konfliktidest kõrvale. 19.saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. 2. Romantism muus...
Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist meetrikat, regivärssi, kannavad kõigi baltisoome rahvaste traditsioonid Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku ärkamise ajal Arhitektuur 1520.30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid
Pärdini. Kokku kõlas kontserdil teoseid üheksa helilooja sulest. Arvo Pärdi loomingust kuulsime loomulikult klassikalist „Ukuaru valssi“ ning minu arvates totaalne üllataja oli B. Kovacsi. „After you, Mr. Gershwin“, mida ma polnud küll kunagi varem kuulnud, kuid esimesest helist alates teadsin, et lugu on väga ilmekas. Minu varasematest kontserdikogemustest erines see peamiselt oma hariva ülesehituse tõttu ning tekkis imeline hetk, kus tundus, et muusikud mängisid ainult minule. Lood, mida mängiti olid väga erinevad. Kõlas lugusid, mida teab iga eestlane ning kuulsin mitut pala, mis on üle ilma kuulsad. Minu lemmiklugu oli „Ungari tants“ nr. 5 J.Brahmsi sulest. See oli kiire rütmiga ja tõmbas päeva käima, nagu lubatud. Olen „Ungari tantsu“ varemgi kuulnud ning seda päris muusikute esituses kuulda oli eriti meeleolukas. See meeldis mulle teistest paladest (nt C. Debussy. „Linalakk tütarlaps“) rohkem, sest
Seltskonnalaulud, kus kõik said osaleda Lihtne ja laulev meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega Pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia Francesco Landini Philippe de Vitry Muusika Barokkmuusika (17. sajand kuni 18. sajand I pool) Hakati looma teoseid ainult kuulamiseks Esimesed elukutselised muusikud, kapellid ja instrumetaalmuusikazanrid Virtuoosse soololaulu kuldajastu Ooperi sünd 17. sajandi alguses 17. sajandi keskel kastraatlauljate kummardamine Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina Portree Farinellist Antonio Vivaldi Giovanni Boccaccio Kirjandus Renesansskirjandus Inimest peeti puudustes olenemata heaks
Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. Ta elu kulges alalises töös õue- ja kirikukomponistina Teda tunti väga hea orelivituoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana. Pole käinud ainsatki korda välismaal. Eluajal oli tagasihoidlik muusik ja kuulsaks sai alles 100 aastat pärast surma. LOOMING Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks, sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed, kuid ta on kirjutanud muusikat ka palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides. INSTRUMENTAALMUUSIKA
TEGEVUSED JA KAVA Surnu transport Surnu viimine kodust surnukambrisse(morgi) külmkambrisse 24 h ööpäevas. Vajadusel korraldatakse rahvusvahelisi surnu transporte. Lahkunu hooldus Lahkunu säilitamine külmkambris, pesemine, riietamine, kirstu asetamine jm. vajalikud teenused (toimingud) Matusetseremoonia korraldus Meie kontorites saate ajastada matusetseremoonia, kooskõlastada leinatalitusega seotud teenused sh. tellida transpordi, leinakõnelejad , muusikud, fotograafi. Samuti saate tellida leinapärjad ja -kimbud , ajutise või graniitplaadi. Müügil on puuristid, küünlad, laululehed, kalmulaternad, lahkunule mõeldud rõivakomplektid jm. Kirstud, urnid Tekstiilkattega, puitkirstud, erimõõtmetega kirstud, erinevad urnid Pärjad, leinakimbud, kirstukaanekimbud Meilt tellitud pärjad- kimbud toimetame oma transpordiga leinatalituse paika Matusetalituseks vajalik transport Kirstuautod, bussid, eriautod Muusikud
Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika hõlmas nii laulu kui instrumentaalmuusikat. Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid kolmeks rühmaks: löökpillid (trummid), puhkpillid (flöödid) ja keelpillid (kannel).5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. 5
Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav.
suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
