See liin on omakorda põimitud jutustusega Titanicu hukkumisest. Inglise helilooja Peter Maxwell Davies (s 1934) kirjutas 1969. a. tsükli “Kaheksa laulu hullule kuningale”. 1. solist (vaimuhaige kuningas George III) ja 4 instrumentalisti. Viimased istuvad linnupuuris. Ühes keskses stseenis tahab kuningas neile laulmist õpetada. 1972. aastast pärineb ooper „Taverner“ - inglise 16. sajandi heliloojast. 1972. aastaks oli olukord selline, et 1960. aastate muusikateatri avangard oli ennast ammendanud, sund traditsiooni vastu võidelda viis selleni, et enam polnud tabusid, mida murda, jäi ainult üks avangardistlik tabu: tagasipöördumine traditsioonilise ooperi juurde uuel tasandil. Nii tegi seda Ligeti eelpool juba kirjeldatud anti-anti-ooperis. Muidugi jätkub ka uuenduste liin, näiteks Karlheinz Stockhauseni „Arlekiin“ 1976 tantsiva klarnetisti jaoks. Edasi aga pigem traditsiooniline ooper uuel tasandil, grandioosne tsükkel Licht (Valgus), mis
peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla Laulumäng - Saksa Singspiel sündis sajandi keskel inglise ballaad-ooperi ja pranstuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Kui saksamaal jäi Singspiel rahvalikuks meelelahutuseks, siis Austrias toetas seda zanrit keiser Joseph II ja see võimaldas kasutada ooperilauljaid kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuulkuvad Mozarti " Võluflööt", "Haaremirööv" ja "Teatrudirektor". Sajandi lõpuveerandil, kui Singspiel sai Saksamaal suurmoeks, jõudis näitetruppide tegevus ka Tallinna. 21 9.1 Opera seria kriis Peamiseks numbriks oli aaria (koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus.
intervjuusid, osales teatrialastes poleemikates. On välja andnud ka raamatuid (artiklite kogumikud). August Sang andis ideid. · ,,Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte" (1965). Irdi teatriideaale ja eeskujusid: · Karl Menning (ansambliteatri põhimõtted, eesti algupärandite lavastamine, koostöö näitekirjanikega) · Konstantin Stanislavski (realistlik meetod, läbielamisteater, eetika) · Bertolt Brecht (poliitiline teater) · Muusikateatri alal Walter Felsenstein (oluline lavastuse tervik) Ird lavastajana: · Lavastas sõnalavastusi, oopereid, operette · Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953 · Kitzberg ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 1954 · Tormis ,,Meestelaulud" 1966 · Tormis/Vaigur/Ird ,,Külavahelaulud" 1972 · Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina:
Sõnateater põhineb kirjalikul (draama)kirjanduse tekstil või protsessdramaturgia käigus loodud tekstil või dokumentaalmaterjalil. Fikseeritud tekst puudub. Väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Sõnateatri alla kuuluvad rühmatööd ja protsessdramaturgia, dokumentaalteater, improvisatsiooniline teater, laste- ja noorteteater, stand-up komöödia, raadio- ja teleteater. Muusikateater ooper, operett, muusikal. a) Ooper klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri zanr. Vanim zanr, mille puhul kasutatakse nüüdisaegseid tehnikaid. Ooperi osad: aaria (ühe laulja suurem muusikapala, väljendab tundeid), retsitatiiv (esitatakse poollauldes, viib tegevust edasi), duetid/koorid/ansamblinumbrid väljendavad tegelastevahelisi suhteid. Ooperis ei kõnelda. Reeglid on välja arenenud konkreetsete teatrite juures. Ooperid on kirjutatud konkreetsele teatrile: - Opera seria - Opera buffa - Tragedia lyrique - Opera comique
Salongiorkestrid esinesid veel hotellides ja promenaadi kontsertidel , mida korraldati kuurortides puhkajate lõbustamiseks. 20 sajandi teise aastakümne alguses mängis ainuüksi Saksamaal ligi 20 000 muusikut salongiorkestrites. Tollal hakkas üha enam nende repertuaaris kohta omama tantsumuusika, kuni restoraniorkestrid muutusidki väikesteks tantsuorkestriteks. Tähtsat osa etendavad levimuusikas laulud ja tantsud kergesisulise muusikateatri lavalt, mis 19 sajandil olid pärit peamiselt laulumängudest, farssidest ja muudest lihtsakoelistest teatritükkidest. Siis tuli operett, mis eriti rikkalikult toitis 20 sajandi alguse levimuusikat, ja muusikal, mis vallutas sajandi teise poole. Kui operett ja muusikal on välja kujunenud selgete tunnusjoontega kerge muusika- teatrite žanriks, siis niisugused lavakunsti žanrid n agu v arietee, revüü, kab aree, m usic-
Liikus teatris juba varasest lapsepõlvest. Sai Irvingu trupi liikmeks Lyceum Theatres aastatel 1889 1897. mängis Hamleti rolli, mis oli väga oluline ka hilisemas loomingus. 1987. aastal otsustas ta teatrist lahkuda, kahtles oma andeis ja oskustes, pühendus mõneks ajaks joonistamisele. Tegeles filosoofiaõpingutega. Esimene käsikiri pärineb sellest perioodist. Wagneri väga suur mõju. Võttis enesearendamiseks pausi. Asutas Purcell Operatic Society tegi sõbraga muusikateatri, alustas lavastajana selles teatris. Lavastas mitmeid oopereid. Arendab välja oma mängustiili. Lavastas 1903 aastal Imperial Theatre'is: Shakespeare - ,,Palju kära ei millestki" liikuv valgus oluline element. Range koreograafia näitlejatel. Lahtirebimine lavalisest realismist. 1908 loob rahvusvahelise teatriajakirja ,,The Mask" edastab visioone tulevikuteatrist pseudonüümide all. Lava mehhaniseerimise idee, asutas oma teatrilaboratooriumi Itaalias, Firenzes. Katsetas seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
