PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3
* Kontserdi aeg ja koht * Esinejate nimed (koor(id), orkester, solist(id), dirigent jne.) ja lühitutvustus * Kontserdi kava sisuline iseloomustus - millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust olid teosed pärit, kas kava oli oma ülesehituselt huvitav jne. * Kontserdi ettekande analüüs - esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, laulja(te), koori(de) puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, dünaamika jne., üldine kontserdi meeleolu ja õnnestumine. * Muusikateatri etendusest retsensiooni kirjutades tuleks eelnevatele punktidele lisada lavakujundus, kostüümid, esitatava ooperi, opereti, balleti või muusikali sisu (väga lühidalt). * Isiklik arvamus kõigest nähtust ja kuuldust NB! Retsensiooni kirjutades ei tohi eelnenud punkte üks-üheselt võtta ja neile lihtsalt vastata. Need on vaid mõned pidepunktid, mis retsensiooni ülesehitust ja sisu raamidesse aitavad panna.
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10
ooperitraditsioonide aadressil või väitlemist päevapoliitilistel teemadel ajaloolise commedia dell'arte vahenditega. Tõlgendusvõimaluste paljusus on teinud nii näidendist kui ooperist maiuspala lavastajatele ja kunstnikele. Esietendusele Ameerikas järgnes ooperi tohutu menu Venemaal. Estonias toob fantaasiaküllase kogupereetenduse lavale Dmitri Bertman, kelle ülimenukas "Wallenbergi" lavastus pälvis hiljuti mitmeid auhindu. Moskva muusikateatri Helikon-Opera looja ja kunstilise juhi Dmitri Bertmani looming pole eestimaalastele võõras. Ta on siin lavale seadnud mitu edukat ooperit. Bertmani isikupärane käekiri, milles üldjuhul ei puudu poliitiline alltekst, on toonud talle tunnustuse kogu maailmas. Ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" mängitakse Eestis esmakordselt. Käisin ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" vaatamas maikuu alguses, olles jaanuaris näinud osaliselt selle ooperi teleülekannet. Teleülekande toimumine oli
Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja h...
-vaatuste vahel võib esineda INTERMEZZO orkestri vahemäng -lõpus võib olla ka EPILOOG AARIA solisti laul, milles ta väljendab oma tundeid, mida saadab orkester RETSITATIIV eelneb aariale ja on jutustav kõnelaul Ansamblid: -duett -tretsett -kvartett -kvinett Ansambel mitme tegelase üheaegne laul Koor etendab ooperis rahvast Välismaised ooperilavastajad: Franco Zeffirelli August Ever Eesti ooperilavastajad: Paul Mägi Aarne Mikk Eesti muusikateatri kunstnikud: Voldemar Haas Eldor Renter Eesti dirigent: Neeme Järvi Eri Klas Arvo Volmer Eesti ooperilauljad: Georg Ots Vello Jürna Marta Rungi Esimene ooper Jacopo Peri ,,Daphne" 1597/98 1637. rajati Veneetsias esimene ooperiteater RENESSANSS (14. SAJ. II POOL 17. SAJ. ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL)
Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi palju kasutab helilooja ühe motiivi kordust ja tänu sellele jääb meloodia hästi meelde.
müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison
3. Operett "Silva" Muusikal (lk. 70): 1. Nad peavad oskama väga hästi laulda ja tantsida, sest nendel mõlemal on muusikalis oluline roll. 2. Muusikal erineb ooperist- lauljad ei laula ooperliku häälekooliga. Muusikal erineb operetist- opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile. Kõik on sarnased selle poolest, et kõik need moodustavad muusikateatri. 3. Sest nendest väldataikse ka filme, lisaks kuuleb neid laule radios, televisioonis ja kontsertidel. 4. Sest ta esines Tallinna lauluväljakul. 5. Olav Ehala- "Sabata krokodill", Ülo Vinter- "Neli musketäri" Ballett (lk.104) 1. Selles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. 2. Aluseks on kirjanduslik süzee. Koreograaf ja lavastaja kavandavad tantsud ja lavalise liikumise muusika alusel. 3
oktaavi c-ni Margarita Voites Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Õpinguid alustas Voites Novosibirskis. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale. Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Kálmáni operetti ,,Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna
taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. ---Arne Mikk talveaeda avamas. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine;
vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva prantsuse mõju alla. Muuhulgas on teada, et Londonisse püüti meelitada ka Lully`d. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Sestap kujunes inglise ooper kohalike traditsioonide segunemisel võõramaistega. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused, milliseid tunti juba enna 1600-ndaid aastaid. Nendesse mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamateostesse oli põimitud palju muusikalisi numbreid (sooloaariad, koorid, balletistseenid) ning erilise tunnusena pantomiim. Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli Inglismaal suurmoeks kirjutada muusikat draamaetendustele, sellest arenes välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse
1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine.
1 Balletijuht Mare Toomingas Tunnustus 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse ,,Koit" ja ,,Valge öö" eest 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali ,,Mees La Manchast" eest 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse ,,Peer Gynt" eest 2008 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse eest Vanemuise teatri balleti arendamise 2009 pälvis Tartu medali
K. A. Hermanni ja M.Härma järel asusid Tartus tegutsema A.Läte ja R.Tobias. Nad korraldasid sümfooniakontsert, kus esitati ka eesti heliloojate teoseid. 1878 - valiti August Wiera Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906. 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" Carl Maria von Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. Korraldati rahva seas korjandus uue teatrihoone heaks, mille avamine 1906. a. oli rahvuslik suursündmus. 1906. a. alustas Tallinnas kutselise teatrina tegevust "Estonia", kus mängisid ja lavastasid andekad näitlejad Paul pinna, Theodor Altermann jt. "Estonia" uus hoone valmis 1913.a. Poliitiline elu Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist jäi rahvuslikku meelsust hoidvaks keskuseks Eesti Üliõpilaste Selts Tartus
ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi kohalikku, fantastikat ja midagi sündsusetut, balletinumbreid, publik armastas päästmisoopereid. Carl Maria von Weber Lavastaja, pianist, dirigent ja helilooja; Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi alusepanija; Isa oli rändteatri trupi direktor. [,,Nõidkütt" (ooper), ,,Euryanthe" (ooper), ,,Oberon" (ooper)] Richard Wagner Kõige vastuolulisem isik muusikaajaloos, eeskujudeks Beethoven, Shakespeare ning Homeros, viis Saksamaal läbi ooperireformi (sõna ja muusika võrdõiguslikuks, terviklikkus, helilooja libreto autor; uued lauljad, lavastajad,
14. oktoobril 2007 12.00 käisin vaatamas balletti nimega ,,Sülfiid". Seda etendati Estonia teatrimajas. Peaosades olid Marie Lindqvist sülfiidina, Marina Kresler Annana, Olof Westring Jamesina ning Urve-Ly Voogand Effyna. Dirigent oli Mikk Murdvee. Lavastajad olid Eva Kloborg, Frank Andersen ning Anne Marie Vessel Schlüter. Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõ...
1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus)
repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Tiit Härm briljantse tehnikaga, jõuline, tundlik ja karismaatiline eesti balleti esitantsija. Natalie Mei nimeline auhind Antakse muusikalavastuse ooper, operett, muusikal, muusikalised projektid kõrgetasemelise lava- ja kostüümikujunduse esiletõstmiseks. Hindamisel rõhutatakse ajaloolise muusikateatri suurejooneliste traditsioonide pieteeditundelist sidumisoskust kaasaegse esteetika ja teatritehnikaga. · Ene-Liis Semper erinevate lavakujunduslike võtete õnnestunud kasutamine ja detailideni ajastutruu terviku loomine lavastuses «Ruja» (Vanemuine). Salme Reegi nimeline auhind Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi - liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. 2. Operett (õp. lk. 64) Kes loovad?
võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite meloodiatega – äratundmisrõõmu pakuvad Margarete juveelilaul III vaatusest ning sõdurite koor II vaatusest. 5. La Traviata- Giuseppe Verdi “La traviata” – see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateatri ajaloos. Ka “Estonias” on “La traviata” üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Võrratuid osatäitmisi on teinud Estonia solistide kõrval mitmed kuulsad külalisesinejad: Jelena Voznessenskaja, Inga Kalna, Sonora Vaice, Anna Samuil, Kristine Gailite, Virginia Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner
Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega Muusikal- muusikalise sisuga lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul on enam-vähem võrdne kaal Rokk-ooper- rokkmusal põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid
See liin on põimitud jutustusega Titanicu hukkumisest. Inglismaal tegutses ja tegutseb praegugi Peter Maxwell Davies (s. 1934). 1969. aastal valmis tal tsükkel „Kaheksa laulu hullule kuningale“: 1 solist (vaimuhaige kuningas George III) ja 4 instrumentalisti, kes istuvad linnupuurides, ühes keskses stseenis tahab kuningas neile laulmist õpetada. 1972. aastast pärineb ooper „Taverner“ -- inglise 16. sajandi heliloojast. 1972. aastaks oli olukord selline, et 1960. aastate muusikateatri avangard oli ennast ammendanud, sund traditsiooni vastu võidelda viis selleni, et enam polnud tabusid, mida murda, jäi ainult üks avangardistlik tabu: tagasipöördumine traditsioonilise ooperi juurde uuel tasandil. Nii tegi seda Ligeti eelpool juba kirjeldatud anti-anti-ooperis. Muidugi jätkub ka uuenduste liin, näiteks Karlheinz Stockhauseni „Arlekiin“ 1976 tantsiva klarnetisti jaoks. Edasi aga pigem
Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis (1985) laulis Margarita Voites
2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka finaalkontserdile. Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Etteasted 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri ja Otsakooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda". Lisaks olnud 2006. aastal linastunud muusikali "Fame" taustavokaal. 2010. aastal osales Ott "Keskkoolimuusikalis" ("HighSchoolMusical") peaosas TroyBoltonina 2011. aasta sügisel osales Ott saates "Laulupealinn", kus ta esindas Kärdlat. 2012. aasta 17. veebruaril linastus Eesti kinodes film "Vasaku jala reede". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalistest mängis ka Lepland.
2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka finaalkontserdile. Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Etteasted 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri ja Otsakooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda". Lisaks olnud 2006. aastal linastunud muusikali "Fame" taustavokaal. 2010. aastal osales Ott "Keskkoolimuusikalis" ("High School Musical") peaosas Troy Boltonina 2011. aasta sügisel osales Ott saates "Laulupealinn", kus ta esindas Kärdlat. 2012. aasta 17. veebruaril linastus Eesti kinodes film "Vasaku jala reede". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalistest mängis ka Lepland.
Kujunes välja 18. saj lõpus Selle asutamine oli seotud keskklassiga Algul hakkasid seda finantseerima teatrihuvilised hiljem ka linn Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatri seltsi ning kutsusid direktori Direktor koostas teatri truppi Algul olid sega trupid Sajandi jooksul trupid eristusid ja see tõi kaasa ooperi etendute taseme tõusu Mitmezanriline (sõnateater, ooper, operett ja ballett) Carl Maria von Weber (1786- 1826) Oli saksa helilooja, dirigent, pianist Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi rajajaid. Ooperid ,,Nõidkütt", ,,Euryanthe ja Oberon" Orkestri- ja kammerteosed. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis Saksa helilooja, dirigent, ooperiautor ja ooperiuuendaja Tema õpingud algasid Dresdeni Kreuzschules Juba varakult avaldus temas huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830 asus õppima Leipzigi ülikooli 1841. aastal valmis tema esimene pusima jäänud ooper ,,Lendav Hollandlane´´ 1849
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Ba...
Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonile Charles II , kes armastas lõbustusi ja hiilgusi ja võttis eeskuju oma onupojast Louis XIVst. Sellega sattus taastuv muusikaelu tugeva Prantsuse mõju alla, inglise muusikuid saadeti Pariisi õppima. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi. Suurmoeks oli nn.semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid.
sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1872 - 1878 juhtis teatrit Reinhold Sachker. 1878 - valiti August Wiera Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906. 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. 1906 - avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 - teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis
Nii sädelevat isiksust ja nii musikaalset inimest on raske leida. Oleks nõukogude ajal olnud teised olud, oleks Helgi nimi maailmakuulus. Paraku olime teisel pool eesriiet." (4) Tõnu Kilgas: "Käisime "Õnne 13ga" koos Marokos ja Itaalias. Itaalias kartis Helgi mägedesse sõita, sinna tooli istuda, mis mägedesse viis. Tõmbasin ta sülle. Helgi ütles, olgu see viimane kord ja oli kõpsti mu kõrval. Minu tütar Hedvig on alati öelnud, et Helgi Sallo on kõige professionaalsem muusikateatri artist, kes laulab puhtalt. Mäletan Helgit juba "Horoskoobi" 6 aegadest, kui olin veel poisike. Helgi kaugeleulatuvat pilku ja hingevärinat hääles, kui ta laulis. Selle tundega läksingi magama." (5) Voldemar Kuslap: Helgist on võimatu kirjutada lühidalt. Julgen arvata, et temaga kokku puutumine ja tema ande kuulmine on rikastanud meid kõiki.(2) Tütretütar Reti Maria:
"Teenija- käskijanna" ("La serva padrona", 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda zanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id "Haaremirööv", "Teatridirektor" ja "Võluflööt". 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787)
Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonileCharles II, kes armastas lõbustusi ja hiilgusi ja võttis eeskuju oma onupojast Louis XIVst. Sellega sattus taastuv muusikaelu tugeva Prantsuse mõju alla, inglise muusikuid saadeti Pariisi õppima. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused., nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi . Suurmoeks oli nn.semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16.sajandi reformatsioon (Martin Luther) lahutas Saksamaa ülejäänud, peamiselt katoliiklikust Euroopast. Muusikalised suhted Itaaliaga siiski säilisid.
serva padrona”, 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda žanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id “Haaremirööv”, “Teatridirektor” ja “Võluflööt”. 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor.
meisterklassi. Saavutas muusika ja mängulise külje ning sisemise ja välise orgaanilise põimingu, kujundas rolli erakordse perspektiivitunde ja sihikindla jõudude rakendamisega.''(H. Tõnson, muusikateadlane) Suurepärane oskus mängida hääle tämbervarjunditega, viimistleda peenimaidki nüansse suhtlemises partneriga lõi karakterilt huvitaima lavakuju Otsa loometeel. H. Tõnsoni sõnade kohaselt oli Jago osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus. Ka ''Rigoletto'' osatäitmine kujunes suureks saavutuseks. Omanäolisust G. Verdi ooperikangelase tõlgendusel märgiti ära Eesti NSV Teatriühingu 1968/69 aasta hooajapreemiaga. Sama preemia anti Georg Otsale ka järgmisel 1970. aastal Colas Breugnoni osatäitmise eest D. Kabalevski samanimelises ooperis. Verdi kõrval sai teenitult suure menu osaliseks Georg Otsa kehastatud lavakujud Mozarti ooperites. Oma hääle- ja näitlejaomaduste ning intellektiga oli Ots ideaalne
erinolised. 20. sajandi lpukmnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate hendamine. Oluliselt laienes ka loodud muusika kultuuritaust - heliloojate silmaringi oli kerkinud nii euroopa muusika oma algaegadest kuni rokkmuusika uusimate suundadeni kui ka eksootiliste maade muusika. Selle plvkonna heliloojad kirjutavad vga erinevates anrides. Nende muusika on palju vhem seotud klassikaliste muusikavormidega kui nende eelkijatel. Suurt huvi tunnevad nad ka muusikateatri vastu. Uusi vimalusi on leitud elektroonilisest muusikast ja multimeediast, paljud heliloojad kasutavad oma ts arvutit ning on katsetanud ka live-elektroonika vimalustega. Mitu selle plvkonna heliloojat on oma muusikukarjri alustanud rokkansambli juhina. 1970. aastatel alustanutest ratas algul kige enam thelepanu Raimo Kangro. Ta tuli eesti muusikasse plahvatuslikult, meeldejva ning efektse loomelaadiga. 1980. aastatel kujunes oma plvkonna juhtfiguuriks aga Lepo Sumera, kelle krvale tusis 1980
Pälvis Ugala publikupreemia rolli eest lavastuses ,, Arturi laulud ja aastad". Tema rolle: Erik( ,,Sinul on meretäis hirmu", Eesti Draamateater), Essu (Kauksi Ülle ,,Peko", Vanemuine), Gunnar Graps (Põllu/Annus ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud", Tartu Uus Teater). Lavastused: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Morten lollide laeval". 8 Lavastaja Muusikali lavastajaks on Saksamaalt pärit ROMAN HOVENBITZER. Ta on õppinud 1992-1996 muusikateatri reziid Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis ja Hamburgi Ülikoolis Götz Friedrichi juures. 1996-1999 töötas lavastaja ja lavastaja assistendina Kasseli Riigiteatris. Alates 1999 on ta vabakutselise lavastajana välja toonud üle 40 ooperi, opereti ja muusikali Saksamaal, Austrias, Tsehhis ja Brasiilias. Ta on teinud koostööd paljude ooperimajadega: Praha (,,La Bohéme", ,,Padaemand"), Essen (,,Manon Lescaut"), Dortmund (,,Müüdud mõrsja"), Hamburg (,,Nõidkütt"),
Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted. tenor, sopran, bass, retsitatiiv, aaria, ariooso, stseen, stile recitativo, stile rappresentativo, stile concitato,
aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. OOPER INGLISMAAL Inglise muusikateatri omapäraseks vormiks olid õukondlikud maskietendused (masque)., mida tunti juba 16. ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga etendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad, muusikalised dialoogid ning koorid. See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti
rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932
sobigi. Samal aastal kirjutas Pergolesist vaimustunud Rousseau laulumängu ,,Külaennustaja", millest saigi alguse prantsuse opera comique. Sakslased lähtusid oma ooperiloomingus prantsuse eeskujudest, nende zanr kandis nime Singspiel. Saksamaal jäi see zanr siiski pelgalt meelelahutuslikuks, Austrias oli aga toetatud keisri (Joseph II) poolt -- see võimaldas kasutada professionaalseid lauljaid ja seeläbi saavutada kõrgemat kunstilist taset. Siiski kuuluvad muusikateatri klassikasse ainult kolm Mozarti kirjutatud laulumängu. 18.sajandi lõpuveerandil jõudis sakslaste Singspiel ka Tallinna, 1784.a rajati seal asjaarmastajate teater (Revaler Liebhaber-Theater) August von Kotzebue juhtimisel. Draamaetenduste kõrval etendati selles teatris laulumängu ja ka balletti. Kotzebue laulumängus ,,Isalik ootus" kuuleb ka eestikeelseid laule ja dialooge. Reformimist vajas aga ka tõsine ooper. Juba Händel püüdis 18.sajandi teisel veerandil muuta opera
Sisukord. I Sissejuhatus II Noorusaastad III Eraelu IV Karjäär V Kokkuvõte VI Kasutatud kirjandus Andrew Lloyd Webber, alates 1997 aastast lord Lloyd -Webber, Sydmontoni parun, on kindlasti üks XX sajandi juhtivaid heliloojaid. Tema tippteosed, nagu Jesus Christ Superstar, Evita, Cats, Starlight Express, Sounset Boulevar jne.on oluliselt mõjutanud muusikamaailma ja teinud muusikateatri hoopis teistsuguste kirgede ja lugude mängumaaks, kui seda või soodata varem I Sissejuhatus Lloyd Webberi ülemaailmne kuulsus põhineb tema rockooperitel (mida ta ise nimetab muusikalideks), mida aastakümnete kaupa mängitakse nii West Endil kui ka Broadway l. Ta on siiamaani kirjutanud 13 muusikali, laulutsükleid, muusikat kahele filmile ja ühe ladinakeelse reekviemi oma varalahkunud isa mälestuseks. Teda on korduvalt autasustatud erinevate aunimetustega. 1992. aastal tõsteti ta rüütliseisusse, 1997 aastal sa temast Inglismaa peer ja Lordidekoja elua...
aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. OOPER INGLISMAAL Inglise muusikateatri omapäraseks vormiks olid õukondlikud maskietendused (masque)., mida tunti juba 16. ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga etendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad, muusikalised dialoogid ning koorid. See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti
1880 tehnikahariduse algus Eestis: avatakse Tallinna 1882 hakkab ilmuma ajaleht Raudtee Tehnikakool "Virulane" Jaak Järve 1881 asutatakse Viljandi toimetusel Kirjanduslik Selts (tegutseb kuni 1918) 1883 6. veebruar Eesti Üliõpilaste 1887 aprill koolides algab järk Seltsi esimene ametlik koosolek järguline üleminek vene 1883 24. aprill eesti muusikateatri keelele: Vene keiser kinnitab algus: "Vanemuise" seltsis tuuakse seaduse "Vene õppekeele lavale P.A.Wolffi ja C.M. von Weberi tarvituselevõtmisest..." laulumäng "Preciosa" 1887 4. august Lilli Suburgi 1883 7. detsember Hugo Treffneri toimetamisel hakkab ilmuma erakooli asutamine naisteajakiri "Linda" 1884 23. mai Otepää kirikus
rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932
(tõsine, kangelas ooper). Laulumäng (opera comique) rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau ,,Külaennustaja" Opera buffa koomilise sisuga ooper, algselt oli tõsise ooperi vahepala. Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenija-käskijanna" esimene klassikaline opera buffa. Saksa Singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul rajaja Hiller. Muusikateatri klassikasse kuuluvad vaid Mozarti singspiel´id ,,Haaremirööv","Teatridirektor" ja ,,Võluflööt" Eestis Kotzebue ,,Isalik ootus" Ooperi reformiaks sai Christoph Willibald Gluck (1714-1787) Glucki ja Calzabigi esimene koostöö oli ballett ,,Don Juan", sai oluliseks reformiks baletti ajaloos- klassikalise draamaballetti algus. (1761) Ooperireformi aluseks oli nende ooper ,,Orpheus ja Eurydike" (1762) killustasid ooperi üksikuteks etteasteteks, retsitatiivideks ja
· Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? 1) Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater 2) Muusikateater: ooper, operett, muusikal 3) Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) 4) Nukuteater 5) Miim, pantomiim 6) Objektiteater, osavõtuteater, foorumteater jne 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. Ooper klassikaline muusikateatri zanr. On draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega. Sai alguse 16. Sajandi Itaalias. Giuseppe Verdi (,,Rigoletto"); Richard Wagner (7 ooperi tsükkel ,,Nibelungide sõrmus"), Gustav Ernesaks (,,Tormide rand"). Operett (it k operetta - väike ooper), koomilise sisuga muusikaline lavateos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust
eriala. Sama eriala on ta lõpetanud ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Lauluerialal täiendas end Savonlinnas Shen Xiangi ja Li Yinwei kursustel ning Eva Plahova, Marga Schimli, Ludmilla Brauni, Thomas Hemsley, Nicola Christou, Tamara Novitsenko, Margarita Gruzdjeva jt. juures. R.Airenne võitis 1989. aastal esikoha 13. Vabariiklikul interpreetide konkursil ja Teatriliidu eripreemia parima aariate esitajana. On olnud Wagneri Ühingu stipendiaat ning on saanud muusikateatri aastapreemia nimiosa eest G. Bizet' ooperis ,,Carmen". Lisaks on ta saanud Harju Maavalitsuse kultuuripreemia, on olnud Suure Vankri kultuuriauhinna nominent, saanud Georg Otsa nimelise preemia. Aastast 1989 on ta Rahvusooper Estonia solist ja aastast 1992 ühtlasi EMTA pedagoog, algul ansambliõppejõuna ja seejärel erialaõppejõuna. On Rahvusooper Estonias ja mujal loonud üle 40 rolli, esinenud nii ooperi-, kontsert-
29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? · Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater · Muusikateater: ooper, operett, muusikal · Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) · Nukuteater · miim, pantomiim · objektiteater, osavõtuteater, foorumteater 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. · Ooper draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega · Operett (it k operetta - väike ooper) - koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. · Muusikal - kergema sisuga muusikaline lavateos, kus dialoogil, tantsul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
