loogiline. Kahju oli ainult sellest, et oleksin tahtnud näha osasid stseene, mida filmis näinud olen. Näiteks koht, kus Maria ja lapsed linna lähevad või kui lapsed Mariale kloostrisse järgi lähevad. Mõistan, et nende osade lisamisel oleks näidend veelgi pikemaks veninud ning liiga keeruliseks muutunud. Samuti olid lavalised dekoratsioonid väga nutikad ning sobivad. Ka orkester oli super, kõik oli kooskõlas. Olen väga õnnelik, et läksin vaatama just seda muusikali. See kõik oli tõesti üle minu ootuste väga hea. 5 Kui mina oleksin lavastaja Kui mina oleksin ,,Heliseva muusika" lavastaja, oleksin ma toonud rohkem välja kapteni ja Maria vahelise salajase armastuse. Filmis on see kohe märgatav, kuid Vanemuise lavateoses jääb pisut varju. Lisades mõned lihtsad romantilised stseenid, saaks etendust kujundada publikule veelgi südamelähedasemaks. Kasutatud kirjandus http://www.vanemuine.ee/helisev-muusika
Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli lihtsalt hämmastav ning kõik need dekoratsioonid olid igaüks omal õigel kohal. Neid ei olnud palju ega ka vähe, vaid kõik sobis suurepäraselt. Erinevalt klassikalisest käsitlusest oli uus ,,Carmen" rikastatud tekstidialoogidega, mida esitati kõneldes. Etendus oli väga dramaatiline mõnes kohas tekkis kohe selline küsimus, et mis nüüd edasi saab? See meenutab veidi ooperit, veidi muusikali, veidi sõnateatrit. Muusika on lausa harukordne, see on ka kindlasti üks põhjustest, miks Carmen kuulub ühe enim mängitud ooperite hulka. Muusika, mille kõla paneb inimesi mõtlema ja ei jäta külmaks.Enamasti on ooperid tõsised aga selles ooperil leidus ka kohti, kus kogu saal lõkerdas naerda.Muusika oli väga vaheldusrikas ja temperamentne.Aeglustatud kohad olid ainult seal, kus taheti näidata tegelase kurbust või masendust
A. Mozart ,,Võluflööt" E. Aava ,,Vikerlased" P. Tsaikovski ,,Padaemand" Operett Kasutatakse lavakõnet. Eksootiline ja ebareaalne. Olulisim laul. Helikeel klassikaline, tavaline teatriorkester. Teosed: J. Offenbach ,,Ilus Helena" J. Strauss noorem ,,Nahkhiir" K. Zeller ,,Linnukaupleja" Muusikal Sisu on võetud maailmakirjandusklassikast, mille tegevus on toodud tänapäeva. Laul, tants ja näitlemine on võrdsed. Helikeel kasutatakse moes olevat poppmuusikat muusikali loomise hetkel. Kasutatakse lavakõnet. Teosed: R. Rodgers ,,Helisev muusika" J. Styne ,,Naljakas tüdruk" G. Herman ,,Hello, Dolly" Ballett Sisu antakse edasi liikumise kaudu. Algab avamänguga. Jaguneb vaatusteks, need piltideks. Tähtis on koreograaf e. balletimeister. Pantomiim tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult Baleriin naistantsija Pas-de-deux tants kahele Teosed: A. Adam ,,Giselle" P. Tsaikovski ,,Luikede järv", ,,Pähklipureja" 7
Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval o...
see oli väga keeruline pala nii solistile kui pianistile. Arvan, et nad pidid just seda pala kõige rohkem harjutama. Kõik palad mida esitati olid väga sügavamõttelised, kuid minu jaoks oli see kõige sügavamamõttelisem ja arvan, et ka esinejate jaoks. Enamus palad olid kurva alatooniga. Esitus oli minu jaoks tavapärane, mõned lood olid kahjuks minu jaoks väga sarnased ja kuna kontsert oli pikk, siis sarnasus väsitas. Parema meelega oleksin vaadanud mõnda muusikali või ooperit. Kolm esimest pala on 17-18.sajandi Itaalia heliloojatelt: G. Giordani, A. Scarlatti ja A.Vivaldi. Esimene pala G. Giordani “Caro mio ben” (“Minu kallis”) oli väga rahulik ja dünaamiline. Pala ülesehituseks olid variatsioonid. Teine pala A. Scarlatti “Le violette” oli väga rütmikas ja rõõmsakõlaline. Kolmeosaline ülesehitus, korduv refrään. Kolmas pala A.Vivaldi “Guarda in quest’ occhi e senti” oli keerulisema ülesehituse, algas rõõmsalt ja
o ,,Rhapsody in blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile o Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt o Esiettekanne 1924 NY o Grenshwin ühendas jazzi ja sümfoonilist muusikat o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse o ,,Summetrimes" ei kasutanud autentset Am folkloori o Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutanud o Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid o Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas · 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris · Eestis on ooper ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias, 1983 Vanemuises. CHARLES IVES (1974-1954) · esimene USA süvamuusika suurkuju/ekpressimentaator · kasutas loomingus atanaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees! · LOOMING: o Orkestrimuusika o 12 teost sümfooniaorkestile
Kui Camille oli Madonna suure läbimurdeni viinud otsustas Madonna ta kõrvale heita ilma, et isegi tänaks teda selle eest, mis ta oli teinud tema jaoks. Sellest loost võib järeldada, et Madonna oli väga omakasu peale väljas. Peale laulmiskarjääri võttis ta osa ka mitmetest filmidest, kuid enamus ei olnud neist väga edukad. Nagu ta ise on öelnud kiirustas ta filmirollide valikuga. Kui aga saabus suur ihaldatud roll Andrew Lloyd webberi muusikali ,,Evita" filmiversioonis, tundis ta, et see võib tuua kaasa suure muutuse tema elus ja karjääris, sest ta tõesti tahtis pälvida tunnustust ka näitlejana. Üks kindel põhjus, miks ta üldse sinna filmi valiti oli see ,et kõik osatäitjad pidid laulma ise ega ei tohtinud kasutada teiste häält ning oli ta ju lõppude lõpuks laulja. Ma arvan, et üks menukamaid stseene filmis oligi, kui Madonna laulis Casa Rosada rõdul ,,Don't Cry
Pygmalion (1912, e.k 1928, 1972) Südamete murdmise maja (1917, e.k 1931) tsivilisatsiooni kokkuvarisemisest Tagasi Metuusala juurde (1921, e.k 1931) inimsoo parandamisest, autor tahab anda oma sajandile uut usku, uut teaduslikult põhjendatud religiooni. Hilisemates näidendites on korduvteemaks poliitika või rahvusvahelised suhted, parimaks näiteks on ,,Õunakäru" (1929, e.k 1972). Shaw näidendeid on väga mitmel korral kasutatud ka muusikali või ooperi alustekstina. Muusikalina on väga populaarne Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" mis põhineb Pygmalionil. ,,Inimene ja relvad" sai aluseks aga Oscar Straussi ooperile ,,sokolaadisõdur" George Bernard Shaw pildid Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/George_Bernard_Shaw http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1925/shaw-bio.html 20 saiandi kirjanikke
Alguses pidas ta prostituudile maksma 5 dollarit, kui hiljem hakkas tüdruk nõudma kümmet dollarit. Holden ei kavatsenudki maksta. Siis kutsus prostituut oma kupeldaja ja läksid oma viite dollarit lisaks välja nõudma. Holden keeldus ka siis maksmast. Lõpuks võttis prostituut Holdeni rahakotist viis dollarit ära ja kupeldaja lõi Holdenile rusikaga kõhtu, sest too oli teda sõimama hakanud. Holden helistas oma endisele tüdruksõbrale, Sallyle. Ta kutsus tüdrukut endaga muusikali vaatama ning tüdruk nõustus meeleldi. Hiljem läksid nad uisutama ja kohvi jooma. Kohvi juues kutsus Holden Sallyt endaga kaasa. Ta tahtis temaga koos ära põgeneda, aga tüdruk keeldus. See tegi Holdenile pahameelt ning ta ütles talle, et Sally käib talle kohutavalt närvidele. See ajas Sally väga vihaseks. Holden proovis küll vabandada, aga Sallyt see eriti ei kõigutanud. Holdenil oli koguaeg kehv tuju ning ta suitsetas ja jõi väga palju.
Laul kõlas I vaatuses, Violetta ja Alfredo laulsid duetti. Kõiki laule lauldi üsna kõrgetelt nootidelt. Mulle tegelikult ei meeldinud need liiga kõrged noodid, kuid ilmselt poleks ooper see, mis ta olema peab, kui poleks neid kõrgeid noote. Mõne inimese hääleulatus on küll uskumatu. ,,La Traviatat" vaadates tundsin ma teist korda elus, et näen laval tõelist kunsti ning näitemängu. Eelmisel kevadel käisin Inglismaal muusikali ,,Chicago" vaatamas. See oli samuti mõnus elamus. Etendus oli väga hästi läbi mõeldud, muusikalised teosed olid oivalised, kostüümid ja dekoratsioonid olid säravad ja uhked. Kõik oli täpselt selline nagu mina kultuurset meelelahutust ette kujutan. Teater Ugala etendused tunduvad kahe eespool mainitud etenduste kõrval väga "lihtsad". Sellist "lihtsat" teatrit on palju kergem jälgida. Ooperis käimine oli väga vahva kogemus ning tulevikus tahaksin veelgi suurkujude
inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka finaalkontserdile. Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Etteasted 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri ja Otsakooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda". Lisaks olnud 2006. aastal linastunud muusikali "Fame" taustavokaal. 2010. aastal osales Ott "Keskkoolimuusikalis" ("HighSchoolMusical") peaosas TroyBoltonina 2011. aasta sügisel osales Ott saates "Laulupealinn", kus ta esindas Kärdlat. 2012. aasta 17. veebruaril linastus Eesti kinodes film "Vasaku jala reede". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalistest mängis ka Lepland. Alates 2013 aasta oktoobrist võib näha Ott Leplandi Tv3 saates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Fänniraamat 2010
inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka finaalkontserdile. Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Etteasted 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli Kaari Sillamaa Noorte Muusikateatri ja Otsakooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda". Lisaks olnud 2006. aastal linastunud muusikali "Fame" taustavokaal. 2010. aastal osales Ott "Keskkoolimuusikalis" ("High School Musical") peaosas Troy Boltonina 2011. aasta sügisel osales Ott saates "Laulupealinn", kus ta esindas Kärdlat. 2012. aasta 17. veebruaril linastus Eesti kinodes film "Vasaku jala reede". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalistest mängis ka Lepland. Alates 2013 aasta oktoobrist võib näha Ott Leplandi Tv3 saates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Fänniraamat
Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Muusikalid Ehala on kirjutanud päris mitu muusikali. "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1986) "Nukitsamees" (1981) (1999) „Lumekuninganna“ (2006) „Arabella“ (2013) 4 Filmid
Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel 1944. aastal põgenema Sveitsi. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning äratas uue kollektsiooniga taas tähelepanu kogu maailmas ja suutis veel kord oma stiiliga läbi murda.Hoolimata oma kõrgest vanusest, jätkas Coco Chaneli edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Pärast tema surma võttis moemaja juhtimise üle Karl Lagerfeld koos oma disaineritega. Alan Jay Lerner ja André Previn on kirjutanud muusikali ,,Coco", mis esietendus aastal 1969 New Yorgis. Muusikal põhineb tema elulool. Chanelil oli arvukaid armusuhteid, kuid jäi siiski vallaliseks. Chaneli looming. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne
poisikeseeas. Hiljem koduõpetajana Peterburis. Temal ning tema abikaasal Paulal oli neli last- Salme, Endel,Ülo Cornelius, Uno Rufus ja Heino. Suur muusikaarmastus, eratunnid ja iseõppimine tõstsid ta sellisele kõrgusele, et ta suutis organiseerida üldlaulupidusid olles ise ka üldjuht. Oli ''Vanemuise'' Seltsi president, kooride-ja muusikajuht. On kirjutanud palju koori- ja soololaule. On kirjutanud näidendeid, muusikali '' Uku ja Vanemuine''. Andnud välja esimese ''Noodiõpetuse'', ''Viiuliõpetuse''. Tema ''Eesti keele grammatikat'' kasutati mitu aastat õpikuna. Alustas Eesti entsüklopeedia väljaandmist. 1885.a. ostis dr. K.A. Hermann ära ''Perno Postimehe'' ja tõi selle Tartusse. Ajalehe kaudu andis K.A. Hermann rahvale mitte üksnes teavet, vaid ka rikkalikult kultuurivalgust. Küll ei olnud Hermann ise
pani paljusid pomme raudteejaamadesse, turule, kaubanduskeskustesse jne. Kohe algul arvati, et see on Tsetseeni süü, kuna tal olid halvad suhted Venemaaga. Lõpuks leiti juhtnööre, et selle taga võis olla üldse FSB. · Võitlus ,,terrorismiga" o Nord-Osti pantvangikriis (2002) 40-50 Tsetseenia terroristi võtsid pantvangi Dubrovka teatris Moskvas olnud isikud(töötajad, publik, muusikali trupi jne.) kokku umbes 900 inimest. Terroristid soovisid, et lõpetataks Tsetseenia sõda, ning anti aega nädal, et seda korraldust täita. Suri u.170 inimest selle käigus, 700 sai vigastada. o Beslani pantvangikriis (2004) umbes 30 relvastatud meest ja naist, võtsid pantvangi umbes 1000 õpilast, lapsevanemat, koolitöötajat Beslani 1. Keskkoolis 1.septembri avaaktuse ajal. Ründajad olid
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
tugevaks tegijaks. 1930ndatel oli Columbia Picturesi suurimaks tegijaks Frank Capra. Tema filmid saavutasid suurt edu ja ka kriitikute heakskiitu. Universal Pictures alustas kümnendit filmiga ,,Läänerindel muutusteta" (1930) ja rajas endale õudusfilmistuudio maine, tootes kõik esimesed klassikaks saanud teosed sh ,,Frankenstein" (1931) ja ,,Dracula" (1931). RKO, mis sündis helifilmi tulekuga, tootis Fred Astaire´i ja Ginger Rogersiga üheksa sikki muusikali, ning Kathrine Hepburni esimesed filmid. Teedrajavaks hitiks sai aga 1933. aastal vändatud ,,King Kong". Twentieth Century Fox oli peamiste Hollywoodi stuudiote hulgas hiline tulija. Stuudio moodustati 1935. aastal, kui ühendati kaks firmat: Twentieth Century Pictures ja Fox Film Corporation. Firmale loodi meeldejääv logo, kuid firma ise alustas alles 40ndatel aastatel. Warner Bros. hakkas tegema gangsterifilme, milles mängisid näiteks James Cagney,
Seni on Soomes üks singel välja tulnud ja see oli 2002 aasta lugu ”Romula”. Jaagupki väidab end muusikapisiku saanud soomlaste Eppu Normaalilt, Sielun Veljetilt, Pelle Miljoonalt ja Dingolt. Ta tunnen nende muusika ja tekstidega lähedust ning loodab, et põhjamaist kargust ja süngust on ka termika lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema just eestikeelseid lugusid. Terminaator on kirjutanud lisaks muusikali “Risk” muusika ja mänginud muusikalis “Grease”. 3. septembril 2005 Tallinna Lauluväljakul toimunud Tele2 Go Live! ürituse raames toimunud Terminaatori kontserdi salvestis on saadaval MFM Records OÜ väljaantud “Go Live 2005” CD+DVD-na. Ansambel esitles 18.mail kell 15 uut plaati "Nagu esimene kord" R2 saates “R2Live”, kuhu pääses ka 200 kuulajat. Suuremale avalikkusele tutvustati plaati pisut suurema mürtsuga 19.mail 2006, Tallinnas Rock Cafés
kuju originaali, millest on säilinud mitmeid rooma koopiaid 9 Hermaphroditose nimest tuleb ka sõna `hermafrodiit' kahesooline olend MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas kirjeldab Aphrodite sündi vanakreeka luuletaja Hesiodos? 2. Milline maailmakuulus itaalia vararenessanssi esindav kunstiteos kujutab Aphrodite sündi? 3. Lugu Pygmalionist inspireeris G. B. Shaw'd samanimelise komöödia kirjutamisel. Hiljem komponeeris F. Loewe selle näidendi põhjal muusikali "Minu veetlev leedi". Kes oli Pygmalion ja mis temaga juhtus? 4. Miks on Aphroditet (Venust) kunstis enam kujutatud kui ühtegi teist Olümpose jumalat? 5. Armastusjumalannat kujutavatest skulptuuridest on kuulsaimad Milose Venus ja Knidose Aphrodite. Mida tähistavad sõnad Milos ja Knidos? 7. Mida tead Aphrodite armsamast Adonisest? Keda tänapäeva filmi- ja lavatähtedest või oma koolikaaslastest pead Adoniseks? 8. Aphroditel oli kolm poega. Kuidas neid kutsuti ja millega nad tegelesid? 9
Barbara", "Doktori dilemma") saatis juba konkurentsitu edu. Shaw üheks kõige amüsantsemaks ja ka kõige populaarsemaks näidendiks on "Pygmalion", mille ta kirjutas 1911. aastal ja mille esietendus toimus Londonis I maailmasõja künnisel. Näidend oli pühendatud näitlejale Stella Patrick-Campbellile, kellega Shaw`d sidus pikaajaline romantilis- platooniline sõprus. "Pygmalion" on tuntud üle maailma olgu siis Shaw näidendi kujul või selle põhjal loodud muusikali "Minu veetlev leedi" vahendusel või näidendi "Armas luiskaja" kaudu, mille aluseks on Bernard Shaw ja mrs. Campbelli kirjavahetus. Shaw esialgne kavatsus oli kirjutada näidend inglise foneetika teemal, millest ta oli kirglikult ja uuenduslikult huvitatud. Sellelt baasilt kasvas välja mitmeti avaram teos, mis on sügavalt humaanne ja mõtlemapanev, sealjuures nakatavalt sädelev ja lõbus komöödia selle sõna kõige paremas mõttes. Pygmalion oli kujur
,,Schulwerk" (1930-55). ,,Schulwerk" on laste muusikalise kasvatuse käsiraamat, tuletatud sõnast ,,wirken" (tegutsema), tähendab ülekustest aktiivsele tegevusele, kaasautorlusele, muusikalise materjali omapoolsele ümbertegemisele. Käsiraamatu esimeses osas on rõhk asetatud rütmile, muusikalis rütmilisele kasvatusele, musitseerimis-võimalustele laulu ala, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil jt. Teises osas, seab Orff kõige eelneva kõrvale muusikali deklamatsiooni, kõne ja laulmise. Loomulikult mitte üksikud sõnad, vaid riimid, kõnekäänud, vanasõnad, liisusalmid üks valge tuvi jne,üki kaki nommi pommi jne, laste narritamise- norimise sõnad ja lugemised. Sest : heliseva sõna, zesti ja liikumise sulam ongi esmane muusikaline alge! Tekkinud küsimusele, kas ka teistes maades on võimalik kasutada ,,Schulwerk'i" on Orff vastanud : ,,Igal maal peab ,,Schulwerk" saama oluliselt rikastatud
oktoobril Victoria teatris Barcelonas. Esialgu pidid nad seda mängima, vaid üks hooaeg, kuid tänu suurele edule otsustati minna muusikaliga Hispaaniasse tuurile. (Domingo, 2007) 2008: Kolmas stuudioalbum Almagrol ilmus kolmas stuudioalbum "Premiere". Sellel albumil on erinevate muusikalide lugusid, mida Edurne on hispaania keeles esitanud. Näiteks Queeni lugu "Somebody to love", mis on muusikalist We will rock you, esitas Edurne "Un poco de amor" nimega. Sellelt albumilt võib veel leida muusikali Mamma Mia! lugusid. (B3RTO jt, 2015) Aprillis võitis Edurne Nacionales de la Músical muusikaauhinna. 2010: Neljas stuudioalbum Almagrol ilmus neljas stuudioalbum 2010. aastal nimega "Nueva piel". Hispaania muusika edetabelites saavutasid mõõduka edu lood "Soy como soy" ja "Oigo mi corazón". (B3RTO jt, 2015) 2013: Viies stuudioalbum; "Hand on heart" Almagro salvestas oma viienda stuudioalbumi "Climax" Londonis koos produtsentidega Pablo Navarro ja Simon Nordberg. Album saavutas 22
- Õppetöö tänava tantsu kursus Varkaus, Soome - Kaks nädalat tantsu kursus "Staten's Ballethogskole" Oslo, Norra · 1998 - Jazz Dance Symposium Helsingi, Soome (koos Donald McKayle, Matt Mattox, Lynn Simonson, Michael Owens) õpetamise kaasaegse jazz · 1999 - Õppetöö osalejate teatrietendus "Parcifal, armollisin rüütel" teatris Väike Suomi, Helsinki, Soome - Õppetöö seminari Muusikali "Firekid" teatris Väike Suomi, Helsinki - Õppetöö National Ballet Eesti · 2000 - Õppetöö rahvusvaheliste suvekursusel Kuopio tantsupidu, Soome (kaasaegne jazz, funk & street) Õppetöö kaasaegne jazz, funk & tänav Viin, Austria 5 Õppetöö URB-jazz-tantsu Symposium Helsingis · 2001 - Õppetöö Soome riikliku Balletschool
Hispaiat. 1966. kehastas ta ``Romeos ja Juilias´´ Tybaltit ning S. Barberi balletis ``Medea´´ Iasonit. 1967. aastal Metsniku roll A. Adami balletis ``Giselle´´, Peremees E. Tubina balletis ``kratt ´´, Tallimeest R. Stsedrini balletis ``Küürselg-sälg´´ ning 1969. aastal Pluta I. Stravinski balletis ``Orpheus´´. Väino Aren tegi oma raadiodebüüdi Boris Kõveri operetis ``Ainult unistus´´. Üha enam kaasati teda neil aastail nii operetti, muusikali kui ka ooperisse. Näiteks muusikalis ``Suudle mind, Kate!´´, operetis ``Pühapäev Roomas´´ ja ``Kuninga looz``. Sellel aastal oli menukas ka ``Pipi Pikksukk´´, selles oli tal kolm rolli: Varas, Isa ja Momo. Ooperis ``Barbara von Tisenhusen´´ mängis ta pruudi isa. Sellele järgnes episoodiline roll muusikalis ``Mees La Manchast´´ jm. Balletitantsija nõutav tööstaaz oli 20 aastat ja siis tavaliselt nad pensionile ka saadeti. Väino
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aub...
lauljana. Ta alustas Ken Russeli filmi ,,Boyfriend"-iga ja võitis musikaalse rolli eest kaks Kuldgloobuse auhinda: kõige lootustandvaim uustulnuk ja parim näitleja muusikalis. Ta salvestas ka muusikat, ja on pälvinud kaks hõbeplaati. Tal oli mitu hittsinglit ja ta laulis ka paljudes erinevates stiilides. Seejärel läks ta lavale Eliza Doolitle rollis ,,Pygmalionis", mida kiideti väga. Tal oli märkimisväärne edu Gershwini muusikali ,,My One And Only"-ga, kui ta võitis Tony Awardi. Muusikal oli populaarne üle kahe aasta. Twiggy jätkas oma filmikarjääri USA-s ja UK-s filmides ,,The Doctor and the Devils", ,,Club Paradise", ,,Blues Brothers", ,,Little Match Girl" ja ,,Young Charlies Chaplin. 1988. aastal abiellus ta näitleja Leigh Lawsoniga, kes esines koos temaga ning võttis ka Lawsoni perekonnanime. 3
interpreet esitaja juhtmotiiv muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast,sündmust või ideed. kammermuusika ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. kantaat vokaalinstrumentaalteos solistidele ja väikesele saateansamblile.alati mitmeosaline. klaster kobarakord kontsert mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile. kvartett neljast mängijast või lauljast koosnev ansambel või neile mõeldud helitöö. libreto ooperi,opereti või muusikali tekst missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst. oratoorium vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast.
· Ooper ,,Porgy ja Bess" · 30 september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus · Libreto DuBose Heywardi romaan ,,Porgy" põhjal · Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest · Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu · Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori · Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud · Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid · Pärast II maailmsõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. · Eestis on ooperit ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises · 1966 Estonias (dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) · 1983 Vanemuises (Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954) · USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator
Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess": 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954): USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...........................................................................................
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õuko...
nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Kui kriis 1930. aastate keskpaigaks leevenes, soosisid valitsenud meeleolud enam mitte traditsioonide murdumist, vaid pigem vastupidi, mingitki stabiilsust ja rahunemist. Ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes, kuid uuendusi ja leiutisi tulvas sellegipoolest hoogsalt esile. Näiteks film sai juurde sünkroonse heli. Helifilmile üleminekut üheks tulemuseks oli ka Ameerika sõja eel tekkinud uue zanri, muusikali jõudmine kinolinale. Teiseks zanriksoli dokumentaalfilm. 1930. aastate dokumentaalfilmi tipuks kujunes Leni Riefenstahli looming, mis paraku ülistas fasismi. 1927. aastal toimus tähelepanuväärne sündmus: ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Lennureisid muutusid üsva varsti tavaliseks ja hakkasid oluliselt kujundama 20. sajandi inimeste maailmataju. Peaaegu kõiki valdkondi
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... ...
Meie kooli kvintett osales 2014. aastal Tallinnas kvintettide konkursil ja tõi sealt koju konkursi grand prix võidu (Lauri. Läänemaa...). 2015. aasta veebruaris õnnistati EELK piiskop electus Tiit Salumäe ja EAÕK Haapsalu koguduse preestri Jüri Ilvese poolt meie gümnaasiumi uus lipp. Lipu õnnistamine ühendati vabariigi aastapäeva tähistamisega. (Hepner. Läänemaa...) 2016. aastal esitleti Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaa Ühisgümnaasiumi muusikali ,,Valeühendus" ning valmistused uue muusikali jaoks juba käivad (Ilves. Eile...). Samuti korraldab Läänemaa Ühisgümnaasium pidevalt huvitavaid üritusi: erinevad kontserte, playbacke, jõuluballe, näituseid ning muid koolisiseseid üritusi. Meie kooli lühikese tegevusaja jooksul on tulnud koolil vahetada ka direktorit. Esimene direktor Leidi Schmidt läks pensionile 1. veebruaril 2018. Läänemaa Ühisgümnaasiumi uueks
tootmisele, NSV Liidus aga mitte? Kuna need olid väikesed riigid ja neile oli seda vaja. NSVLiidule aga polnud. 4. Milliseid kunstiliike kasutati inimeste mõjutamiseks ja propaganda tegemiseks? Filmikunsti, kirjanduse ja kujutatavat kunsti, muusikat ja tantsu. NT: filmikunstis Charles Chaplin, kes tegi erinevaid komöödiaid. Töövihik 1. Miks muutus New York maailma kultuurikeskuseks? Sest 1920. Aastate lõpul tegutses seal 70 teatrit ning lavastati 280 muusikali ja teatritükki aastas. 2. Kes nad olid ja millega said tuntuks? 15 a) Ernst Ruthenford – 1919 aastal teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni. b) Charles Chaplin – kõige kuulsam näitleja ning lavastaja filmides 1920 aastal. c) Salvador Dali – sai kuulsaks, sest ta maalid esitasid vaatlejale pööraseid unenäolisi kujutelmi ja üritasid neile seletust leida.
nõue, et rakendada tuleb Stanislavski süsteemi, ilmamuutusest Moskvas. mis kujunes välja 20. sajandi alguses Moskva Lisaks klassikalistele ooperitele, operetti Kunstiteatris ja seadis emotsiooni matkimise dele ja ballettidele tõi Voldemar Panso 1963. asemel eesmärgiks selle tegeliku läbielamise aastal “Estonia” lavale esimese muusikali, näitleja poolt. milleks oli Frederick Loewei “Minu veetlev 1950. aastate algul muutus sotsialistliku leedi”. 1970. ja 1980. aastail tegi “Estonias” realismi nõue eriti jäigaks. Poliitiliselt laitma suurejoonelisi ooperiklassika lavastusi Arne tuid näidendeid õppisid kirjutama August Ja Mikk. 1980
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
valmida konkreetne loovtöö mõne fantaasiarikka esemena, mille otstarbekust ka kirjeldatakse ja vajadust põhjendatakse. Ainevaldkonnad, mida kaasata: loodusõpetus, kunst, matemaatika, füüsika, geograafia, keemia. Muusika, kunsti, kirjanduse, ajalooga seotud teemad: Kirjandus ( uurimus) ,,Minu lugu", mis võib hõlmata rahvapärimuslikke seoseid ajaloost, kirjandusest, kunstist, muusikast, näitekunstist. Teema võib välja tuua näidendi, jutuvestja, muusikali, kunstinäituse, kontserdi vormis jne. läbipõimununa näiteks esivanemate lugudest või eraldiseisva vormina jõudes iseendani. Samuti võib esitada mingi esemega kaasatud loo, mis on mingil moel esivanema(te)ga seotud ja kuhu on põimitud esivanema(te) pärand, nende uskumus, n.ö. oma lugu. Eesmärgiks on väärtustada esivanemate kultuuripärandit, seostada ja suhestada ,,minapilti" ümbritsevaga ning tajuda oma kohta selles. Projekt ,, Minu raamat"
Rahvamuusika ja rahvakunsti kõlapildi ja intonatsiooni ning kaasaegne muusikaväljendusviis. Eelkõige kirjutas sümfooniaid (10 sümfooniat), tuntuim oli 5. sümfoonia. Tubinast loodeti, et ta jääb päriselt Eestisse, kuid ta keeldus siia tagasi pöördume, mille tõttu olid pikka aega tema teoste mängimine Eestis keelatud. Tubina muusika ja looming mõjutas kaudselt ka siinset nooremat põlvkonda. 1959 Vanemuine tegi Tubinale ettepaneku, et ta taastaks muusikali ,,Kratt" partituuri. Sellega seoses tuli ta esimest korda pagulusest Rootsi kodanikuna Eestisse. Tema looming muutus siinsetele inimestele lähedasemaks. Välis-Eestlased kritiseerisid teda tugevalt Eestisse minemise eest. Ta visati ka korporatsioonist välja. Väideti, et ta on kommunismi pooldaja. 1967 Aarne Mikk tegi Tubinale ettepanek kirjutada ooper jutustuse ,,Barbara von Tiesenhusen" alusel (ooper oli samanimeline, valmis 1968 ja 1969 lavastati Estonias
Varietee ja revüü eelkäija on prantsuse rahvalikesse naljamängudesse pikitud laulude põhjal iseseisvaks žanriks kujunenud laulum äng - vodevill (vaudeville). Nimetus tekkis arvatavasti sõnad est “voix de ville”( pr “linna hääl”), kun a n en de laulude päevakajalisus ja moraliseeriv sisu kajastas tõepoolest linnarahva häält. Vodevill on ka koomilise ooperi eelkäija. Kandunud Põhja- Ameerikasse, sai vodevill seal koos briti music- hall´ iga sealse varieteekunsti ja muusikali taimelavaks. V arietee (pr “variete”- mitmekesisus) on lavakunsti vorm, mis koosneb üksteisega üsna lõdvalt seotud üksiknumbritest, pakkudes laulu, instrumentaalmuusikat, tantsu, sõnakunsti, akrobaatikat, žongleerim ist, m ustkunsti jne. R evüü (pr “revue”- ülevaade, paraad) on erinevalt varieteest – üksikutest piltidest koosnev, kuid mingi läbiva sõnalis- muusikalise juhtmõttega seotud etendus, kusjuures raskuspunkt on just muusikal
jõelaev-teatrid. Esimene professionaalne näitekirjanik Bronson Howard (1842 1908). 19. sajandi alguses olid menukad minstrel show'd tahmatud nägudega inimesed esitasid neegrite laule. Veel esitati burleske labased, naerutavad. Sajandi lõpuks said populaarseks vodevillid viisakama maitsega kui eelmised. Need vormid taganesid kino ja raadio mõju ees. Neid teatrivorme iseloomustas kolmevaatuslik vaba ülesehitus, nende järglastena võib näha revüüd ja läbikomponeeritud muusikali. Eksisteeris ka tõsisem teater, see mugandas melodraamasid ja menuromaane Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Tähtsad olid näitlejad, sageli imporditi näitlejaid Inglismaalt ja Iirimaalt. David Belasco (1853 1931) lavastaja, näitleja, dramaturg. Kõige olulisem New Yorgi teatrimees. Kirjutas Brodwayle üle saja näidendi, lõi mitmeid teatreid ja juhtis neid. Tema tähtsus tõi Ameerikasse uut laadi naturalismi, tähtsustas lavastuses pisimaidki detaile. 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
