Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"muusikale" - 501 õppematerjali

muusikale - talle jäid võõraks ajastunud väikekodanlik maailmataju ning kommertslik suhtumine muusikasse. Ta on olnud eeskujuks paljudele hilisematele hevimuusikutele.
thumbnail
7
doc

Romantism; F. Schubert, H. Berlioz ja E. Grieg

Moodi läks kodus musitseerimine, eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine. Mõiste programmiline muusika - instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud (austria helilooja). Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaverimuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Temast sai vabakutseline helilooja, pidi elama oma sõprade juures. Schubert esines väga harva suurtes kontsertisaalides. Peamiselt sai kuulda tema loomingut subertiaadidel - salongiõhtud sõprade keskel, kus esitati Schuberti teoseid (tema sõpradeks olid suurem osalt kunstnikud, poeedid, kirjanikud, muusikud jne). Oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. 1828. aastal toimus tema sõprade korraldusel esimene autoriõhtu, mi soli...

Muusikaajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kirjandus keskajast

Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...

Kirjandus
313 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Viini veri

Ta on kirjutanud üle 500 valsi, polka, marsi ja galopi. Ta oli Johann Strauss I vanim poeg ning Strausside pere kuulsaim liige. Teda tunti kui valsikuningat. Joahnn Strauss noorem oli imelaps ­ juba kuue aastasena kirjutas ta oma esimese valsi. Isa oli tema muusikakarjääri vastu, sellele vaatamata võttis noor Johann Strauss salaja viiulitunde ning kui isa 1842. aastal perekonna maha jättis, pühendus ta ema toetusel täielikult muusikale . 1844. aastal asutas ta oma orkestri, kellega esitas nii enda kui ka isa teoseid. Nii sai temast isa suurim rivaal ning publiku poolehoid hakkas peagi poja poole kalduma. Pärast Strauss-seeniori surma 1849. aastal ühendas poeg nii enda kui isa orkestrid. Selle suure orkestriga andis J.Strauss kontserte Saksamaal, Poolas, Venemaal jm. 1872. aastal sai teoks J.Straussi Ameerika-reis. See oli suursugune ettevõte. Ta juhatas...

Muusika
28 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Johann Voldemar Jannsen

Tuju oli ülev. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, kokku umbes 800 lauljaga. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele. Esimesel laulupeol sai alguse ka kooride võistulaulmise traditsioon. Lisaks muusikale oli oluline ka poliitilis-kultuuriline osa. Erilise tähtsuse omandas tollal veel noore kooliõpetaja Jakob Hurda esimene avalik esinemine, kus avaldati kolm soovi: et seltsielu, üldised huvid ja ettevõtted leviksid, et ükski eestlane, kes koolitamise läbi talurahvast kõrgemale tõuseb, sellepärast omast rahvast ei lahkuks ja et eesti rahvas saaks endale eestikeelse keskkooli. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. See oli esimene kord, kus eestlased jälle...

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jazz

sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahavamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja neegrite töölauludest ja seda mängiti bordellides. Dzässmuusikas väga palju improviseeritakse. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ilme kujundajaks. Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli dzässi esimene keskus. Jazz toetub blues'i heliastmikule (madaldatakse III ja VII astet) Aastaks 1920 oli jazz läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema `'Ragtime Band'' insp...

Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Johann Sebastian Bach

juulil 1750. aastal Leipzigis. Oma eluajal sõltus Bach teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui Bach elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega. Johann Sebastian Bachi looming: Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas Bach ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua...

Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vene muusika

Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Seesugused nooruslikult radikaalsed põhimõtted siiski ei takistanud hiljem näiteks N. Rimski-Korsakovil saada Peterburi Konservatooriumi professoriks. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale . Suureks eeskujuks neile oli Mihhail Glinka looming, eriti tema ooper "Ruslan ja Ludmilla". Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta. Sangarilaul ehk bõliina jutustas venelaste võitlusest võõraste vastu. Tuntumad vene rahvapillid on: gusli, balalaika, domra, bajaan ja 7 keelega kitarr....

Muusikaajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Kreeka

Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale . Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Komöödiad kujutasid...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Retsentsioon. Suga ehk dšassis ainult tüdrukud

Paljud etendused on kahjuks igavad, kuid alati polegi kõik etendused või muusikalid head või lõbusad. Sugari etendus oli huvitav ja tahtmine oli teada mis edasi saab. Tore oli ka et muusikalis oli ingliskeelsed subtiitrid. Joe, Jerry ja Sugar olid selle muusikali staarid, nad suutsid inimesi kuulama ja vaatama panna. Ma arvan , et see muusikal ei jäänud ka minu viimaseks. See etendus pani mind tahtma käia rohkem teatrites ja vaatamas muusikale , mis on väga huvitavad. Sellised etendused on inimestele väga head, see toob ellu natukene positiivsust. Filmidel on halb see, et me ei näe neid oma silmaga ja emotsioon puudub. Sellepärast tulebki enda ellu tuua natuke positiivsust ja häid elamusi. Sellistes kohtades käimine tekitab hea tunde. Teater ja kino on kaks erinevat asja, neid ei saa võrrelda. Teater on emotsioon, pinge ja tahtmine vaadata head lavastust. Pealegi saab teatrisse minnes end ilusalt riidesse panna. Soovitan...

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alkeemik

Alkeemik Tutvustan teile raamatut nimega "Alkeemik". Raamatu ,,Alkeemik" on kirjutanud 1947. aastal Brasiilias sündinud kirjanik Paulo Coelho. See raamat tuli välja aastal 1988.aastal. Kui Coelho oli 25-aastane hakkas ta pühenduma muusikale ja ajakirjandusele. Kolm tema avaldatud raamatut ,,Võluri päevik" , ,,Palverännak Santiago de Compostelasse" ja ,,Alkeemik" olid aluseks tema kirjanikukarjäärile ja tõstis ta kultuskirjanike hulka. Alkeemik on raamat, mis räägib Omast Loost. See Oma Lugu on kõik see, mis on inimese sees, näiteks see, kui inimene käitub nii nagu ta arvab õige olevat mitte nii nagu peab. See õpetab, et ei tohi ära põlata midagi, mis maailm pakub, olgu selleks kasvõi kõige...

Kirjandus
147 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Jazz

Ragtime oli seotud minstrelit kunstiga, ühendades endas cakewalk'i tantsurütme ja istandustes levinud banjomängutehnikat. Ka siin on bassi- ja meloodiarütmi vahel kõikumine, kuid see pole nii sujuv ja elastne kui blues'ipianistide juures, vaid jämedalt lihtsustatud, stiliseeritudtavalisteks sünkoopideks. Ka ragtimes'is on esikohal euroopa muusikale omased jooned alates meloodikast, rütmikast ja harmooniast ning lõpetades palade struktuurigaRagtime pöördus minstrelite etenduste kaudu juba laia kuulajaskonna poole, arenedes seoses sellega aja jooksul üsnagi keeruliseks ja tehniliselt nõudlikuks kunstmuusikaks. Valdav osa sellest inspiratsioonist, mida mitmed euroopa heliloojad ammutasid jazzmuusikast 20. sajandi algupoolel, kuulub tegelikult just ragtime'i kontiosse. Ragtime oli saadaval nootidena...

Muusika
34 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Riiklik Akadeemiline Meeskoor

2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis, Umeås (Sibeliuse ,,Kullervo" koos Norrlandi Ooperi orkestri ja Kristjan Järviga). Sama aasta sügisel toimusid kontserdireisid Saksamaale: Bochumis oli koos sealse orkestriga kavas Sostakovitsi 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga Sibeliuse "Kullervo" Paavo Järvi dirigeerimisel. 2007. aasta sügisel esines koor Dortmundis Jean Sibeliuse muusikale pühendatud festivalil, andes kaks kontserti: Tampere Linnaorkestri ning dirigent John Storgårdsiga esitati Sibeliuse Kullervo-sümfoonia ja Mihhail Gertsi juhatamisel anti kontsert Rautavaara, Tormise, Tobiase, Tubina, Pärdi ja Andres Uibo loomingust.Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistas RAM kahe kontserdiga Kopenhaagenis ja Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi...

Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kontserdiarvustus

Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki eelnimetatud Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 ja Dvořaki Kaheksas sümfoonia, mis on natukene jäänud autori Üheksanda sümfoonia varju, nagu selgus kava sirvides. Peale solisti püüdis mu täehelepanu ka dirigent, kelleks oli Anu Tali. Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt...

Muusika
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Romantism, heliloojad

Romantismiajastu tunnusjooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Kunstis rõhutati minevikku, emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale , rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi...

Muusikaajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Konspekt

Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...

Psühholoogia
109 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Romantism 11.klass

Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI. Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka, mõistusliku ja distsiplineeritud inimese asemele tuleb nüüd tasakaalutu tundeinimene, keda iseloomustab ere kujutlusvõime a ülitundlikus. Romantikute meelisteemaks on armastus (õnnetu, ülistamine jne). Romantilisele muusikale on omane meloodia suur väljenduslikkus. Viisid on väga kaunid ja tunglevad. Teemad on ulatuslikud, sageli sekventsilised. Tihti on romantiline muusika programmiline. Vabatunde väljendus nõudis muusikateostes ka vaba vormi, milles vormiskeem üldse puudus ja muusikalise mõtte kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Lemmikzanrika oli soololaul, neid hakati kirjutama ka tsüklitena. Soololaulu eeskujul hakati kirjutama ka instrumentaalminiatuure. Iseloomulikuks romantismi ajastu...

Muusika
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Heinrich Schütz

Schützi muusika toob välja teksti ja aktsendi äärmusliku tundlikkuse, mis tihti annab edasi spetsiaalseid tehnilisi kujundeid. Scützilt ei ole säilinud peaaegu midagi ilmalikust muusikast ning need mõned säilinud palad ei ole instrumentaalmuusikast, kuigi ta oli üks parimatest organistidest Saksamaal. Schützil oli suur tähtsus uute muusikaliste ideede Itaaliast Saksamaale toomisel ning tal oli suur mõju järgnevale saksa muusikale . Põhja Saksamaa orelikooli stiil on tulnud põhiliselt Schützilt ning sajand hiljem kulmineerus ta muusika J.S.Bachi teostes. HEINRICH SCHÜTZI (1585-1672) pika elu jooksul loodud teostest on säilinud umbes 500: motetid, madrigalid, psalmid, passioonid, sakraalsümfooniad, vaimulikud kontserdid. Tema sulest on pärit ka esimene saksa ooper, Daphne, mis ei ole aga säilinud. Schütz sündis Saksimaal, Weissenfelsi linnakeses, kus ta vanemad pidasid uhket võõrastemaja...

Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Raimond Valgre, Arne Oit

Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...

Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Muusikateater

See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud. Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme, publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel. Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega....

Muusika
58 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal

Juba 15.aprillil 1946. aastal toimus Stockholmi Suures kontsedisaalis Eesti võimlemise ja rahvatantsu õhtu, millega Idla vallutas rootslaste südamed. Hakkas saabuma esinemis-ja seminarikutseid. Idla koolkonnasuurem võit oli tema õpilaste esinemine "Lingiaadil", kus 250 tütarlast paistis silma vaba ja loomuliku liikumise ning vaimustava jooksuga staadioni söerajal.Jürme muusikale loodud kompositsioon "Rukkirääk" ning "Valguspidu" jätsid sügava mulje. 1953. aastal tehti Idlale ettepanek Stockholmi 700. juubeli pidustusteks luua uus "Valguspidu". Suurejoonelises lavastuses osalesid eesti ühendkoorid( Tobiase "Eks teie tea..." ning Händeli "Halleluujaga"), 30 km kaugusel asuvad helgiheitjad ning võimlejad -tantsijad-kokku 2500 inimest. 1954. aastast alates toimusid koostöös Stockholmi linnavalitsusega linna parkides ja...

Koreograafia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun