sulandumine. Nad matkisid väga hästi Backstreet Boys'e. Nad laulsid nii südant liigutavalt publikule nagu Backstreet Boysid omal ajal. Veel vaadates sügavalt ainult ühele publikus olevale inimsele silma, tehes kätega zeste mis rõhutab tundelisust rohkem. Muusikali meeleolu oli väga mõnus.Seda oli kerge jälgida. Publik oli kaasahaarav ning saatsid enamus lood aplausi saatel. Minu arvates olid lood enam vähem kõik samal tasemel. Bändi osapool oli väga võimas. Muusikal üldiselt õnnestus. Ei olnud ühtegi silmapaistvat ega kõrvutorkavat apsakat. Mulle meeldis ka erinevate tantsukoolide tantsijad, kes tegid oma etteaste proffesionaalselt ning lisasid jumet kogu muusikalile. Lava dekoratsioon oli tasemel. Kasutatud oli mitmekorruseline telling, selle peal käis põhiliselt kogu show. Üldiselt olin rahul, tulede ja tossu show oli väga võimas. Muljed olid väga head peale kontserdi. Kogu kontsed ületas oootusi ning samas see oli väga emotsioonide
OOPERIFANTOOM Zanri mõiste Ooperifantoom on muusikal. Muusikal- muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, tantsu ja kõnedialoogide kaudu Zanr on seotud igapäevaeluga ja seda mõjutavad hetkel moes olevad muusikastiilid. Lavastuse ajalugu romaaan ,,Ooperikummitus'' Andrew Lloyd Webber loodud muusikal, esietendus 1986. aastal Originaalpeaosatäitjad: Fantoom- Michael Crawford, Christine Daaé- Sarah Brightman Aasta 1925 tehti tummfilm On võitnud palju auhindu Broadway kõige pikemalt mängitud lavastus läbi aegade Sisukokkuvõte Chagny vikont Raoul on oksjonil ja teeb pakkumise mängutoosile, mis seostub talle mingi erilise mälestusega. Edasi toimub muusikali sündmustik minevikus, siis kui Raoul veel noor oli. On aasta 1890 ja käivad uue ooperi Hannibal proovid.
Persson - Kaarel Raidam Sophia Magdalena - Triin Pirso Hedvig Elisabeth Charlotte - Mirjam Lantin Kokkuvõte Liberto kirjutas Kaari Sillamaa, lavastaja oli Katre Jaani ja muussikajuht Jaanika Sillamaa. Muusikal räägib siis siidikaupmehe tütrest, kellesse armus alguses Napoleon, kellega ta kihlus. Aga kui Napoleon läks teisele maale, kosis ta teise naise ja Desiree nägi seda pealt ja üritas ennast ära tappa aga ta päästis Karl XIV kellega ta pärast abiellus ja poja sai. Muusikal räägib ajaloolistest tegevustest ja on väga huvitav. Meeldimine/mitte meeldimine Mulle meeldis väga see muusikal, kuna see oli väga lahedalt üles ehitatud ja mulle väga meeldisid need laulud ja näitlejad. Mulle meeldis kõige rohkem Napoleon ja Etienne Clary. Napoleon, sest ta suutis lava peal olla nii kuri ja rollis sees aga lava taga tegi nalja ja hüppas ringi. Ja mulle väga meeldib ta hääl. Etienne kuna ta suutis väga hästi oma rolli täita. Võibolla jäi mõni
LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA:
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida. Lavastaja oli tegelaskuju karakteri väga hästi esiletoonud, eristades erinevaid tegelasi vaid ühe inimese läbi. Sellegipoolest jäi vahel arusaamatuks, kellega peategelane nüüd telefonis räägib, kuid enamjaolt oli see minu viga. Paljukiidetud lavastaja Priit Pedajas oli...
Etenduse ,,Libahunt" retsensioon Muusikal ,,Libahunt" oli minu arvates hästi lavastatud. Selle raamatu sündmustik oli muudetud tänapäevasemaks. Sel etendusel olid küll väiksed miinused, kui kokkuvõttes mulle meeldis. Selle muusikali algus oli minu arvates eriline. Sain selle mehe jutust täpsemini aru alles kirjanduse tunnis. Alguses ma ei pööranudki sellele väga tähelepanu, kuid pärast sain aru kui palju mõtteid see edasi andis. Mehe hääl rääkis, et see lugu kestab tänaseni. Minu arvates on see tõsi
........ 9 Arvamused ajakirjanduse maailmast....................................................................10 Minu arvamus....................................................................................................... 14 Pildid..................................................................................................................... 16 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18 Ajalugu Cabaret on muusikal, mille süzee aluseks on Christpher Isherwoodi 1939. aastal ilmunud romaan ,,Goodbye to Berlin", mida antakse sageli välja 2 koos sama autori teise romaaniga ,,Mr Norris changes trains" ühise pealkirja all ,,The Berlin stories". 1951. aastal toodi Broadwayl lavale John Van Druteni näidend pealkirjaga ,, I am a camera". Näidendi põhjal vändati 1955. aastal ka samanimeline film, mis ei osutunud sama edukaks kui näidend
sest ta mängis oma rolli kõige paremini. Ta oli sellele kohale nagu loodud. Alfred Doolittle'i osa mängis Madis Milling, kes oli selle muusikali suurim koomik. Tema on tuntud kodumaisest filmist ,,Vanad ja kobedad". Selles muusikalis oli ka palju teisi tegelasi aga nemad ei jäänud nii väga silma kui Higgins, Eliza, ja Alfred Doolittle. Tähtsaim osa selles muusikalis moodustasid laulud. Parimad laulud olid : Eliza laul ,,Ma tantsin veel ja veel" ja ,,Tänaval, kus, mu arm, elad sa". Muusikal ,,Minu veetlev leedi" oli piisavalt vaimukas ja tempokas nagu üks korralik näitemäng peab olema. Jäin selle muusikaliga väga rahule, selle sarnast konserdikülastust pole mulle enne ette tulnud. Kuna see muusikal on läbi aegade olnud väga populaarne, siis võin öelda ,et ka ülejäänud publik jäid väga rahul.
Mainisin juba eespool, et muusika on üks olulisemaid eneseväljendusviise. Nimelt muusika annab võimaluse peituda ainult endatajutavasse maailma või vastupidi, väljendada läbi laulude ja helide oma tundeid ning emotsioone. Samuti on see justkui mälestuste edasikandja, paljud muusikud ju peidavad oma lauludesse mingisugused mälestused või meenutused minevikust. Kõige eelnevat kokku võttes olen täiesti veendunud, et muusikal on maailma muutmisel kindel roll. See suurendab ühtsustunnet, võimaldab meil eralduda reaalsusest ning sellega puutume me pea igas valdkonnas omal moel kokku.
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes
1)10. veebruar 2018 Muusikal "Hüljatud" Vanemuise teatri külalisetendus Nordea Kontserdimajas 2) muusikal räägib Jean Valjeanist, mehest, kes on olnud ebaõiglaselt kaua vangis ning kellest nüüd on saanud eluheidik. Keegi ei taha teda võtta tööle ega öömajale, vaid tema vangistusest kuuldes viskavad ta tänavale. Ühe kirikumehe headus aga viib ta uuesti headuse teele ja see aitab tal oma ängistusest üle saada. ta alustab uut elu ja töötab ennast üles, peagi on vabrikuperemees. seal tuleb mängu Fantine, teine peategelane, keda ühiskond samuti ebaõiglaselt kohtleb ning kes oma lapse
rögisevad trollibussid ja muud võimalust mul linna saada Mustamäelt pole kui trollibussiga."(6) "Kui kunstnik on isikupärane, siis on ta geenius. Kui näitleja on isikupärane, siis nimetatakse seda enesekordamiseks. Ma ei ole saanud aru, miks on nii."(2) 7 5. LAVASTAJATÖÖD Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. (1) Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" Marguerite Monnot' muusikal "Irma" Jule Styne'i muusikal "Sugar" Giuseppe Verdi ooper "Don Carlos" Modest Mussorgski ooper "Boriss Godunov"
Andres Hillep 10b 25.05.2010 High school musical Ma käisin 30.04.2010 Tallinnas Nukuteartis vaatamas muusikali ,,High school musical" ehk ,,Keskoolimuusikal". Muusikal toimus päevasel ajal ja pileti hinnaks oli 220 Eesti krooni. Muusikal hakkas kell 14.00 ning kestis koos pausiga kaks ja pool tundi. Kogu saal oli rahvast täis ja kõik kohad olid välja müüdud. Etendusel vist mingit väga erilist eesmärki polnudki, põhiline oli lihtsalt rahvale korralik elamus anda ning samas näidata ka, milleks meie noored esinejad võimelised on. Muusikali lavastaja oli Andres Dvinjaninov ja muusikajuht Kaire Vilgats. Peaosalist Troyd mängis ,,Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ja naispeaosalist Gabrielat mängis Mari Ronimois
korda. Vanemuise laval on ta aga esmakordselt. Ma käisin vaatamas seda üheteistkümnendal märtsil. Peaosas oli siis Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste. Etenduse atmosfäär on võrreldav filmi omaga küllaltki hästi ning seda eelkõige põhjusel, et muusikali lavaletoomisel on järgitud klassikalist joont. Laval olijad nautisid ,,Helisevat muusikat" ja nakatasid rõõmuga ka publiku, näitlejad laulsid ja lauljad näitlesid ning tegid seda küllaltki nauditavalt. ,,Heliseva muusika" muusikal on filmina nähtud ning tema tuhkatriinuloo süzee pole keerukas ega uus. Ühesõnaga, üks selline vana asi, mis kolikambrist välja on võetud. Aga nagu nende vanade asjadega ikka on, nende mahakandmine osutub sagedasti enneaegseks. Kui kostis jälle see ,,Do-re-mi" laul, siis hakkas jälle elama lugu muusikaõpetajast, lastest ja tõsisest kapten on Trappist. Kui vaadata eraldi Vanemuise ,,Heliseva muusika" elemente, siis on nad hästi erinevat sorti. Siin on rolle, mida
viieteistaastaselt. Lloyd Webber õppis Westminster Schoolis, huvitus tugevasti keskaja ajaloost ja lõpetas kooli edukalt. Seejärel asus ta õppima ajalugu Oxfordi Magdalena kolledzis ja kasvatses saada keskaegse arhitektuuri spetsialistiks. Siis aga sekkus saatus. Talle kirjutas noor algaja poeet Timothy Rice (tänapäeval maailmakuulus Tim Rice i nime all) ja pakkus noorele heliloojale oma luuletusi libretoks. Lloyd Webber võttis kolledzizt akadeemilist puhkust, et kirjutada muusikal. Vaatamata sellele, et esialgu ei jõutud mingi saavutuseni, otsustas Lloyd Webber kooli pooleli jätta ja hakata siiski heliloojaks. Ta astus Kuniglikku muusikakolledzisse (Royal College of Music), kus kuulas kursusi kompositsioonist ja dirigeerimisest. . III Eraelu Andrew Lloyd Webber on olnud kolm korda abielus. Esimest korda abiellus ta 24. juulil 1972. aastal 24. aastaselt Sarah Hugill iga. Neil sündis kaks last, tütar Imogen (31.03.1977) ja poeg Nicholas (02.07.1979)
Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester ja meeskoor. Muusikal jutustas kahest mehest, kes olid sattunud vanglasse.Ühe mehe nimi oli Molina ja teise mehe nimi Valentin.Algul ei saanud need kaks omavahel üldse läbi, kuna Molina elas fantaasiamaailmas,et põgeneda vanglast ja piinamisest.Mõni aeg hiljem hakkavad nad aga väga hästi läbi saama ning räägivad üksteisele ka oma saladusi,mida tahaks ka vanglaülemad teada.Molinale tehti ka ettepanek, et kui ta saab teada Valentini naise nime ja uurib tema
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk KUIDAS MÕJUTAB MUUSIKA NOORE INIMESE ELU? Referaat Juhendaja: Gunnar Grencštein Lihula 2015 Kuidas mõjutab muusika noore inimese elu? Juba vanal ajal oli muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Muusikal on noorte elus kandev tähtsus: nad kuulavad muusikat, loevad sellest, loovad seda, tantsivad selle järgi, nutavad ja rõõmustavad. Mina ei kujutaks elu ette ilma muusikata kuna see on üks osa minust, ma kuulan seda hommikul üles ärgates ja õhtul magama minnes. Muusikastiil, mida kuulame sõltub tihti meie meeleolust, kui oleme kurvad siis kuulame rahulikku muusikat, kui tuju on hea siis jälle tempokamat muusikat
04.2012.a Tartu Vanemuise teatris. Osades: Hanna-Liina Võsa , Jüri Lumiste Jaan Willem Sibul, Eva Püssa, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel jpt. Kontsert oli väga hea ülesehitusega, kohe on aru saada, et tegu on kogenenud näitlejatega. Alguspäralt on hoopis see Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades, mis on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool.Tegelik Maria saadeti küll ühe, mitte seitsme lapse kasvatajaks ning kapteni vanim laps oli poiss, mitte tüdruk. Von Trappid veetsid mõned aastad enne abiellumist Austrias ning põgenesid sealt Itaaliasse, mitte Sveitsi.Imekaunis muusika, kaunid loodusvaated ja head näitlejatööd on selle pereloo teinud paljude põlvkondade jaoks kauniks ja elamusrohkeks. Lavastuses räägib lugu Mariast, kes lahkub kloostrist, sest ta arvab, et ei kuulu sinna. Ta asub
pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Teadmised muusika kohta pärinevad kalju ja puude joonistuste põhjal, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillide ja matmiskohtade põhjal. Vanakreeka kultuur 8-7sajandil eKr. Vanakreeka kultuur on vanimaks kultuuriks, kus oli väga oluline koht muusikal, poeesil ja tantsul .Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk.
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik
,,Suudlevad Tudengid", ajakiri ,,Kroon ja majandus", Pimedate Ööde Filmifestival, mtü ,,Teeme ära", Tartu hansapäevad, Eesti Akadeemiline Õigus Teaduse Selts, Tallinna linnateatri ,,Taevalava", vvv SSS(v) ja (v)SSS (v),,Svv" müügijuhtimise 6. aasta Saksa laensõnad muusikal ,,Hull sinu järele" konverents riigihankeseadus kali Magus Suvi kampaania ,,Eelista eestimaist" Maksu ja Tolliamet Jaan Krossi kogutud teosed lokaal Suudlevad Tudengid ajakiri Kroon ja Majandus Pimedate Ööde Filmifestival
Soome muusika Ettekanne J. Tulvik 5. klass Soome rahvamuusika • Soome rahvamuusika on väga omanäoline ja originaalne. Soomlastele on läbi aegade muusikal olnud praktiline ja ka maagiline tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö kergemini. • Seejuures on oluline ka muusika maagiline toime, mis oli eriti tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud,
RETSENSIOONI KOOSTAMISE JUHEND Aive Skuin, Loo Kool Kuulamis- ja arutlemisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks võimaluseks mõtiskleda kontserdil või muusikaetendusel kuuldu üle ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserti ei külastanud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. NB! Kui tegemist on ooperi-, opereti-, balleti- või muusikalietendusega, siis ei kasutata mõistet „kontsert“. Üldine informatsioon Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) pealkiri? Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) eesmärk? Seo oma seletus pealkirjaga. Kus ja millal Sa kontserti külas...
See lugu räägib sellest, kuidas 15- aastane vaese päritoluga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Duarte abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Kui ma teada sain, et Evitast tehakse muusikal ka Eestis, olin ma kindel, et olen üks neid inimesi, kes selle pileti endale soetab. Ma jäin etendusega väga rahule. Kuna ma olin eelnevalt ,,Evita" filmi nii mitugi korda näinud, siis ma teadsin aboluutselt kõike, mis seal tulemas oli. Mind hämmastas see, et terve see muusikal oli üles ehitatud lauldes või väga vähesel määral muusika saatel rääkimisest. Ma polnud seda näiteks filmis üldse tähele pannud, kuid seal oli järele vaadates tõesti samamoodi. Võib-olla oli
positiivsed või negatiivsed tunded, mis seostusid selle lauluga. Täheldati ka seda, et paremini on meeles siiski paremad sündmused, mis tekitasid heameelt. Katse tulemuseks avastati, et muusikaline mälu on tihedalt seotud meeldivushinnanguga, kuid mitte pala ajal kogetud erutusega. Seega ei paranda emotsioonid mälu mitte üksnes sõnalise või pildilise materjali suhtes, vaid ka muusikapalade suhtes. Uurimuse põhjal saab ühtlasi ka väita, et muusikal on tohutu osa selles, kuidas me oma elus toimunud sündmusi mäletame. Viimane katse, millest autor räägib, uurib, kas muusikat saab kasutada ka raviotstarbel. Selgus, et peale insulti muusika kuulamine parandas ravialuste sõnalist mälu ja keskendumisvõimet. Seda võrreldi siis ülejäänud haigetega, kellel polnud üldse midagi kuulata. Hiljem lasti ka neile muusikat ja nende meeleolu tõusis,oli vähem masendust ja suurem mõtteselgus.
Esimene kokkupuude muusikateatriga oli tal 1935. aastal, kui ta ühe show tarbeks kirjutas laulu "See valss sündis Viinis". Tema muusikali "Tervitus kevadele" ja operetti "Tähtis daam" ei saatnud edu ning kibestunud helilooja pöördus restoranipianisti orjatööle tagasi. Ka koostöö Lerneriga polnud algul palju edukam. Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”. "Minu veetlev leedi" põhineb Bernard Shaw` näidendi "Pygmalion" ainetel. Teose sisu: vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni.
muusika mõju muusikateraapias, tutvustatakse eelnevalt tehtud uuringuid muusika mõju kohta ja uuringuid inimeste ravimisel paljude teadlaste poolt. Neljas peatükk räägib uurimistöö metoodikast. Viies osa sisaldab autori poolt läbiviidud küsitluste tulemuste analüüsi ja kuues osa läbiviidud katse tulemuste analüüsi. Uurimistööks koostati küsimustik, millele vastas Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside 43 õpilast. Uurimistöös püstitati hüpotees: muusikal on suur tähtsus inimese meeleolu kujundamisel. Uurimistöö hüpotees tõestati, sest õpilaste vastustest võis välja lugeda, et muusika mõjutab nende meeleseisundit. Kõik vastajad kinnitasid üksmeelselt väidet, et muusikal on suur tähtsus meeleolu kujundamisel. Hüpoteesi kinnitas ka katse tulemused. Katses esitati õpilastele 8 erineva stiiliga muusikapala, kõik palad tõid katsealustes esile mingisuguseid tundeid või meeleolumuutusi.
Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. Rütm muusika põhialus , lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest . Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. NELI AJAJÄRKU KULTUURIS Arhailine 8.-6
ehitustehnik Alustas muusiku teed restoraniansamblites LOOMING Tuntuim `'Kevad südames'' `'Mul meeles veel helilooja, kelle meloodia'' laulud on `'Tartu marss'' muutunud Muinaslugu üldrahvalikuks muusikas'' Teemad:loodu jne... s, tunded ja ühiskond 1985 dok Tema elu ja loomingut kajastavad ... näidend 1967 `'Valge tee kutse'' muusikal autobiograaf `'Muinaslugu muusikas'' line flm 1976 dokk `'Need vanad `'Igavesti armastuskirja Teie'' d'' 2008.aastal valminud mälestusmärk Pärnu Kuursaali kõrval 2010.aastal avatud `'Valgre tuba'' Rapla kultuurikeskuses
Retsensioon 27. novemril esietendus Tallinnas, Saku Suurhallis Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera ning ka minul oli õnn seda etendust külastada. Tegu on maailmakuulsa teosega, mida on küll juba korra Eestis etendatud, kui mitte kunagi originaalteosele nii lähedasena. Ameeriklase Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera on üks prantsuse kirjaniku Gaston Leroux' 1909-1910 järjejutuna ilmunud romaani Le Fantóme de l'Opéra lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984
põhihelide kõrguse ehk võnkesageduse. Hellenid kasutasid noodikirja. Nende noodikiri oli tähtkirjas ja nägi välja selline: a b c d e f g. Hellenite koolis olid põhilisteks aineteks muusika ja matemaatika, neid tunde oli kõige rohkem ja seal õpiti selgeks pillimäng ja noodid. Õppida ei saanud kooli ei orjad ega ka naised. Olümpiamängudel võisteldi ka pillimängus ja lugude loomises ning muusikat mängiti spordivõistluste taustaks. Hellenite teater oli nagu tänapäeval meil muusikal, milles suurem osa tekstist lauldi orkestri saatel. Hellenite pidustused olid pöörased, kõige tähtsam osa oli seal veinil. Tähtsaimad pidustused oli need, mis olid pühendatud veinijumal Dionysosele. Need olid üsna lärmakad ning seal toimusid orgiad. Olid ka rahulikult pidustusel, mis olid pühendatud Apollanile. Tänapäeval on samuti muusika paljudele tähtis kunsti liik. Meil on olemas uus ja ehk parem noodikiri, pole kasutusel selline noodikiri, nagu kasutasid Hellenid
Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema operett ,,Tähtis daam"(Great Lady), mis pidas vastu aga vaid 17 etendust ning seetõttu pöördus Loewe taas tagasi restoranipianisti tööpostile. Loewe kirjutas muusikalile ,,Minu veetlev leedi" meloodiad. 3 Etenduse ajalugu Firma Lerner & Loewe, mille toodangust on maailmakuulsaks saanud muusikal " Minu veetlev leedi", sai alguse 1942
Filmimuusika Filmimuusika koosneb-muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest. Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll.
(1) Originaalse võõramaise muusika juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. (1) Puhas jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. (1) Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. (1) Hiinakeelne nimetus "gagaku" tähendab eesti keeles elegantset, õiget muusikat. (1) Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites
T L E P O I R O P T E Q W R R R C Y E A G X S U T O T A N R C B A C R N B L L Y T L O C A L E L M J A S Y S T E M A E D K R N J R I D E R M ratsanik ümbrik muusikal täpne kuninglik kohalik pilu, lõhe ühendus sorteerima signaal raud sõjaväeline probleem suguharu teekond süsteem
Muusika kuulamine arendab fantaasiat ja emotsionaalsust. Muusikat on vaja hakkata kuulama alates lapsepõlvest. See aitab kaasa vaimsele arengule. Hea on kuulata muusikat kinniste silmadega. Siis see aktiveerib parema kujutlusvõime. Paljud räägivad ka sellest, et muusika aitab ka lõdvestuda. Muusika kuulamine aitab arendada muusikalset ning kujundusliku mõtlemist. Samas muusika kuulamine suurendab ka silmaringi. Väga oluline on see, et muusikal on ka raviv toime. Muusika aitab ravida südame-veresoonkonna haigusi ravida samal toimel nagu ravimid. Muusika veel rahustab inimesi ja nende stressi. Rahulikum muusika alandab vererõhku. Stomatoloogid soovitavad muusikat kuulata hambavalu korral. Kokkuvõttes ütlen, et ilma muusikata meie elu ei ole võimalik.
Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e
Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa temata hakkama ja ilmub varem või hiljem tema ukse taha vabandama. Aga kujutletav kahjurõõm ei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt lindistust nende esimesest kohtumisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ning jätkab poolelijäänud lauset endise kokni-aksendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Oma arvamus: See oli üsna põnev muusikal. Näitlejad mõngisid oma osasid koralikult ja muusikat oli ka hea kuulata. Ma olen seda telekas ka ennem näinud, kuid muusikalina otse laval oli seda parem vaadata. Minu arvates oli see muusikal seda vaatamis väärt ja võib-olla läheks seda isegi teine kordki vaatama.
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elulugu · Eesti helilooja · Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval · Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala · 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 · 1988 lõpetas kompositsiooni eriala · 1983 liitus bändiga "In Spe" · 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 · Tütar Anna-Mariita · Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming · Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charl...
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lav...
Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond". Mälestuse jäädvustamine Georg Otsa auks anti 1996. aastal väikeplaneedile "1977 QAI" nimi "3738 Ots". Tema nime kannab ka Georg Otsa tänav Tallinnas, mis asub Estonia teatri ja Tallinna Reaalkooli vahel. 2005. aastal lavastati Georg Otsa eluloo teemal muusikal "Georg". 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georg Ots NSV Liidu postmargil Täname teid tähelepanu eest!
Funk muusika Tutvustus Funk on USAs välja kujunenud tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Funk muusikal on palju erinevaid stiile. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse. Ajaloost Arenes välja 1960-ndatel, tõuke andis soul muusika Kujunes välja teistest stiilidest: gospel, bluus, jazz James Brown Suur osa ajaloost (sündinud 1933, surnud 2006), alustas souliesitajana Elas noorena halbades eluoludes Alustas noorena talendi showdel http://goo.gl/B1W8 3Y
Muusikaajalugu Vokaalmuusika baroki ajal. Renessansi aegne ansamblilaul asendus barokiajal soololauluga Eeskujuks oli antiikkreeka luule, kus tekstil ja muusikal oli võrdne tähtsus. Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast.
Muusikapsühholoogia Muusikal on ka psühholoogiliselt suur mõju. „Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme, alates kõige algelisematest kuni kõige arenenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimentaalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinilise ja neuroloogilise psühholoogia valdkonnad." Selle lause on kirja pannud Natasha Spender. On ilmselge, et inimesed vajavad muusikat, kuigi küsimusele, miks nad seda vajavad, ei pruugi esimesel pilgul leiduda lihtsat ja selget vastust. Muusikaga tegelema motiveerib inimesi kõige sagedamini rõõm, mis kaasneb selle tegevusega. Muusika suudab kuulajates tekitada nii rõõmu kui kurbust. Muusikat kasutatakse üha enam lõõgastumiseks, et vabaneda psühholoogilistest pingetest. Muusika too...
ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA 20-NDATE MOOD Kergemeelne ajastu Mood oli frivoolne Pärlid, paljastatud õlad & käsivarred, põlvedeni kleidid Tähelennu tegi prantslanna Coco Chanel Mehed kandsid käänisega pükse ja pintsaku rinnataskus rätikut Tants oluline osa moest MEELELAHUTUS & TEHNOLOOGIA Charlie Chaplini komöödiad koguvad edu Raadio – uus massiteabevahend => BBC Dzässmuusika kütab kirgi Autode kasvav tulek tänavaile OTSINGUD JA SAAVUTUSED Kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus Kirjanduses ja kunstis suur hulk – ism’e Vaarao Tutanhamoni hauakambri & sumerite avastamine Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise kallale NSV Liidus algselt loominguvabadus, Stalini võimu tugevndedes kadus NSV Liidu ainumõeldavaks meetodiks sai sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik Hitleri võim ...
Araabia muusika 1. Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koaani laulmine või retsiteerimine,pidulikud laulud 2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses
Rahvuslik ärkamisaeg 6. klass Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile" Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Kreeka jumal Apollon Ka eesti regilaul oli tihti maagilise tähendusega usuti, et igal taimel veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletu...
Muusikal "Grease" Käisin oktoobris vaatamas Jim Jacobs'i ja Warren Casey muusikali "Grease". Kuna varasemalt olen seda mitu korda vaatamas käinud, peaosatäitjateks olid siis Priit Võigemast ja Liisi Koikson, siis olid minu ootused uue versiooni suhtes kõrged. Sel korral olid peaosatäitjateks Meribel Müürsepp ja Priit Strandberg. Nad said oma osaga väga hästi hakkama, kuid mina pettusin selles uuemas versioonis. Vokaalselt oli kõik väga hea, mina ootasin lihtsalt midagi sellist, mida mäletasin oma varasematest kogemustest. Esiteks oli lava keskele paigutatud suur auto esiots, mida siis vastavalt vajadusele lahti võeti ja jälle kokku tagasi pandi. See ei meenutanud üldse tegevuskohta, Rydelli keskkooli. Pigem oli see nagu autotöökoda. Teiseks, välja oli jäetud palju minu lemmikhetki ning laulude järjekorda oli muudetud. Ma saan muidugi aru, et ei saagi teha täpselt sa...
Hipid 12.klass Hipid • … olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. • Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid. • Propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust. Stiil Näiteks: trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maksiseelikud, platvormikingad, helesinised kulunud teksad/ teksajakid, pärlitest punutud käenöörikesed, ruudulised särgid, ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott jne WOODSTOCKI MUUSIKAFESTIVAL "Woodstock polnud l...
jutustusi ning enam kui 60 näidendit. Ta oli marksismi ja sotsialismi toetaja ja nende mõjul on kirjutanud mitmeid teravalt kriitilisi, kodanliku ühiskonna pühadusi pilavaid, paradoksseid ideedraamasid. Nendest tuntuimad on "Leskmeeste majad", "Inimene ja üliinimene" ning "Pygmalion", millest viimasega pälvis ta 1925. aastal Nobeli Kirjandusauhinna. Viimasest raamatust on tehtud hiljem muusikafilm mis on võitnud 8 Oscarit ja muusikal "Minu veetlev leedi", mis vallutab siiani teatrilavasid. Shaw tekstil põhinevale muusikalile on teksti kirjutanud Alan Jay Lerner ja muusika Frederick Loewe. Muusikal esietendus 1956. aastal Londonis. Eestis lavastas selle esmakordselt Voldemar Panso 1963. aastal ning Estonia laval toimus esietendus 3. aprillil 2008. Sisukokkuvõte: Ühel vihmasel õhtul kogunevad inimesed vihmavarjuks katuse alla. Väärikas proua
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
