Retsensioon Külastasin 13. novembril Tallinna Linnahallis muusikali ,,Nii on meil moes" . Selle lavastusega tähistas Muusikaliteater oma 10. sünnipäeva. Muusikal ise räägib imeliselt lõbusast meelest ja ülimalt positiivsest ellusuhtumisest ning muusikali tegelaste jaoks pole ühtki olukorda, millest nad väljapääsu ei leia. Lühidalt öeldes on muusikal armastusest ja oma armastatu leidmisest. Peategelane Billy Croker on oma armastatu pärast koguni nii hull, et jätab oma töö mandril ning astub ilma piletita kruiisilaevale. Laeval aga saab ta ühe kurjategija passi ning pileti, ent sellega alles algavad tema seiklused saamaks oma teenitud armastuse. Muusikali heliloojaks ja laulusõnade autoriks on Cole Porter, eesti keelde tõlkija on Heiti Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi
eest, et ma ilmusin kohale." 1974. aastal sõitis Tim Rice Argentiinasse Eva Peróni pärandiga tutvuma, sest oli eelnevalt kuulnud temast üht raadiosaadet ning kogu lugu näis nii täiuslik, et see pidi lihtsalt lavale jõudma. Inglismaal rääkis ta oma ideest Webberile ning koos asutigi muusikali kirjutama. Teos valmis 1976 ja kaks aastat hiljem esitleti sea Londoni teatripublikule. Peaosasse valiti 500 kandidaadi hulgast Elaine Paige. Peale Broadwayle jõudmist kujunes muusikal ,,Evita" kassamagnetiks. Tänaseks kuulub see kogu maailmas enimesitatud muusikalide hulka. Kuulsust on lisanud ka samanimeline film Madonnaga peaosas, mille väntamist kavandati ligi 20 aastat ja selle aja jooksul figureerisid võimalike Evita kehastajatena näiteks Liza Minelli, Elaine Paige, Bette Midler, Meryl Streep, Olivia Newton-John, Mariah Carey ja Michelle Pfeiffer. Film esilinastus 25. detsembril 1996 Hollywoodis. Film teenis Madonnale lisaks Kuldgloobusele ka
jpt.Etendus toimus 13. Novembril, Vanemuise suures kontserdimajas. Tähelepanu pälvis minu arvates eriti solistide esinemine ja muusikaline külg. Hea oli vaadata kuidas mehed suudavad omandada naise elu harjumusi ja kombeid. Eriti meeldis solist(ehk Sugar Kane), kelleks oli Gerli Padar.Gerli suutis oma hääle ja oma olemisega teha muusikali võrratuks. Selles etendus meeldis mulle sp , et kõik mängisid oma rolli hingega. Hea oli ka, et laulmine ja tantsimine käisid käsikäes. Muusikal ise oli lõbus ja tore, kuid vahel ka kurb. Paljud etendused on kahjuks igavad, kuid alati polegi kõik etendused või muusikalid head või lõbusad. Sugari etendus oli huvitav ja tahtmine oli teada mis edasi saab. Tore oli ka et muusikalis oli ingliskeelsed subtiitrid. Joe, Jerry ja Sugar olid selle muusikali staarid, nad suutsid inimesi kuulama ja vaatama panna. Ma arvan , et see muusikal ei jäänud ka minu viimaseks. See etendus
Sibelius Jean Sibelius e. Johan Christian Julius Sibelius, Sündis 8. detsember 1865 Hämeenlinna Suri 20. september 1957 Järvenpää. Ta oli Soome helilooja. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta õma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885
30. aprillil käisime klassiga Eesti Nuku- ja Noorsooteatris vaatamas muusikali "High School Musicali." Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. ,,High School Musicali" tähelend sai alguse 2006. aastal Disney telekanalilt USA-s, jõudes sealt edasi kinolinale ja teatrilavadele. Kõigest paari aastaga on ,,High School Musicalist" saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. 2006. aastal võitis muusikal Emmy auhinna lapsesõbralikkuse eest. Laval oli üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sealhulgas Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid. Peaosalist Troyd mängis "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland. Minu arvates tuli ta väga hästi toime. Peale väga heale laulu oskusele näitles Ott väga hästi. Otti võimas lauluhääl sobis sellesse spordipoisi rolli. Naispeaosalist Gabriellat mängis Mari Ronimõis. Ta mängis ka väga hästi
Muusika arvustus 5. märtsil 2010. aastal käisin oma klassiga Tartus Vanemuises Andrew Loyd Webberi ja Time Rice`i ,,Evitat" vaatamas. Osades olid: Maarja-Liis Ilus (Eva Peron), Marko Matvere (Juan Peron), Vaiko Eplik (Che), Aivar Tommingas (Magaldi), Anna Põldvee (Peroni armuke) ja paljud teised lauljad ja tantsijad. Esitlusele tulid sellised laulud nagu ,,Requiem for Eva", ,,Oh what a circus", ,,On This Night of a Thousand Stars" , ,,Eva, Beware of the City", ,,Buenos Aires", ,,Goodnight and Thank You", ,,The Art Of the Possible", ,,On This Night of a Thousand Stars II", ,,I`d be Suprisingly Good for You", ,,Another Suitcase in another hall", ,,Peron`s latest Flame" , ,,Dice are rolling", ,,New Argentina", ,,High Flying Adored", ,,Casa Rosada", ,,Don`t Cry for Me Argentina", ,,Rainbow High", ,,Rainbow Tour", ,,And the Money kept Rolling In and Out", ,,Santa Evita", ,,Waltz for Eva and C...
"Gypsy". "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud" libreto, mis tähendab mõne vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslikku alust, kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas komöödiafilmis mängisid värvikaid peaosi Marilyn Monroe, Tony Curtis ja Jack Lemmon. 2000. aastal kuulutas Ameerika Filmiinstituut filmi "Some Like It Hot" Ameerika kõigi aegade olulisimaks komöödiafilmiks. Muusikal ,,Sugar" esietendus 1972. aastal Broadway'l Majestic Theatre's, peaosades Elaine Joyce, Robert Morse ja Tony Roberts. Eestis on seda muusikali varem lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 (lavastaja Ago-Endrik Kerge) ning Estonia teatris aastal 2000 (lavastaja Neeme Kuningas). Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus
Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis
Retsensioon Kui sügisvaheajal Tallinnasse sattusin, otsustasin külastada ka mõnda etendust. Välja sai valitud noortemuusikal ,,Kevadine ärkamine", mis leidis aset minu jaoks uues kohas, Viktoria keskuses. See koht oli oma kujunduse poolest omapärane. Majas sees voolas jõgi, kus üle sildade sai saali etendust vaatama. Kõik oli vanaaegse stiiliga, aga siiski maitsekas. Kohe alguses ei saanud ma etenduse pealkirja mõttest aru, aga pärast etenduse nägemist oli selge. See kõik rääkiski noortest ja kuidas tuleks ette vaadata, et rumalusi ei tehtaks. Öeldakse ju miskipärast, et kui kevad tuleb, tuleb ka armastus. Kõik laulud, mis esitamisele tulid, olid vokaalsed. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Tüdrukuid kehastasid Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati...
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
..........lk 1 2. Muusikal"Helisev muusika"...............................................lk 2 3. Osatäitjad............................................................................lk 3 4. Isiklik arvamus....................................................................lk 4 5. Kui mina oleksin lavastaja..................................................lk 4 6. Kasutatud kirjandus............................................................lk 5 1 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool. Maria tahtis kogu oma noore elu nunnaks saada, kuid aja jooksul märkas ta, et see ei ole talle sobiv. Ta satub tihti pahandustesse ja käitub ebasobivalt. Lõpuks saadetakse Maria erukapten Von Trappi
Retsensioon Anni ka Kibus 10b Käisin 6. märtsil vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali sai näha Tartu Vanemuises ning viimast korda, esilinastus sellel oli paar aastat tagasi. Olin vaadanud enne muusikali külastamist selle kommentaare ja selletõttu läksin muusikali vaatama arvamusega, et see on suhteliselt sünge. Muusikal rääkis ühest homoseksuaalsest vangist, kes istus kinni alaealise ärakasutamise eest. Enamus ajast elab ta väljamõeldud maailmas: põgeneda vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli
HÜLJATUD (muusikal) Mis on üldse muusikal? See on muusikaline lavateos, mille sisu avaldatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal kui zanr tekkis 20.saj esimesel poolel USA-s. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. HÜLJATUD(Les Misérables ) Muusikali autorid on : Claude-Michel Schönberg ja Alain Boublil. Põhineb Victor Hugo samanimelisel romaanil. Esietendus oli 1985.a Londonis. (Broadwayl 1987.a) Hüljatud on kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. ` Eestis mängiti esimest korda 2001. aastal. Lühidalt teose ajaloost
a. filmipõhjal"Helisev Muusika" mis sai aja jooksul ülemaailmselt kuulsaks. Seda filmi on kindlasti kõik noored ja vanad näinud , kuid on säilitanud huvi tänapäevani .Enne kontsertit ootasin põnevusega ,et kuidas see on kujutatud laval. Laval mängiti kõigile tuntuid laule,vokaal ja orkestrimuusikat . Sümfoonia orkester dirigendiks oli Tarvo Leinatam. Muusikajuhiks oli Olav Ehala ja lavastajaks Ain Mäeots. Muusikali sündmustik oli väga põnev ning tihe. Muusikal rääkis endisest nunn Mariast keda kehastas Hana-Liina Võsa,kes saadetakse maisesse ellu tagasi ülesandega kasvatada 7 imearmast last. Etenduses tegi ka kaasa üks meie kooli õpilane Laura Danilas kes mängis Brigitta osa ja seda oli vägapõnev jälgida.Maria saabus seitsme lapse juurde keda kasvatas kapten Georg von Trapp tal oli väga karm kord ,kus lapsed pidid reageerima nagu sõjaväes, vilepeale. Kapten reisis palju ja seega olid lapsed palju
kehastus ,mis jäi küllaltki leebeks ,kui oleksin oodanud. Usun ,et taolist rolli peaks mängima karminäolisem ja rangesõnalisem inimene, kui oli kujutatud. Muusikalis oli ka muudetud mitmeid elemente ,mis ei esinenud samasuguses filmis . Kuigi sõnaline esitus oli hiilgav,oleksin lootnud rohkem muusikalisemat väljendust antud olukorras. Ämbliknaise kehastusest oleks oodanud veidi õrnema ja kõrgema häälega lauljat. Leian ,et muusikal oleks võinud ka olla pikem. Ühe osatäitja kehastus Kui oleks võimalus kehastuda ühte rolli etenduses, siis valiksin Luis Alberto Molina karakteri. Kehastus vajab julgust ,et mängida meessoo armastajat või seksuaalselt ärakasutavat inimest,seepärast oleks taoline roll väljakutse. Kindlasti on karakteril palju sõnalist esitlust ja muusikalisi numbreid, mis vajab kogenenud näitlejat või lauljat. Tegelane
Publik oli väga rahul kontserdiga. Publiku seas leidus palju noori, kes aga ei osanud kõige paremini teatris käituda. Nimelt oli laulude lõppedes kuulda karjumisi ja vilistamisi, mis sobivad hästi vabaõhu kontserditele, mitte aga teatritesse. Kui see vahele jätta oli kõik väga hea. Vahepeal üle õla vaadates nägin, kuidas publik muusikale ja tantsudele vaikselt kaasa õõtsus või rütmi saatel vaikselt pead liigutas. Minule meeldis see muusikal väga. Ootan väga aega, kuna saan võimaluse seda uuesti vaatama minna. Eriti ahvatlevaks teeb selle muusikali minu jaoks aga see, et internetist enam eestikeelseid laule kõiki ei leia, mida kuulata või millele kaasa lauda. Soovitan kindlasti kõigile minna saama erakordset muusikali elamust muusikaliga ,,Grease".
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles oln...
sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade. Sajandeid on arvatud, et muusikal on võime suurendada sõnade mõju. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mis on teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ja tunnete kajastamisel. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Ooper kui muusikaline draama algab instrumentaalse avamänguga. 17. Sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks
Paide Gümnaasium 10.r klass SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon 1.detsembril toimus Tartus, Vanemuise suures majas Jule Styne'i kuulus muusikal ,,Sugar". 1 Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest
aastal ning see on läbi nende aastate olnud väga edukas ning väga suure piletituluga. Nii uskumatu kui see ka ei tunduks, kuid „Ooperifantoomi” etendatakse Londonis igal õhtul. Andrew Llloyd Webber on kirjutanud lisakas „Ooperifantoomile” veel mitmeid muusikale, millest tuntumad on „Cats” ja „Evita”. Andrew Lloyd Webber on hetkel seitsme teatri omanik ning teda on pärjatud mitmete tiitlitega – rüütlitiitel ning aadlitiitel. Nähtud muusikal jättis mulle väga hea mulje. Lauljate hääleulatused olid võimsad ning lavakujundus oli väga suurejooneline. Kõige uhkem lavakujundus, mis ma siiani näinud olen. Algul suhtusin skpetiliselt, kuidas Koit Toome oma osaga toime tuleb, sest muidu lauljana ta pole mulle mingit muljet jätnud, kuid arvan, et ta sobis väga hästi Raouli mängima. Norralase Stephen Hansen’i pingutused, õppida ära eesti keele hääldus, olid märgata. Stephen Hanseni
Billy Crocker oli tulnud oma bossile head reisi soovima kui ta nägi Hope Harcourt'i , kes oli teel Inglismaale, et abielluda Lord Evelyn Oakleigh'iga(Bert Pringi). Lootusetult armunud Billy Crocker tormas viimasel hetkel pardale, lootuses Hope'i südant võita. Kuna tal ei olnud isegi passi ega piletit, andis Moonface Martin Snake-Eyes Johnson'i(rahvavaenlane nr. 1 ning Moonface'i ja Erma juht, kelle nad kogemata maha jätsid) passi, mainimata kes ta oli. Muusikal oli väga vaatemänguline ning kaasahaarav, kus kõlasid paljud maailmaklassikaks saanud laulud- "I Get a Kick Out of You", "All Through the Night", "It's De-Lovely", "You're the Top", "Blow, Gabriel, Blow", mis olid muidugi eesti keelde tõlgitud. Muusikalist elamust kindlustas suurepärane saateansambel, mida juhtis rahvusooperi Estonia dirigent Erki Pehk. Ansamblit oli väga mõnus kuulata ning kiidaks neid vägevate trompeti-, klaveri- ja saksofonisoolode eest
Boyband suurejooneline muusikalielamus 22. detsembril 2012 kell 19.00 istusin Pärnu Endla teatri suures saalis ning algas muusikal ,,Boyband". Idee seda muusikali vaatama ja kuulama minna tekkis üsna spontaanselt. Olin varem selle etenduse kohta kuulnud ainult positiivseid kommentaare ning seetõttu tahtsin ära näha, mis teeb ühe muusikali nii populaarseks, et mõned inimesed seda lausa mitmeid kordi vaatamas on käinud ja võiksid iga kell uuesti minna. Muusikali peategelasteks olid fantaseeritud poistebändi Freedom lauljad Sander (Koit Toome), Tom
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised.
Maarja-Liis Ilus 24.Detsember 1980 Karjäär · ETV laululaps · Muusikafilm `'Õnneseen'' 1984. · `'Laulukarussell'' · `'Täht sügistaevas'' · `'Uus Laul 1984 `' · Muusikal `'Miss Saigon'' · Muusikal `' Cats'' · Muusikal `'Helisev muusika'' · Muusikal `'Evita'' · Muusikal `'Rent'' · Zürii `' Kaks takti ette'' 2005. · 2007 Naisartist Eurovisiooni Muutke teksti laade lauluvõistlus Teine tase Kolmas tase Neljas tase Maarja-Liis Ilus on Viies tase osalenud kaks kord Eurovisioonil. 15 aastaselt koos Ivo Linnaga esitas ta laulu `'Kaelakee hääl `' mis saavutas 5. koha.
Kontserdianalüüs ,,Helisev muusika" Ma käisin 20. Mail Vanemuide teatri suures majas vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Ma olen seda varem ka vaatamas käinud, aga see on nii hästi tehtud et seda võibki vaatama jääda. Algus on minu jaoks natuke igava võitu, aga poole tunni pärast hakkab üpriski huvitav juba. See on ainuke muusikal mida mulle sobiks vaadata. Sellest on film ka, film on vändatud Hollywoodis Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool. Mulle väga meeldis see muusikal. See oli vägagi liigutav. Ma arvan, et see oli parim muusikal mida ma vaatamas olen käinud. Harry Steinmann
Paide Gümnaasium Gerolys Ilvesmets 10Reaal FANTOOM Retsensioon Paide 2007 MUUSIKAL ,,FANTOOM" 2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht
hästi välja tuli. Muusikal oli väga hea ja hästi organiseeritud, kuigi oleksin soovinud minna vaatama etendust peaosas Hanna-Liina Võsaga, kuid ka peaosa Birgit Õigemeelega polnud täielik ajaraiskamine. Sellest etendusest jäidki kõige paremini meelde laulud, kuna need olid suhteliselt lihtsad, kuid ilusad ja lõbusad. Seda muusikali soovitaksin ma kõigile, kuna isegi kui on nähtud ,,Heliseva muusika" filmiversioon Julie Andrewsiga võin üpris kindlalt öelda, et muusikal on parem kui filmiversioon, kuna tegevus ei veni nõnda ja on huvitav jälgida otse, kuidas muusikal kulgeb. Arvan, et seesuguste aegumatute muusikalide taaslavastamine on väärt tegevus, kuna nendest ei tüdine ära ja see annab võimaluse jälgida muusikali ka nendel, kes varem ei ole seda näinud ning samuti saavad ka näitlejad sellega võimaluse end tõestada. Muusikal ,,Helisev muusika" oli väärt vaatamist ja kindlasti selles kõlavad laulud kuuluvad ühte muusikalilaulude paremikku.
Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi
Retsensioon 18.detsembril 2010 käisin Vanemuises vaatamas muusikali ,, Evita" . Muusikal räägib Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elu, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelasepopikooni Ché Guevara suu läbi. Etenduses tegid kaasa teatri ooperikoor, sümfooniaorkester , bänd ja balletitantsijad. "Evita" heliloojaks on maailmas võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega
oli väga lustakas, kuna laulud olid üldjuhul lõbusad ning nendele lavaseaded hästi tehtud, samas ka balletitrupi tantsud ning koori osalemine muusikalis mõjus etendusele kui tervikule hästi. Tegemist on 70ndate aastate Rootsi kultusbändi ABBA hittidel põhineva muusikaliga, mis on 1999. aastast alates lummanud vaatajaid üle maailma. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Muusikal on Tartu Vanemuises teist aastat järjest mängitud ja kõik piletid on välja müüdud. See kinnitab nii-öelda fakti, et ,,Mamma Mia'' muusikal on nii eestlaste poolt hästi vastu võetud ning seda ka välisriikide poolt samuti. Etendus algas kell 19.00 ning algas lauluga ,,Honey honey'', mille lauljaks oli Merili Johanson. Laul oli väga meeleolukas ja inimesed jäid huviga edasi vaatama, mis juhtuma hakkab. Mulle jäid silma ka laulud, kus ei esinenud ainult solist vaid taustalauljad samuti
Tegevus toimub seitsmekümnendatel aastatel. Ameerikas toimus selle esietendus aastal 1978. Siis mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Eestis toimus esietendus 24. märtsil 2004. Seekord mängisid peaosa Priit Võigemast ja Liisi Koikson. . Mina käisin muusikali vaatamas 30 . septembril 2004. Grease loomisest: Aastal 1963 Kohtuvad Jim ja Warren teatritrupis ning neist saavad suured sõbrad. Mõned aastad hiljem tuleb neil mõte teha muusikal. Lõpuks valmibki muusikal, mille nimeks saab "Grease". Muusikal kestis esialgu 5 tundi ning nad katsetavad seda esimest korda laval aastal 1971. See näitas muusikali edu ning sellest saab väga menukas lavatükk. Otsustatakse ka valmistada selle ainel film , mida soovivad maailmale näidata 2 New Yorgi produtsenti. 1972 aastal algab Grease tähelend. Alles 1978 . aastal valmib film , mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John, mis osutub ka edukaimaks muusikafilmiks läbi aegade
,, Grease,, 2.03 kell 18.00 käisime Viimsis vaatamas muusikali nimega „Grease“. Muusikal kujutas endast 50-ndate keskkooli muusikali. Muusikali peategelased olid Oliver Orumets ning Liis Rebane (Danny ja Sandy) Tegevus toimus põhiliselt koolis. Muusikal oli tehtud kooliõpilaste poolt. Seal oli palju erinevaid ning põnevaid tegelasi. Kõik tegelased oskasid väga hästi laulda ning tantsida. Neil olid seljas 50-nendatest pärit riided. Seal oli erinevaid huvitavaid situatsioone. Etenduse lõpus tõusid kõik püsti. Mulle väga meeldis see muusikal. Põhiliselt sellepärast et näitlejad olid noored. Minu meelest tantsisid ja näitlesid poisid natukene paremini ja nad olid kuidagi rohkem rollis sees. Läheksid seda etendust kindlasti veel
käsivarrele, ent tal polnud aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud päevikust 3 mehe nimed, kellega ema suhtles saatuslikul suvel 20 aastat tagasi, otsustas tüdruk isakandidaadid salaja pulma kutsuda ja selgitada välja, kes on ta isa. Sophi ema Donna sattus silmitsi selgeks rääkimata minevikusuhetega ning järgnes üks tragikoomiline segadus teise järel. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on ,,Mamma Mia!" äärmiselt nõudlik ja keeruline muusikal ning on väljakutseks kõikidele osalejatele. Leelo Tungla poolt tõlgitud laulud kõlasid pisut harjumatult, kuid see-eest värskendavalt. Kõlav muusika on geniaalne ja laulud ei ole muutunud tüütavaks, mis sellest, et need on kuude kaupa kõrvus kõlanud. Etenduse staar oli kahtlemata Donna ehk Ele Millistfer, kuna ta suutis oma rolli välja mängida kõige usutavamalt, emotsioonide rohkelt ja hääle kõla oli kõige parem
"Inetu" Mina käisin Viljandis, Ugala teatris vaatamas noortemuusikali "Inetu". "Inetu" on H.C.Anderseni ,,Inetu pardipoja" põhjal valminud muusikal. Muusikal räägib ühiskonnas teineteise sallimisest ja armastuse leidmisest. Muusikali peategelane on luigepoeg Inetu, kes teistest välimuse poolest erineb ja keda selle pärast ei sallita. Mulle päris meeldis see muusikal, kuid see pole minu lemmik. Mõnes mõttes oli Inetu minu jaoks pettumust valmistav, sest ootused olid kõrgemad. Minu arvates on "Inetu" rohkem laste-, kui noortemuusikal. Ka etenduse ajal oli enamus osa publikust lapsed ja see oli üsna häiriv, sest minu taga istuvad lapsed krabistasid pidevalt kommipaberitega. Minu jaoks oli see igav, et osad laulud olid sarnased. Mis mulle aga meeldis, olid näitlejate värvilised kostüümid ja vahepeal esinevad naljad
muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Näiteks sõjad, revolutsioonid ning isegi mooda arhitektuuri saavutused. Ka vene helilooja käisid mooda kuntsiga kaasas. KATRE ETTEKANNE! Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West
Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali vaadates oli üldmeeleolu oli väga hea, sest etenduse sisu oli huvitav ja laulud meeleolukad. Muusikal räägib kahest sõbrast Joe'st ja Jerry'st, kes on tunnistajaks suure maffiabossi verisele teole. Olles sunnitud elu eest põgenema, nihverdavad nad end osavalt Sweet Sue juhitud tantsu- ja laulutruppi Josephine' ja Daphne nime all. Sealt saavad alguse huvitavad ja põnevad juhtumised, mis muudavad mõlema mehe elu. Joe armub säravasse, kuid sinisilmsesse lauljasse Sugarisse ning Jerry avastab, et ta on kihlatud pealetükkiva multimiljonäri Osgood Fielding III-ga.
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Nimi: klass: OOPER OPERETT MUUSIKAL Žanri eelkäijad Antiik-Kreeka tragöödiad Itaalia koomiline ooper ja prantsuse Operet, koomiline ooper, ja prantsuse vodevill meelelahutuslikud muusikalavastused. Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerikas Tekkimis-või 17. sajand 19. sajandi keskpaik 20
Kuidas mõjutab tänapäeval muusika noorte arengut? Juba vanal ajal oli muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Me ei kujuta ette elu ilma pop'i ja rock'ita. Meid ümbritseb muusika iga päev. Noored kuulavad enamasti muusikat, siis kui neil on igav. Muusika stiil sõltub tihti peale meeleolust. Kui ollakse vihased on muusikas rohkem tümpsu ja karjumist, kui ollakse rõõmsas meeleolus eelistatakse tihti klassikat, pop'i ja blues'i. Tänapäeval kasutatakse muusika kuulamiseks enamasti telefoni, arvutit, iPhone, mp3 jne.
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest.
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida ...
Lavamuusika Kätrin Varik 11.d zanrid Ooper Operett Muusikal Ballett Ooper Tekst lauldes Lavakujundus, kostüümid, näitlemine Instrumentaalmuusika (kammeransamblist sümfooniaorkestrini) https://www.youtube.com/watch?v=C2 ODfuMMyss Operett Lõbusa sisuga muusikaline lavateos Laul, kõne, tants Mitmekülgus Mängulust https://www.youtube.com/watch?v=a5C YaQuR4f4 Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos Võrdsed tähtsused Sarnasus operettiga https://www.youtube.com/watch?v=wU_ 4Y64DaFo Ballett
5. Eevald Aava- "Vikerlased", Gustav Ernesaks- "Pühajärv", Eino Tamberg- "Raudne kodu" 6. Ooperilaulja ja poplaulja- ooperilauljad ei kasuta mikrofone ja seetõttu peab neil olema väga võimas hääl. Lisaks peavad ooperilauljad oskama ka näidelda, kuid poplauljatel seda vaja ei lähe. Operett (lk.65): 1. Vaata vihikust! 2. Johann Strauss noorem- "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" 3. Operett "Silva" Muusikal (lk. 70): 1. Nad peavad oskama väga hästi laulda ja tantsida, sest nendel mõlemal on muusikalis oluline roll. 2. Muusikal erineb ooperist- lauljad ei laula ooperliku häälekooliga. Muusikal erineb operetist- opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile. Kõik on sarnased selle poolest, et kõik need moodustavad muusikateatri. 3
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusikal väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima panemine, sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat
....................................................................4 5. Kui mina oleksin lavastaja...................................................4 6. Kasutatud kirjandus.............................................................5 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool. Maria tahtis kogu oma noore elu nunnaks saada, kuid aja jooksul märkas ta, et see ei ole talle sobiv. Ta satub tihti pahandustesse ja käitub ebasobivalt. Lõpuks saadetakse Maria erukapten Von Trappi majja, et ta seal laste eest hoolitseks. Von Trapp jäi mitu aastat tagasi leseks ja pidi sellest saadik üksi oma seitsme kasvatamatu lapse eest hoolitsema, kes on juba mitmed hooldajad eemale peletanud. Kuid muusika abiga suudab Maria laste südamed võita
Folk on termin muusikalisele folkloorile. Seda on määratletud mitmeti: näiteks suuliselt edasi antud muusika, madalamate klasside muusika või muusika, mille autor polnud teada. See on kontrastiks kaubandus ja klassikalisele stiilile. 20. sajandi keskelt on kasutatud ,,folkmuusikat", et kirjeldada popmuusikat, mis põhineb traditsioonilisel muusikal. Sellest tulnud zanrite hulka kuuluvad näiteks folk rock, electric folk, folk metal, progressive folk, psychedelic folk, freak folk ja neofolk. 1950ndatel leidis aset folkmuusika taaselustumine ning sellest sai popmuusika osa. Üks rahvalugude kogujatest ja kirjutajatest oli Pete Seeger. Ta on sündinud 1919. aastal New Yorgis. Mõlemad ta vanemad olid muusikud. Harvardist välja kukkudes liitus ta rändnukuteatriga. 1940ndatel hakkas ta ameerika rahvalaule lindistama
Lood, mis kõlasid olid ,,Super Trouper", "Lay All Your Love on Me", "Dancing Queen", "Knowing Me, Knowing You", "Take a Chance on Me", "Thank You for the Music", "Money, Money, Money", "The Winner Takes It All", "Voulez-Vouz". ABBA on Rootsi popbänd, mis asutati aastal 1972. Ansambli liikmed olid Benny Anersson, Agnetha Fältskog, Anni-Frid Lyngstad ja Björn Ulvaeus. Kontserdi tegi minu jaoks eriliseks see, et see on muusikal ja seal oli väga palju tuntuid ja armastatud näitlejaid. Seal kõlab muusikat, mida sa iga päev ei kuule ja samuti tekitab see minus hea tuju ja paneb kaasa elama. Muusika on kokkuvõttes rõõmus, tempokas ning kaasahaarav. ABBA laulud tekitavad minus häid emotsioone. Nende laulud meeldivad mulle rohkem, kui tänapäeva laulud. Tänapäeva laulud on lisatud bassi ehk mina nimetan tänapäeva laule müraks. ABBA laulud on nii neutraalsed ja samuti on bändil väga lahedad kostüümid
muusika dzässiga. Ooper "Porgy ja Bess" (1937) on ainus ameerika ooper, mis on kinnistunud maailmalavadel. Sündinud vene immigrandi perekonnas, õppis Gershwin kaubanduskoolis käies muusikat omal käel eratundides, eeskujuks rahvaliku muusika (popular music) rajaja Irving Berlini looming. 16-aastaselt töötas ta muusikaäris ostjatele uusi laule klaveril ette mängides. 1916. aastal pääses esimene tema enda lugu trükki. 1918 kukkus Gershwini esimene muusikal Broadwayl läbi, pool aastat hiljem kirjutatud "La La Lucille" läks juba täissaalidele. Helilooja teos ,,Porgy ja Bessi" võeti algul kunstiringkondades kesiselt vastu. Valge helilooja mustade muusikal põhinev teos hämmastab maailmapublikut eheda realismi, draama ja dzässmuusika kooslusena. Tutvumaks mustade muusika traditsioonidega elas Gershwin ise mitmeid kuid neegrigetos. Ooper kajastabki neegrite elu agulis, mille vaesuse,
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid. Nad kas ei rääkinud piisavalt selgelt või ei kostunud. Õnneks olid üleval inglise keelsed subtiitrid ning ma sain sealt lugeda, kui midagi arusaamatuks jäi. Kui näitlejad laulsid, siis kostus see paremini. Mulle väga meeldisid need kohad, kus Eliza
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
