Muusikal Kujunemine: Nimetatakse ka Ameerika pinnasesse ümberistu-tatud operetiks. Tekkis 20. saj esimesel poolel USA-s New Yorgis. Keskuseks on südalinnas asuv Broadway tänav, kus asub ligi 40 suuremat professionaalset muusikaliteatrit. 1943 tuli lava-le ülimenukas Rodgersi- Hammersteini muusi-kal ,,Oklahoma" Kesk-Lääne osariigi uudismaa-farmerite ja kauboide elust. Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid: 1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse...
TEGELASED: Räppar Pimp (värviliste, sädelevate riietega) Pahur vanamees Mängur 1 Mängur 2 Stjuardess Sookoll Koletised Koletiste pealik Tegelased on lennujaamas. Kõik peale kahe mänguri istuvad ja ootavad lennukit. Vanamees loeb ajalehte. Mängurid on leidnud mängude toa ning mängivad seal video mängu. Räppar räpib koos Pimpiga. Pahural vanamehel hakkab sellest kõrini. Pahur vanamees: Kas te saaksite juba vait jääda? Ma ei suuda seda lärmi enam kuulata! Räppar: Mis sul sellest, vanur? Pimp: Loe enda lastekirjandust edasi! PV: Mis lastekirjandus?! See on parem kui teie nõmedad laulud! Räppar: Vähemalt me ei konuta siin vaid saame kuulsaks! Pimp: Vähemalt meil on selline loov mõtlemine! Meil tuleb uus album välja ja puha! Räppar: Kingime sulle ka, papi? Muutud natukene rõõmsamaks. PV: Minege oma albumiga metsa! Albumis käivad pildid! Ma ei taha teie koledaid nägusi vaadata. RjaP:naeravad:Albumiskäivad pildid,vaat kustark Vanameesvõtaboma...
lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[1]. Eesti
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavasta...
Andrew Lloyd Webber, kes on peale ,,Cats'i" veel kirjutanud terve hulga muusikale nagu näiteks, ,,Jesus Christ Superstar", ,,The Woman in White", ,,Starlight Express", ,,The Phantom of the Opera", ,,Aspects of Love" jpt. Veel on ta kirjutanud muusika filmidele ,,Gumshoe" ja ,,The Odessa File". Lloyd on pälvinud 7 Tonyt, 3 Grammyt, 6 Laurence Olivier auhinda, Kuldgloobuse, Oscari, Emmy, Praemium Imperiale'i ja Richard Rodgersi auhinna silmapaistvate tulemuste eest muusikaliteatris. Webberi muusikal ,,Cats" on tänapäevaks väga suurt menu kogunud ja üks aegade mängitumaid muusikale, mille esilinastused toimusid Londonis West Endis 11. mail 1981 ja New Yorgis Broadwayl 7. septembril 1982 aastal. Muusikali ,,Cats'i" aluseks on Thomas Stearns Elioti 1939. aastal ilmunud luulekogu lastele ,,Old Possum's Books of Practical Cats", mis on olnud Webberi lapsepõlve lemmikraamat. Üheks selle teose eripäraks on see, et kasse iseloomustavas muusikalis puudub igasugune läbiv süzee
Retsentsioon Muusikal ,,Chess" Minu esimene 2008. aasta muusikaline elamus oli 11. jaanuaril, kui käisin Vanemuise suures majas vaatamas maailmakuulsat muusikali ,,Chessi". Etenduse lavastas Georg Malvius, muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ning ilmekate dekoratisoonide autor kunstnik Ellen Cairns Suurbritanniast. ,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis
Pärnu Ühisgümnaasium Taimar Müller Muusikal Aida Referaat Sisukord Pärnu 2010 Sissejuhatus Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Valisin selle muusikali kuna see tundus olevat väga riskantne ettevõte, arvestades näiteks seda, et teose eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Teine põhjus on see, et kuigi see etendus on kuulus üle maailma, polnud mina sellest varem midagi kuulnud, seega tahtsin sellest kirjutada, et ka ise targemaks saada.
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid
Kontserdiarvustus Ma käisin vaatamas muusikali nimega ,,Chess" . See linastus Tartus, teatris Vanemuine. Kontserdi teemaks oli muusikal, samuti nimega ,,Chess", mis rääkis maletajatest ja nende lavatagustest juhtumistest. Mängiti mitmesugust muusikat erinevatelt artistidelt. Muusikat esitasid Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor, popkoor ja bänd. Muusikali tegi eriliseks see, et seal mängiti samanimelist muusikali ja vaatajatel oli huvitav vaadata muusikalitegelasi peale etendust. Seal esinesid paljud tuntud nimed näiteks Gerli Padar, Koit Toome, Lauri Liiv, Janika Sillamaa jpt.
balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma. Muusikal ,,Evita" on väga ilus ooper, tempokas ja tegevusterohke, samas seda on hea jälgida ning mõista. Tegevus on väga lihtsalt lavastatud arusaadavalt ja ilma ebaselgete keerukate elementideta, ilma, et teos igavaks muutuks või liiga lihtsakoeliseks. Tegelased on täis elu ja kirge, nad on elegantsed ning erinevate karakteritega. Enim meeldisid mulle esiplaanile toodud massi-ja tantsustseenid, mis olid tõeliselt võimsad. Koreograaf on väga meeldivalt kokku pannud balletitrupi, mis
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad:
CATS Muusikali ´´CATS´´ on komposeerinud A.L.Webber 1981. aastal. Muusikali kirjutades toetus ta raamatule Old Possum's Book of Practical Cats. Muusikali ´´CATS´´ esmalavastus toimus 11. mail 1981 Londonis West Endis. Pärst seda tegi muusikal debüüdi Broadwayl 7. oktoobril 1982. Muusikali on mängitud Londonis üle 9000 korra ja New Yorgis üle 8000 korra. 1998 aastal salvestati ´´Cats´´ videversioon. See salvestati VHSile ja DVDle. Samuti näidati seda üle kogu Ameerika ja ka PBSis. See muusikal on üks enim mängitud muusikale maailmas, ning seda mängitakse ikka veel kogu maailmas. ´´CATS´´ on tõlgitud 20 keelde. Olenematta
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 11R EVITA Retsensioon Paide 2010 Paide Gümnaasium, Merit Vislapu, 11R Menumuusikal ,,Evita" toimus 2. novembril 2010. aastal Tartus Vanemuise teatri suures majas. ,,Evita" on muusikal kahes vaatuses. Muusikal algas kell 19.00 ja kestis ühe 20. minutilise vaheajaga kokku kuni kella 21.00. María Eva Duarte de Perón'i ehk Evita't kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice
Fantoom Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. "Fantoom" räägib mehest, kes on sunnitud elama muust maailmast eraldatuna, kuna tema nägu on ,,kole". Kui ta avab end oma elu armastusele, murrab naine ta südame. Kuna olin sellest lavastusest filmi juba varemgi näinud, tundus see kohe positiivse elamusena. Muusikali "Fantoom" lavastajaks on Liis Kolle. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklikus arvamus on, et Chalice ja Hanna-Liina Võsa mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle parem...
Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma. José Fernandez libretto autor. José Fernandes sündis 1948.a. Kuubal, Havannas. Ta alustas oma teatrikarjääri näitlejana ning on mänginud Broadway etendustes. 1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikalilavale. Steven Margoshes helilooja. Jacques Levy laulusõnade autor. Muusikal "Fame" ("Kuulsus") on loodud järjena kahele edukale samanimelisele eelkäijale, milleks olid kaks Oscarit võitnud film ja kolm Kuldgloobust võitnud teleseriaal. Muusikal "Fame" esietendus 1988. aastal Miamis ning ta on aastate jooksul kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aastal esilinastunud muusikafilmi "Fame", kust on pärit ka muusikali tuntud, Oscariga pärjatud nimilaul.
(balletirühm) Koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis. Operetisorkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid mitte nii dramaturgiliselt kui ooperis ning operett on lihtsakoelisem. Ooperis koori ülesandeks osaleda massistseenides ja väljendada rõõmu ja kurbust. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahelised kõnedialoogid. Tuntumad operetid: Johann Strauss. Nahkhiir, Viiniveri, Imre Kalman- Silva Muusikal 1. Mis on muusikal ? Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. 2. Millal ja kus tekkis? 20. Sajand Ameerikas. 3. Mis maalased on enamik muusikaheliloojad? ameeriklased 4. Millal levis muusikal Euroopasse? Pärast teist maailmasõda läbi meediakanalite. 5. Millest on muusikal välja kasvanud? Operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. 6. Mis muusikastiilid on mõjutanud muusikali helikeelt? Parasjagu
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Täida tabel! OOPER OPERETT MUUSIKAL Tekkimis-või 16. sajand lõpus 19.sajand 20. sajand kujunemisaeg Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerika Ühendriik Žanri Antiik-Kreeka Prantsuse koomiline Operett, koomiline eelkäijad tragöödiad ooper ooper, prantsuse meelelahutuslik
pahameeleks sporti tegema. Muusikali lõpus muudab Sandy täiesti oma imidzit ning muutub samuti ülbeks ja litsakaks Roosade Leedide liikmeks ning võtab Danny tagasi. Greasi sünd Click to edit Master text styles 1963 Jimist ja Warrenist saavad Second level suured sõbrad (autorid). Third level 1970 neil tuleb mõte teha muusikal. Fourth level Nad teevad seda mõni aeg ja lõpuks Fifth level valmib muusikal, mis saab nimeks "Grease" 1971 sõbrad katsetavad esmakordselt 5 tundi kestvat muusikali. Siis saab sellest kõige edukam lavatükk. Hiljem samal aastal näevad seda kaks New Yorgi produtsenti ja nad tahavad seda filmi
gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge. Pooleteist tunni vältel esinesid: näiteringid ,,Maski taga" ja ,,Meeleolu", tantsurühmad ,,Päikeselapsed", ,,Tantsuwägi", ,,Seltskond", ,,Uhkeste" ja ,,Ilodus", väikesed võimlejad, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, noormeeste ansambel ,,Unistajad", tütarlasteansambel ning solistid Kaire Saar, Sander Promm, Fred Lausvee, Mariin Klemm, Kristi Virkoja. Peaosades mängisid Marita Kutsar ja Markko Sunni. Muusikal oli huvitav
MUUSIKAL 1)millal ja kus tekkis muusikal 2) millega on muusikal lähedases suguluses ning kuidas teda mõnikord nimetatakse 3)mis maalased on enamik muusikaliheliloojad 4)millal levis muusikal Euroopsse 5)millistest elementidest muusikal koosneb 6)muusikali võrdlus operetiga: *)muusikaliste numbrite ja tegevuse seos *)näitleja oskused *)liikumissteenid 7)mis on muusikali sisuks, mis seda mõjutab 8)missuguseid laulupartiisid esineb muusikalides harva ja mis on sellest olulisem BALLETT 1)Mis maal kujunes välja ballett, mis keeles on balleti terminid 2)mis on balleti aluseks 3) kuidas antalse sisu edasi balletis 4) kuidas tantsitakse balletti siis, kui kirjanduslik süzee puudub
tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna )
Käisin Tartus 19. Novembril vaatamas muusikali ,, Ämbliknaise suudlus." Heliloojaks oli Johan Kander ja laulusõnade autor Fred Ebb. Peaosas mängisid Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Koit Toome. Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. ,, Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992. aastal, samal aastal Londonis ning 1993 aastal Broadwayl. ,, Ämbliknaise suudlus" on pärjatud parima muusikali tiitliga. Eestis ilmus esimest korda 2009 aastal. See muusikal on mõeldud kõigile kes on üle 14 aasta vanad. Laule esitati eesti keeles koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja meeskooriga. See muusikal meeldis mulle kuna oli väga huvitava ja teistsuguse sisuga . Muusikal jutustas ühest homoseksuaalist Luis Alberto Molinast( Lauri Liiv), kes istus kinni kolm aastat alaealise vägistamise eest. Molina elas fantaasiamaailmas, et põgeneda vanglaelust, piinamistest, hirmust ja alandamisest. Tema kujutusi toidavad peamiselt nähtud filmid ja
operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Maailmakuulsaid operette: Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Muusikal. Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik zanr, üsna tihti on süzee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus. Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel. Edukast muusikalist tehakse reeglina ka film. Tuntud muusikale: Richard Rodgers "Oklahoma", "Helisev muusika" Frederick Loewe "Minu veetlev leedi" John Kander "Kabaree" Andrew Lloyd Webber "Kassid", "Ooperiteatri fantoom" Claude-Michel Schönberg "Hüljatud"
MUUSIKATEATER: OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Muusika teatri neli olulisemat alaliiki on: ooper, operett, muusikal ja ballett. Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaale avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängud e intermezzo'd
I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal. 3. Muusikal (õp. lk. 68) Kes loovad? Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga. Helikeelt mõjutavad moesolevad muusikastiilid, žanri väljakujunemise ajal oliselleks jazz, hiljem aga pop- ja rock muusika. Kes esitavad? Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva
Muusikal „Ooperifantoom” Käisin eelmisel kuul Tartu Vanemuine teatris vaatamas muusikali „Ooperifantoom”. Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“. Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda. Sisu oli väga hingeminev ja kurb
Tantsul on ilmselt sama pikk ajalugu, kui inimkonnal. Omanäoline tants kujunes Hiinas, Indias ja Egiptuses välja juba aastatuhandeid tagasi. 1661. aastal rajas kuningas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli ühtlasi esimene sellelaadne asutus Euroopas. Pjotr Tsaikovski ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" ja ,,Luikede järv" MUUSIKAL Muusikal on operetiga suguluses. See zanr sündis Ameerikas (20. sajandi esimesel poolel) ja alles peale II maailmasõda jõudis Euroopasse. Muusikal on lavateos, mis sisaldab opereti ja vodevilli elemente. Iga uus teos läbib tuleproovi Broadwayl (New Yorgi südames asuv peatänav). Muusikali mõjutavad hetkel moesolevad muusikastiilid. Menukamad muusikalid peavad vastu üle 3000 etenduse. Edukast muusikalist tehakse enamasti ka film. On ka ühelavastuse-teatreid, kus aastaid mängitakse ühtsama kindalt tükki, kuni jätkub publikut. Richard Rogers ,,Helisev muusika" ja ,,Oklahoma" Jerry Bock ,,Viiuldaja katusel"
docstxt/13670626290726.txt
SAKU GÜMNAASIUM KONTSERDIRETSENSIOON Muusikal „Evita“ Koostaja: SAKU 2014 7. märtsil etendus Nokia Kontserdimajas muusikal „Evita“. Muusikal rääkis loo Eva Peróni ehk Evita elust. Kogu lugu algas lõpust ehk päevast, mil rahvale teatati Evita surmast. Päeval, mil rahvas hullus ja oli hüsteerias, tuli lavale ka Che Guevara, kes käitus läbi terve muusikal jutustajana. Che hakkas rääkima lugu ühest vaiksest tütarlapsest Evast, kes kohtus vanema pillimehega, ning tuli temaga Buenos Airesesse elama. See aga kaua ei kestnud ja aasta pärast oli Eva tänu oma mitmetele meestutvustele jõudnud heale töökohale raadios. Järgneva kümne aasta jooksul jõudis Eva olla nii näitleja, saatejuht raadios kui ka modell. 1944. aastal kohtus Eva Juan Peróniga, kellega ta hiljem abiellus. Koos abikaasaga sai Eva tuntuks ka poliitmaastikul, millele oli
.8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest………………………………………………….9 Minu arvamus………………………………………………………………….....10 Pildid ………………………………………………………………………….….11 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….12 Ajalugu 2 Cabaret on raamatule põhinev muusikal, kirjutatud Christopher Isherwood’i poolt, muusika John Kander’i ja laulusõnad Fred Ebb’i poolt. eEsietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1972. aastal valmis muusikali alusel film, mille lavastas Bob Fosse, peaosades Liza Minnelli, Michael York, Joel Grey ning Fritz Wepper. See põhineb John Van Druten’i 1951 lavastusele „I am a Camera“, mis oli kohandatud lühiromaani“ Goodbye Berlin“ (1939) Christopher Isherwood poolt.
päris isa. Kuid ema päevikust lugedes tuli välja, et valiku hulgas on kolm kandidaati. Sagimist oli pulmakorraldamistega ning ema reaktsiooni oli suur, oma kunagisi armastusi jälle nähes ja veel enne nii stressirohket ja tähtsat sündmusi. Lõpus otsustas Sophie mitte abielluda ja olla oma elukaaslasega vaba ning ringi rännata, aga tema ema hoopis abiellus ühe oma kunagise armastusega, sest Donna mõistis, et ta oli temast valesti aru saanud. Muusikal on muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadaylt, kus see hakkas kiiresti arenema 1920.aastatel. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side´i lugu" (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966). Muusikal on seotud maailmakuulsa bändiga ABBA, ühe nende kuulsaima hittiga
Muusikal "Hüljatud" Põhineb Victor Hugo romaanil Muusika: Claude-Michel Schönberg Lavastaja: Samuel Harjanne 6.mai 2018, Alexela Kontserdimaja Sisukokkuvõte: Jean Valjean, kes on 19 aastat olnud sunnitööl, vabaneb vanglast. Oma mineviku pärast ei saa ta kuskil enam tööd ning otsustab oma elu muuta vahetades oma identiteeti ning saades linnapeaks. Fantine on lihtne tööline selles samas linnas. Kuna aga tuleb välja, et tal on väike tütar Cosette, kelle ta on andnud kõrtsipidajatest perekond Thenardieridele, lüüakse ta töölt minema ja ta peab hakkama pidama prostituudi ametit. Jean Valjean korjab naise tänavalt üles ning viib haiglasse, kus naine sureb. Enne surma lubab mees Fantine'ile, et ta võtab Cosette'i oma kaitse alla ja hoolitseb tema eest. Politseiinspektor Javert on aga jälitanud Jean Valjean'i, kuna tema arvates ei muutu kurjategijad kunagi. Jean põgeneb koos Cosette'iga, kelle ta on paaripidajatelt raha eest enda juurde võtnu...
Kellel ei meeldi oma tundeid välja näidata.Pettunud Sandy liitub tüdrukutekambaga.Aga pärast mõistab Danny viimaks et Sandy on tema suurim armastus.Kandy omakorda leiab, et Danny on ta suurim armastus ka.Et seda Sandyle näidata teadis Danny,et ta peab muutma oma suhtumist.Nad mõlemad tunnistavad enda armastust üksteise suhtes armastust viimasel koolipäeval Muusikal oli tõlgitud inglisest Eesti keelde.Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.Originaalne muusikal oli aastast 1971 mis tehtudi filmiks aastal 1978. mis tegi ülemaailmseteks staarideks vaid 23-aastase John Travolta ning austraalia lauljanna Olivia Newton-Johni. selle kuulsaim laul muusikal on summer nights ja you're the one that i want. Arvamus: Minule endale meeldis se muusikal väga,sest ma olin seda juba1. korra telerist näinud.Siiski oli se Eesti keeles parem.Ma soovitaksin seda teistelegi.Selle muusikali tegi huvitavakas see ,et seal oli alati mingi teema
Muusika kaalukausil- keskaeg või tänapäev? Tänapäeval on muusikastiile mustmiljon. Peaaegu igaüks meist on leidnud omale sobiva.See on väga hea, kui on valikuvõimalus. Kuid kunagi ammu-ammu ei olnud inimestel selliseid valikuvõimalusi. Kunagine muusika erineb väga palju tänapäevast. Näiteks keskaja muusika oli algul eelkõige liturgiline ja sorhkem seotud kirikutes jumalateenistustega. Algul olid ka kõik laulud ühehäälsed, hiljem muudeti need mitmehäälseteks. Tänapäeval on ju lood hoopis teised. Muusikat kasutatakse igalpool, mitte ainult kirikutes või suurtel tantsupidudel (ballid vm.) Muusikast on saanud väga väga paljude sissetulekuallikas ja selle taga on tohutu meelelahutusäri. Tänapäeva muusika on väga mitmekesine ja lauljaid on kas mitu või üks, muusikat ei tehta enam eriti "live's" vaid kõik on läinud teholoogia peale üle. St. et inimesed ei pea enam pille mängima, et lugu saada, kõik on tehnoloogia ...
Milline tähtsus on muusikal minu elus ? Muusika on minu jaoks väga tähtsal kohal , kuna mina ei armasta vaikuses olemist. Muusika on ka linnu laul, mida mulle meeldib hommikul kooli kõndides kuulata ,see tekitab minus hea tuju. Muusika on minu jaosk parim eneseväljendusvahend . Mulle väga meeldib tantsida ja tantsimise jaoks on vaja muusikat ,et anda rahvale edasi õige sõnum on vaja ka tantsimisel õiget muusikat. Muusikat kuulan ma igapäev aga vastaval tujule ,kui mul on halb tuju kuulan ma kurbi lugusid ja hea tuju korral kuulan ma rütmikaid lugusid. Muusika on minu jaoks parim suhtlusvahend , tänu laulu sõnadele saab öelda teistele edasi nii mõndagi ilusat. Muusika on ka muidugi parim meelelahutus , sest mulle väga meeldib käia konsertitel ja igasugustel muusikaga seotud üritustel ,kus on palju esinejaid. Kõik inimesed puutuvad oma elus muusikaga koguaeg kokku , pole olemas inimest kes ei puutuks . Muus...
MUUSIKAL Muusikalizanr sündis 1920.aastatel............................................................ Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Muusikali erinevus operetist: Muusikalis rõhk räägitud tekstil, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool) Kolis Pariisi, et leida inpiratsiooni, aga kukkus läbi ja kolis tagasi New Yorki, kus kirjutas nüüdsed Ameerika kultuuri klassikud. Gershwin on lisaks muusikalidele (,,Meeletu", ,,Laulan sinust" jpt) loonud ka ooperi ,,Sinine esmaspäev, mille tegevus toimub mustanahaliste linnajaos. Gershwini tähtsus: 1) Kombineris erinevad muusi...
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu. Tänapäeval pole Bardide muusikat originaalselt säilinud, kuid on oletusi, kuidas see kõ...
lavastatud muusikali ,,West Side Story" Tegemist oli kahe vaatusega etendusega. Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents näitekirjanik ja lavastaja, kes on kirjutanud lisaks ,,West Side Storyle" libretod muusikalidele ,,Gypsy", ,,Do I Hear a Waltz?" ja ,,Anyone Can Whistle"
27. Veebruaril etendus Rahvusooper Estonias muusikal "Mees La Manchast". Muusikal rääkis loo sellest, kuidas maksukoguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema kannupoisi üle kongisisest kohut pidama. Oma lõpukõnega jutustab Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana, kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema
Chess Male Autorid: Tim Rice (sõnad), Benny Andresson ja Björn Ulvaeus (muusika) Esietendus: Prince Edward Theatre'is Londonis 1986. aastal, kus seda on mängitud 1209 korda. Itaalias linnas Meranos toimub male maailmameistrivõistluste tiitlimats. Käimas on Külm sõda ning mõlemad riigid, USA ja Nõukogude Liit, üritavad propaganda eesmärgil malevõistlust võita. Matsil satuvad vastamisi venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Mõlemal vastaspoolel on kaasas ka saatjad: venelasel töötajad Nõukogude saatkonnast, ameeriklasel ungarlasest sõbranna Florence Vassy. Võimatu iseloomuga ameeriklase meelehärmiks sõbrunevad venelane ja Florence, ameeriklane vihastab ja kaotab kogu matsi. Lavastaja Georg Malvius: "On see mäng rahvaste vahel? On see mäng inimeste vahel? Armastuse mäng? Benny Anderssoni, Björn Ulvaeuse ja Tim Rice'i "Chess" on seda kõike, kuid eeskätt on see...
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki.
Muusikal Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel . USAs ( ning nüüd ka Euroopas ) on muusikal esmajoones tulus äri . Just sellel kaalutlusel on väga oluline , et iga uus teos teeks läbi tuleproovi Broadwayl ( New Yorgi südames asuv peatänav , kus on umbes 30 teatrihoonet) , muidu seda Ameerika üldsuse jaoks lihtsalt ei eksisteeri. Menukamad muusikalid on järjest vastu pidanud üle 3000 etenduse . Edukast muuusikalist tehakse reeglina ka film . Muusikali ,, Funny Girl ,, ( ,,naljakas tüdruk" ) filmivariandi
Oklahoma „Oklahoma“ on muusikal , mille esietendus oli 1943.aastal Broadways. See on lugu poisist (Curly) , kes armub tohutult ühte tüdrukusse (Laurey). Tegevus toimub kohas nimega Oklahooma, nagu seda ütleb ka muusikali pealkiri. Muusikalis on veel armunud paare, nagu näiteks Annie ja Andrew, kuid nende suhte vahele segab end pärslasest kaupmees Ali Hakim. Annie isa oli lubanud Andrewle , et kui ta võidab messilt 50 dollarit, siis lubab ta oma tütre Annie Andrewle naiseks. Vahepeal
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsi...
5. HÄÄLELIIGID Naised: Sopran - kõrge naishääl, lüüriline Koloratuursopran eriti kõrge naishääl, kes on võimeline väga kiiresti ja kergelt laulma keerulisi, tehnilisi käike Metsosopran keskmise kõrgusega naishääl, karakteriga naise roll Alt madal naise või poisi hääl, ooperis pole Mehed: Tenor kõrge meeshääl Bariton keskmine meeshääl, koomilised rollid Bass madal meeshääl, aeglase ja väärika muusika esindaja 6. OOPER, BALLET, MUUSIKAL, OPERETT Sarnasused: Ooper ja ballett mõlemas on avamäng, vaatused, pildid. Muusikal ja operett kasutatakse lavakõnet Erinevused: Ooper Lavateos solistidele, koorile ja orkestrile. Koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi Aaria soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid Ansambel mitme solisti koos laulmine
Alexandre Dumas vanem · 18021870 Päritolu · Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie · Vanaisa aadlisuguvõsast · Dumas' isa läks oma isaga tülli ja võttis naise perekonnanime · Dumas' isa oli Napoleoni armees kindral · Kolmas laps · Raske majanduslik olukord · Dumas Pariisis jurist Orleans'i hertsogi juures · Läks teatrisse · Tuntus draamakirjanikuna Pere- ja eraelu · Poeg A. Dumas noorem, abieluväline tütar · 1840 abielu näitlejanna Ida Ferrier'ga · Naistelemb · Maetud Pariisi koos teiste kirjanduse suurkujudega (Rousseau, Hugo, Voltaire) Loometöö · Loetuim prantsuse kirjanik maailmas · Teater, draamakirjanik · Ajaloolised seiklusromaanid "Krahv Monte-Cristo "Kolm musketäri" 1844 "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland,...
Muusikal Inetu 13. märtsil käisin Viljandi Ugala teatris vaatamas muusikali ,,Inetu". Muusikal sarnanes kõigile tuntud ,,Inetu Pardipoja" loole. Muusikal jutustas tolerantsusest, sõprusest ja armastusest. See lugu sellest luigepojast pani mind mõtlema ja traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika
Kulunud viis 27. jaanuar oli Vanemuise teatris tutntud muusikal „Ooperifantoom“, mille autoriks on kuulus Andrew Lloyd Webber. Richard Stilgoe ja Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux' romaanil „Le Fantome de l’Opéra“ („Ooperifantoom“). Muusikal, mille esmaettekanne oli Londonis 1986, aga Eesti esietendus alles 2014, amdis mulle palju mõtteainet ja tõstis esile erinevaid tundeid. Muusikal on tõlgitud 14 keelde. 68 eluaastaga on muusikute võsuk Webber pälvinud hulganisti nominatsioone ja ka võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony, on „Ooperifantoomi“ eest. Kogu suguvõsa sidemed muusikaga viis helilooja sinna, kus ta on praegu – seitsme teatri omanik ja tunnustatud helilooja üle maailma. Rikkust leidub ka tema nimes – rüütli- ja aadlitiitliga on ta elanud vastavalt aastatest 1992 ja 1997.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
