must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ - 14 minutit, Maurice Maeterlinck'i teose põhjal, vahetiitritega ● „Frankenstein“ USA tummfilm, 16 minutit, võtted kestsid 3 päeva. 1920. filmid ● „Dr. Jekyll and Mr. Hyde“ – õudus- tummfilm ● „Huckleberry Finn“ -Mark Twaini teose põhjal ● „The Kid“ - Charlie Chaplini esimene film ● Esimene täispikk Ameerika muusikal (helifilm) „Džässilaulja“ 1927, 89 minutit pikk ● Walt Disney loodud animafilm „Mickey Mouse“ 1928 1930. filmid ● „Läänerindel muutusteta“ 1930, 138 minutit pikk ● „Dracula“ 1931, USA õudusfilm, 75 minutit pikk, ● „Lumivalgeke“ 1937, täispikk esimene multifilm, 83 minutit ● „Robin Hood“ mängufilm1938, 102 minutit, 3- värviline film 1940. filmid ● „Kassinimene“ 1942, õudusfilm, 73 minutit pikk ● „34
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama
Mu lemmikbänd on Nickelback. Muusika ajalugu tean ma vähe, kõige rohkem on mul teadmisi viimase 30 aasta muusikast. 1000 aastat enne meie aega, tulid Lääne-Euroopasse keldid, kes olid suured individualistid. Nad olid erakordselt musikaalsed ning nad olid ühiskonna kõige austatumad liikmed. Keldi muusikuid nimetati Bardideks. Muusika nad improviseerisid ise ning kirja seda ei pandud. Samuti oskasid nad ennast väga meisterlikult mingi pilliga saata. Nende muusikal oli müstiline jõud, mis andis lahingutes ka neile rohkem jõudu. Sellepärast tapeti lahingutes vaenlaste poolt kõige esimesena muusikud. 21. sajandil leidub palju andekaid muusikuid, aga vähesed oskavad end tõeliselt hästi mingil instrumendil saata. Praegu pannakse kõik muusika kirja, et midagi ära ei ununeks, sest iga artist loodab, et just tema uuest loost saaks uus hitt, mis kõigile meeldiks ja palju raha sisse tooks.
9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. Rahvusooper Estonia Rahvusooperi poistekoor Rahvusooperi Estonia teater pärast orkester märtsipommitamist Rahvusooperi kammersaal 2018 kevadel linastuma hakkavad etendused CARMEN- G. Bizet’ ooper KRATT -E. Tubina ballett TSIRKUSPRINTSESS- I. Kálmáni operett MINU VEETLEV LEEDI- F. Loewe’ muusikal Carmen Lisa Estonia Rahvusooperi ametlik koduleht: www.opera.ee https://www.youtube.com/watch?v=i367I70Wfy8 ------Ooperi –ja operetigala Estonia teatris https://www.youtube.com/watch?v=jczL-2VXSJM ----- Karlsson katuselt etendus Estonia Rahvusooperis Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusooper_Estonia http://www.opera.ee/rahvusooper/ https://www.youtube.com/results
Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos? Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukust saaks uus teat...
kuulavad sama muusika mis sina, on teil ühiseid teemasid millest arutada ja mille üle vaielda. Samuti ka muusika festivalid ühendavaid teatud muusikastiili kuulajaid ja on lihtsalt heaks meelelahutuseks. Tihti läbi muusika edastatakse erineva sisuga sõnumeid, mida üritatakse öelda inimestele kes seda kuulavad. Nagu ütles Roy Ayers: "The true beauty of music is that it connects people. It carries a message, and we, the musicians, are the messengers." Muusikal on tugev mõju meie tänapäeva ühiskonnale. Kokkuvõtteks tahan öelda, et ilma muusikata ei oleks siin maailmas väga paljut. Muusika ühendab meid inimesi ja ühendab ka erinevate rahvaste kultuure. Samuti on palju kohti maailmas, kus muusika ongi ainuke võimalus inimeste ühendamiseks ja ellujäämiseks. Muusika mängib suurt rolli meie kõigi eludes.
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." ...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Koolkonnad Napoli ooper Kujunes välja 17. sajandi lõpul See stiil valitses 18. sajandi I poolel peaaegu kõikjal euroopas Süzee ajaloo- ja mütoloogiaaineline Vaatemängulisuse asemel oli suurem rõhk muusikal ja laulul Draama jäi tagaplaanile ning lavaline tegevus oli väike ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk bel canto (kaunis laul)- kaunis toon, virtuoosus, väljendusrikkus Igas loos oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane Meespeaosad olid kirjutatud kastraatlauljatele Tõsine ooper (opera seria) Koomiline ooper ( opera buffa) Alessandro Scarlatti Kastraatlaul Kastraadilaulu tava on pärit Hispaaniast See levis alugl kirikumuusikas
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit.
b. Programmiline, Soome loodusest, rahvapärimusest, muistenditest c. 7 sümfooniat d. Sümf poeemid ,,Finlandia", ,,Karjala süit", ,,Kullervo sümfoonia" 10. Võimas rühm a. Peterburi noorte heliloojate rühmitus, vene rahvusliku muusika arendamine, vastandavad akadeemilisele suunale, tähtsaim muusika sisu mitte esitamise võimalused b. Põlastas puhast muusikat, eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal c. Eeskujuks Mihhail Glimka d. Realismitaotlus. Eelistatud olid ooper, programmiline orkestrimuusika, soololaul. Temaatika rahvuslik-ajalooline e. Modest Mussorgski (,,Boriss Godunov", ,,Pildid näituselt"), Aleksandr Borodin (,,Vürst Igor", ,,kesk-Aasias", 2 keelpillikvartetti), Nikolai Rimski-Korsakov (,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Surematu kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Hispaania capriccio"), Cesar Cui, Mili Balakirev 11. Pjotr Tsaikovski a
· laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel · kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas, sattusid põlu alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud · üle 100 laulu · kirjutas laule Eesti linnadest ning igaühega neist oli tal omamoodi suhe. Siia kuuluvad näiteks "Narva valss", "Viljandi serenaad", "Pärnu ballaad", " Pühapäev Kadriorus" jt Mida on tehtud Valgre lauludega? · on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas" · Raimond Valgre elu ja loomingut käsitlevad telefilm "Igavesti Teie", näidend "Valge tee kutse" ning mängufilm "Need vanad armastuskirjad". Töö koos viiuldaja Artur Rannega · koos Rannega algas Valgre töö elukutselise muusikuna · lauluvihik "Modern Lööklaulud", kus ilmus seitse Valgre laulu, esimene neist tango "Blond Aleksandra" · romantilistele lauludele konkreetne adressaat - Deddy Åkesson - kellele
Georg Gershwin (1898-1937) 1. Lapsepõlv: George Gershwin sündis 26. septembril 1898 Brooklynis, New Yorgis. Tema vanemad olid vene rahvusest juudipäritoluga. Olles immigrantidest vanemate poeg, sai George`ist üks esimesi ameerika heliloojaid, kelle helitööd on tänaseni kasutusel õpetajate ,,tööriistana" näitamaks kõikjal ja kõigile ameerika sisenemist Stravinsky, Chopini, Beethoveni ja Mozarti muusikamaailma. George`il oli kaks venda, Arthur ja Ira, ning õde Francis. Kuigi George on oma perekonnast kõige tuntum, oli ka ta vend Ira küllaltki edukas teksti autor. Täpsemalt- kui poleks olnud Ira huvi muusika vastu, siis poleks ka George`i vanemad koju klaverit soetanud. Ira pidi hakkama klaverit õppima, kuid kohe kui klaver koju toodi, hakkas see kohe George`i huvitama ja suhteliselt ruttu suutis ta mängida kõrva järgi. Hiljem investeerisid vanemad natukene ta k...
Naine sai teada, et see sama poiss on tema laps ja pani lehte kuulutuse. Öömaja mees nägi seda ja viis lapse politseisse. Ema sai lapsega kokku. Filmis oli kasutatud tähelepanu suunamiseks kaadril raam ümber. Kaamerat ei viidud lähemale vaid kasutati sellist meetodi, tavaliselt oli see ringikujuline, kuid ka oli südame kujuga. The Kid oli tummfilm, taustaks oli klassikaline muusika, mis ole erinevalt sündmustest kas sünge ja kurb või rõõmus. Kuna ei räägitud siis oli muusikal suur rõhk ja pidi meeleolu looma. Selle filmi puhul toimis muusika nii nagu see oli ette nähtud. Kuna ei oleks kõigest aru saadud oli kasutatud vahepeale selgitavaid kaadreid kirjaga. Neid oli vähe ja need olid lühikese tekstiga. Kuna film oli vana, siis ei ole mõtet hakata kaamera tööd ja selliseid asju kritiseerima. Film oli ülev filmitud jooksvalt ja arusaadavalt. Mingeid segavaid asju pildis ei esinenud. Selles filmis ei seganud see, et see oli must-valge ei suudaks kujutada ette
filosoofilist ideed? Laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja ise välja. Süm. poeem- on üheosaline teos sümf. Orkestrile, mille ainestik on isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest ja kunstist, filosoofilised teemad. 5. Rahvuslikud koolkonnad ja Sibelius Romantism vallandas kultuur-autonoomia taotlustega rahvuslikud liikumised. Nende rahvaste muusikal on iseloomulik: lähtumine kohalikust rahvamuusikast, karakteerne rütmika, folkloorsed elemendid meloodikas ja harmoonias. Sibelius on Soome kuusaim helilooja, sümfoonik. Järgis Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. Ta oli kõlamaalingute meister, suurepärane orkestreerija, ta kasutas julgeid harmooniavärve. Sibelius sa inspiratsiooni kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis olid ,,Kalevalas". 6. Autorid ja teosed
Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Meie oleme 11 humanitaar klassi õpilased: Keiti Käige, Maarit Olbri ja Arida Muru. Esitame oma praktilisetöö „Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis“ kaitsekõne. Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest
Norra võimud ei andnud talle taotletud reisistipendiumi, aga pärast Lisztiga kohtumist, kes oli temast vaimustuses, avanesid Griegi ees seni suletud uksed ja ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Tema looming mõjutas mõjutas kaasaega ja aitas ette valmistada Norra rahvuslikku iseseisvumist. See eest Jean Sibeliuse muusikal oli olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteeti kujundamisel. Soomlaste sümboliteks on saun, jonn ja Jean Sibelius. Tema loodud ''Finlandiast'' on saanud soomlastele otsekui teine hümn. 4.Noorte muusikute olukord Eestis on suhteliselt hea. Muusikaga tegutsevaid noor on palju. Noorte muusikute õppimisvõimalus eestis on laialdane. Eestis on üle 50 muusikakooli, lisaks muusikakoolile veel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Samuti saab õppida ka Tallinna Ülikoolis. Eestis on ka palju
Helilooja enda tunnete ja mõtete völjendamine Äärmuslikud emotsioonid seeriatehnika/dodekafoonia kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli esinevad korrapäraselt täpselt sama palju atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist -kes kuuluvad "Uude Viini koolkonda"? Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern 6. George Gershwin -millises linnas elas ja tegutses? Brooklyn -milliseid muusikazanre kirjutas (laulud, muusikal, (lühi)ooper, orkestriteosed) Jazzrütmid Improvisatsioonilisus bluesilik harmoonia -nimeta 2 kõige olulisemat teost Porgy&Bess Rhapsody in Blue 7. Avangardism -mida tähendab avant-garde? Eelvägi -mis on avangardismi kui kunstivoolu võtmesõna? Vastandumine kõigile klassikalistele muusikavooludele -millega eksperimenteerisid avangardistlikud heliloojad? (koosseisudest, tehnikatest) Komponeerimistehnikatega Koosseisudega Elektroonikaga
kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Sümfoonilise poeemiga. 7.Nimeta R. Straussi tähtsamad teosed selles žanris. Aus Italien (1886)Don Juan (1889)Macbeth (1888-1890)Tod und Verklärung (1888- 89) 8
vaskpillide olemasolu. Vana- Kreeka. Kreeka asub Lõuna- Euroopas Vahemere põhjakaldal Balkani poolsaarel, kuhu umbes 2000 aastat eKr. tulid kreeklaste esivanemad. Nemad võtsid üle teiste kultuurrahvaste saavutused ning arendasid neid edasi vastavalt oma maa tavadele ja kommetele. 8.saj. eKr. võeti kasutusele tähestik ja tekkisid esimesed eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia". Vana- Kreeka ühiskonnas oli muusikal erakordselt tähtis koht, tema valdamist peeti vaimse arengu tipuks. Arvati,et muusika mõjutab inimese tahet ja tal on puhastav mõju. Koolis olid kaks tähtsamat õppeainet muusika ja võimlemine, sest kreeklane pidi olema täiuslik nii hingelt kui kehalt. Kreeklased pidasid muusikat jumala anniks. Sõna ,,muusika" on tulnud kreekakeelsest sõnast musiké, mis tähendas lauldes ja tantsides ettekantud luulet.
hoidnud efektse vaatemängu nimel raha kokku. Ka satelliitkanal MTV suutis tänu videoklippidele tippu tõsta nii mõnegi esineja. Hiphop Hip hop on 80.aastate alguses New Yorgi Bronxi linnaosas väljakujunenud värviliste immigrantide tänavakultuur, mis leidis oma väljenduslaadi nii muusikas, tantsus (break dance) kui riietuses. Kõige iseloomulikum hip hop'ile on räppimine, mistõttu tekstil ja sõnumil on tihti suurem roll kui muusikal endal. Hip hop'I esindajaist on tuntumad Grandmaster Flash ja Afrika Bambataa. http://www.youtube.com/watch? v=8z2M_hpoPwk
Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel
Kool Nimi Klass MEES LA MANCHAST Retsensioon Linn aasta Muusikal "Mees La Manchast" toimus 8. novembril 2013 aastal, algusega kell 19:00 Eesti Rahvusooperis Estonia, Tallinnas. "Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena.
Mary Poppins 28. veebruaril käisin koos oma sõbraga vaatamas muusikali ,,Mary Poppins". Teos on loodud Disney ja Cameron Mackintoshi poolt, kuid Eesti keelde on selle tõlkinud Leelo Tungal ja Anna- Magdaleena Kangro. Lavastaja on Georg Malvius. Etendus toimus teatris Vanemuine. Esinesid tuntud eesti näitlejad nagu Hanna-Liina Võsa, Andres Mähar, Merle Jalakas, Hannes Kaljujärv. Eelarvamus etendusest oli üldiselt hea, sest olin kursis selle muusikali populaarsusega ja süzeega ning pealegi pakub teater Vanemuine alati rõõmsaid ning positiivseid teatrielamusi. Muusikali ,,Mary Poppins" tegevus toimub Bankside perekonnas Kirsipuude alleel. Teose süzee räägib Bankside perekonnast, kus probleemiks on lastekasvatus. Lapseeas olevad Jane ja Michael on oma raske ja hüperaktiivse loomuga peletanud minema kõik lapsehoidjad, kuid õnneks leiab nende poole tee ülimalt edev ning eneseteadliku ja maagiliste võimete...
mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Kuningas Salomoni ajaks 965-926 eKr oli Leviit templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsunfti laadne organisatsioon. 4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks * muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased, hindud jt. Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased.
- 5 lühikest chors´i Soome reklaamifirma "Filmitalli", Helsingi, Soome · 1998 - TV reklaam Moodsa Kunsti Muuseumile "Kiasma", Helsingi, Soome - Oma sooloesinemine Kiasma, Helsinki, Finland - Kirjutas ja lavastas omateose "Crossroads", Helsingi, Soome · 1999 - Benetton moeshow esitleb Värve, Rahvusvaheline modelliagentuur, Helsingi, Soome - Koreograafia Marimekko moeshowle, Helsingi, Soome · 2000 - Muusikal "Firekid" teatris Väike Suomi, Helsingi, Soome - Koreograafia Eesti Rahvuslikule Balletitruppile, Tallinn, Eesti 7 - Koreograafia Sergei Upkinile Eesti Riiklikust Balletitupist, kes võitis tänu sellele pronks medali Varna Balleti konkursil 2000 · 2001 - "At the Still Point" Eesti Riikliku Balletitrupi esituses -Koreograafia Sergei Upkinile, kes võitis selle koreograafiaga hõbe medali
Romantism (I tund)
Romantism- on 19.sajandi kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18
sajandil valitsenud klassitsismi seaduse & mõistuspärasusele.
Andsid tõuke sellele ajastule : Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794)
Napoleoni sõjad (1799-1814)
Sündis rahvusteadvus - hakati huvi tundma rahvamuusika vastu, otsiti rahvuslikku
identiteeti. Heliloojad hakkasid kasutama oma rahvamuusikat.
Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu
euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama
vastuseisu kunstnikkes , kes tahtsid väljendada eelkõige oma tundeid.
Hakati ülistama tundevabadust. Romantikuid iseloomustas üks lause: Mõistus võib
eksida, tunded ei eksi kunagi. Ajastu kangelased: Said tasakaalutud
tundeinimesed keda iseloomustab elav kujutlusvõima, spontaansus & ülitundlikkus.
Ülim õnn ühele rom. kangelasele on armastus.
Tähtsamad esindajad:
ekspressionism oli järgmine populaarne vool, nii maali, skulptuuri ja graafilises kunstis. Alates sellest ajst on see olnud üks kõige populaarsemaid ja hinnatumaid moodsa kunsti stiile, millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid. Vassili Kandinsky Sündis 1866. aastal Moskvas ja veetis oma varajase lapsepõlve Odessas. Tema vanemad mängisid klaverit ja kannelt, Kandinsky ise õppis klaverit ja tsellot mängima juba varajases eas. Muusikal oli tema teostele kindlasti suur mõju, kui juba maalide nimed on Improvisatsioonid, Ilmed ja Kompositsioonid. 1886. aastal astus ta Moskva ülikooli ja õppis juurat ning majandust, ja peale eksamite sooritamist andis sama ülikooli juura teaduskonnas loenguid. Ta nautis edu mitte ainult õpetajana vaid kirjutas laialdaselt ka vaimsusest, teemast, mis jäi suureks huviks ja lõpptulemusena avaldas tema töödele olulist mõju. 1895. aastal käis
Prokofjev, Stravinski, Poulenc. Hoiduti rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja lhike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt vljapeetud lesehitus. Igor Stravisnski (1882- 1971) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmeklgse hariduse. Lpetas Peterburi igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised traditsioonid, muusikal etendus "Sduri lugu") II neoklassitsistlik periood( ballett "Pulcinella", ooper "Elupletaja thelend"), III seeriatehnika periood(dodekafoonia- 12helitehnika). Lavateoseid isel. anrite hendamine(ooper, ballett, pantomiim, oratoorium). Tus tippu oli kiire. Ballett "Tulilind", "Petruka". Tstis ballettianri uuele tasemele. Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus lhenemine instrumentide tmbri ja rtmiksitlusele.
inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalidest, kommetest ja tavadest Muusikat kasutati ka töötegemisel , lauldi et töö tegemine kergemini edenks. Iga rahva ning maa muusika kultuur oli erineb.Üks vanadest kultuur maadest , kus muusika oli väga olulisel kohal ja väga kõrgelt arenenud oli Egitptus. Egiptuses armastati suursugust , rõhutatult väärika rütmiga laulu , mida saatsid flöödid, lautod , lüürad ning harfid. Egiptuses oli muusikal ja religioonil väga suur seos , eriti just jumalateenistuses ja leinatseremoonias.Egiptuse kõrgkultuur küll hävis osaliselt u 7sajandil araablaste rüüsteretke tulemusena , kuid Egiptuse kultuur sai aluseks kogu Euroopa muusika kultuurie. Egiptuses oli muusika inimeste jaoks lausa nii oluline et muidu võimukad vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Hiina muusika kultuur pärineb umbes 2500 eKr. Hiinas loeti muusikat kõikide teaduste
MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. H...
Paljudesse kodudesse ilmusid tolmuimejad,külmkapid, pesumasinad, raadiod ja televiisorid. See muutis elu mugavamaks. Varasemast rohkem tekkis inimestel vaba aega, nüüd oli rohkem võimalust tegeleda seltsi ja ühiskondliku eluga. Transpordi areng võimaldas rohkem reisida. Tugevnesid sidemed linnade ja maakohtade vahel. Suurlinnades tekkinud ideed ja liikumised levisid ka maale. 5.Saavutused muusikas ja tantsus. Esimese maailmasõja ajal tekkis Usas uus muusikalise lavateose liik muusikal. Euroopasse levis pärast II maailmasõda. Usas sündis ka 20.sajandi algul dzass. Pärast Imaailmasõda said dzässikeskusteks Ne York,Chicago ja Kansas City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei
Minu arvates sai ka tema oma ülesannetega kenasti hakkama orkester mängis väga ilusasti, ei olnud liiga valju ega vaikne ning ka solistid laulsid oma partiisid hästi. Väga huvitav etenduse juures oli see, et enne esimese vaatuse algust mängis orkester umbes kümme minutit nii, et lavalist liikumist ei toimunudki. Alguses arvasin, et midagi on lahti, kuna eesriie ei avanenud, kuid see pidigi nii olema. Tantsujuhiksks oli Jelena Karpova. Koreograafiliselt oli muusikal Täiesti laitmatu. Mulle väga meeldisid tantsustseenid ja see oli tore, et neid oli päris palju. Tantsijate lavaline liikumine oli originaalne ja seda oli väga huvitav jälgida. Paljud tantsudest meenutasid balletti, ning see tegi etenduse veelgi mitmekesisemaks ja meeldivamaks. Kuigi lauldi eesti keeles, ei saanud ma kohati sõnadest aru, sest mõned kohad lauldi väga kõrgelt. Õnneks oli aga võimalik lugeda inglise keelseid tiitreid lava üleval.
Muusika kordamine 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu? Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest
maskide ja rekvisiitide kasutamise kord, tegelaskujud ja sümboolika Kabukiteater · Kujunes välja 16. saj · Koosnes algselt vaid tantsudest, mida naissolist esitas pillimängu saatel · 18. saj on näitlejateks ainult mehed · Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad muusikud Noteater See on samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiimilaadsel tantsul ja muusikal. Näitlejad kannavad puust maske. Kostüüm jätab paljad jalad, mille liigutused on eriti tähendusrikkad, andes edasi erinevaid emotsioone. Näitlejad liiguvad vähe. Etenduste sisuks on jumalate ja kangelaste elu. Samurai Bunraku · Jaapani nukuteater · Inimsuuruses nukud · Nukke juhivad kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks abilist · Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamisen'i saatel vanu ballaade Geisad Geisad on kõrgelt haritud
*mara pirnikujulise phjaga rebekk *harf, lauto(sarnaneb mandoliinile) *mitmesugused fldid *kahekordse roohuulikuga salmei(pommeri, hilisema oboe eelkia) trummid, taldrikud jne Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned Pille ei kasutata saate-a capella(ilma saateta) Laulavad mungad Ladina keelne hehlne laulmine Puudub kindel taktimt, muusika rhud olenevad snadest Aluseks vaimulik proosa tekst Rtliklaulud said alguse 11.ndal sajandil mis seos on Mesopotaamia muusikal Lne-Euroopa muusikag mesop. muusikast prineb lne-euroopa muusikatraditsioon mesop. on tulnud euroopasse 1. kik thtsamad pillid. kige vanem keelpill-harf 2. diatooniline helilaad- 7astmeline helilaad
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Kirjutas maskurkasid, nokturne ja poleneese. Vihmapiiskade prelüüd. Lizst – ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid ja prelüüde. Kirjutas ungari rapsoodiaid Sibelius – soome helilooja. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Finlandia, Kurb valss, Viies sümfoonia Grieg – norra helilooja ja pianist. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga
isikuid. Õpinguid jätkas ta hiljem juba Berliinis ja Viinis. Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 18921900. Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimaluse täielikult heliloomingule pühenduda. Aastal 1904 koliski ta oma villasse Ainolaan Järvenpääs Elulugu Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta oma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad...
kanda tähtsa tava olemust ja kombeid. Käsolevas töös käsitlesin erinevatest vaatenurkadest laulu- ja tantsupeo missioone, visioone ja väärtuseid. Leidsin, et eestlaste jaoks on pidustuste näol tegu kultuuripärandiga läbi mille jagatakse teistega Eesti ajalugu ja sealt pärinevaid traditsioone, sooviga neid tulevastele põlvedele edasi anda, säilitada laulu- ja tantsupeo põhimõtted ning ketti jätkata. Eriline väärtus on ka eesti keelsel luulel, laulul ja muusikal, mille saatel pidustused toimuvad. Väärtustatakse Eesti rahvarõivaste mustreid tantsuplatsil ja eesti keele ilu koorilauludes.
ja lavaefektid; toredust. Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa Ideaaliks sai bel canto – kaunis Singspiel(laulumäng) sündis toon, virtuoossus, 18. Sajandi keskel inglise ja väljendusrikkus. Tekkisid tõsine prantsuse laulumängude ooper ja koomiline ooper. 17. eeskujul, mis jõudsid sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Saksamaale tänu
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid muusikalised ette...
Etenduse kunstnikutöö tegi Jaak Vaus. Lava oli leidlikult kujundatud, eemal asetsesid igasugused talurahva taburetid, veeämber, igivana külmkapp ja suur ahi. Üleüldine kujundus tekitas väga hubase tunde. Samuti meeldis lava ülaosas olnud aken, sest tundus nagu keegi jälgiks toimuvat. Kunstnik oli oma tööga minu arvates hästi hakkama saanud, sest üleliigseid detaile lavakujunduses ei olnud ja üldmulje jäi hea. Muusikaline kujundaja on Imre Sooäär. Muusikal ei olnud väga suur roll, aga Chelsea meeskonna auks tehtud laul, mida ka Martin kaasa laulis, oli väga tähtis. Minu üks lemmikuid oli see, kui Martin pärast kihlvedu Allile mängust rääkis ja taustal oli kuulda tuhandete jalgpallifännide hõiskeid ja kisa. See andis etendusele palju juurde. Valgus oli peamiselt lava ees olevale võrgule suunatud ja seetõttu jäi ruum võib-olla liiga tumedaks. Tegelased olid õnneks hästi valgustatud, et neid veelgi rõhutada.
Kuni 19. sajandini valitses Euroopa muusikas üks kõikehõlmav stiil korraga. 20. sajandi muusikat iseloomustas aga stiilide rohkus ja mitmekesisusrohkete - teravate helide kooskõla, heliteoste muutumine keerukamaks ja. 20. sajandi algul hakkas levima impressionism. Impressionismiga muusikas seostatakse eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasid suurel määral maailmasõjad
orkester) - Süiti saab läbi muude muusikažanrite kasutada, annab heliloojale palju vabadust (lubab kõike). - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel, 1-osaline → Franz Liszt (Ungari rapsoodia) Klaviirmuusika Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi. - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika) - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus. Prantsusmaal (Jean Bapiste Lully – esimene suur orkestri – ja teatrijuht) Esimene suur meister – Jaques Champion de Chambonnieres. Pani aluse ka prantsuse klavessiinisüidile (kirev tsükkel tantsudest + karakterpalad) Kujunes rikkalike kaunistustega mängutehnika. Tuntuim looja – Francois Couperini.
Esimese kümne minuti jooksul hakkasin mõtlema, et eesti keeles ooper ei ole ikka see õige asi, vähemalt mitte siis kui laulja laulab justkui valede sõnadega. Kuna tekst oli eesti keeles ja subtiitrid olid eesti keelsed, siis täheldasin paratamatult seda, et nad laulsid valede sõnadega. Kui tekst oleks olnud võõrkeeles, siis see ei oleks saanud häirida. Võibolla oleks see kõik paremini väljakukkunud siis, kui see poleks ooper vaid muusikali ja balletti segu. Muusikal seetõttu, et orkester mängis nagu mängiks ta muusikalile- pidevad teema kordused jne. Ballett seepärast, et tantsuline külg oli tugevam kui muusikaline. Kokkuvõtteks võin öelda, et tagant järele mõeldes, nüüd, kui ma olen selle sisuga rohkem tutvunud, ning, kui ma loeks ka raamatu läbi, siis läheksin seda uuesti vaatama. Nüüd oskaksin seda vaadata ja ilmselt oleks ka minu ooperielamus parem.
keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega näppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates. Balalaika - Vene rahvamuusika Trihord kitkutud muusikariista, 600- 700 mm (balalaika esmapilgul) kuni 1,7 meetrit (balalaika) pikk, Kolmnurksete kergelt kaardus (in XVIII-XIX sajandite ovaalne), puitehitis. Balalaika - üks vahendeid, mis on muutunud (koos suupill ja vähemal määral hornpipe) Muusikal sümboliks vene rahvast. Eluaseme liimitud, mitte eraldi (6-7) segmendi juht pika kaelaga kergelt kaardus seljatugi. Stringid metallist (ka XVIII sajandi kaks neist veenides, tänapäeva balalaika - nailonist või Carbon Fiber). Kaela juurest kaasaegse balalaika 16-31 metal frets . Heli Bell, kuid pehmed. Kõige levinumad meetodid kaevandavad heli: saber, Pizzicato, Pizzicato topelt, ühe Pizzicato, vibrato, tremolo, fraktsioonid, kitarri tehnikaid. Virtuosos balalaika: # Vassili Andrejev
muughamme ja Juudimuusikat. Veidi on bändi repertuaaris ka 20. sajandi heliloojate muusikat, näiteks on esitanud Hortus Musicus Arvo Pärdi palasid. 2 Tänapäeva heliloojate teosed on ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate instrumentide mõningasi puudujääke häälestuse ja dünaamika koha pealt. Teisest küljest avardab see renessansspillide võimaluste ampluaad ja võimaldab uuel muusikal kasutada eriti kauneid, naturaalseid kõlavärve, mida ei ole võimalik saavutada tänapäevaste unifitseeritud instrumentidega. Hortus Musicuse esitatav uus muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Bänd on andnud kontserte üle maailma, ka USA´s, Jaapanis ja Iisraelis. Samuti on Hortus Musicus osalenud lugematutel kordadel erinevatel muusikafestivalidel.
FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata en...
1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? (Kirjuta natuke pikemalt!) V: Muusika tekkis, et väljendada seda mida sõnadega ei saa ning selleks vajas ka inimene muusikat. Muusikat kasutati rituaalideks, ajaviiteks, lugude jutustamiseks, julguseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, sest levis selline arusaam, et muusikal on salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja algust? V: Jeesus Kristuse sünd. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
